Saunalaval. Foto: Kärt Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Rahvusvahelisel saunapäeval, 8. juunil asuvad soomlased ja eestlased ühiselt püstitama maailmarekordit, pildistades enim fotosid saunas viibivatest inimestest ja postitades need ühe tunni kestel ühismeedia lehele.
Loe edasi: EESTLASED JA SOOMLASED SIHIVAD ÜHISELT GUINESSI REKORDITLõppeval nädalal lõigati pärast põhjalikku remonti Pärnu Karja tänava saunas kahel korral linti, neljapäeval osalesid pidulikus toimingus naised, reedel mehed.
[pullquote]Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse[/pullquote]Saun ei ole üksnes ihu puhtaks küürimise paik. Pileti kassa avatakse kell 11.00, aga esimesed mehed hakkasid puhkenurka kogunema juba vähemalt tund aega varem, üksikud veelgi aegsamini, et viimase seitsme päeva peamisi uudiseid vahetada. Riigikogu valimiste eel oli muidugi üks tähtsamaid vestlusteemasid poliitika. Targemad mehed kummutasid turult kuuldud kuulujuttu, et valimistele järgneval päeva kindlasti pension kohe 200 eurot ei tõuse jne.
Mõne aja pärast istus saunaliste keskele ka Eino-Jüri Laarmann. Tema on Pärnu linnale kuuluva OÜ Kümblus nõukogu esimees ja Karja tänava saunas läbi viidud remondi peamine eestvedaja, kes eelistab muidu lobisemise asemel ikka tõsiselt võetavaid arutlusi. Kuna suured ümbertegemised on läbi ja põhjust saunalisi vastu võtta uutes tingimustes, kutsus Kümbluse juhataja Aime Hoog saunalised suurde kõrvalruumi pika laua taha, kus pakuti kohvi ja saiakesi.
Soome 100 sünnipäevale pühendatud Viru Folgi korraldajad pöördusid Kadrina Saunaklubi KSK poole ettepanekuga rajada festivali ajaks Käsmu Sauna tänav. Liikursaunade omanikud, andke endast teada!
Kuna Soome ja saun on lahutamatud, tuleks Soome teemalise festivali ajal Käsmus kindlasti pakkuda ka erinevate saunade külastamise võimalusi. Käsmu saabuvad liikursaunad on kavas koondada Käsmu meremuuseumi ligidusse, luues nii kohapeal kohaliku Sauna tänava. Viru Folk toimub 11.- 13. augustini.
Siinkohal kutsub Kadrina Saunaklubi KSK endast teada andma kõikvõimalike liikuvate saunade omanikel, kes on huvitatud Käsmu Sauna tänava projektis kaasa lööma Kadrina saunaklubi direktorile Andres Nukale telefonil 508 9634.
P.S. Kadrina külasaunas jätkub unikaalse, väidetavasti tervendava mõjuga kerisekivi šungiidi testimine. Olete oodatud!
Sibulatee SaunafEST on välja kasvanud Varnja SaunafESTist, mille algatas Varnja külas toimetava kohaliku puhkemaja Mesi Tare kodumaja pererahvas 2016. a suve lõpus. Et eesmärk on elavdada piirkonda hooajavälisel ajal, toimub SaunafEST kolm-neli korda aastas. Järgmine SaunafEST toimub 21. jaanuaril.
Sibulatee SaunafEST on sarja kolmas üritus ja laienemine toimus kohalike elanike initsiatiivil, kes tahtsid samuti anda oma panust piirkonna elu arendamisse, kuid elavad väljaspool Varnja alevikku. Nii sündiski mõte Sibulatee SaunafESTist.
Seekordsel saunasõprade üritusel osaleb 12 erinevat sauna Varnjast, Vanaussaialt, Koosalt, Torilast, Nina külast ja Rootsikülast. Nagu varasematel kordadel, nii on ka nüüd kutsutud osalema mitmed erinevad mobiilsed saunad ja seekord löövad kaasa MobiSpa maailmas ainulaadne täispuhutav saun ning RatastelSpa kümblustünn. Oma panuse annab ka Koosa külasaun, kes avab ürituse raames kõigile soovijaile oma uksed ja on sel päeval külastamiseks tasuta.
Sibulatee SaunafESTil tuleb etteantud aja jooksul, s.o kella 12-16 kaardi abil orienteeruda ja üles otsida saunad, täita saunade pererahva antud ülesandeid ja koguda templeid. Orienteerumine algab ja lõppeb Varnjas. Talvisele ettevõtmisele lisavad särtsu saunapererahva ülesanded ning kuumalt saunalavalt otse lumme või jääauku pagemine. Kõiki osalejaid, kes läbivad kõik saunad, premeeritakse saunamedaliga ning nende vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Et 2017 on Peipsi toidu aasta, moodustavad suurema osa auhinnafondist kohalikud toidud ja käsitöö.
Lisainfo: https://www.facebook.com/events/1804904053116515/ või info@mesitare.ee
10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!
Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!
Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev! Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.
Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.
Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.
Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.
Kui hästi tunned sina Haanjamaad? Lahenda ka Haanja Kooli õpilaste tehtud ristsõna.
Reedel, 15. jaanuaril kell 19:00 algab kontsert Haanja rahvamajas. Esinevad Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Kell 21:00 järgneb pidu ansambliga Hoia & Keela.
Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.
Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).
Lisainfo: Haanja vald, Haanjamaa Elu
Talvepealinnas Otepääl viiakse 22. veebruaril 2015 läbi saunaorienteerumise võistlust -Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratonile eelregistreerimine kestab 22. jaanuarist kuni 10. veebruarini 2015 e-postiaadressil: saun@otepaa.ee, kuhu tuleb märkida võistkonna nimi ja liikmete nimed. Registreerimine on tasuta.
Saunamaratoni start antakse 22. veebruaril Kääriku Spordikeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00-ni. Finiš on avatud kella 17.00-ni Kääriku Spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Sirje Ginter, Otepää kultuurijuht ja Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja ütles, et peaauhinnaks on OÜ Lemmikmees kümblustünn. Ainult naistest koosnevale võistkonnale on auhinnaks OÜ Stylewood tünn.
Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Saunalised kinnitavad oma allkirjaga, et nende tervis lubab saunatada. Loe edasi: Talvepealinn Otepää viib läbi kuuendat Euroopa Saunamaratoni
Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.
Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.
Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.
Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.
Autor: Rein Sikk
Kadrina saunaklubi tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva saunas. Vastuvõtt toimub 24. veebruaril sauna lahtioleku ajal, teatab saunaklubi liige Rein Sikk. Saunalisi kiidavad ja tervitavad Kadrina Saunaklubi president, direktor ja teised tublid liikmed ning sõbrad. Kavas kulinaarsed ja intellektuaalsed üllatused, teleriekraan toob teieni parimad palad EV 95. sünnipäeva tähistamisest mujal Eestis ja laias ilmas. Lisaks ovõib igaüks anda vabalt oma panuse, ükskõik millise, et muuta EV 95. sünnipäev Kadrina sauna ülevaks ja meeldejäävaks.
Vastuvõturõivad on etiketijärgsed, lillede asemel tuleks kaasa võtta kaseviht. Sissepääs on saunapileti esitamisel.
l.
Talvepealinnas Otepääl viiakse 10. veebruaril läbi saunaorienteerumise võistlus –Euroopa saunamaraton. Otepää saunaomanikud on saunamaratoniks valmis. Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osaleb sellel aastal saunamaratonil 20 Otepää piirkonna sauna. „Esindatud on peaaegu kõik saunatüübid: suitsusaun, kümblustünn, torusaun jne. Lisaks ootavad võistlejaid ees mitmesuguseid atraktsioonid saunades – näiteks saab ühest saunast uiskudega jääle uisutama minna.
Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 18ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Euroopa Saunamaraton Otepääl toimub juba neljandat korda. Võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbib, on võitja. Võistkonnad on 4-liikmelised. Eelmisel aastal osales Euroopa saunamaratonil 449 saunalist, kes pidid läbima 15 erinevat sauna. Saunamaraton Otepääl kuulutati möödunud aasta parimaks turismiürituseks Valgamaal.
Monika Otrokova
Talvepealinnas Otepääl viiakse 10.veebruaril 2013 läbi sauna- orienteerumise võistlust – Euroopa Saunamaratoni.
Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et saunamaraton toimub juba neljandat korda ja huvi ürituse vastu on olnud suur. Eelmisel aastal osales 449 saunalist, kes pidid läbima 15 erinevat sauna. Lemmiksaunaks valisid võistlejad Sokka suitsusauna, lisaks sellele pälvisid saunaliste tunnustuse Cantervilla lossi saun ja Metsatu saun. Euroopa Saunamaraton Otepääl kuulutati 2012. a. parimaks turismiürituseks Valgamaal.
Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00ni. Finiš on avatud kell 18.00-ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Selle aasta võistluste reeglites on mõningad muudatused. „Võistkond on 4-liikmeline, paremusjärjestuses arvestatakse ainult 4-liikmelisi võistkondi,“ selgitas Sirje Ginter. „Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit.“
Loe edasi: Euroopa Saunamaraton Otepääl ootab saunahuvilisi
Teisipäeval, 18. detsembril avatakse kell 17.30 Toila Sanatooriumi fuajees Erki Evestuse maalinäitus „Minu saun on kõige parem”.
Välja on pandud üksteist maali, mis jutustavad meestest, naistest, saunast ja vanasõnadest. „Oma sauna on sellepärast kõige parem, sest tunnen seda kõigist teistest paremini. Tean kuidas kütta, kuidas leili visata ja millisel temperatuuril on kõige parem vihelda. Sellepärast on ka näitusel üks maal sama nimega,” selgitas Saaremaal elav karikaturist Erki Evestus ja lisas, et saunaskäimist on ta armastanud lapsest peale.
Pärnu arstide sõnul on Evestuse maalid teraapilise mõjuga. Need viivad tusatuju ja toovad naeratuse näole, noorendades sellega igat vaatajal. On ju ammust ajast teada, et naer ja rõõmus tuju muudavad sind nooremaks ja pikendavad eluiga, nagu hea saungi.
Evestuse maalidel on kesksel kohal suured ninad, avali naerusuud ja säravad silmad. Ka nende kohta on tal oma lugu, et miks need just sellised on. Põhjuseid selgitab kunstnik ja karikaturist hiljuti valminud videos.
Kõik Evestuse fännid ja need, kes tunnevad austust sauna vastu, on näituse avamisele oodatud.
Sel pühapäeval, 1. aprillil toimub Lääne-Virumaal Kadrina sauna taassünnipäev. Kaks aastat renoveerimist ja kaks miljonit krooni annavad tulemuseks tuttuue leilisauna, aurusauna ja klubiruumid. Lisaks saab nautida erilist näitust, kulinaarseid ja mittekulinaarseid üllatusi, lahedat seltskonda ja lõõtsamuusikat, päevakohaselt palju nalja.
Leilipidu hakkab naistel kell 14, meestel kell 18.30.
Vihaga kuid vihata!
Ikka Teie, KSK – Kadrina Saunaklubi
Info: president Ülo Kais tel +372 5646 5177, direktor Andres Nukk tel +372 508 9634.
Sel pühapäeval kell 14 algab koos Kadrina sauna avamisega saunas ka allkirjade kogumine Sauna tänava toetuseks. Kohapealt saab ka allkirjalehti oma saunalembeste tuttavate jaoks kaasa võtta ja täidetuna tagasi tuua.
Kadrina Saunaklubi tunnuslause “Vihaga kuid vihata!” lubab loota, et Kadrina saunakultuuri edendajad ajavad oma asja edasi sama rahumeelselt ja eluterve huumoriga nagu seni.
Loe edasi: Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber
Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osales eelmise aasta Saunamaratonil 65 võistkonda 208 saunalisega. Saunamaratoonareid võttis vastu 18 Otepää sauna. Saunaliselt tunnistasid üksmeelselt parimaks saunaks Sokka suitsusauna.
“Loodetavasti pole võistlemine ainus eesmärk,” ütles Sirje Ginter. “Otepääl on nii lahedad saunad, tulge ja avastage, saunaomanikud kütavad nad soojaks just sellel päeval just teie jaoks!”
Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-13.00, finiš avatud samas kohas kuni 18.00. Võistkond on 4-liikmeline. Kes soovib, võib võistelda ka üksinda. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võistkond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunas viibimise kohta. Loe edasi: Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton
Ku häste nä tundva suidsusanna, tuud saiva puulpäävä (9.07) testi Rõugõ laada- ja kalaralli võistlõja: võistlusõ üts jago oll’ sannankäümine ja sannakombidõ viktoriin.
Sannavõistlusõga naas’ pääle 11 võistkunda, tagasi jõudsõ ütesä. Sannu, midä sai läbi kävvü, oll’ säidse (Rõugõ, Võro ja Vahtsõliina vallan). Egä sanna man oll’ vaia täütä lisaülesandit ja üte man tull’ vastada viktoriini küsümüisile.
Sannaviktoriini kõrraldaja Ojari Triinu ütel’, et kõgõ rassõmba küsümüse olli mi inemiisi jaoks nuu, et kiä vai miä om sausüüjä (müstiline tegeläne, kiä hoolitsõs, et savv sannast kõrraligult vällä saassi), miä passis vanarahva meelest üteldä savvusanna minnen («Jummal sekkä!») ja midä tulõjalõ vasta üteldä («Jummal hää miis!»).
Kõgõ parõmbidõ tundsõ mikandi sannakombit võistkund Dusnelda (Nagla Viivika ja Karin ja Rosina Merle). Nimä saiva avvohinnas hammõ kiräga «Aigu om» – päätähtsä mõtõ Võromaal savvusannan käümise man. Sannaralli kõrraldaja Vahteri Britt ütel’, et mõtõ sääne võistlus tetä tull’ talvitsõst arotusõst Rõugõn, kuis umakandi ello põnõvambas tetä.
Uma Leht
«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).
Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»
Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa
«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.
Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.
«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»
Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…
Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!
Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.
KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.
Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi
18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee
Kiireimad saunamaratoonlased olid üldarvestuses võistkond Lambakesed Otepäält koosseisus Martin Meema, Karl Iodsche, Kristjan Kukk, Urmo Pants, kes jõudsid kõik 18 sauna läbida ajaga 3 tundi 17 min. Neile pani auhinna välja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.
Teise koha sai võistkond Purõja Pini koosseisus Taago Taaber, Hillar Ilves, Martin Roots, Joel Põhja ajaga 3 tundi 24 min, kellele pani auhinna välja Sokka Puhkekeskus. Nemad said ka kõige meeldejäävama võistkonna eriauhinna Väike-Trommi turismitalu poolt.
Kolmas koht läks neidude võistkonnale Vigased Nõiad koosseisus Kadi Täär, Liisi Orav, Josepha-Kadri Vahtel 3 tundi 31 min, kes olid ka parimad naiste võistkondade arvestuses. Kolmanda koha auhinna pani välja Andu Puhkekeskus, võistkond sai ka eriauhinna Karupesa Hotelli poolt. Loe edasi: Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält
Võistkonnad võivad olla kuni 4-liikmelised. Võistkonna registreerimine toimub kohapeal, saab ka eelnevalt registreerida e-posti aadressil: sirje.ginter@otepaa.ee.
Võistkond saab stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võiskond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunast viibimise kohta. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga enim arvu piirkonna saunu läbinud meeskond või võistleja on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart, et välja selgitada võitjad.
Autasustamine ja ühine koosviibimine koos saunaomanikega toimub 13.02.2011 kell 18.30 Pühajärve Pubis.
Saunamaraton toimub Euroopa 2011 kultuuripealinna raames “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”. Korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Pühajärve Spa & Puhkekeskus ja Otepää saunaomanikud. Toetab Otepää vald.
Täiendav info: Sirje Ginter, tel 7655212, 5097795
13. veebruaril peetakse talvepealinnas Otepääl Euroopa saunamaratoni. Start antakse kella 12-14 Pühajärve Spa & Puhkekeskusest. Finiš on avatud samas kohas kella 16-18. Võistkonnas võib olla kuni neli liiget.
Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri sõnul korraldatakse saunamaratoni juba teist korda. Eelmisel aastal toimus saunamaraton talvefestivali raames ja sai suure menu osaliseks.
“Võistlejad saavad stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda, ja võistlusjuhendi,” selgitas Sirje Ginter. “Kõigil võistkonnaliikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt kolm minutit, lisaboonust annab saunalistele jääaukudes, kümblustünnides ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine.”
Saunalised saavad saunaomaniku poolt saunakaardile kinnituse, et nad saunas on käinud, leili võtnud jne. Alkoholi kuritarvitanud saunalisi leili võtma ei lubata.
Osavõtt saunamaratonist on kõigile tasuta. Loe edasi: Talvepealinn korraldab Euroopa saunamaratoni
Kavas saunaga seonduv mõtteleil (Indrek Linnuste), aikido (Vladimir Sillaste) ja diskussioon teemal: “Kas läheme enne üle kui alla me jääme või läheme enne alla kui üle me jääme?”
Saunaseminari lahutamatuks osaks on ka muusikaline meelejahutus (Kadi Uibo).
Saun tähendab, eriti põhjamaa rahvastele, vaieldamatult rohkem, kui lihtsalt pesemiskohta. Saunas sünniti ja mindi viimasele teekonnale, saun oli nii sotsiaalne väljund kui ka koht, kus jagati traditsioone põlvest põlve, lõõgastuti, raviti jne.
Saun on olnud puhastus ja uuestisünnirituaal igas mõttes. Riietega jäeti ukse taha vaen ja lahkhelid…
Kes tunneb seminari vastu lähemat huvi, võib täpsemat infot küsida korraldajatelt telefonil 56647656.
12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu.
Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.
Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.
Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.
Allikas: Uma Leht
Eesti Päevalehe ajakirjanik ja tuntud ugrimugri eestkõneleja Rein Sikk esines eile Võrumaal Väimelas kodanikuühiskonna konverentsil „Ise teemegi ära?“ Pärast ettekannet „Kas ja miks on ajakirjandus must ja karvane“ sundisime ajakirjaniku seekord vastaja rolli.
Rein Sikk, kahtlaselt palju võib sind kohata nii Võrumaal kui ka teistes maapiirkondades. Milles asi? Kas Tallinna toimetuses juba imelikult ei vaadata?
Mul pole elu sees Tallinnas üheski toimetuses oma lauda olnud. Ma olengi maalt. Ma läksin pärast ülikooli lõpetamist tööle Kadrinasse. Töölaud on mul kogu aeg Rakveres olnud ja umbes kahe kvartali piires asukohta vahetanud, oli see siis Virumaa Teatajas või kunagises Rahva Hääles. Maainimene läheb tõnts-tõnts Tallinna toimetusse ja küsib, kas siia lauanurgale saab oma läpakaga tulla.
Ütlesid konverentsil, et oled oma toimetuses vaat et ainus hull, kes vaatab väljapoole Tallinnat. Millest see tuleb, et Tallinnas ei suudeta näha, et Eestis on ka teisi piirkondi?
Aga oma kodu on kõigile kõige tähtsam. Ma olen ise täiesti teadlikult selle valiku teinud. Algul mind vaadati ka väheke imelikult, et kui ma olin ülikooli lõpetanud, oleksin saanud raadios või teles koha, aga mina läksin Kadrinasse. Ma olin pealinna poiss. See oli niivõrd põnev ja huvitav hakata külaühiskonnast aru saama, kuigi Kadrina pole ka mingi klassikaline küla.
Teine asi on praegu see, et pealinnas, kus on toimetus kontsentreeritud ühte kohta, on ajakirjandust odavam teha. Raha ei ole praegu eriti kusagil. Au ja kuulsus rahvusringhäälingule, kes peab oma kontoreid väljaspool Tallinna. See on ju märksa kallim. Minagi kasutan üksinda autot, telefoni, sideliini, mida mujal omavahel jagatakse. Loe edasi: Rein Sikk: Igal ajahetkel on Eestis kirjutamata
miljon lugu
