Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.

Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.

Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Loe edasi: Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Seto Muuseumitarõs korraldatakse arheoloogiaõhtu

Neljapäeval, 26. juulil algusega kl 18.00 toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs arheoloogiaõhtu, kus räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Allikas: Eve Ellermäe, Obinitsa Seto Muuseumitarõ

2000 vati ühiskond

Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Loe edasi: 2000 vati ühiskond

Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda

Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.

Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.

Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Loe lähemalt www.kylaelu.ee

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2012: Vilve ja Kalev Niine pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Ida-Virumaal esile tõstetud Vilve ja Kalev Niine perekonda Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust.

Vilve ja Kalev Niine perekond pälvis tunnustuse tänu loodushoidliku eluviisi edendamisele ning maaelu tutvustamisele, kaasates nii kogukonda kui valla ja kaugema kandi rahvast. Perekond Niine toimetab Atsalama külas Tagavälja talus alates 1986. aastast, peres on üles kasvanud neli last.

Tagavälja talus väärtustatakse peresuhteid, erinevate põlvkondade vahelist sidet, loodushoidlikku ja maalähedast mõtteviisi. Talu töödes ja tegemistes lööb innukalt kaasa pere mitu põlvkonda, kes jätkavad esivanemate traditsioone ning on võtnud oma missiooniks tutvustada ajaloolist pärimust ka teistele. Talus toodetakse keemiavaba toitu, mis jõuab erinevatel laatadel nii virulasteni kui kaugemale ning seda on võimalik osta ka Jõhvist Mahejaama poest. Loe edasi: Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda

Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Kohilas algasid kogukonnapäevad „Kohtume Kapa-Kohilas!“, mis kestavad 30. juulini. Igal ajal, aga eriti neil päevil ootame Kohilasse uusi ja vanu sõpru lähedalt ja kaugelt.

Iga päeva sisse mahub mõni inspireeriv kohtumine, seiklusmäng võis sportlik ettevõtmine. Kogukonnapäevad algasid suure võrkpallivõistlusega„Suveserv“ ning lõppevad kogukonnamuusikali „Veterahva needus“ vabaõhuetendustega 29. ja 30. juulil. Vahepeale jäävad südaöine kontsert „Sume on öö“, kogupere seiklusmatk „Angerja aare“ ning päev, mil Kohilas avanevad koduaedade kohvikud.

Sündmuste loetelu:

24. juuli

KANUURALLI
Kl 19 Keila jõel – start Tuleka silla juures

25. juuli

KESKNÄDALA KEKSUTAJATE KESKPÄEVANE KOHTUMINE
ehk keksukargamise kohalikud meistrivõistlused, kl 12 Lastepargi parklas

25. juuli

SUME ON ÖÖ
kesknädala kesköine kontsert kl 00.00 Tallimäel (5-kordsete majade ujumiskoht)
vihma korral Tohisoo mõisas
Loe edasi: Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Maapiirkondades naisettevõtlust arendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mikrokrediidi projektiga, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaene maapiirkondades elavatele naistele.

2003. aastal loodud MTÜ ETNA Eestimaal tegutseb maapiirkondades naisettevõtluse toetamisega ning mikrokrediidi projekti juhi Kairi Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikkuse tegevuse jooksul näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid üsna väiksest algkapitalist.

“Tegemist on ju mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi jooksma suured summad, mistõttu ka pangad pole alati laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pakuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel maale elama jääda,” selgitas ta.

Sestap panigi MTÜ ETNA Eestimaal seljad kokku Järvamaal tegutseva Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga, et pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele.

Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkonda ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb tinglikult kahest osast: kõigepealt moodustatakse kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus kuud kogenud mentori käe all tundma nii iseennast kui grupikaaslasi. Loe edasi: Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga

Saarema Ooperipäevad püstitasid publikurekordi. Foto: concert.ee
Tänavused Saaremaa Ooperipäevad lüppesid rekordilise publikuarvuga. Eile enne viimase kontserdi toimumist kogutud 12 500 külastajat on taaskord tublisti rohkem kui varasematel aastatel. Suurem külastajate arv sai võimalikuks eelkõige tänu avaramaks ehitatud ooperimajale Kuressaare Piiskopilinnuse kõrval, mis mahutas tänavu ligi 2000 külastajat.

Ooperipäevade kunstilise juhi Arne Miku sõnul annab kuue päevaga kogutud publik hinnanguliselt 15 Rahvusooper Estonia täismaja. „See on olnud tõeline, pühendunud ooperipublik, sest muusikalide või operetiga pole me kunagi kedagi siia meelitanud,“ lisas Mikk. Ootamatult kujunes Ooperipäevade nõutuimaks ja publikurohkeimaks sündmuseks tavapärase
Ooperigala asemel hoopis pühapäeval toimunud Ooperipäevade Lastegala.

Lastegala kulminatsiooniks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla poolt Ooperipäevade tellimusel kirjutatud „Ood ooperisaarele“, mille solistideks Ain Anger ja Ivo Linna.

Ooperipäevad lõpetas „Opera jazz“, mis miksis tuntud klassikalist ooperimuusikat jazziga, esitajateks kordamööda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band, solistideks Sofia Rubina, Antti Sarpila, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad ning dirigentideks Eri Klas ja Mikk Murdvee.

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten tunnistab, et hoolimata väljamüüdud saalidest ei ole Saaremaa ooperipäevad veel kasumisse jõudnud. Suuremaks ehitatud ooperimaja ja päeva võrra pikem festival suurendas aga publiku hulka ning aitas ürituse eelarve mõistlikku tasakaalu viia. „Olen õnnelik, et ooperipäevad toimusid ja toimusid ülimalt edukalt. Peale Eesti Kontserdi ei suudaks sellist festivali keegi korraldada ning juba praegu on see kasvanud nii kultuurilises kui ka regionaalses mõttes sedavõrd olululiseks sündmuseks, mille jätkusuutlikuses pole mõtet kahelda,“ kinnitab Leiten. Loe edasi: Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga

Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot

Lääne-Virumaa kogukonna pärli tiitli võttis vastu Zinaida Režnitšenko. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekonda Tapa vallast.

Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele kultuurilisele tegevusele ning eesti ja mitte-eestlaste kogukondade suhtluse hoogustamisele kohalikul tasandil. Perekond Režnitšenko on märgatavalt elavdanud nii Tapa valla kui laiemalt kogu Eesti elanikkonna kultuurielu.

Ema, isa ja perepoeg on organiseerinud MTÜ “Koit” tegevust, samuti laulukoori “Žuravuška” ja maakondliku Ukraina pühapäevakooli tööd. Nad on korraldanud tasuta eesti keele kursuseid muulastele, teiste rahvuste traditsioone ja kombeid tutvustavaid käsitöönäituseid, vastlapäeva “Maslenitša” slaavi kommete järgi, organiseerivad ühiseid üritusi ja väljasõite valla lastele, kontserte, salongiõhtuid jpm. Selle aasta märtsis avas nende eestvedamisel uksed Ukraina kultuurikeskus. Erinevate projektide elluviimisel on nad heaks koostööpartneriks ka omavalitsusele. Loe edasi: Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot