Tänavu 2. veebruaril kinnitati Piia Karro-Selg Y’s Men International Euroopa piirkonna juhiks perioodil 1. juuli 2023 – 30. juuni 2024, kuid juba tänasest alustab ta tööd eelpresidendina. Külauudiste palvel selgitab Karro-Selg, milles seisneb presidendi aastane eelametiaeg ja missuguseid ülesandeid tahab ta sellel ajal täita.
Loe edasi: PIIA KARRO-SELG EUROOPA EELPRESIDENDI ÜLESANNETESÜhisnädalal tunnustame neid, kes on silma paistnud eriliste tegudega. Täna antakse välja vabatahtliku sõbra märk, mille pälvivad need organisatsioonid, kelle vabatahtlike
kaasamise protsess on hästi läbi mõeldud. Lisaks toimuvad homme kõige tublimate tunnustamisüritused lausa seitsmes Eesti maakonnas.
Eesti Külaliikumine Kodukant ja Siseministeerium andsid täna 18 vabaühendusele üle vabatahtliku sõbra märgid. Lisaks kirjutatakse alla vabatahtliku tegevuse võrgustiku kokkulepe ja arutletakse kuidas kaasata vabatahtlikuks uusi inimesi.
Homme leiavad tublimate tunnustamised aset seitsmes maakonnas. Harjumaal toimub “Aasta tegijate” tunnustamine seitsmes kategoorias, Lääne-Virumaal antakse üle tunnuskirjad „Sädeinimesele“ ja „Sädeorganisatsioonile“ ning tunnustatakse maakonna parimaid noorsootöötajaid; Läänemaal, Tartumaal ja Hiiumaal nimetatakse parim kodanikuühendus. Vabaühenduste tänupäevad toimuvad ka Võrumaal ja Pärnumaal. Loe edasi: Ühisnädalal antakse välja vabatahtliku sõbra märk ja kutsutakse üles naabrit märkama
Üle – Euroopalise kadunud laste telefoni 116 000 raames on vaja Eestis moodustada vabatahtlike võrgustik eesotsas 
aktiivsete vabatahtlike võrgustiku juhtidega.
2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis käsitleb kombinatsiooniga 116 algavate telefoninumbrite reserveerimist sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste jaoks Euroopas. Sama otsusega anti 116 000 kadunud laste abitelefoni käsutusse. Numbri haldajaks on Sotsiaalministeerium ja teenusepakkujaks MTÜ Eesti Abikeskused. Piiriülesed kadunud laste juhtumid on juba praegu ning muutuvad pidevalt Euroopa Liidu raamistikus üha tõsisemaks. Piirikontrolli likvideerimise tõttu Shengeni raamistikus ning sellega kaasneva liikumisvabaduse tõttu on mitmete ära jooksnud või röövitud laste juhtumid puudutama hakanud rohkem kui ühte geograafilist territooriumi. Loe edasi: Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks
Laupäeval, 5. aprillil, Sangastes toimuval Päästeliidu üldkogul saab Kaido Höövelsonist, Barutost, Päästeliidu ning kõigi vabatahtlike päästjate ja merepäästjate patroon. Täna peab Päästeliit Sangaste lossis igakevadist üldkogu, kus tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid, peetakse plaane edaspidiseks, suheldakse aktiivselt üksteisega, tutvutakse uue tehnikaga ning saadakse praktilistele küsimustele vastuseid nii vabatahtlike kui kutseliste spetsialistide käest. Kohal on pea 100 inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku. Kaido Höövelson on andnud nõusoleku hakata Päästeliidu patrooniks, olles nii kõigi Eesti vabatahtlike päästjate ja merepäästjate eestkostjaks ning toetajaks. Baruto on Sangastes kohal ja valmis kõigi soovijatega kätt suruma. Vabatahtlike päästjatega kohtuma on lubanud tulla ka siseminister Hanno Pevkur.
Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon ning oma liikmete avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks 2010. aastal asutatud mittetulundusühing.
Tänaseks on Päästeliidul 82 liiget, 91 maapäästekomandot ja 21 merepäästemeeskonda. Kokku on päästeliitlasi üle 1200.
Rait Killandi,
Kaberneeme vabatahtliku päästekomando pealik
Päästeliidu nõukogu esimees
Mahetalud on muutunud niivõrd populaarseks, et paljud välismaa noored otsustavad lausa oma suvepuhkuse veeta mahetaludes tasuta tööd tehes.
Eelmisel nädalal saabusid noored Taiwanist, Koreast, Poolast, Belgiast ja Jaapanist Kriusilla tallu Harjumaal, et mesindusega tutvuda. Eile said nad esimese kogemuse, kuidas väikses mesindustalus tarudest mett kätte saada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kuigi noored on väga erineva taustaga, on kõigil neil huvi tutvuda Eestis mahepõllumajandusega. Siia jõudsid nad rahvusvahelise programmi Wwoof kaudu, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse tööle üle maailma.
Lauri Tankler, ERR Uudised / Maheklubi.ee
Ei teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.
Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.
Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.
Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.
Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi
Kui oled vanem kui 50 aastat ning soovid natukene seiklust oma päevadesse, siis see info on just sulle!
Vabatahtliku teenistus seenioritele
Millal: 02.-29.04.2013 (kokku neli nädalat)
Kus: Liepajas, Lätis
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Liepaja diakooniakeskuses. Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu,-elamis,-toidu kui ka –tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 või 5558 8927.
Projekti toetab Grundtvigi programm.
Äsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.
Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.
„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.
Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.
Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kasside Turvakodu MTÜ, mille tegevus valiti ka Eesti Loomakaitse Seltsi poolt 2012.a. kõige loomasõbralikumaks teoks, otsib endale appi vabatahtlikuid erinevatesse valdkondadesse. Igasugune abi on teretulnud, samuti ka kõik uued ideed, mõtted ja mõttealgatused. Tasu loetakse kurruvate käppade pealt.
Vajatakse vabatahtlikke:
1. Transpordiabilisi – kui Sul on auto ja nädalas kord või paar korda võimalik mõni kiisulaps loomakliinikusse ja tagasi Turvakodusse tuua, võta kindlasti ühendust.
2. Hoiukodud – natuke pikemat aega kiisule hoiukodupakkujaid on alati tarvis –
eriti nüüd, mil ilmad juba jahedad ja väikesed käpakesed vajavad esimeste miinuskraadide eest varju.
3. Kujundajat – kes aitaks tegeleda kodulehe– ja trükimaterjalidega, tooks uusi ideid, mõtteid ja lahendusi. Siinkohal on oodatud ka väikeste ettevõtete abi, kes sooviksid oma oskuse ja panuse heategevusse suunata.
4. Trükiabi – et Turvakodu tegevust laiemalt kajastada (flaierid, materjalid, messidel ja näitustel osalemise trükised).
5. Töömeest – kuldsete kätega inimest, kes aitaks siit ja sealt Turvakodu kenamaks muuta ja väiksemate töödega hakkama saaks.
6. Liivakastikoristajat – vot see amet on kasside silmis kõige väärtuslikum ning lõpliku valiku sobivuse osas teevad meie karvapallid.
7. Kassikuulajat – inimest, kes oskab kasse kuulata, näha nende hinge ning nende lood üles kirjutada.
Uute vabatahtlike kirjad on oodatud aadressile karvapallid@gmail.com
Kasside Turvakodu facebook
Kasside Turvakodu koduleht
20.-21. oktoobril toimuvad Toidupanga toidukogumispäevad. Tallinna, Tartu, Narva, Viljandi, Haapsalu ja Järvamaa toidupangad kutsuvad vabatahtlikke end registreerima http://osale.toidupank.ee/. Kõige rohkem abilisi vajatakse seegi kord Tallinna Prisma peremarketitesse.
Üheks vahetuseks on vaja üldjuhul kuni kaheksa inimest.
Siin ülevaade, kuidas registeerimine on läinud, kus vahetused juba täis, kuhu ava veel väga ootame Sind, hea vabatahtlik! Loe edasi: Toidupank otsib järgmiseks nädalvahetuseks vabatahtlikke
Rakvere Ametikoolil on 3. -10. oktoobrini külas Comeniuse projekti partnerid Saksamaalt Kölnist ja Ungarist Debrecenist, kellele Rakvere abilinnapea Sven Kesler andis Rakvere linnavalitsuses reedel ülevaate Rakvere linna arengutest ja noorsootööst.
Projekti koordinaatori Kristel Haugase sõnul on projekti teema “Noor ja vabatahtlik”, sestap on põhirõhk vabatahtlikul tööd, mis aitab kõige paremini avardada noorte maailmapilti, arendada tolerantsi ja õppida keelt. „Näiteks aitavad ungari ja saksa noored koos meie noortega parandada ja värvida pinke, korda teha mõnd katki läinud asja, riisuda pargis lehti, käia loomade varjupaigas, korrastada Lahemaal sealseid matkaradu,“ rääkis projekti koordinaator Kristel Haugas.
Rakvere Ametikoolis toimunud projektikonverentsil tutvustasid osapooled, mida nad eelmise kohtumise järel vahepeal korda on saatnud. „Ungari kunstikool tahab meile kinkida oma maalid, mis valmivad siin,“ lisas Kristel Haugas.
Noorte nädalavahetuse sisustab kultuuriprogramm, tutvutakse Rakvere, Lahemaa ja Tallinna vaatamisväärsustega.
Rakvere Ametikooli projektipartnerid on Georg-Simon-Ohm-Berufskolleg Saksamaalt, Debreceni Egyetem Balásházy János Gyakorló Szakközépiskolája ja Medgyessy Ferenc Gimnázium és Művészeti Szakközépiskola Ungarist.
Projekti algas 2011. aastal ja lõpeb 2013. aasta suvel.
Varjupaikade MTÜ annab teada, et uudiskirja “Käpa all” sügisnumber sai valmis. Teemadeks nagu ikka loomad ja toredad inimesed. Pika intervjuu tegi peatoimetaja Anu Pärnu varjupaiga usina vabatahtliku Hanna-Maiga, kes ütleb, et ta on tänu varjupaigas vabatahtlikuks olemisele parem ja õnnelikum inimene.
Varjupaigas vabatahtlikuks hakkamise kohta saad lisaks uudiskirjale rohkem lugeda meie uue kujundusega kodulehelt:
http://www.varjupaik.ee/#!tule-vabatahtlikuks/cpeq. Uudiskirja leiad siit: http://issuu.com/triinupriks/docs/kapa_all_2012_3_issuu
Meie varjupaikades ootab pidevalt uut kodu ligi 200 koera ja üle 400 kassi. Nad kõik vajavad toitu, arstiabi ja peavarju. Aita meil aidata! Anneta endale sobiv summa Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017. Kui soovid aidata konkreetset varjupaika, lisa selgitusse märksõna: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Valga või Võru.
Aita meil aidata loomi, anneta Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017 või Swedbanki annetuskeskkonna kaudu.
Hakka veebiperemeheks! http://veebiperemees.varjupaik.ee
Allikas: Triinu Priks, Varjupaikade MTÜ
Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.
Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.
Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.
Allikas: Külaliikumine Kodukant
Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias. Selleks tuleb minna poodi, leida rohelised tooted ja märgistada need nii, et ostjad oskaks teha õigeid valikuid.
Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv kampaania „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustame tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.
Sinu abi vajame ennekõike Sulle sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada. Soovi korral saad sõbra kaasa võtta, sest seltsis on lõbusam ja silm teravam.
Vabatahtlikele pakume temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldame ka ühisüritusi.
Kui soovid „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, registreeru sellel lehel. Palun vali ka, millises poes soovid kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.
Kaupluste nimekiri täieneb jooksvalt, seega soovitame registreeruda ka juhul, kui Su kodupoodi hetkel nimekirjas pole. Ka muude tegevuste loetelu
leiad registreerimisvormist. Vali üks või lausa mitu meelepärast tegevust.
Eestima Looduse Fond annab teada, et lisaks sügistalgute ootusele on veel võimalusi ka suvistel talgutel kaasa löömiseks. Nimelt on vabanenud kolm kohta seni pilgeni täidetud Varangu talgutele, mis algavad juba homme.
Käpaliste talgud Varangul toimuvad 16. – 19. august 2012. See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt. Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas. Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi. Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Infoks veek, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Allikas: Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 53411020, tarmo@elfond.ee
Prantsuse organisatsioon Afromedianet korraldab Elukestva Õppe programmi raames praktikumi noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust tööst.
Osalejad õpivad tundma AfromediaNeti tegevusi edendamaks piiriülest vabatahtlikkust, mis on suunatud eelkõige noortele. Praktikumis keskendutakse järgmistele teemadele:
noorte mobiilsus ja vabatahtlikkus – Euroopa kodakondsuse tugevdamine;
mittetulundussektori suutlikkuse tõstmine – väljakutsed, edulood ja võimalused;
formaalse ja mitteformaalse õppe edendamine läbi vabatahtlikkuse;
EL välissuhted – EL poliitikad, piiriülene ja rahvusvaheline koostöö kui poliitika instrument;
EL programmid, mis toetavad vabatahtlikkust.
Praktikum toimub 27.–31. mail 2013 Seysselis Prantsusmaal. Kandideerimise tähtajaks on 12. oktoober 2012 ning täita tuleb elektrooniline taotlus aadressil: http://studyvisits.cedefop.europa.eu/index.asp?cid=2&artid=7194&scid=74&artlang=EN
12.–14. juunini kogunevad Euroopa maaelu arengu eestvedajad LINC 2012 konverentsile Tartus ja Lõuna-Eestis. Üritusele oodatakse üle 200 aktiivse maaelu arendaja 15 Euroopa riigist ja delegaate Brüsselist Euroopa Komisjonist.
Konverentsi põhieesmärgiks on edendada võrgustumist ja kogemuste vahetamist Euroopa Leader-piirkondade vahel. LINC toimub juba kolmandat korda, sel aastal Eestis, ning sedapuhku on konverentsi läbivaks teemaks kaasamine ja vabatahtlik töö. Kaasamise võtmes käsitletakse konverentsi seminaridel maaelu arengu seisukohast olulisi teemasid: kohalik toit, maaturism, kogukonnateenused, noored ja seeniorid, kohalikud ressursid ja energeetika. Tutvustamisele tulevad Eesti eesrindlikud Leader-projektid. Loe edasi: Rahvusvaheline maaelu konverents LINC 2012 toimub Lõuna-Eestis
USAs luuakse mitmed urbanistlikud farmid-aiad selleks, et õpetada värskeid põgenikke Ameerika eluga kohanema. Ameerikasse saabununa on põgenikele peaaegu kõik uus ja võõras, aia- ja põllutööd on aga neile juba tuttavad ning pakuvad võimalust end vabalt tunda ja samal ajal ka raha teenida.
On 7. märtsi hommik veidi enne kella 9 Missouri osariigi pealinnas St. Louis’is. Auto on toonud minu, veel neli välismaalast ja nende “lapsehoidja” linnasüdamest 15 minuti autosõidu kaugusele vabatahtlikku tööd tegema, sest vabatahtlik töö on USAs väga populaarne ja seetõttu on see lisatud ka rahvusvahelistesse programmidesse.
Linnaaia projektijuht Whitney Sewell (28) kükitab oma kohvikruusi ja paberitega puu all. Anname allkirja, et võtame omal soovil aiatöödest osa. Hakkame erinevaid tööriistu kasutades umbrohtu maa seest välja kitkuma. See, mis söögikõlbulik näib, näiteks petersell või salat, jääb mulda. Kõik tööd tehakse siin põllul käsitsi, sest immigrantide jaoks on mehhaniseeritud tööriistad võõrad.
Peagi liituvad meiega ka energiast pakatavad noorukid – need on üliõpilased, kes oma nädala pikkusel kevadvaheajal samuti vabatahtlikult tegutsevad.
Maa ühe dollari eest
Piirkond on üsna kummaline. Ümberringi on majad, üks neist väga lagunenud ilmega, nende keskel aialapp kuuri, kasvuhoone ja välikemmerguga. Selgub, et sellel ühel aakril, kus n-ö aiamaad tehakse, asus enne 10 maja. Majad osteti vaestelt inimestelt ära (täpselt nii Whitney ütlebki), lammutati maha ning asemele rajati linnaaed.
Taamal paistavad majad, mis ehitati kinnisvaraarendajate poolt enne majanduskriisi, kõik peale ühe on tühjad. Tegemist on peaaegu et välja surnud magalarajooniga.
Loe edasi: Üks linnaaed Ameerika moodi ehk kuidas ma märtsi alul umbrohtu kitkuma sattusin
MTÜ Kodukant Järvamaa eestvõttel toimub Kirna seltsimajas täna tunnustamise ja kiitmise oskust arendav koolitus, kus räägitakse aktiivsete inimeste tegutsemise ja kogukonnale heaks panustamise märkamisest.
Iga inimene, kes tegutseb vabatahtlikuna või külavanemana või panustab kogukonna heaollu mõne vabaühenduse liikmena, on väärt ka tunnustust. Paraku on eestlased tihtipeale n-ö kiitusega kitsid. Kiitmine on oskus, mida tuleb õppida ja harjutada. Seepärast võibki MTÜ Kodukant Järvamaa korraldatavat koolitust nimetada kiitmiskoolituseks.
Lektor on sotsioloog Ivi Proos. Õpitakse tunnustamise oskust, nägema ülepingutatud kiitmise ohte ja tegema vahet tunnustamisel, kiidulaulul ja lihtlabasel pugemisel. Koolitusel saab õpitut rollimängude abil ka kohe praktikas proovida.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on alates 1998. aastast korraldanud loodustalguid, sel aastal on tulemas läbi aegade toimekaim aasta.
“Ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi, ” ütles ELFi talgujuht Tarmo Tüür. Kõik talgud on looduskaitse aladel mitmepäevaste talgureisidena.
Esimesena on kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. “Kuna see langeb kokku ka koolivaheajaga, siis on need välja kuulutatud kui peretalgud,” täpsustas Tüür. “Jõukohaseid töid jagub seal kõigile, nii lastele kui emadele-isadele”.
Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Kõige tihedam talguhooaeg algab siis, kui lindude pesitsusaeg on möödas, seega juulis ja augustis. Talgutele saab registreeruda www.talgud.ee.
Kolmeteistkümnel aastal toimunud talgutel on oma panuse looduse kaitsel andnud ligi 50 000. Kokku hakati neid lugema 2001. aastal. Aastatel 2001-2011 ELFi korraldusel toimunud 262 talguüritust, millel on 4666 osalise ühisel jõul tehtud 43 304 tundi vabatahtlikku tööd. Mullu toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses.
Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis otsib teotahtelisi ja motiveeritud vabatahtlikke, kes tahavad anda oma panuse ühiskonna edasiviimiseks ning selle kitsaskohtade lahendamiseks. Sihtasutuse vabatahtlikeks võivad olla nii tudengid kui ka töötavad inimesed – oodatud on kõik, kes tunnevad endas soovi ühiskonda panustada.
Domus Dorpatensise eesmärgiks on leida häid ideid, neid levitada ning kaasates partnereid erinevatest sektoritest need siis teoks teha. Domuse projektide alla kuuluvad erinevad üritustesarjad (filmiõhtud, ,,Meet the World“ jpt), TEDxTartu konverentsid, vestlusõhtute sari ,,Inimene kohtub inimesega“, Eesti Kodanikuühiskonna Nädal ja paljud teised sarnased projektid.
