8-10 juulil peetakse Haanjas IBU Cross Cup 1 Biathlon. Laskejooksuvõistlusest võtavad osa üheksa riigi sportlased.
Laupäeval jooksevad naised ja naisjuuniorid 3 kilomeetri sprindidistantsi ning mehed ja meesjuuniorid 4 kilomeetri sprindidistantsi.
Pühapäeval võisteldakse viitstardist (naised 5 km ja mehed 6 km).
Haanja võõrustab IBU karika suvevõistlust juba teist korda, esimest korda oldi korraldajad 2008. aastal.
Politsei- ja piirivalveamet palub oma kodulehel abi leitud asjade tagastamisel. Kokku on kodulehel üle 600 omanikuta eseme andmed.
Kõige rohkem on kaotatud (auto)võtmeid, jalgrattaid, telefone ja (käe)kotte. Nii ootab politsei hoiupaikades omanikku üle 200 jalgratta, 95 telefoni ja üle 70 koti. Omapärasematest esemetest on leitud näiteks kirves, ülikond, liiklusmärk, hauaristi alus, aiavardad, rahakott A. Liivaku nimele, tööriistakohver, veresuhkrumõõtja, katkine trükimasin, õhkrelv, Eesti Vabariigi lipp, kitarr, pintballi kuulid ja urn tuhaga. Palju on leitud ka erinevaid riideesemeid.
Politsei ja Piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama sõnul satuvad kodulehele need leitud esemed, mille omanikku ei õnnestu kuidagi kindlaks teha. Igas prefektuuris on olemas kindlad inimesed, kes sisestavad leitud omanikuta esemed politsei kodulehele. „Kahjuks suurem osa politseisse toodud esemetest õige omanikuni tagasi ei jõua,“ tõdeb Annama.
Esemete tuvastamisel on kõige parem, kui inimesel on alles eseme ostmisel saadud dokumendid. Annama väitel on see aga harv juhus ja seetõttu tuleb omanikul asja tagasisaamiseks eset võimalikult täpselt kirjeldada. Näiteks jalgratta puhul võivad olla abiks kleebised või kriimustused kindlal kohal. Loe edasi: Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt
30.-31 juulil saavad Lõuna-Eesti aiandushuvilised sõita tutvuma Põhja-Eesti ja Lääne-Virumaa aedadega. Reis saab alguse Võrust ja selle korraldab ABZ Reisid.
Reisipaketi maksumuseks on 124 eurot. Pakett sisaldab bussisõitu, majutust, reisijuht-giidi, toitlustust, sissepääsu tasulistesse vaatamisväärsustesse ning aiakülastuse pääsmeid.
Täpsema reisikava leiab ABZ Reisid kodulehelt
9. juulil on Karksi-Nuias kavas poolteist aastat kestnud Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte osalusprojekti lõpusündmus, kus projekti otsad võetakse kokku.
Projekt koosnes neljast etapist. Esimeses etapis loodi kaks töögruppi, üks Viljandimaal ja teine Läti piiriäärsete kohalike omavalitsuste tasandil, kes hakkasid projekti nimega “Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale” ette valmistama.
Projekti teises etapis keskenduti erinevatele tegevustele. Ürituse “24h noortega” esmaseks eesmärgiks oli jääsulatamine ning piiride kaotamine noorte ja omavalitsusjuhtide vahel. Igas Viljandimaa ja kaasatavas Läti piiriäärses omavalitsuses viidi läbi noorte, noorsootöötajate, omavalitsusjuhtide ja –ametnike vahelised ümarlauad “Noored võtavad sõna!”. Ümarlauale järgnes noorte ja otsustajate vaheline debatt “Muna vs kana”. Korraldati spordivõistlused “Võim vs noored” ja peeti kahepäevane maakondlik noortefoorum “Pole ükskõik – kõik on üks!” Lisaks toimusid noortevahetused ja töövarjupäevad. Loe edasi: Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ootab uusi ja püsidoonoreid Kuressaare kultuurikeskusesse. Verd saab Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis loovutada järgmistel aegadel: 11. juulil kell 15-20, 12. juulil kell 13-18 ja 13. juulil kell 8-13.
Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on kolme viimase aastaga doonorite arv tõusnud, seda just korduvdoonorite arvelt. “Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning saarlased on selleks alati märkimisväärse panuse andnud! Loodame, et ka seekord on Saaremaa inimestel võimalus vereloovutusele tulla,” märkis Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.
Lisainfot leiab Verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad
Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.
“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs Mürgi Marje.
Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.
Sel aastal esineb Viljandi pärimusmuusika festivalil Jamaika juurtega, Manchesteris sündinud Jan Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal.
Üks maailmas enim ringi rännanud jutuvestja Blake jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid. Teda hinnatakse säravaks ja vaimukaks esinejaks, kellel on veatu ja täpne stiil. Oma kuulajale annab Blake kaasa killukese vanade rahvaste tarkust, lisades sellele veel jutuvestja isiklikud lood ja kogemused. Tema lood peaksid kõnetama inimest, kes elab praeguses hetkes. Sel aastal pävis Blake Thuringe Marchen Preis auhinna, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on oma elu pühendanud jutuvestmisele.
Viljandi festivali regilaulupesa pealiku Kairi Leivo arvates on maailm pärast kohtumist hea muinasjutuvestjaga alati natuke parem paik. “Blake´i lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi,” märgib Leivo.
Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt korraldatud Hay Festivalil Keenias. Festivalil jutustas Blake Lääne-Aafrika ühe tuntuma muinasjutu Sundiata Keita. Tema esinemine kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.
Jan Blake´i esinemised Viljandi folgi toimuvad inglise keeles ilma tõlketa 29. juulil ja inglise keeles eesti keelse tõlkega 31. juulil.
XIX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas. Kavaga saab täpsemalt tutvuda siin.
Sel nädalavahetusel toimub Võrumaal Rogosi mõisas meie koduveinitegijate meistriklass, millest saavad osa võtta nii veini valmistajad kui degusteerijad.
Unustatud mõisate raames on Rogosi mõisas huvilistel võimalik degusteerida koduveine ning toimub koduveinide meistriklass.
Laupäeval toimuvat meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Räägitakse sellest, millest saab koduveini teha, kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada ja kuidas veini kääritada. Koduveini meistriklass algab laupäeval kell 12.
Pühapäeval saavad huvilised kohtuda koduveinimeistritega ja maitsta erinevaid koduveine. Tavapäraste veinide kõrval võib mekkida ka veini rabarberi ja võililleveini.
Koos valitakse ka mõisa vein. „Me ei soovi valida lihtsalt parimat veini,“ ütles Rogosi mõisa perenaine Anneli Luisk. „Tahame valida näiteks mõisahärra ja mõisaproua või ka toapoisi veini.“
Veinipäevade külalised saavad külastada ka mitmesajaaastast Rogosi mõisa veinikeldrit. Mõisa veinikeldris on avatud näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.
Laupäeval on Rogosi mõis külastajatele avatud kella 9 -14ni ja pühapäeval kell 11-18.40. Igal täistunnil algab mõisas ringkäik koos giidiga.
Haanja vallas Ruusmäel asuv Rogosi mõisa näol on tegu Eestis haruldase kastellikompleksiga. Rogosi mõisa veinikeldri tagumises osas asub üks selle mõisa vanemaid ja väärtuslikemaid vaatamisväärsusi, veinipudelite hoidmise sein või koguni seinastik.
Veinipäevi rahastakse programmi INTERREG IV A projektist „ International Food and Activity Tourism”. Need on osa Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritustest sel suvel.
.jpg)
On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.
Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev
Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.
Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.
Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.
Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.
Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.
El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.
La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.
“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona
