sport

Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Pühapäeval, 14. aprillil toimub 91. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme kogupere spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – Harku raba teedel. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto Jukko Nooni — 89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto: Jukko Nooni

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2007. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2007. a või hiljem). Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. ️

„Rabajooks on pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus, mis iga aastaga muutub järjest populaarsemaks. Esimene Rabajooks toimus 1974. aasta kevadel ja siis oli osalejaid kõigest 71, kuid 1980. aastate lõpuks tuli rajale juba paar tuhat jooksusõpra. Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel oli mõningane madalseis, aga viimastel kordadel on osalejate arv ületanud taas kahe tuhande piiri,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Tänasel Pärnu päeval starditi Venuse bastioni kõrvalt heategevuslikule Sinilillejooksule. Üldarvestuses läbis 3,2 kilomeetri pikkuse jooksuraja võitjana Martin Tarkpea, kelle ajaks mõõdeti 10.20, naistest oli ajaga 11.24 kiireim Anu Teppo.

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto Urmas Saard — Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sinilillekampaaniat avades ütles Kaitseväe asejuhataja kindralmajor Indrek Sirel, et toetust on tunda iga päev.[/pullquote]Sinilillejooksu distantsiks valitud 3,2 kilomeetrit on kaitseväelaste üldfüüsilise katse kohustusliku jooksu osa, milles võisid kõik soovijad ennast proovile panna. Lisaks jooksmisele tuli sooritada istessetõuse ja kätekõverdusi.

Vallikääru piirkonnas läbiviidud Sinilillejooksuga avati Pärnus kuues sinilillekampaania “Anname au!”. Sellega kutsuti üles kandma sinilillemärki, et toetada Kaitseliidu ja Kaitseväe veterane. Annetusi kogutakse vigastatud veteranide, nende lähedaste, aga ka üldisemalt tervishoiu ja spordi hüvanguks. Sinilillesümboolika müügituluga toetatakse Lõuna-Eesti Haigla SA taastusravi seadmete soetamist ja MTÜ Peaasjade vaimse tervise edendamist, samuti aidatakse Võru linnal rajada välijõusaali, invaspordi liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel.

Loe edasi: Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Eesti Spordiselts Kalev ja Viiking Spaa Hotell kutsuvad pärnakaid taas südamepäeva kõnnile “Teie südame heaks”.

Hotell Viiking. Foto Urmas Saard — Hotell Viiking. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui algusaastatel oli osavõtjaid umbes 40 kuni 50, siis viimastel kordadel võib märgata olulist huviliste kasvu[/pullquote]“Käime koos!” liikumisharrastussarja raames korraldatav südamepäeva kõnd saab 13. aprillil Pärnus alguse Sadama ja Ringi tänava nurgal asuva hotell Viiking juurest. Rahvaspordi sündmus algab kell 11.00 ettevalmistuste ja eelsoojendusega. Kõndimisele starditakse kell 12.00.

Osalejad võivad valida kolme erineva pikkusega raja vahel: 3, 5 ja 7 km. Rajad kulgevad mööda kaunist Pärnu rannaäärt ja lõpetamine toimub Viikingi ees. Osalejatel, kes ei soovi käimisest osa võtta, saavad võimelda koos juhendajaga siseruumides. Kõikidel osalejatel on võimalik enne rajale minekut lasta mõõta oma vererõhku ja kolesterooli taset. Lisaks on kohapeal eraldi südamearstid, kes pakuvad kõigile omapoolset konsultatsiooni.

Loe edasi: Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Heategevuslik Teatejooks kutsub toetama ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomist

9. mail toimub Eestis juba neljateistkümnendat korda heategevuslik Teatejooks, kus 5.-9. klasside lapsed ja noored jooksevad liikumisvõime kaotanud laste heaks. Teatejooksud toimuvad kõigis maakondades ning registreeruda saab kuni 24. aprillini.

Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto Marko Mumm — Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto: Marko Mumm

[pullquote]Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks![/pullquote]Teatejooksu korraldajate südamesoov on nakatada üha enam lapsi ja noori liikumisrõõmuga. „Teatejooks on kasvanud 12000 osalejaga suursündmuseks ning mitmed koolid on juba teatanud, et plaanivad lisaks jooksul osalemisele korraldada 9. mai kogu koolipäev liikumispäevana,“ sõnas Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.

Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilastele koosmängimise võimaluste loomisele. „Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolipargi laiendamiseks. Keskuse mänguala kõrvale kavandatakse mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega. Laps on laps, isegi kui liikumine on raskendatud ning vajab selleks abivahendeid. Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks!“ ütles Erik Pallase.

Loe edasi: Heategevuslik Teatejooks kutsub toetama ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomist

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard — Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada[/pullquote]Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Loe edasi: Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tartu Maratoni võit läks esmakordselt Soome

Hoolimata viimase nädala soojakraadidest, sõideti täna legendaarne suusapidu Tartu Maraton klassikalisel Otepää-Elva 63-kilomeetrisel rajal. Ja muide, väga kiirel rajal!

Meeste konkurentsis läks võit esmakordselt Soome, kui tulises grupifinišis saavutas uue rajarekordiga võidu Niko Koskela (aeg 2:31.08,9). Talle järgnesid prantslane Damien Tarantola (+1,4) ja šveitslane Fabio Lechner (+2,9).

„Suurepärane on olla esimene soomlasest võitja! Vaatasin, et ükski soomlane pole varem Tartu Maratoni võitnud ning mõtlesin, et võtan täna selle võidu ära. Olud olid väga kiired, mis tegi rekordi võimalikuks,“ ütles Koskela.

Naiste seas kordas mullust vägitegu rootslannast Worldloppeti karikasarja liider Maria Gräfnings (2:50.59,2). Talle järgnesid kahekordne Tartu Maratoni võitja Tatjana Mannima (+03.04) ning prantslanna Marie Kromer (+04.38).

Samal ajal põhidistantsidega oli kavas ka nostalgiahõnguline Tartu Maraton Vintage. Ühtekokku registreeris eelmise aastatuhande varustusega 63 ja 31 km distantsidele 104 retrosõitjat.

Kokku pani end tänastele põhisõitudele kirja 4867 suusasõpra, neist 3506 pikemale 63 km distantsile ja 1361 lühemale 31 km distantsile.

Tartu Maratoni Kuubiku hooaeg veereb edasi 12. mail, kui joostakse 37. Tartu Maastikumaraton.

Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi osaleb üheksa-aastase vahe järel suusavõistlusel, startides sel pühapäeval Tartu Maratoni programmi kuuluval Tartu Teatemaratonil.

Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto Stanislav Moškov Õhtuleht Scanpix — Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto: Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix

Esmaspäevase seisuga on end Tartu Teatemaratonile kirja pannud 82 neljaliikmelist tiimi, mida on mullusega võrreldes poole enam. Stardinimekirjast leiab ka Šmigun-Vähi, kes sõidab Reformierakonna võistkonna viimast vahetust (Palu-Elva, 16 km).

Kristina, millal viimati suusavõistlusel osalesid?

2010. aastal Falunis oli viimane MK-etapp ja pärast seda osalesin veel kevadel ka Eesti meistrivõistlustel. Pärast seda pole ma numbrit selga pannud. Ütleme nii, et viimasest stardist on ikka hea mitu aastat möödas.

Kuidas on olnud viimastel aastatel lood suusatamisega? Ehk et palju oled viimastel aastatel rajale jõudnud?

Üks mis kindel – ma olen suusatamist alati armastanud ja see ei ole muutunud. Just viimasel paaril talvel olen suusatamist kohe erilise mõnuga võtnud! Minu viimaste aastate suusatamised on tavaliselt olnud koos oma lastega.

Loe edasi: Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Lastehommikud Nõmme uisupargis

Sel pühapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 11 toimub Nõmme uisupargis hooaja esimene lastehommik, kus lapsi lõbustab armastatud printsess Elsa. Lastehommikud toimuvad korra kuus kuni hooaja lõpuni.

Nõmme uisupargi avamine. Foto Jukko Nooni — Nõmme uisupargi avamine. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on nõmmekad detsembri keskel Nõmme gümnaasiumi hoovis avatud uisupargi hästi vastu võtnud. „Avamisest kuni tänaseni on uisutamas käinud 5100 inimest. Praeguste plaanide kohaselt on külmutusseadmetega Nõmme liuväli avatud kuni märtsi keskpaigani,“ lisas Šillis.

Pühapäeval toimuv lastehommik on selle hooaja esimene. Kõigile soovijatele tehakse näomaalinguid, kell 11.30 algab printsessi uisu-show. Peale showd ootab Elsa kõiki lapsi endaga koos uisutama ja pilte tegema. Lastehommikud on hea viis ühendada meeldiv kasulikuga, ehk lapsed saavad nii meelelahutust kui ka füüsiliselt aktiivsed olla ja värskes õhus liikuda.

Üritus on tasuta, jääleminekuks on vajalik osta pilet. Kohapeal on uisulaenutus, kuid jääle pääseb ka oma uiskudega. Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.

Nõmme uisupark asub Nõmme gümnaasiumi hoovis aadressil Raudtee 73. Uisupark on avatud iga päev kella 10-21. Täpsem info koduleheküljelt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto Urmas Saard — Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus[/pullquote]Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.

„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.

Loe edasi: Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.

Saskia Alusalu uiskudel. Foto erakogu — Saskia Alusalu uiskudel. Foto: erakogu

Loe edasi: Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Eesti Tehnika ja Spordi Liidu (ETSL) mudelisportlased tõmbasid 2018 aastale joone alla 5. jaanuaril Tallinna botaanikaaias, kus tunnustati parimaid lennu-, laeva- ja automudeliste ning raadioamatööre.

Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias

Korraldajad saabusid ettevalmistusi tegema kell 17.00 Asjaosalised kogunesid kell 18.00. Kuna tegemist oli küllaltki eksootilise kohaga, siis korraldati huvilistele ekskursioon, mille käigus saadi nii mõndagi huvitavat teada.

Aasta parimatele jagati välja karikad ja Eesti Meistrivõistlustel medalid võitnutele nägusad meened.

Sindi juhtraja automudelismi klubist osalesid üritusel Karmen ja Karin Mets. Olgu siinjuures veelkord märgitud meie tublimate kohad:

Karin Mets:

1. koht PR-24 klassis noorte arvestuses
2. koht PR-24 klassis juunioride arvestuses
3. koht N-14 klassis
3. koht ES-32 klassis juunioride arvestuses

Loe edasi: Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Karikasarja lõpetamine Äksis

24. novembril kogunesid juhtrajasõitjad üle Eesti käesoleva hooaja viimasele võistlusele. Kokku tuli veidi üle 30 võistleja Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Jõõprest, Sindist ja kohalikud. Nagu tavaks on saanud, nii oli ka seekord kavas kaks klassi: N-14 ja PR-24. Ülejäänud klassides said asjad paika eelviimasel etapil Sindis.

Juhtraja automudelismi 2018. a karikavõitjad. Foto Bruno Põldäär — Juhtraja automudelismi 2018. a karikavõitjad. Foto: Bruno Põldäär

N-14 klassis osales 13 võistlejat. Meilt osalesid Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Enne viimast etappi oli Karin reitingutabelis 6. kohal ja Sebastian 9. kohal. Lootsime oma positsioone parandada, kuid meil olemasolev mootoripark hakkab juba näitama väsimuse märke ja mudelid ei arendanud enam vajalikku kiirust. Eelsõitudes üllatusi ei olnud ja finaali pääsesid samad võistlejad, kes ka reitingutabeli eesotsas troonivad. Finaalis aga võttis Benno Bert Põldäär liidripositsiooni juba algusest peale oma kätte je teistele sõnaõigust ei andnud. Võistlus teisele ja kolmandale kohale pakkus seekord põnevust täiega. Konkureerisid omavahel kohalikud poisid Rasmus Blitner ja Kaur Erik Tamm. Kui teise koha oleks saanud Kaur Erik, siis karikasarja üldvõit oleks läinud Benno Bertile. Algus nii ka läks. Kaur Erik sõitis Rasmusel eest ära, kuid mitte väga pikalt, sest Rasmus tegi alguses natuke rohkem sõiduvigu. Võistluse teises pooles aga sai Rasmus õige sõidurütmi kätte, Võttis Kaur Erikule järele ja eelviimases sõidus möödus temast. Viimases sõidus oli Rasmuse teine koht ainult vormistamise küsimus.

Loe edasi: Karikasarja lõpetamine Äksis

Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

13.- 20. oktoobrini toimusid Soomes, Vaasas järjekordsed automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018.

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018 Foto Johannes Mets — Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018. Foto: Johannes Mets

[pullquote]Karmen parandas oluliselt oma positsiooni ISRA reitingutabelis ja tõusis 101. positsioonile[/pullquote]Võistluspaik asus hotelli Vallonia keldrikorrusel, samas ka ööbisime.

Mõned eksootilisemate maade (Brasiilia, Uus-Meremaa) võistlejad olid avaldanud arvamust, et Vaasa pidigi olema koht, kus elavad ainult jääkarud. Osales 16 riiki, kes kõik ka varasematel MM-idel osalenud. Eestlasi osales sel korral kuus: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine ja Reio Lõhmus Haapsalust, Karmen Mets Jõõprest, Heiko Tamme, kes elab ja töötab hetkel Soomes ja Einar Viira Äksist. Sindist sõitsime Karmeniga välja juba 9. oktoobril, et saaks enne võistlusi rajaga kohaneda ja see kulus marjaks ära. Esimesed päevad kulusid Karmenil uue puldiga kohanemisele ja eri mudelite seadistuste paika saamisega. Neljapäeval ja reedel hakkas sõit juba ilmet võtma.

Laupäeval algasid võistlused PR-24 klassiga. Osales 69 kaheliikmelist meeskonda. Siinjuures tuleb märkida, et võistlema lubati ka päris palju kohalikke ISRA reitinguta võistlejaid. Ette olid nähtud ametlikud treeningsõidud ja samas jagati ka võistkondadele loosi teel välja mudelikomplekt (raam, mootor, kaks paari kumme ja kaks keret). Treeningsõitude lõpuks pidi võistlusmudel koos olema ja tehnilisse komisjoni antud. Kuna Karmen sõitis paaris Haapsalu noormehe Reioga, siis jagasime tööd omavahel ära ja saime kõigega kenasti hakkama. Peale tehnilist komisjoni algasid kvalifikatsioonisõidud.

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro — 90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

[pullquote]Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega[/pullquote]Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Loe edasi: 90. Rabajooks purustas osalusrekordi

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

27.septembril korraldas Eesti Spordiselts Kalev koostöös Eesti Kaitseväe, Viimsi Valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsiga järjekorras juba 19nda Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu. Üldvõit läks esmakordselt sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubid võistlusklassi esindajatele.

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond Foto Eesti Kaitsevägi — XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond. Foto: Eesti Kaitsevägi

[pullquote]Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu selleaastaseks üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond, kes viis koju ka rändkarika.[/pullquote]Tormituult trotsides kogunesid 27. septembril Viimsi mõisa esisele platsile 41 võistkonda.

Võisteldi kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste, gümnaasiumiealiste poiste, gümnaasiumiealiste tüdrukute ja sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubide võistlusklassides. Võistlusmaaks oli kaheksaliikmelistele võistkondadele 3 km ning iga vahetuse jooksja läbis ca 650 – 750m. Selleaastane rada oli võrreldes eelnevaga muutunud. Nimelt pikendati raja pikkust nii, et ühel ringil toimus neli vahetust ja läbiti tavapärase nelja ringi asemel kaks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu üldarvestuses tuli võitjaks Küberväejuhatus ajaga 17:13, teise koha saavutas Sp/Vahipataljon ajaga 17:18 ja kolmandaks tuli 2. Jalaväebrigaad ajaga 17:37.

Loe edasi: XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

Kindral Laidoneri XIX olümpiateatejooks

Neljapäeval, 27. septembril 2018 antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XIX Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega.

Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014 Foto Urmas Saard — Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Jooks toimub traditsiooniliselt Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri kunagises kodus. Tänavune jooksurada on varasemast veidi pikem. Võistluse täpne juhend leidub ja osavõtuks registreerimine toimub Eesti Spordiselts Kalevi kodulehel.

Kell 14.15 tervitavad jooksjaid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Viimsi vallavanem Siim Kallas ning Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste. Võistlejad asuvad lähtejoonele kell 15.00.

Võistkonnad on kaheksaliikmelised. Iga osaleja läbib 650 – 750 meetrit. Auhindu jagatakse viies erinevas võistlusklassis – kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste õpilaste, gümnaasiumiealiste poiste ning eraldi tüdrukute, samuti sõpruskondade (korporatsioonid, spordiklubid) võistkondadele.

Iga võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga. Teatejooksu üldarvestuse kiireim võistkond pälvib rändkarika. Kiireima ringi jooksjad saavad eriauhinna.

Olümpiateatejooksu korraldavad traditsiooniliselt Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Kaitsevägi ja Viimsi vald.

Sindi Skate 2018 algas vihmasajus, kuid lõppes tõeliselt tasemel BMX Trikiratta show’ga!

Noorim osaleja 8 a Brenet Juninen Sindist Foto Urmas Saard — Noorim osaleja, kaheksa-aastane Brenet Juninen Sindist. Foto: Urmas Saard

„Sindi Skate on Sindi Avatud Noortekeskuse jaoks aasta kõige suurem, tähtsam ja keerukamalt läbiviidav sündmus, kus suurt rolli mängib alati ettearvamatu ilmataat,” ütles eile hilisõhtul noortekeskuse juhataja Helle Vent.

[pullquote]Sõitjate ohutuse pärast peab park olema täiesti kuiv[/pullquote]Ometi on jumalatosin aastat ilmaga kokkuleppele saadud. Üksnes paaril korral on lõpetamine olnud vähem või rohkem vesine. Sedakorda sadas juba pühapäeva hommikul kella üheksa paiku, kui algasid esimesed ettevalmistused. Aega jäi siis võistluseni neli tundi, aga vihmasabinad ei lakanudki. Olukord nõudis kannatust nii organisaatoritelt, võistlejatelt kui pealtvaatajatelt.

Henri Holland rääkis ühe korraldajana, et vihmane ilm tekitas viivitusi ja koos korraldajatega arutati ka võistluse ärajätmist. „Sõitjate ohutuse pärast peab park olema täiesti kuiv ning lehepuhurite ja päikse abil selle lõpuks ka saavutasime, selgitas Holland.

Loe edasi: Sindi Skate 2018 algas vihmasajus, kuid lõppes tõeliselt tasemel BMX Trikiratta show’ga!

Helle Vent: tänavune Sindi Skate peetakse esmakordselt Tori vallas

Seoses mullu aset leidnud haldusterritoriaalsete muudatustega saab uutes piirides Tori vald arvata ka ennast nende omavalitsuslike piirkondade hulka, kus on olemas trikispordi võimalustega väljak. Kuid Sindi Skate 2018 toimub endiselt Sindi linnas ja oma algses asukohas Pärnu maantee ääres, kus käesoleva suve lõppedes võisteldakse juba tosinat korda.

Sindi Skate 2009, BMX Foto Urmas Saard — Sindi Skate 2009, BMX. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Demonstratsioonesinemisel pingestavad vaatajate meeli riigi parimad BMX pedaalijad[/pullquote]Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ja eelsesivate võistluste peakorraldaja, tutvustab veidi ajalugu: „Sindi linna noortel oli suur unistus saada linna skatepark. Õla pani alla Sindi linn, kes asfalteeris vajaliku suurusega maa-ala.” Sponsori Fein-Elast Estonia, linna ja noortekeskuse projektide rahaga valmisid ühtejärge kõige vajalikumad elemendid, kus suurt abi osutas ehitamisel meistrimees Mihhail Škljar. Vent nimetab innukamaid kaasalööjaid algusajast: Taavi Burket, Sören Mäesalu, Ardo Saulep, Margus Nurk. Aga loetelu võiks pikemgi olla.

Vent tunneb meenutustes uhkust, sest mingil ajavahemikul oli Sindi skatepark Pärnu ümbruses ainus koht, kus noored harjutamas käisid. Esimene võistlus korraldati 2007 aastal. „Elemente ja osalejaid oli küll vähevõitu, aga seda puudust korvas noorte entusiasm midagi ise teha. Tore, et tosin aastat hiljem näeb enamikku nendest tegijatest endiselt veel ka 2018. aasta võistluse organiseerijate hulgas.”

Loe edasi: Helle Vent: tänavune Sindi Skate peetakse esmakordselt Tori vallas

Türgi nädal tõi õlimaadlejad ja sajad uudistajad Sindi jalgpalli murule

Täna keskpäeval vaatasid mitmed sajad silmapaarid Sindi gümnaasiumi staadionil 1500 aasta pikkuse traditsiooniga Türgi õlimaadluse näidismatši. Maadlesid Mustafa Batu ja Süleyman Başar. Maadlusest rääkis treener-kohtunik Mustafa Kemal Karaboğa.

Õlimaadluse näidiskohtumine Sindi murul Foto Urmas Saard — Õlimaadluse näidiskohtumine Sindi murul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust[/pullquote]„Õlimaadlus on absoluutselt kõigis vanuses inimestele huvitav,” kinnitas Türgi teemanädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, kelle sõnu kinnitasid õliste meeste maadlusel arvatavalt üle 300 uudishimuliku inimese pilgud. Mustafa Kemal Karaboğa jutu pani siinsesse riigikeelde ümber türgi mees Mustafa Çelik, kes tuli Eestisse kümmekond aastat tagasi. Ta ütles, et nüüd on siin tema uus kodu ja töötab Eesti televisioonis operaatorina.

Mustafa Kemal Karaboğa selgitas, et türklaste õlimaadlus erineb klassikalisest üksnes sellega, et keha määritakse enne võistlust õliseks. Eelistatakse väiksema happesisaldusega õli, näiteks oliivi. Püksid õmmeldakse pulli nahast ja nende kaal on ca 13 kg. Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust, vahendas tõlk treener-kohtuniku juttu.

Loe edasi: Türgi nädal tõi õlimaadlejad ja sajad uudistajad Sindi jalgpalli murule

Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark Foto Veiko Võrklaev — Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev

Loe edasi: Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard — Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Raekülasse tuleb tänavafestival

„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus Foto Urmas Saard — Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo[/pullquote]Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.

„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”

Loe edasi: Raekülasse tuleb tänavafestival

Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Lähiregiooni suurima rulluisusündmuse ehk Tartu Rulluisumaratonini on vähem kui kolm nädalat. Aastase vahe järel tuleb stardijoonele ka meie parim kiiruisutaja Saskia Alusalu. Puhusime uisupiigaga natuke juttu olümpiale järgnenud keerisest, rulluisutamisest ja uue kiiruisuhooaja ettevalmistustest.

10. Tartu Rulluisumaraton 21.08.2016 / foto: Ardo Säks — Pildil Saskia 2016 a Tartu Rulluisumaratonil. Foto: Ardo Säks

Saskia, Pyeongchangi taliolümpiast on möödas ligi pool aastat. Kuidas olümpiale järgnenud periood Sul möödunud on?

Väga kiirelt. Kevadel oli palju kutseid ja igasuguseid üritusi. Nüüd viimasel ajal on asi rahunenud ja olen olnud rohkem trennilainel. Umbes nädala eest jõudsin tagasi esimesest jäälaagrist, mis toimus Saksamaal Inzellis. Enne Tartu Rulluisumaratoni on aga uus jäälaager, kust tagasi jõuan paar päeva enne Tartu Rulluisumaratoni. Ajastus pole super ning võib-olla on rullidel siis natuke raskem olla, aga pole vast hullu.

Palju Sa reaalselt suvel puhanud oled?

Puhkust pole väga olnud. Pärast kolmenädalast Inzelli laagrit sain kaks täielikku puhkepäeva. Trennijärgselt kuhugi järve olen aga ikka hüpanud. Tore, et Eestis on vahelduseks nii-öelda päris suvi!

Loe edasi: Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Raiesportlaste maailma paremik võistleb Norras

Täna hommikul algasid Norras Lillehammeris raiespordi maailmameistrivõistlused. Eestit esindab võistlustel koondis, kuhu kuuluvad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Sulev Tooming, Jarro Mihkelson ja juuniorsportlasena Priit-Karmo Orupõld. Kõik profiklassi mehed on kogenud ja tituleeritud raiesportlased, kel on ka maailmameistrivõistluste kogemus.

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises Foto Urmas Saard — Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises. Foto: Urmas Saard

Võistlused Lillehammeris avati pidulikult eile, täna algasid võistlused. Eesti meestel on täna pärastlõunal ees langetamine, homme võisteldakse platsialadel (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine ja täpsusaagimine). Laasimine ja teatevõistlus toimuvad pühapäeval. Siis selguvad ka üldvõitjad, tehniliste alade parimaid autasustatakse laupäeva õhtul.

Võistlustest võtab osa 31 võistkonda, neist esmakordselt kolm naisvõistlejatest koosnevat tiimi. Samuti on Norra võistluste korraldajana saanud välja panna kaks võistkonda. Osalejaid on lisaks Euroopa riikidele ka Jaapanist.

Raiseepordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, eelmistelt võistlustelt Poolast tõi Taavi Ehrpais koju kuldmedali täpsussaagimises ja siis veel juuniorina võistelnud Jarro Mihkelson pronksi laasimises.

Käimasolevate võistluste tulemusi näeb reaalajas aadressilt http://ialcno.azurewebsites.net/Home/Dashboard, võistluste otsepilt on nähtav Facebookis https://www.facebook.com/worldloggingchampionship/.

Toomas Kelt
Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Samal teemal:

Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal

Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel

Reedel, 27. juulil kell 18 algab Nõmme turu parklas suvise 3×3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp, mille võitja pääseb 11. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale finaalvõistlusele „OlyBet 3×3 Tallinn Open 2018“.

Illustratiivne pilt Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]FIBA 3×3 maailmaturnee auhinnafond on üle 1 000 000 dollari[/pullquote]„Nõmmel on üheksa avalikku korvpalliväljakut. Kevadel tekkis idee, et oleks tore, kui suvel ka siin mõni tänavakorvpallivõistlus toimuks, kus kossusõbrad saaksid korvi all omavahel mõõtu võtta. Alguses veidi utoopilisena tundunud ideest kasvas välja võimalus korraldada Nõmmel Eesti meistrivõistluste etapp,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

„Eesti Korvpalliliidul on hea meel, et Nõmme linnaosa valitsus on otsustanud etapi korraldada, kuna turniir aitab oluliselt kaasa ka Eesti võimalikule pääsemisele 2019. aasta FIBA 3×3 korvpalli maailmameistrivõistlustele,“ ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel.

Loe edasi: Tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste etapp toimub esmakordselt Nõmmel