Tänavu 2. veebruaril kinnitati Piia Karro-Selg Y’s Men International Euroopa piirkonna juhiks perioodil 1. juuli 2023 – 30. juuni 2024, kuid juba tänasest alustab ta tööd eelpresidendina. Külauudiste palvel selgitab Karro-Selg, milles seisneb presidendi aastane eelametiaeg ja missuguseid ülesandeid tahab ta sellel ajal täita.
Kuid alustame kaugemalt, üsna algusest. Piia, millal said teadlikuks rahvusvaheliset Y’s Men liikumisest?
Sain teadlikuks Y’s Men International liikumisest, kui kolisin 2004. aastal Pärnusse ja liitusin selts Raeküla perega. Nii selguski, et juba oluliselt enne selts Raeküla sündi 2001. aastal, oli Pärnus üks peaaegu 30liikmeline seltskond liitunud 1993. aastal rahvusvahelise heategevusorganisatsiooniga, mille mitteametliku lühendina kasutatakse tihti YMI. Lisaks liitumisele rahvusvahelisel tasandil oli klubi – MTÜ Pärnu Y-klubi – registreeritud ka Eesti äriregistris.
Mina õppisin y’s-mene tundma just nende külaskäikudel Pärnusse Raekülas paiknevasse vanasse koolihoonesse, kus toona tegutses veel renoveerimata ruumides nii kohalik nelipühikogudus Eelim kui ka selts Raeküla. 2004. aastal, kui olin äsja seltsiga liitunud, tegime ettevalmistusi ainukeseks EL toetuse taotlemiseks, et hankida vahendeid selle muinsus- ja kultuuriväärtusliku hoone taastamiseks. Nii tekkiski ajalooline moment, et Phare CBC toetusvooru üks oluliseim märksõna oli rahvusvahelise partnerluse – NB! just pärast renoveerimistööde lõppu – olemasolu. Nimetame ise tookordset Y’s Men International Finland Balticum toetusallkirja “miljoni” allkirjaks, kuna just see lõi eeldused esmalt positiivseks vastuseks toetustaotlusele ja otse loomulikult ka edasisteks toetusteks, kuid mis peamine – just hoones tegevuste käivitamiseks. Nii ma siis õppisingi esmalt tundma y’s-menide sõbralikkust ja abivalmidust.
Palun tee kronoloogilises järjestuses kokkuvõtlik tagasivaade oma senisele teekonnale Y’s Men liikumises.
Minu teekond eelolevateks ülesanneteks on olnud väheke omanäoline. Miks? Nimelt pole ma seni olnud kohalikus Pärnu klubis mitte ühelgi vastutaval positsioonil. Aga siit siis lühidalt.
2004. a esmakordne kohtumine Soome, Läti, Leedu sõsarorganisatsioonide esindajatega.
2007. a külastasin esmakordselt Euroopa piirkonna konverentsi Lappenrantas.
2008. a panustasin vabatahtlikuna (NB! mitte organisatsiooni liikmena) Finland Balticumi regiooni konverentsi Pärnus, kus tähistati ühtlasi organisatsiooni 80. tegevusaastat Euroopas. Siinkohal oluline märkus, et Pärnu klubile tehti konverentsi korraldamiseks ettepanek aasta varasemal Euroopa kokkusaamisel ja seda põhjusel, et Pärnus oli juba tookord tugev klubi, keda peeti vääriliseks korraldamaks taolist olulist sündmust. Nimelt sai Euroopa liikumine alguse just nimelt Eestist, kuid seda hoopis Tallinnast, kuid siiski kokkuvõttes Eestist.
2008. a sügisel suunati regiooni juhtkonna poolt mind esmakordselt koolitusele Taani, kus sain esmakordselt ülevaate, millise liikumisega on tegemist. Mida rõhutan, et tolle hetkeni mul praktiliselt puudus inglise keele oskus. Nimelt pole ma seda keelt mitte kunagi koolis õppinud ja ka kursustel omandatud inglise keele praktiseerimise oskus oli imeväike.
2010. aastal astusin ametlikult liikumise liikmeks, aga alles pärast seda kui olin peatanud oma liikmelisuse rahvusvahelises Zonta-liikumises.
Alates 2010. aastast kuni Finland Balticum regiooni juhtkomiteesse kuulumiseni ma ka juhtisin just nimelt Eesti regiooni. Töö polnud tol ajal eriti viljakas, klubid Tallinnas ja Pärnus olid jätkuvalt väikesed. Nokitsesime jõudumööda heategevusvaldkonnas, korraldades kasuperede lastele laagreid, kogudes aiasaadusi ja hoidiseid Pärnu lastekodu lastele ning hiljem juba ka korraldades heategevusloose, millega toetasime Raeküla Vanakooli keskuse noorte huvitegevusi.
2015. a regiooni konverentsil Tallinnas tegi grupp Soome klubide liikmeid mulle ettepaneku vastu võtta nn RD ehk regionaaldirektori kohustus. Olles seiklushimuline ja õpivalmis inimene, siis võtsin pakkumise vastu, mis tähendas, et minu vastutusperioodiks kolmes Balti riigis ja Soomes pidi reaalselt saama 1. juulist 2018 kuni 30. juunini 2020. Osutusin valituks ja läksin väljakutsetele vastu. Muide, olin esimene eestlane, kellele regioonis sellist ülesannet pakuti. Seni olid lisaks soomlastele regioonijuhi ülesandeid täitnud veel kolm lätlast ja üks leedukas.
2016 teine poolaasta kuni 2018 esimene poolaasta oli ülikiire, kuna proovisin aru saada, millise ülesande endale võtsin. Külastasin võimalikult palju klubisid, kohtusin klubide liikmetega, tutvusin nende koostööparteritega ja osalesin Euroopa tasandi regioonide esidajate nõupidamisetel ja koolitustel. Tasapisi hakkas tekkima ka arusaam, mida minult oodatakse ja millised eesmärgid ootavad täitmist. Üheks väga oluliseks selle protsessi osaks oli mu abikaasa Mikko, kes muide ka klubi liige (kommentaar – üldse on päris palju YMI klubides perekondi. Nii ka Pärnu klubis), kellega pikkadel autosõitudel Lätis, Leedus ja ka Eestis arutasime nähtut ja kuuldut.
2018 teine poolaasta kuni 2020 esimene poolaasta oli tihedalt täidetud regiooni juhtimisega ja koostööga erinevate teiste riikide klubide esindajatega. Külastasime koos abikaasaga mitmeid kordi Baltikumi ja Soome klubisid ning jõudsime ringiga nii Lõuna-Koreasse, Venemaale kui ka Egiptusse. Siinkohal täpsustan, et minu valik oli kõike seda kogeda just koos abikaasaga, mis tähendas loomulikult ka meie majanduslike säästude kallale minekut, kuid ma ei kahetse hetkegi – kõik see oli seda väärt! Uued inimesed, uued kogemused, uued koostöövõimalused ja seda mitte ainult Pärnu Y-klubile või Finland Baltikum y’s menidele, vaid ka mu igapäevasele töökeskkonnale Raeküla Vanakooli keskuses. Oleme mitmeid huvitavaid koostöötegevusi algatanud ja ellu viinud koostöös rahvusvahelise YMI liikmesorganisatsioonidega kogu maailmas.
2020 teine poolaasta kuni 2022 esimene poolaasta ehk siis eilseni osalesin Finland Baltikumi (boardi) juhatuse liikmena veel ka meie regiooni tegevuste arendamises. Siinkohal on asjakohane nimetada, et kogu YMI juhtimine on üles ehitatud nn troikade tööle, kus otsustajateks on nn eeljuht, juht ja mineviku juht ehk siis regiooni tasandil RDE/RD/PRD (Regional Director Elect/Regional Director/Past Regional Director).
2022 teine poolaasta kuni 2025 esimene poolaasta ongi minu ülesanne osaleda YMI Euroopa juhatuse liikmena kogu arendus- ja otsustusprotsessis esmalt eeljuhina, seejärel juhina ning lõpuks mineviku juhina ehk APE/AP/PAP (Area President Elect/Area President/Past Area President). Selgituseks, et taolise positsiooni saamiseks tuleb läbida konkurss, mis algab klubide soovitustega, seejärel juba kandidaadi eneseesitluse ja kõige lõpuks rahvusvahelise (meil siin maailmajaos Euroopa) hääletusega. Mind ajendasid konkureerima klubid Taanist ja Norrast ning loomulikult ka Baltikumist, kelle esindajad pöördusid kandideerimissoovitusega minu poole. Esimesel ringil ehk vahetult pärast Finland Baltikumi juhi positsiooni lõppu mu kandideerimine veel positiivse tulemusega ei lõppenud – ju pidin veel elukogemusi omandama – kuid teisel läks juba vägagi edukalt. Tegelikult mind isegi väheke üllatas toetuse suurus, mis oli kõvasti üle 50%.
Arvatavalt on käidud teekonnal ka sinu keeleline oskus ja kogemus märkimisväärselt kasvanud.
Ah jaa, siin nüüd koht ja aeg, kus tasub nimetada, et tänaseks pole mul enam üldse probleeme inglise ega loomulikult ka mitte vene keeles suhtlemisega. Loomulikult teen ma jätkuvalt grammatilisi vigu, kuna olen selleks sisemiselt liiga emotsionaalne inimene, et kõike vaagida ja teha tasa-targu. Kui lähen nö “põlema”, siis unub kiiresti korrektne inglise keel. Igal juhul, võtan kokku, et keeleoskuse arendamisele on taoline rahvusvaheline töö tulnud ikka väga kasuks. Lisaks veel suur hulk väga huvitavaid kontakte kogu maailmas ja võimalusi teha koostööd. Minu igapäevane töö Vanakooli keskuses on samuti laiendanud haaret, erinevaid koostöövõimalusi sigineb aina juurde. Näiteks läheb just tänu YMI noorteprogrammile “iGO” juba eeloleval sügisel Tai YMCA-sse praktikale Pärnu klubi tulevane president Gert Gentale
Jaks ei näi sul raugevat.
Kõrvaltvaatajatele võib tekkida küsimus, kuidas ikkagi suudan seda kõike teha ja nii palju reisida, kui seda viimastel aastatel, aga ka eelseisvatel teen. Väga elementaarne ja lihtne vastus – mul on imeliselt toetav (ka majanduslikult) perekond, aitäh! Mul on eriliselt toetavad kolleegid, kes nn keerulistel hetkedel (NB! mitte ainult YMIga seonduvalt) suudavad tagada, et Vanakooli keskus toimetab kenasti edasi, aitäh! Otse loomulikult on motivaatoriks ka mu koduklubi Pärnus. See, mida üheskoos suudame teha, on lihtsalt eriline! Ma olen uhke me klubile ja selle liikmetele, mis omakorda annab mulle enesekindlust mu esinemisteks ja seisukohtadeks ehk siis minu jaoks ei ole just tänu meie klubile YMI mitte lihtsalt teooria, kuidas võiksid asjad käia, vaid reaalne praktika toetades erinevaid abivajajaid ja arendades klubi liikmeid!
Asun sellele olulisele positsioonile väga huvitaval ja ajaloolisel hetkel. Nimelt tähistame just 2022. aastal organisatsiooni sajandat sünnipäeva. Oleme siin Pärnuski tähistanud juba enam kui pool aastat YMI juubeliaastat. Oleme pälvinud tehtuga päris suurt rahvusvahelistki tähelepanu, mida muide on palju toetanud just uudisteportaali “Külauudised” kajastused – aitäh! Nii ongi üheks minu ülesandeks organisatsiooni tegevuste sisse juhatamine, siin Euroopas, uude sajandisse!
Olen lähtuvalt senisest kogemusest ja organisatsiooni olulisest verstapostist seadnud endale järgmiseks kolmeks aastaks YMI Euroopa tasandi juhatuses järgmised eesmärgid:
* väärtustada iga üksikut klubi liiget, sest kogu organisatsioon püsib just igal neist!
* õhutada klubisid koguma ja jäädvustama kogukondlikul tasandil enda poolt jäetud jälgi!
* elukestev YMI koostöö, mis ei tohi jääda toppama tagasihoidliku keeleoskuse ja praktiseerimise puudumise taha – ikka julgelt edasi!
Oled juba varemgi korduvalt ühest unistusest kõnelenud.
Minu unistuseks, mis vajab veel toetajaid Euroopa ja maailma tasandil, on, et tähistada 2028. aastal liikumise Euroopasse saabumise 100. aastapäeva just nimelt YMI ülemaailmse kongressiga Tallinnas, kus 1928. aastal sündis ka maailmajao esimene Y’s klubi. Sellise sündmuse ettevalmistamine ja korraldamine oleks Finland Balticumi regioonile suur väljakutse, aga samas ka suur koostöövõimalus kõigil erinevatel tasanditel. Loodan sellest ideest ja selle realiseerumiseks ees seisvatest sammudest teada anda ikka juba lähima poole aasta jooksul.
Tänan, Piia, et leidsid aega pikemaks meenutuseks, selgitusteks ja ettepoole vaatamiseks!
Urmas Saard, küsitleja
Samal teemal:
PÄRNAKAS VALITI RAHVUSVAHELISE HEATEGEVUSORGANISATSIOONI EUROOPA JUHIKS