„Domus Dorpatensise sooviks on Tartu elanikkonda kaasata erinevate oluliste teemade tõstatamisel ja ürituste läbiviimisel, näiteks hetkel oleme keskendunud kodanikuühiskonna ja haridusvaldkonnaga seotud tegevustele,“ täpsustas sihtasutuse tegevjuht Martin Noorkõiv.
Domus Dorpatensise vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed sõltumata varasemast kogemusest või vanusest, peamiseks tingimuseks on soov ühiskonda panustada.
Rohkem infot: http://www.dorpatensis.ee/muuda-maailma/
Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Loengusarja EELKOOLIEALINE LAPS kolmas loeng-vestlusring keskendub teemale: “Matkimine ja õppimine.” Teler ning arvuti – tänased lapsehoidjad?
– Lapse areng läbi matkimise – eeskuju hädavajalikkus. Mida omandab laps jäljendades. “Hundilapsed”
– Kaudne õppimine eelkoolieas. Kuidas väikelaps õpib. Lapsevanema roll väikelapse arengu toetajana
– Kuidas mõjutavad televisioon ja arvuti väikelapse vaimset ning füüsilist arengut.
Loe edasi: Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub kolmandasse tundi
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 hakkab läbi saama ning aeg on teha kokkuvõtteid. Allpool olev küsimustik hindab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemusi ja on suunatud organisatsioonidele. Seepärast palume ka märkida vastaja positsioon organisatsioonis.
Küsimustikule vastamine võtab aega 5-6 minutit. Saadud vastuseid kasutame eelkõige aastast kokkuvõtete tegemiseks, samuti aitavad vastused meil saada aasta tegevuste kohta tagasisidet ning täiendada tegevusaruannet. Saadud andmeid ei edastada kolmandatele osapooltele.
Teie panus on Siseministeeriumi jaoks oluline!
Lisainfo küsitluse või vabatahtliku tegevuse aasta kohta:
Marten Lauri, projektijuht
Siseministeerium
Tel +372 612 5191
E-post marten.lauri@siseministeerium.ee
Eestimaa Looduse Fond tänas vabatahtlikke. Heaks traditsiooniks kujunenud tänuüritusel tehti kokkuvõtteid lõppeva aasta tegemistest, vaadati loodusfilmi, nauditi mõnusat seltskonda ja head muusikat.
ELF kaasab oma tegemistesse vabatahtlikke juba alates tegevuse algusaastatest. Kõige suuremat rolli kannavad vabatahtlikud ELFi talgute ja naftaprojekti juures. ELFi naftaprojekti vabatahtlikud on löönud kaasa mitme reostuse tõrjes alates 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest, kus oli abiks üle 300 vabatahtliku. Järgnevate aastate jooksul on ELF koostöös Päästeametiga koolitanud päästetöödeks üle 500 vabatahtliku, kokku on andmebaasiga liitunud üle 1000 vabatahtliku. ELFi talgutel lööb igal aastal kaasa pool tuhat vabatahtlikku. Tänavu toimus ELFi korraldusel ja vabatahtlike abiga 40 talgut.
Talgute korraldamisega on ELF järjepidevalt tegelenud alates 2000. aastast, tuues looduskaitse juurde aastas keksmiselt ligi 400 inimest 3000 töötunniga. Vabatahtliku tööjõu looduskaitselistesse töödesse kaasamine on olnud kasvavalt populaarne ning looduskaitses tulemuslik.
Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avaldas täna Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vabatahtlikkust soodustanud organisatsioonile.
Aasta vabatahtliku tiitli said: Rauno Avel, Jarmo Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp.
Lisaks tunnustati vabatahtlike juhendajaid Piret Ehavaldi ja Svetlana Varjunit. Loe edasi: President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid
