sport

Viljandimaa tunnustab kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.

Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.

Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.

Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse

Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.

U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.

Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.

Sõmerpalus otsitakse noori motokrossitalente

30. detsembril toimus esimene lastehommik Euroopa suurimas moto-sisehallis Adrenalin Arenal. Trennipäeval katsetasid juhendaja abiga esimest korda elus motokrossi 6 päris pisikest poissi. Pisut suuremad ja kogenumad said üheskoos sõitu harjutada suuremal rajal. Sarnastele lastehommikutele oodatakse edaspidi korra kuus kõiki uusi huvilisi.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös plaanitakse regulaarselt leida motospordile noort pealekasvu ja harrastajaid. Sageli jääb motokross kättesaamatuks neile lastele, kellel pole pereliikmed sellega tegelemas, sest tehnika ja varustuse soetamine on kulukas. Sõmerpalu lastehommikutel pakutakse 3 – 7 aasta vanustele lastele sobival motokrossitsiklil, sobiva varustusega ja spetsiaalselt algajatele sobival rajal proovimise võimalust koos õpetussõnadega. Järgmine lastehommik toimub 13. jaanuaril 2011, kell 10 – 14.

Lisainfo: Hannes Prikk tel: 52 96 556, www.motokrossipisik.eu

Põlvamaa spordirahvas jagas tunnustusi

Põlvamaa spordiklubide esindajad ning maavanem selgitasid lõppeva aasta parima nais- ja meessportlase, spordineiu ja -noormehe, võistkonna ning treeneri.

Parimaks naissportlaseks valiti tänavu orienteeruja Annika Rihma ning meessportlaseks vabamaadleja Elar Hani. Parima spordineiu tiitli pälvis orienteeruja Daisy Kudre ning -noormehe tiitli laskur Peeter Olesk.

Edukaimaks võistkonnaks valiti tänavu Serviti käsipallimeeskond, parimaks treeneriks Kalmer Musting, kelle panus lisaks Serviti meeskonna treenimisele on olnud ka järelkasvu eest hoolitsemine.

Põlvamaa parimate sportlaste väljaselgitamisel andsid oma hääle OK Põlva Kobras, Põlva Käsipalliklubi, FC Lootos, Põlva Laskespordiklubi, OK Värska Peko, Spordiklubi VERKO, Põlva Matkaklubi, Põlva Terviseklubi, Spordiveteranide Klubi, Räpina Spordiklubi, Mooste SK Mõis, Laheda Spordiklubi, Võrkpalliklubi Volly, Põlva Male-Kabeklubi, Põlva Kergejõustikuklubi, Laheda Spordiklubi, SK Sun Dome, Vastse-Kuuste SK Känguru ja Põlva maavanem.

Hääletamistulemused (avaneb .xls failina).

Allikas: Põlvamaa

Haanjamaal läheb jälle 20 kõrgeima tipu vallutamiseks

Vallutamisele lähevad 20 Eesti kõrgeimat mäge, kõrgeim neist Suur Munamägi 318 meetriga ning madalaim Tsärdsomägi 278,4 meetriga. Sinna vahepeale jääb veel 18 mäge. Nende 20 mäe absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit. Kõikide mägede läbimiseks tuleb läbida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Kaasa hea tuju, termosega tee + midagi tee kõrvale. PEALAMP kindlasti kaasa, sest tagasi jõutakse pimedas. Arvestama peab umbes 6-9 tunnise ja 25 kilomeetrise matkaga looduses.

Üritus on TASUTA ja korraldajad ei planeeri midagi peale selle, et nad on ise 25. detsembril kohal ja nõus kõige ees läbi lume mägesid vallutama minema.

Kõigil kell soovi ja tahtmist on oodatud 25. detsembril 2011 kell 9:30 Haanjasse (kogunemine Haanja Puhke- ja Suusakeskuse juures), et siis täpselt kell 10:00 juba startida mägedesse.

NB! See matk on jõukohane kõigile. Kui ei usu tule ja veendu ise!

Kontakt ja info:
Hillar Irves
Ekstreempark
Tel +372 521 0800
E-post ekstreempark@gmail.com

Haanjas saab jätkuvalt joogatrennis käia

Joogaga tegelemiseks pole vaja erilisi andeid ega ettevalmistust. Joogat saavad harrastada kõik sõltumata vanusest, soost või eelnevast joogakogemusest. Vajalik tingimus on vaid soov teha midagi selleks, et olla terve ja õnnelik. Alguses oleks hea teha joogat tunnis õpetaja käe all, kuna sedasi on kindel, et nii asendid kui hingamisharjutused saavad õigesti selgeks õpitud.

Haanja rahvamajas saavad huvilised juba teist aastat järjest tegeleda jooga praktiseerimisega. Juhendajateks on meie omad inimesed, kes seda praktiseerinud juba pikki aastaid. Lisainfot jooga kohta leiab erinevatelt interneti lehekülgedelt. Näiteks üks paljudest!

Jooga toimub Haanja rahvamajas igal esmaspäeval kell 18.30. Osalemistasu on annetuslik 3 €.

Kui leidub joogatreeningus käijaid, kes soovivad aeg-ajalt lisainfot meili peale, mis joogalikku elustiili toetab, siis tuleb saata oma meiliaadressiga vihje kontaktile: Taisto Uuslail, e-postiaadressil taistouuslail@gmail.com.

MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks

10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed.

Klubi Tartu Maraton

Jõud valis aasta tegijad

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa Spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias. Aasta tegija 2011 tiitli pälvis Erich Petrovits, kes oli 8.-10. juulini
Rakveres toimunud Eestimaa XIII suvemängude korraldaja ja peakohtunik.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Petrovitsile Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Jõgevamaal toimuvate spordivõistluste peakorraldaja Tarmo Raudsepp.

Aasta noortetreeneriks valiti Jaan Tamm, kes tegutseb Tõstamaal kergejõustikutreenerina. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid korvpallitreener Indrek Ruut ja lasketreener Aleksandr Makarov.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa Spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohaliku omavalitsuse sporditöötaja ja piirkondlik spordisündmus.
Need tiitlid pälvisid maakonniti:
Aasta kohaliku omavalitsuse sporditöötaja 2011:

Valdur Kalme – Harjumaa
Jevgeni Sarri – Ida-Virumaa
Aarne Neimann – Jõgevamaa
Piret Reinfeld – Järvamaa Loe edasi: Jõud valis aasta tegijad

Talvepealinn Otepää pani lumekahurid tööle

Otepää linnas on tööle hakanud esimesed lumekahurid. Ilm.ee andmetel on Otepääl külmakraade hetkel -4 Cº, ilmaprognoos lubab nädalavahetuseks samuti veidi külmemat ilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust, millest suurim on Kuutsemägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Otepääl on ka Eesti ainukene avalik mootorsaanikelgurada. Siin saab tegeleda snowtubinguga, uisutamise ja kelgutamisega, võimalik laenutada talvevarustust murdmaasuuskadest kuni tõukekelkudeni välja. Samuti on huvilistel võimalik osaleda aktiivses tegevuses – matkata ja võtta ette huvitavaid retki Otepää ümbruses.

Jõuluaja Otepääl avab Jõulujazz – 25.novembril toimub Otepää Kultuurikeskuses noore Eesti lauljatari Ingrid Lukase kontsert, 5.detsembril saab nautida Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni kontserti “Jah, ma nägin lumevalgust”. Infot Otepää sündmuste kohta saab vaadata www.otepaa.ee

Infot Otepää kohta küsi Otepää Turismiinfost telefonil 766 1200, lahtiolekuajad: T-R 10.00-17.00; L 10.00- 16.00; E,P suletud.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Spordisarja “Sauelane liikuma” etapp isadepäeva-eri

Sportlased kutsuvad isadepäeva tähistades head tegema

hermakyla — Ettevõtmise õnnestumisse panustab ka Hannes Hermaküla. Foto: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Laupäeval, 12. novembril kell 12-16 toimub Tallinna Spordihallis heategevuslik isadepäeva spordipäev, kus uusi oskusi õpetavad soovijatele kettaheitjad Aleksander Tammert ja Märt Israel, kümnevõistleja Mikk Pahapill ning treener Valter Espe. Üritusega kogutud tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks.

“Loodame näha palju peresid, kes soovivad koos sporti teha, veeta üks mõnus päev ning meeles pidada isasid,” rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu liige Aleksander Tammert. “Koos teiste sportlastega kutsume inimesi üles tegema ka head ning lustliku ürituse raames toetama Pelgulinna Sünnitusmajale ühe väga vajaliku seadme soetamist. ”

Päeva juht, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon Laine Randjärv kutsub kõiki tervislikult perepäeva veetma: „Osalemine heategevuslikul spordipäeval on üks võimalus veeta aktiivne päev koos perega ja samas aidata kaasa suurele heateole. Koos sportides tähistame ühtlasi ka peagi saabuvat Isadepäeva!“

Heategevusliku spordipäeva perepilet maksab 7 eurot, üksikpilet 2.50. Kogu päeva tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks. Uudne süsteem aitab ilma personali pideva juuresolekuta jälgida sünnituse kulgu, tagades sünnitajale privaatsuse ning vajadusel kiire abi. Kogu süsteem läheb maksma 52 000 eurot, millest on pea pool juba heade toetajate abiga kokku kogutud. Uuri lisa siit.

Täpsem info: Eeva Kauba, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond, tel 55528323, fond.synnitusmaja.ee

Võrus avatakse taldrikugolfi rada

disc_golf_image — Taldrikugolf. Foto: internet

Võrus avatakse neljapäeval, 10. novembril Koreli oja kallastel uue hobiala disc-golfi ehk taldrikugolfi rada.

Taldrikugolf on sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visetega lendava taldriku viskama korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise golfiga ja vaid selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Mäng on kiiresti õpitav ja jõukohane kõigile.

Üheksast korvist ja viskepunktist koosnev rada asub Koreli oja ääres Tartu tänava ja Vabaduse tänava vahelisel alal. Avamisüritus leiab aset 10. novembril kell 14. Oodatud on igas vanuses huvilised.

Marianne Mett

Haanja Jala100 juba sel laupäeval

Laupäeval, 29. oktoobril 2011 leiab taas aset Haanja Jala100.

Haanja Jala100 on viimane etapp Võrumaa Nelik100-st. Sel aastal on toimunud 19. märtsil Haanja Suusa100, 30. aprillil Võhandu Maraton ja 1. oktoobril rattamaraton Haanja100. Eesmärgiks on selgitada välja kõige mitmekülgsemad ja vastupidavamad harrastajad ülipikamaa distantside läbimisel. Nelja etapi kokkuvõttes vähim aega kulutanud osaleja on Võrumaa Nelik100 2011 võitja.

Seekordne distants on – nagu ikka – 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja niipalju kui suudab. Sporti ja tervislikke eluviise propageerivat ettevõtmist alustatakse juba kell 7 hommikul. 100 km saavutamiseks on vaja läbida 15 ringi Haanja suusaradade 6,66 km pikkusel ringil. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22.00, ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 15 tundi.

Kõikidel 42 195 m märgini jõudnud osalejatel fikseeritakse maratoni vaheaeg. Kõikidel vähemalt 4 ringi läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. Haanja Jala100-l katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte “käi-jookse palju jõuad”. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.

Võistlusklasse on kolm – mehed, naised ja mehed 100 kg+. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treeninud isikud, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1993 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.

Osavõtuks saab registreerida end Haanja100 kodulehel ja e-postiaadressil doktor@holden.ee.

Võistluskeskus asub Haanja Puhke- ja Suusakeskuses.

Stardimaks 36 €. Sisaldab: tähistatud rada, kiibiga ajavõtt, toitlustamine rajal (TP asub stardi-finišialas) ja finišis (praad ja jook vabal valikul pubis “Finiš”), saun, diplom, auhinnafond.

Autasustamine toimub kell 22 pubis “Finiš”.
Autasustatakse kõikide klasside kolme parimat esemeliste auhindadega.

Täpsem info Haanja100 kodulehelt!
Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Korraldajad:
SK Haanja Rattamaratonid, Ivar Tupp, tel +372 511 4179, info@haanjamatkad.ee
Spordiühing Ektreempark, Hillar Irves, tel +372 521 3130, vohandumaraton@gmail.com

Lembit Kruuse: Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne.

Täna Viljandis töövisiidil viibiv Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann kohtus Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Olümpiakomitee pilootprojekti: “noorte spordimeisterlikkuse treeninggrupid” kaudu toetust saavate alade treeneritega. Viljandis saavad projekti kaudu toetust neli spordiala: suusatamine, jalgratas, sõudmine ja tüdrukute võrkpall. Kohtumise käigus arutati: kas ja millisel moel mõjutab saadud toetus spordiala tegelikult ning millised oleksid parimad lahendused maakondliku spordielu edendamiseks ja populariseerimiseks.

Mart Siimann ütles, et spordi abil medalite tootmine ei ole peamine eesmärk. “Spordi abil korralike inimeste ja riigi kodanike kasvatamine on olulisem. Sporditegemine annab kasvatusele lisaväärtust nagu näiteks austus teiste vastu ning tahtejõud. [—] Loomulikult soovime me kasvatada ka võitjaid. See eeldab kõikidele meie noortele sporditegemise võimaluste loomist, et soovi korral tippu pürgida”, sõnas Siimann.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hindas maakondlikku koostööd spordis heaks ning tunnustas kohalikke omavalitsusi kui tänaseid suurimaid spordi rahastajaid. Muuhulgas avaldas ta lootust (viidates spordiarsti puudumisele maakonnas), et lahenevad ka sporditervisega seonduvad mured. “Iga lapsevanema süda peab olema rahulik teadmisest, et spordiga kaasnev lisakoormus organismile on lapse jaoks ohutu”.

Et tõsta kohalike omavalitsuste osa noorte saavutusspordi edendamisel ja andekatele noortele ning pühendunud treeneritele paremate tingimuste loomisel otsustas Eesti Olümpiakomitee alustada kolmes maakonnas: Viljandimaal, Jõgevamaal ning Tartumaal koos kohalike omavalitsuste, piirkondlike spordiliitude ja maavalitsustega noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist.

Selle projekti raames loodi igas maakonnas vähemalt neli treeninggruppi, mille treenerite töötasu võrdsustatati pedagoog-metoodiku töötasuga. Konkreetse spordiala valimisel lähtuti kõrge kvalifikatsiooniga treenerite ja võimekate noorte olemasolust ning spordialade
traditsioonidest maakonnas. Projekti rahastatakse kohalike omavalitsuste, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EOK sponsorite poolt.

Kohalikud omavalitsused kui Eesti spordi suurimad rahastajad on laste- ja noortespordi edendamisel täitnud olulist sotsiaalset rolli noorte eluks ettevalmistamisel, füüsilise võimekuse ja tervise tugevdamisel ning kaasaja tsivilisatsiooni pahedest eemale hoidmisel.

Pilootprojekti õnnestumise korral laiendatakse noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist ka teistes maakondades.

Rõuges avatakse skatepark

Valmis on saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
Käesolev objekt on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel. Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.

Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril 2011 kell 16 Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.

Ootame kõiki häid sõpru avamisele!

Info: Kerli Kõiv, tel +372 5560 3988

Viking Line sõidutab öised jooksjad preemiaks Soome

: Ööjooksu vedur Marko Torm (paremal).

Kolmapäeval allkirjastasid Viking Line Eesti ja Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton Rakvere Aqva Spa seminariruumis kolmeaastase koostööleppe, mille kohaselt saavad kolmel järgneval aastal Ööjooksu kolmel distantsil osalejad preemiareisi Soome ja tagasi ning ühes võtta ka kaaslase soodushinnaga.
„Rakvere kutsus ja Viking Line vastas kutsele,“ rääkis Ööjooksu vedur Marko Torm. „Võib julgelt väita, et läbi Ööjooksul osalemise viib Viking Line kasvõi terve Rakvere Soome,“ lisas Torm.
Ööjooksu korraldajad on arvamusel, et Viking Line Eesti lisandumine Ööjooksu partnerina on lisaks osalejatele seatud motivatsioonipaketile ka kvaliteedimärk tunnustusest.
Sel nädalal sõlmitud koostöö Viking Line Eestiga on juba mitmes Ööjooksuga sel aastal liitunud suur nimi. Lisaks Rakvere Põhjakeskusele ja Aqva Spale on Ööjooksuga käed löönud ka enegriajook Hustler, mis kannab Ööjooksu ametliku joogi tiitlit.
Kristel Kitsing

Esmakordselt toodetakse otsepilt Haanja100 rajalt

Plaani karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab esmakordselt rattamaratoni Haanja100 ajaloos liikuva pildi otseülekandena internetti. Laupäeval, 1. oktoobril saab alates kella 10.30-st jälgida Plaani karjamõisa toitlustuspunkti läbivaid rattureid veebilehel tipikas.tv/otse. “Eesti Pagar” nime kandev toitlustuspunkt asub 100 km sõitjatele 42. kilomeetril, 100 miili sõitjad läbivad karjamõisa lausa kaks korda (55. ja 99. km).

Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Anname endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab umbes kella 13.45-ni, sest siis on eeldatavalt finišis 100 km võitja ja saame võitja nime otse-eetris teatavaks teha.

Haanja 100 “Eesti Pagar” TP2 Plaani karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Arvestuslikult:

esimene 100 miili rattur Plaanil (55 km) kell 9.40
esimene 100 km rattur Plaanil (42 km) kell 10.50
esimene 100 miili rattur teist korda Plaanil (99 km) kell 13.00

Otseülekande meeskond: reporter – Jaanus Mark, operaator – Karel Saarna, tehniline tugi – Taavi Lüütsepp ja Maanus Hurt.

Info: Haanja100 kodulehelt ja Facebooki lehelt
Plaani karjamõisa muud tegemised kodulehelt ja Facebookist
Rõuge TV tegemised

Täna peetakse heategevuslik kokkade jalgpalliturniir

Pühapäeval, 25. septembril 2011 algusega kl 12 leiab Tallinnas Snelli Staadionil aset esimene kokkade heategevuslik jalgpalliturniir “Chefs’ Cup”, mille piletitulu läheb Johannese Kooli Rosmal köögiseadmete ostuks. Kõik huvilised on oodatud kaasa elama ja ostma ka heategevuslikke loteriipileteid.

Pealtvaatajad ja toetajad saavad osta loteriipileti, mis osaleb loosimises, kus võib võita õhtusöögi Eesti parimates restoranides või jalgpallipileti Eesti- Ukraina sõpruskohtumisele. Konto omanik on MTÜ Rosma Haridusselts (Swedbank 1120075260, SEB 10402010939005; märgusõna “parem koolitoit”). Ühe loteriipileti hinnaks on 10 eurot.

Rosma Haridusselts plaanib saadud toetuse eest osta kööki auruahju, mis võimaldaks teha lastele erinevaid ahjuroogasid, küpsetada leiba ja kooke.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool.

Allikas: Rosma Haridusselts

Selguvad Lõuna-Eesti parimad vigurivändad

Maanteemuuseumis Varbusel kohtuvad täna jalgrattavõistluse Vigurivänt maakondlike võistluste võitjad, et selgitada välja Lõuna-Eesti osavaimad vigurjalgratturid ja parimad liiklusteooria tundjad.

„Vigurivända võistluse peamine eesmärk on ärgitada noori jalgrattasõiduks vajalikke teadmisi ja oskusi omandama. See võistlus ühendab lõbusa ja kasuliku, mis ongi parim viis ohutussõnumi noorteni viimiseks,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu.

Laupäeval algusega kell 10 astub võistlustulle 17 koolinoort. Esindatud on Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Tartu linn.
Nagu eelmistel aastatelgi, on kavas liiklustestide lahendamine, vigursõit ning kiirendus- ja aeglustussõit.

Raja kõrvale seisma ei jää ka võistlejaid ergutama tulnud vanemad ja õed-vennad, kes saavad end testida vigursõidus. Kui mõõduvõtud on lõppenud, ootab kohaletulnuid ekskursioon maanteemuuseumi välialadel.

SEB Tartu Rattamaraton kogub populaarsust

Rahva – ja tervisespordi jätkuvast populaarsusest annavad märku ka Tartu Rattamaratoni registreerimisnumbrid. Esimese vooru lõpuks oli end spordipeole kirja pannud 4463 inimest 11 riigist, mis tähendab pea 10-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Viimane päev end maratonirajale üles anda on 17. september.

Eelmisel aastal panid end esimeses voorus kirja 4103 ratturit. Kõikide aastate lõikes oli aga enim registreerunuid 2009. aastal, mil esialgne registreerimisvoor tõi maratonile üle 4200 osaleja. „Tänavune aktiivne registreerimine esimeses voorus purustas kõikide seniste maratoniaastate rekordid,“ ütleb Indrek Kelk, SEB 14. Tartu Rattamaratoni võistluste direktor. „Ootame maratonirajale nii profirattureid kui ka harrastajaid. Juba praegu on maratonirada korrastatud ja tähistatud. Kõik kes soovivad, saavad sinna veel enne suurpäeva treenima minna,“ lisab ta.

Tartu Rattamaraton ületas 5000 osaleja piiri 2008. aastal, mil ürituse kõikidel distantsidel lõpetas kokku 5213 spordisõpra. Senine maratoni osalejaterekord pärineb aga eelmisest aastast kui finišijoone ületasid 6439 suurt ja väikest ratturit. „Kas möödunudaastane osalejatenumber saab sel korral ületatud, selgub juba vähem kui kolme nädala pärast,“ ütleb Kelk ning kinnitab, et korraldusliku poole pealt on maraton selleks valmis.

Maratoni põhisõidud distantsidega 89 km ja 40 km peetakse pühapäeval, 18. septembril stardipaigaga Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil ning finišiga Elva lähedal all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Päev enne, 17. septembril ootavad lapsi Tartus Tähtvere Spordipargis toimuvad TILLUsõit ja MINImaraton. Samal päeval toimub spordipargi BMX-rajal ka 10. Tartu Maastikurattasprint.

Nädal enne põhisõite, 11. septembril, korraldab Klubi Tartu Maraton sarnaselt eelnevate aastatega soovijatele rajaga tutvumiseks ühistreeningu. Maratonile saab registreerida Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Lisainfo maratoni ja ühistreeningu kohta!

Tulemas on suur jalgpallifestival Nõmmel

10. septembril korraldab Nõmme Kalju Hiiu staadionil “Kalju Jalgpallifestivali”, mille raames annab täispika kontserdi Getter Jaani.

Tegemist on suurejoonelise heategevusüritusega lastele ja kõigile huvilistele, mille tulu läheb Kalju noorsportlaste toetuseks. Oma panuse üritusele annavad mitmed Eesti ettevõtted ja erinevad avaliku elu tegelased, seal hulgas noor superstaar Getter Jaani, kelle kontsert jalgpallipäeva kroonib.

Jalgpallipäevale on osalema oodata üle 500 lapse nii Nõmme kui ka teiste linnaosade koolidest ning lasteaedadest, kes võistlevad omavahel Adidase auhindadele nii jalgpallis kui jalgpalli fännamises.

Lisaks Getter Jaani kontserdile ja laste jalgpallimängimisele on päevakorras ka Meistriliiga põnevuslahing kahe kuldmedali pretendendi Nõmme Kalju ja FC Flora vahel. Mängu kannab otse üle TV 6.

Koolidevaheline laste fännamisvõistlus toimub antud mängu raames, mille tarbeks paigaldatakse Hiiu staadionile spetsiaalne 500 kohaline lisatribüün.

Hiiu staadionil on avatud ürituse tarbeks ka eraldi lasteala “Sky Park”, kus saab hullata batuutidel ja lasta teha näomaalinguid. Lastega tegelevad mitmed lahedad karakterid ja batuutidelt ei puudu ka Kalju maskott Roosa Panter!

Mõeldud on ka lapsevanematele, koostöös Fittest spordiklubiga korraldatakse täiskasvanutele “Fittest Aeroobikatund”, mis tutvustab erinevaid aeroobikastiile.

Sportlikku päeva soovides,
Nõmme Kalju pressiteenistus

Laulasmaal kombitakse inimvõimete piire

MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldab 6.-7. augustil 2011. a Eesti seni kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisast – Keila-Joale – Türisallu- Vääna- Jõesuusse, tagasi Helikülasse ja Meremõisasse. Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (4 maratoni).

Ürituse eesmärk on propageerida looduses liikumist ja tervislikke eluviise, pakkuda osalejatele võimalust n-ö kombata oma piire, teha isiklikke rekordeid ja end ületada. Ülipikamaajooksu harrastatakse eelkõige just kordumatute emotsioonide, hea seltskonna, positiivse atmosfääri, elamuse saamise ning eneseületamise pärast. Ettevõtmisega toetatakse põlvkondade vahelist sidusust (osalevad nii noored kui vanad), eneseusku (suudame rohkem, kui arvame) ja luuakse eeldused õnnelikuks olemiseks.

Praeguse seisuga on Laulasmaa Ultrale registreerunud 35 osalejat ja 21 vabatahtlikku. Aga üritusel osalejate arv võib veel suureneda.

Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda: www.estonian-ultrarunners.com

Allikas: MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team

Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Tartu Rulluisumaraton üllatab sel aastal spordisõpru tõelise maratoni rajaga. Pühapäeval, 14. augustil peetavatel põhisõitudel saavad osalejad valida 42 km pikkuse maratoni ja 21 km pikkuse poolmaratoni vahel.

Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.

Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Kepikõnnimaraton Noarootsis

Start on pühapäeval, 24. juulil 2011 kell 11 Roosta parkla juurest. See asub Roosta puhkeküla lähedal (www.roosta.ee), täpsem info asukoha kohta on kättesaadav SIIT. Osalejate kohaloleku registreerimine algab kohapeal kell 10 ning enne starti tehakse ühine soojendusvõimalemine.

Pärast starti on osalejatel aega maksimaalselt 10 tundi, et jõuda finišisse. Osalejad, kes ei ole kella 20:00 jõudnud viimasesse kontrollpuntki (mis asub umbes 4 km enne lõppu), diskvalifitseeritakse rajalt ning suundutakse otseteed finišisse.

Võimalus on kõndida ka pool maratonist, kuid teadmiseks, et täispikk maraton ei ole lihtsalt kaks ühesugust ringi! Põnevust ning huvitavaid elamusterohkeid kohti jätkub ka teekonna teiseks pooleks. Raja keskel on iga 6 km tagant kontrollpunktid, kus saab energiavarusid täiendada väikese suupiste ning joogiga. Maratoni lõpus ootab kõiki mõnus söök koos kosutava karastusjoogiga. Täispika maratoni distantsi läbijatele on auhinnaks KARIKAS!

Tutvu lähema infoga!

Pärnus toimub Eesti esimene Rannaspordi festival

Esmakordselt toimuval Rannaspordi festivalil on ühendatud neli suurepärast rannaspordiala: rannajalgpall, rannavõrkpall, footvolley ja rannatennis! Mängima on oodatud nii mehed kui naised, nii noored kui vanad, sõpruskonnad, võistkonnad, firmad!

Festivali avamine toimub 29. juuli õhtul Pärnu rannas, rannaspordialade turniirid algavad laupäeval, 30. juulil, finaalidepäevaks saab pühapäev, 31. juuli.

Kogu festivali patrooniks on heategevusorganisatsioon UNICEF, läbi kelle toetab festival laste- ja noorte vabaajaveetmise võimalusi!

Registreeri oma võistkond sellele lahedale festivalile ja veeda suurepärane nädalavahetus Pärnus! Juuli lõpus oodatakse Pärnu randa ligi 25 000 inimest ja kõigile pealtvaatajatele on rannas toimuvad üritused tasuta!

Tutvu festivali kodulehega!