Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.
Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.
Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimüräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtüisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi.

Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.

«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.

Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.

«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama.
Loe edasi: Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Lindora laadust tähtraamatut saa, a põrssit ei saa

v6roseto2015_kaasNigu joba aastit om olnu, saa Lindora laada aos (28.10.) valmis Võro-Seto tähtraamat 2015 (vahtsõ aastaga kallendri üten tähtpäivi, juttõ ja luulõtuisiga).

Ilvesse Aapo vägevä kujondusõga tähtraamatun tulõtas Kaplinski Jaan miilde võro keele uurjat Keema Hellat, kellel om tulõman 100. sünnüaastapäiv.

Rahmani Jani küsümüisile vastas vahtsõnõ Setomaa ülembsootska Laanõotsa Annela. Viil om juttu Obinitsast ku kultuuripääliinast.
Rahvaperimüse tiidjä Kõivupuu Marju kirotas hussisõnnost ja noidõga tohtõrdamisõst.

Tähtraamatun om Pulga Jaani jutt «Võrun, Võlsi tiil» ja Ilvesse Aapo «PRIA, mu arm!».

Luulõtuisi omma kirotanu timahavadsõ Adamsoni murdõluulõpreemiä võitja Säinasti Ene, Merca, Contra ja Ilvesse Aapo. Viil omma raamatun luulõviguri: vällämaalaisi luulõt om ümbre pantu võro kiilde ja Rahmani Jani luulõt vällämaa kiilde. Seod tähtraamatut saa hindäle hanki Lindora laada päält.

Muido müvväs sääl iks egäsugumast talokraami ja muud, midä majapidämisen vaia lätt. Õnnõ põrssit massa-i timahava laada pääle otsma minnä: Võromaa veterinaarkeskus om tsiakatsku oho peräst tsiko laadalõ tuumisõ kõvva är kiildnü.

Uma Leht

Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

LootsaraamatTartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.

«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»

Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.

«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»

Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.

Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa. Loe edasi: Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

JV_mehilaneKu sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu

Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.
Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.
Nelä aastaga om Uma Meki märgi saanu joba 90 süüki, söögiainõt vai söögikaarti.

Tuu märk näütäs, et tego om hää söögikraamiga, miä om Vanal Võromaal kasvatõt vai tuust kasvatõdust edesi söögis tettü.
Võromaa partnerluskogo jagi perämädse vooriga (25.09.) vällä 14 Uma Meki märki. Seokõrd oll’ märgijagaminõ Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve Nõiariigin.

Nõiaküük oll’ seokõrd kõgõ suurõmb märgiküsüjä. No om Uma Meki märk sändsil süükel nigu Nõiasepik, siimnidega rüäleib, Nõiariigi nõgõssõsupp, Uhti läädsepada, krõmpsva kaarapätsikese, Nõiariigi kamarull, kodojuustu-kamakuuk ja kamatort (Nõiaköögin pruugitas Urvastõ kamma).

Viil saiva Uma Meki märgi Vahtsõliina kihlkunna Piiri köögi küümneleib, Haanimaa Mooska talo sannan suidsutõt liha ja Harglõ kihlkunna Taheva valla Ööbiku ürditalo neli hainatsäisorti. «No om Uma Meki märk lännü üle Võro maakunna piiri muialõ Vanalõ Võromaalõ,» rõõmust’ tuu perämädse märgisaaja üle Uma Meki ettevõtmisõ vidäjä Karu Kadri. Loe edasi: Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Võro kirävara sai tävvendüst

Anton_Annika_raamatMitmõl Uma Lehe jutuvõistlusõl avvohindu saanu Antoni Annika sai kaasi vaihõlõ uma edimädse raamadu «Elu om illus/Elu on ilus».

«Sõbrapääväs tei sõbrulõ 20 lehekülega raamadu, kon olli õnnõ luulõtusõ. Tuust sai härgütüst, et peris raamat tetä,» selet’ Antoni Annika. «Pall’o tutva olli Umast Lehest mu juttõ lugõnu ja härgüdi, et panõ no raamat kokku.»

Puul raamatust om võrokiilne, tõnõ puul om eesti keelen (sõltus tuust, kumba pite raamatu kätte võtat). Raamadun omma jutu ja luulõtusõ.

Et Annika om talopernaanõ, sis omma pall’o luu eläjist. «Talun juhtus kõik aig midägi,» muheli Annika. «Tulõ kirja panda, perän om latsilatsilgi hää lukõ!»

Harju Ülle, Uma Leht

Söögi-kuuntüü arotus

Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.
Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.
Võro instituut ja Võromaa partnõrluskogo kutsva Vana Võromaa paikligu söögikraami tegijit ja müüjit nõvvopidämisele 13. rehekuul kell 13 Võromaa Toidukeskusõn (Katariina saalin).

Juttu tulõ tuust, midä om paikligu söögimajandusõ edendämises joba är tettü, mis tegemise omma poolõlõ ja kuis võinu asjo edesi kõrralda.

Kava: ülekaehus UMA MEKK söögivõrgu toimõnduisist ja plaanõst (Oti Anneli, Võromaa partnõluskogo juht). UMA programmi plaanitu tsihi, säälhulgan tuu, kuis plaani paikligu söögi ja luuva ettevõtlusõ tegejide kuuntüüd (Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projekte-vidäjä). UMA MEKK tegemise edespite arõndusõ- ja müügivõrguna – määnest api ja tukõ olõsi vajja väiksil tuutjil/kasvatajail? Söögi pakmisõ ja müügikotus Võro liinan: kas säänest om vajja väiku tuutja toetusõs ja paikligõ kaupu müümises?

Nõvvopääväle tulõkist pallõldas teedä anda ildambalt 10. rehekuu pääväs Võromaa partnõrluskogo Uma Meki ettevõtmisõ vidäjäle Karu Kadrilõ kadri@voruleader.ee.

Uma Leht

70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»
Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»
1944. aasta süküskuul jätt’ uma kodo maaha ja pagõsi läände umbõs 100 000 Eesti inemist. A õnnõ ütsigu teivä pilte ja kirodi tuust pagõmistiist. Üts oll’ Räpinä kihlkunnast Kõnnu küläst Listako (Soe) talost peri Soovere (inne nime eestistämist Soeson) Eric (1916–2008).

Kuis Eric üten naasõ Leili ja kümnekuudsõ poja Üloga pagõsi, tuust tull’ 1999. aastal vällä raamat «Käru ja kaameraga», miä om olõman ka Võromaa muusõumin.

Nigu pall’o tõõsõki, peläs’ Eric, et ku tä kodo jääs, sis saadõtas tä Tsiberihe vai tapõtas niisama är. 1941. aasta kiudutamisõst pässi tä õnnõ selle, et käkse hinnäst. Tedä otsiti takan, a kätte es saia. Päämine põhjus oll’ tuu, et tä oll’ opnu pääliinan Tondi sõakoolin ohvitseeris. Edesi opsõ tä Tarto ülikoolin matõmaatiga- ja luudustiidüskunnan füüsikat. Sääl tull’ täl ka huvi pilditegemise vasta.

Eric naas’ kotost minemä joba hainakuu perämädsel pääväl. Timä peret olli är saatma tulnu imä Liisa ja veli Karl, vankri pääl istõ esä Viido. Päält pildiklõpsu ja hüväste jätmist es näe Eric näid inämb kunagi.

23. süküskuu pääväl 1944 jõudsõ Ericu pere Hiiumaalõ Heltermaa sadamalõ. Kai oll’ inemiisi kompsukõisi ja sõakraami täüs. Mitusada pagõjat uutsõ edesipäsemist: Orjaku-Triigi-Leisi kaudu Kurõssaardõ, kon pidi laiva uutma.

Eric es taha säänest pikkä tsõõri tetä. Tä kirot’ umma päivikuhe: «Püüdsemi uma kraami laati õkva Saksamaalõ purjetavalõ Möwele. Sadama komandandilt saimi päälelaatmisõs lua, a valvõn olnu Tarto pritsumiis kiildse laiva pääle minegi väega kur’astõ är. Perän muutu tä leplikumbas ja kelläs katõs säädsemi hinnäst Möwele sisse ja pia naksi moodorpurjõka massina pobisõma.» Loe edasi: 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Mihklipäiv lambalihaga om häste muudu lännü

Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle
Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle
Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.

«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.

Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.

«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.

Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.

Harju Ülle, Uma Leht

Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat

umapidoUma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.

Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.

Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.

Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.

Uma Leht

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Lokko Külli
Lokko Külli
Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle
Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle
«Väist ja vasarat tiidvä kõik, a mõnt peenembät asja piät iks pikembält seletämä,» muhelõs Jalandi Aivar (49), kiä om joba Mõnistõ kooli poissõlõ puutüüd võro keelen opanu ja nakkas tuud ka Varstu keskkoolin tegemä.

«Varstu koolin oll’ seost sügüsest vaia tüüoppusõ oppajat. Ma küsse Ale (Sprengi Ale, direktri – UL) käest, et Mõnistõn anna taad võru keelen, kas Varstun ka saa anda, ja tä lubasi,» ütles Aivar. «Näüs, kuis lätt, a latsõ omma latsõ, ega nä sis Varstun tõistõ olõ-i!»

Mõnistõ koolin võtt’ võrokiilne tüüoppus periselt huu sisse joba mineväst sügüsest. «Asi nakas’ pääle tuust, et osa latsi kõnõlõs kotun kah võru kiilt,» seletäs oppaja. «Võru keelega om ju niimuudu, et ku kiäki tõnõ kõnõlõs, sis kõnõlõt esi õkva vasta kah. Latsõ naksi esi tuuga pääle, et võissi võru keelen kõnõlda – mille ei sis.»

Aivar kõnõlõs, et ku mõni lats mõnõst as’ast arru ei saa, sis seletäs tä tuu kas pikembält vallalõ, kõnõlõs aigupite vai peräkõrd ütles eesti keelen är.
Loe edasi: Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.

«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.

Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.

Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»

Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.»
Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Piksepauk Pühäjõõ veeren

Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.
Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.
«Pikne lei jämme kõo pilpis, a lask’ puu nii osavalõ katõ puuklotsi pääle, et all kasunu katai ja pihlapuukõnõ jäivä terves,» imeht’ Sõmmõrpalo vallavolikogo esimiis, jahimiis ja kaitsõliitlanõ Kauna Toomas. Tuu sääne pilt juhtu timä moro pääl Pühäjõõ veeren Varõssõ külän 20. hainakuul.

«Pühäpäävä hummogu olli sängün pikäle, ku ütekõrraga käve üts mailmatuma kõva kärgähüs,» jutust’ Kauna Toomas. «Hüpsi pistü, kats pinni oll’ kah mu man, üts hüpäs’ sängü, tõnõ maaha. Jäi kullõma, kas tulõ tõnõ mats kah – et sis om vast pommitaminõ. A ku müristämä nakas’, sis oll’ hää tunnõ, et sõta ei olõ tulnu!»

Ku Toomas tarõussõ vallalõ lei, sai tälle silmä ette väkev pilt: terve huuv pilpit, tossu ja kärsähaisu täüs. Jõõ perve pääl kasunust vanast kõost oll’ perrä jäänü risuunik. Et vihma armõtulõ sattõ, sis jäi Toomas katussõveere ala kaema. Sis juussõ naabrimiis pall’a kihä ja pallidõ jalguga timä mano. Tuu oll’ kah katussõveere all saisnu, tikku tõmmanu ja suitsu ette pandnu, ku pauk käve. «Ku kõo ladõv sattõ, sis täl tull’ murõ, et kas ma iks hingen olõ,» selet’ Kaun. «A õnnõlikult läts’, et es viska puujuppõ ei tarõ ega eski massina pääle.»

Pühäjõgi – pikse kodo

«Pikne kah esi vast hiitü är, et kurja tekk’ – visas’ suurõ klotsi kuigi puu tüvele ala, et nuur katai ja pihlapuukõnõ är pässi,» märgot’ Kauna Toomas. «Ku kõo tükes lõiksi ja är puutsõ, sai nuu puukõsõ ilusalõ terve nahaga kätte. A piksel om iks väega võimsa vägi – ku tä kuvvõmeetridse puupinnu nii kõvva maa sisse kinni lei, et noid vällä tõmmada es jõvva, pidi är lõikama…» Loe edasi: Piksepauk Pühäjõõ veeren

Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Haljendi Piret kuts häätegemispuuti tuuma nii rõivit ku muud koton üle jäänüt kraami, midä võissi kellelegi vaia minnä. Foto: Leimanni Eve, Uma Leht
Haljendi Piret kuts häätegemispuuti tuuma nii rõivit ku muud koton üle jäänüt kraami, midä võissi kellelegi vaia minnä. Foto: Leimanni Eve, Uma Leht

«Avita-i õnnõ asjo jagamisõst vaesilõ, tulõ opada inemiisi uma eloga toimõ tulõma,» selet’ Võro polikliinigu majja tegünü häätegemispoodi ja -keskusõ Saagu Valgus juht Haljendi Piret vahtsõt ettevõtmist.

Puut joba tüütäs, abikeskus tetäs vallalõ 12. süküskuu pääväl – oodõdu omma kõik huvilidsõ. Nigu nimi ütles, om malli võetu Sisaski Siiri ettevõtmisõst Rapla kandin. A Saagu Valgus kaubamärgi takan omma Võrol iks uma inemise, päält Pireti viil Kelbi Elleri-Kristel.

Mõlõmba toimõndasõ ka Võro liina latsikaitsõühingun, Piret viil Võromaa naisi tugikeskusõn (inneskine var’opaik). «Nuu mõlõmba avitasõ jo kah naisi ja latsi, korjasõ ja jagasõ rõivit ja muid asjo,» ütel’ Piret. «A saa ei last avita, ku sa immä avita ei. A imä avitamisõ man piässi olõma edimäne nõvvo, mitte asjo andminõ, et saia vallalõ opitust abitusõst.»

Tuust mõttõst vahtsõnõ abikeskus sündügi. Innekõkkõ avitõdas hättä jäänül inemisel nätä, midä tä saasi är tetä tuuga, miä täl olõman om. «Ku inemine tuu är näge, sis tä tund, et om esi välläpäsemise löüdnü,» kõnõl’ Piret. Nii avitõdas inemisel vällä tulla arvamisõst, et kiäki tõnõ piät tuu iist huult kandma, et tä uma perrega toimõ tulõssi.

Keskus majandas esi är
Sisaski Siiri kogõmus näütäs, et sääne abi- ja nõvvokeskus saa hinnäst esi är majanda. Ka Võrol loodõta ei projektiraha pääle. Keskusõ pidämises ja tulõvikun paarilõ inemisele palga masmisõs piässi raha tulõma häätegemispoodist. Selle tetti puut ka edimädsenä vallalõ.

Keskusõ hindä ruumi kolmanda kõrra pääl – lado, kontor ja latsitarõ – tahtva viil vurhviandmist. Jo sügüsest saava latsõ sääl olla, ku om vaia kooli-huvitsõõrõ vaihõl, bussini vai vanõmbidõ perrätulõkini aigu parras tetä. Ku tulõ mõni mõistja inemine vabatahtligus, sis või koolitükke jaos ka api saia. «Hää olõs, ku appi tulõs inemiisi, kiä omma valmis latsiga kammandama, mõistva näile koolitüü man nõvvo anda ja avitasõ aigu viitä,» kutsõ Piret. Loe edasi: Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht
Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht
Võro folkloorifestivalil lõõdsakuningas saanu Ojasaarõ Toomas (21) Põlva kihlkunnast Vanaküläst arvas, et no passi ei külh lõõtsa nukka visada, tulõ naada viil parõmbas pillimehes opma.

Midä lõõdsakuningas saaminõ su jaos tähendäs?
Säänest ummamuudu vastutust. Kimmähe piät edesi opma ja uurma. Mano oppi om hulga hüvvi pillilukõ, midä vanastõ om mängitü. Internetist otsi, mul om üts Kikka Karla plaat. Arhiivi ei olõ viil jõudnu, elo om küländ kipõ…

No sa tullit õkva sõaväest…

Lehekuu perämädsel pääväl sai vallalõ jah.

Kas tuu and tunda kah, et katõssa kuud es saa lõõtsa mängi?

Jah! Näpu ei jõvva mõttõlõ perrä. Küländ rostõh omma. A sõaväest oll’ iks kassu kah. Muido om taa pillimehe elo sääne, et egäl puul söödetäs maru häste…

No lätt pillimehe elo edesi. Kas kutsutas pall’o mängmä?

Teenistüs väiku põndsu pandsõ, olli pillimiihi pildist väläh. Päält sõaväke om piaaigu egä nädälivaih vähämbält üts ülesastminõ olnu.

Määne tuu pillimehe elo om?
Vahepääl väsütäs iks är külh, ku mõnikõrd läät joba hummogu kotost vällä ja esinemine lätt ilda üüni vällä. Loe edasi: Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Tsiistre Linamuuseum kutsub linatalgutele

Foto: linamuuseum.ee

Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.

Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB

Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Väega suurt saaki mõtsast timahava ei saa, a mõtsa tasus iks minnä: mõnikõrd vidä kah.

Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.

Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.

Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.

Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võrokõisi suur suvinõ kokkosaamisõ kotus – Kaika suvõülikuul – tulõ 8.–10. põimukuul Urvastõ kihlkunnan Osolan. Et Urvastõ kihlkunnast juusk läbi väkev Pühäjõgi, mille kotsilõ om pall’o vanno uskmiisi ja juttõ, sis tulõ taast juttu mitmõ kandi päält. Pühäjõõ viirt pite tulõ ka matk.

Kõnõldas taast kandist peri inemiisist. Muusikat saa seokõrd kullõlda väega mitund stiili: Puura Väino laulõst rahvapillimuusikani vällä. Et Urvastõ kihlkunnast om peri kõva spordisõbõr Contra, sis tüütäs timahavatsõn suvõülikoolin kihäkultuuritiidüskund. Kaika suvõülikuul om mõtõld kõigilõ, kedä huvitas uma maa, uma kiil ja uma inemise.
Nime om saanu suvõülikuul Karula kihlkunna Kaika külä perrä, kohe võrokõsõ 1989. aastagal edimäst kõrda kokko tulli.

26. Kaika Suvõülikuul Osulan 8.–10. põimukuul

Riidi, 8. põimukuu päiv

12 Võrolt keriguplatsi päält lätt buss Osulalõ.
14 suvõülikooli vallategemine koolimaja man

15 –19 loengu koolimajan, loengidõ aigu om ka latsioppus. Kiä loengit kullõlda ei taha, saava välän Contraga sporti tetä.
15–15.30 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist.
15.30–16 Valgu Heiki. Pühä Võhandu ja timä algusõkotus aoluun ja rahva mäletämisen.
16–16.30 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst.
16.30–17 Saarõ Heljo tutvustas koolimajja välläpantuid näütüisi.
17–17.30 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh’a-Võromaa kiilt kirja pandnu.
17.30–18 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprusõst Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.
18–18.45 Valgu Jaanis. Võrumaa Eesti filmin.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksäm: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20 Vahtsidõ välläandidõ näütämine.
21 Lindmõtsa Harri plaadi tutvas tegemine. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht
Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Ruusa tüükua moro pääl saa kaia näütemängu

10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.

Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.

12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.

Uma Leht

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma

Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu
Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma ja määrämä, et näide elokotussit teedä saia.

Eestin eläs nii 30 liiki kimalaisi, näid kutsutas mõtsa- ja maamehiläidsis. Hää sitik käü puu- ja köögivilä häitsmit pite ja avitas näid inämb saaki andma panda.

No kimalaisi jääs kõgõ veidembäs: elopaiga häöse ja kihvtipritsmine tapp näid.

Kimalaisi võisi kõgõ inne otsi kodoaiast. Esieränis miildüs näile sääne aid, kon kasus hulga mitmõsugutsit häitsmit.

Vanal Võromaal om luutust esieräliidsi kimalaisi löüdä. Minevä keväjä lõpun püüti Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu löüdse kimalasõ (ladina k Bombus confusus), mändsel olõ-i eski eestikeelist nimme, kõnõlõmada võrokeelitsest.

Huvilidsõ, kaegõ kimalaisi kotsilõ teedüst www.looduskalender.ee päält.

Uma Leht