näitus

ERMi Postimuuseumis avati uus näitus „Armastuskirjad“

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas 12. novembril uue näituse „Armastuskirjad“, kus esitletakse lembeteemalisi postkaarte ja kirju läbi saja aasta. Tundeküllased kirjaread ja postkaardid, huvitavad ja ilusad käekirjad räägivad oma lugusid.

„Kuulmata, nägemata võrsunud südame aluses, valminud valgusele on minu armastus. Sina oled see, kelle järele ma janune olen. Sind ihkan ja igatsen ma päeval ja ööl, siis kui magab maailma mure. Ma ei saa mitte teisiti, kui ma ei ütle, et ma sind armastan, armastanud olen ja edaspidigi armastama saan, nii nagu elu armastus on.“ Need read kirjutas Artur Adson Marie Underile.

Igal ajal on omad kombed. Armastust tuntakse ja sellest kirjutatakse. Viimastel aastakümnetel on elektroonilised sõnumid vahetanud välja postkaardi, paberil kirjutatud kiri on liikunud e-posti. Südamega vormitud lausete asemel annavad tunnetest teada emotikonid. Nõnda võiks küsida, kas näpuotste abil arvutiekraanile vajutatud näopildid kannavad edasi meie aja kultuurilugu tulevastele põlvedele ja on sama huvitavad, nagu endiste aegade kirjaread meile lugeda. Visualiseeritud tunnete näitamine on muutunud igapäevaseks, esitades justkui väljakutse möödunud aja traditsioonidele.

Kas sõnade taga on jätkuvalt tähendus? Kuidas ja millise kultuuriloojälje kirjutavad tänased tegijad tulevastele põlvedele? Või kuidas ja kas seda ka loetakse?

Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi, Tartu Kunstikooli ja Omnivaga.

Rahvusraamatukogus näeb Picasso, Matisse’i jt teoseid Paul Reetsi kogust

Reedel, 14. novembril kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse näitus “Sõnasild. Kunsti ja raamatuid Paul Reetsi kogust”, kus eksponeeritakse teiste seas Pablo Picasso, Henri Matisse’i, Adrian van de Velde jt. töid.

Paul Reetsi 90. sünnipäevale pühendatud näitusel saab näha 17.-18. ja 20. sajandi Lääne-Euroopa graafikat ning bibliofiilse väärtusega raamatuid alates 17. sajandist.

Väljapanek põhineb Paul Reetsi kultuuriloolisel kogul, mille ta kinkis 2011. aastal Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Kogusse kuulub arhiivimaterjale, raamatuid ja mitusada kunstiteost.

Näituse koostanud Jüri Hain ja Jaan Undusk osutavad väljapanekuga seosele sõna ja pildi, raamatu teksti ja illustratsiooni vahel. Kujundaja ja kuraator on Jüri Hain, kataloogi koostasid Jaan Undusk ja Elle-Mari Talivee ning kujundas Tiiu Pirsko.

Kunstiteadlane ja kirjanduskriitik Paul Reets (sünd. 1924 Tallinnas) on Bonni ülikoolis õppinud ajalugu, kunstiajalugu ja võrdlevat usuteadust. 1950. aastast elab ta USAs ning on lõpetanud Harvardi ülikooli kunstiteaduse erialal.

Näitus on avatud 5. detsembrini.

Sakala Keskuses avatakse Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“

Esmaspäeval, 17. novembril kell 17.00 avatakse Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“.

Käesolev näitus on retrospektiivne. Eksponeeritakse 1960.-1980. aastatel loodud graafilisi töid, mis on peamiselt filigraanses ofordi ja kuivnõela tehnikas. Realistlikud linnavaated kõrvuti igavikuliste teemadega toovad vaataja üheaegselt nii maa peale kui tõstavad kõrgele taevasse. Seda polaarsust saab vaataja ise kogeda.

Tõnis Laanemaa (sündinud 1937.a Tartus) omandas kunstihariduse Tartu kunstikoolis maali erialal ning 1961-1966 ERKI-s graafika erialal. Laanemaa lõi kaasa 1960. aastatel eesti avangardses kunstirühmituses ANK´64. Hoolimata auväärsest east lõõmab Laanemaa loome edasi ka praegu, esikohal on abstraktsiooni ja aktimaali omanäoline sulam. Just KIRG oma loome vastu näib kunstnikku kõige enam inspireerivat.

Näitus jääb Sakala Keskuses avatuks 12. detsembrini 2014

Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Muuseum kuulutab välja 2015. aasta näituste konkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Pakutav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline, huvitama laiemat vaatajaskonda ning sobima muuseumi näituseruumi.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumis 2015. aasta II poolel.
Muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud. Näituse idee ja üksikasjaliku kirjelduse palume esitada kirjalikult 12. detsembriks 2014.

Viljandi Muuseumi näituste konkursi statuut

Konkursi korraldajaks on Viljandi Muuseum. Kontaktisik Kelly Eensoo, kelly.eensoo@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
Konkursist võivad osa võtta eraisikud ja kodanikuühendused.
Konkursi žürii poolt välja valitud näitust eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2015. aasta teisel poolel.
Näitusele esitatavad nõudmised:
– on seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga
– huvitab laiemat vaatajaskonda
– käsitleb aktuaalseid teemasid
– on eetiline ja apoliitiline
– eksponaadid mahuvad Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Täpsemad näituseruumi andmed on muuseumi kodulehel http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=30.
Loe edasi: Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Leia sügisvärve ka näitusesaalist!

Fotomeenutus Võru kunstiõpetajate ühisnäituselt.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini

Tiia Haug

Rõuges toimub sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine on plaanis Rõuges 27. septembril algusega kell 11 Eesti Ema parklas.
Oodatakse maitsma või osalema! Osalemiseks tuleks võtta kaasa omatehtud magus ja/või soolane hoidis või hoopis hoidistatud jook. Parimaid ootavad auhinnad!

Kavas: hoidiste degusteerimine ja hindamine; vestlusring Kaja Keskkülaga sellest, kuidas tema alustas oma hoidiste müügiga; elav muusika, üllatusesinejad.

Info telefonil 5554 2088 (Eveli, MTÜ Püssä küla)

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Külasta raamatunäitust eestlaste päevikutest

17. detsembrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus „Eestlaste päevikud“.

„Viimased paarkümmend aastat on toonud avaliku huvi keskmesse rohkesti mälestusi, elulugusid, reisikirju ja kirjavahetust ning täheldatav on lugejate huvi tõus omaeluloolise kirjanduse vastu. Nõnda on lugejate huviväljas ka päevikud,” ütles näituse koostaja Krõõt Liivak.

Väljapanek eksponeerib mitmesuguseid päevikute tüüpe: kirjanike päevikud (autoreiks Kristian Jaak Peterson, Oskar Luts, Aino Kallas, Karl Ristikivi jt.), päeviku vormis ilukirjandusteosed (nt. Tõnu Õnnepalu), pöördeliste ajaloosündmuste ajal peetud päevikud (Voldemar Kures, Jaan Roos, Kaarel Robert Pusta, uuemast ajast Andres Tarand, Leo Kunnas), reisi- ja matkapäevikud (Juhan Smuul, Lennart Meri), ekspeditsioonide ja kogumispäevikud, loomepäevikud (Voldemar Panso, Johannes Aavik), päevikud kutsetööst ja igapäevaelust (August Tamm, Karl Lukk, Sakarias Leppik) ja loodusvaatluste päevikud.

Näitust rikastab põhjalik valiknimestik, mille iga huviline võib kaasa võtta.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Eesti Põllumajandusmuuseumi vallutavad kauneimad tõuloomad

Laupäeval, 6. septembril algusega kell 10 toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügisnäitus „Tõuloom 2014“, kus saab näha Eesti uhkemaid veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid ja teisi loomi. Sel aastal ei osale katkuohu tõttu sead, kuid selle eest on võimalik tutvuda paljude erinevate karusloomadega.

„Tartu sügisnäitus toimub juba 20. korda ja kauneimaid tõuloomi tutvustatakse 17. korda. Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsevad Põllumajandusmuuseumi areenile,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel osaleb ligi 80 erinevat looma. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma. Tartu sügisnäitus ja kauneimate tõuloomade esitlus on läbi aegade olnud väga populaarsed just perede hulgas, sest just siin on võimalik lastele näidata erinevaid loomi ning mõnda neist võimalik ka paitada.

Lisaks tõuloomade näitusele on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd. Tegevusi pakuvad ka muuseumi koostööpartnerid. Päeva avavad Ivo Linna ja Antti Kammiste ning lõpetuseks saab kuulata Kõrsikute kontserti.

Tartu sügisnäitus “Tõuloom 2014” toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Päevakava: www.epm.ee/event/tartu-sugisnaitus-touloom-2014/

Katrin Vask

Võrumaalt pärit Vilve Unt toob oma moekunsti kodupubliku ette

6. septembril kell 16 toimub moekunstnik Vilve Undi isiknäituse “Hõbenõel” avamispidu Vana-Võromaa Kultuurikojas.

Vilve Unt on Võrumaalt pärit moekunstnik. EKA moekunsti osakonna juhataja, professor, moedisainer. Vilve Unt toob Vana-Võromaa Kultuurikoja publikuni kolm kollektsiooni oma viimaste aastate loomingust.

Näha saab eelmise aasta Tallinna moenädalal hõbenõela võitnud kollektsiooni “Kaamoslik suvi”, 2012. aastal loodud kollektsiooni “Halo” ja Kärt Summataveti ehetega koos loodud, rahvuslike juurtega ühisloomingut “Valge pulm. Hall argipäev”. Viimane rahvuslik kogu on enamjaolt Itaalia näitusel, Võrus saame näha suuremõõtmelisi fotosid mudelitest. Piltidel on hea näha, kuidas rõivad inimese seljas istuvad.

Hõbenõel on varasema Kuldnõela kõrval Tallinna moenädala uus auhind. Vilve Unt on esimene, kes selle auhinna saanud. Nõela saab näha ka Võru näitusel. Hõbenõel antakse välja viimase aasta eredaima sähvatuse eest meie moetaevas – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest. Sel aastal on auhinna nominent võrukas Triinu Pungits.

Näitus jääb avatuks 5. oktoobrini.

Jana Huul

Viljandi fotonäitus viib Viru kaevanduse sügavustesse

22. septembrini on Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis avatud Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“.

2013. aasta juunikuus suleti taas üks põlevkivikaevandus Ida-Virumaal, see kord oli tegu Viru kaevandusega. Sealt oli päevavalgele toodud 80,5 miljonit tonni „pruuni kulda“. Varud ammendusid, nii nagu ka veel täiesti töökorras köistee, allmaaraudtee ja tehnika sobinuks juba muuseumieksponaatideks.

Sügaval nõukogude ajal avatud (1965) kaevanduse hämaraid käike viimast korda jäädvustanud Karel Kravik on kiindunud Ida-Viru tehismaastikesse ja kõikvõimalikesse keskkonna anomaaliatesse, mis on tekkinud sinna energeetika ja tööstuse kutsel. Karel on Ida-Virumaa Fotoprojekti eestvedaja.

Karel tõdeb, et tema eesmärk on viia oma piltide vaatajad hetkeks mugavustsoonist välja, kohtadesse, kuhu nad niisama tõenäoliselt ei satu, kohtadesse, mis näitavad meile seda, mida on vaja meie igapäevaseks toimimiseks, kuid sellegipoolest ei ole osad meie igapäevasest ümbruskonnast.

Küllap on põnev meil, maapealsetel, saada aimu sügavate käikude suisa arhitektuursest esteetikast ja sukelduda fotode vahendusel heaoluühiskonna tumedamatesse kihtidesse.

Näituse aitas ellu Eesti Energia. Näitused on avatud maja lahtioleku aegadel
1.06 – 31.08, E – R kell 10.00 – 18.00
Alates 1.09.2014: E-L 10.00 -19.00

Allikas: Sakala Keskus

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala valiknäitus aastaist 2004-2014

FERROMENAALNE, Tallinna Linnagaleriis 22. augustist – 14. septembrini

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala pühitseb tänavu oma üheksakümnendat olemasoluaastat. Selle sündmuse auks korraldatav valiknäitus viimase 10 aasta üliõpilasloomingust kannab nime Ferromenaalne ja esitleb rohkem kui seitmekümne tegija rohkem kui kahte ja pooltsada tööd.

Näituse Ferromenaalne on kujundanud sepise magistriõppe 2013. aastal lõpetanud Nils Hint.

Näitusega üheaegselt ilmub kogumik Metall 3 (koostaja Kadri Mälk, kujundaja Jaanus Samma).

Tallinna Linnagalerii

Põllumajandusmuuseumis avatakse rukkimaarjapäeval Eesti maakino ajaloo näitus

Laupäeval, 16. augusti keskpäevast alates tähistatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis rukkimaarjapäeva, mille käigus avatakse Eesti maakino ajaloo näitus: “Kui maale tuli kino…”.”Kino oli maal 1950ndatel pea ainuke kultuuriline meelelahutus. Kinofilmid toodi keskutesse, kust hiljem mindi ringile. Kinomehhaanik liikus hobusega ühest kohast teise ja jäi tihti ka samasse saali ööbima. Nii mõnigi kord järgnes filmile tantsuõhtu kinokülastajatele,” rääkis näituse taustast muuseumi direktor Merli Sild.

Näitus avatakse kell 14 Põllumajandusmuuseumi Küünis, kus kõigil külastajatel on võimalik tunda ja näha ehtsat maakino atmosfääri ja nautida filmiseanssi endisaegse filmitehnikaga.

Lisaks näidatakse rukkimaarjapäeval muuseumi põllul rukki lõikust sirbi ja vikatiga, seotakse rukkivihke ja tehakse rukkihakke. Demonstreeritakse töötavat rehepeksumasinat.

Eesti rukkikuningas annab ülevaate rukkikasvatuses toimuvast ja toimub arutelu: “Aasta 2015 – rukki aasta!”. 2015. aasta on väga oluline ka selle poolest, et just sel aastal möödub Sangaste rukkisordi aretusest 140 aastat ja 170 aastat sordi aretaja krahv Bergi sünnist. Päevale lisab meeleolu Heino Tartese rahvamuusika ansambel. Avatud on muuseumi näitused ja töötad. Toimub ka rukkimaarjapäeva laat.

Rukkimaarjapäeva – 15. august – teatakse ka kui rukkiemapäev, külvimaarjapäev, rüamaarjapäev. Maarjapäevi on meil neli: paastukuu paastumaarjapäev, heinakuu heinamaarjapäev, lõikuskuu rukkimaarjapäev ja mihklikuu ussimaarjapäev. Rukkimaarjapäev on keskne rukkikülvi tähtpäev. Esmakordselt peeti rukkimaarjapäeva Eesti Põllumajandusmuuseumis 2006. aastal koostöös Eesti Rukki Seltsiga.

Eesti Põllumajandusmuuseumist

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Rukkimaarjapäeva ajakava!

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Võru Linnagaleriis avatakse ühisnäitus

Täna kell 16.00 avatakse Võru Linnagaleriis Andrus Rõugu, Aivar Rumvolti, Erki Kannuse ja Peeter Kaasiku ühisnäitus “RUUM RUUMIS. Kütiorg”.

Kolmes saalis saab vaadata koos maalikunsti, keraamikat ja heliobjekte.

Kui Andrus Rõuk ja Peeter Kaasik on tuntud maalikunstnikena, siis Aivar Rumvolt esitleb kõrgkuumustehnikas keraamikat, Erki Kannus aga on keskendunud interaktiivsetele heliobjektidele- koondnimetusega Tilinatoorium.

Peale ammuse sõpruse ühendab autoreid ka ühine mälestus Kütiorust, kus noorte kunstijüngritena sageli Ohakate juures viibiti.

Kunstnikepaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodu Kütiorus on legendaarne, kuigi väliselt säilinuna, vaimses mõttes aga ajalooks saanud. Seal valitsesid oma kindlad reeglid, neist peeti kinni. Andrus Rõugu sõnul oli see koht mõnes mõttes nagu ruum ruumis, kus valitses boheemlik kambavaim, milles peegeldus meie hiline hipikultuur. Istuti põhiliselt kuuri all lõkketule ääres, kus oli suur kohvipada, vesteldi ning suitsetati lakkamatult.

Aivar Rumvolt elab ammu Võrus, tuntud keraamiku ning pedagoogina. Peeter Kaasik kolis oma tallu Võrumaale kus maalib. Eks see tõsiasi ja käesolev näituski ole Kütioru vaimu kajastus tänapäevas.

Näitus jääb avatuks 22. augustuni ja on külastajatele tasuta.

Mare Mikoffi näituse Post-aja skulptuurid ”Koit” ja ”Hämarik” Tallinna Linnagaleriis

Post-aja skulptuurid ”Koit” 1978 ja ”Hämarik” 2014 näituse avamine Tallinna Linnagaleriis toimub kolmapäeval, 23. juulil kell 18. Näitus jääb avatuks 17. augustini.

Millest muust ma ikka lähtusin kui eestlaste muinasjutust Koidust ja Hämarikust. Jumala poolt kingitud igavene noorus, kõrgemalt poolt sätitud kohtumised, mis ei olene ei ühest ega teisest. Sellised valgusega seotud müüdid armastusest ja sedasorti tõekspidamised olid vist 19. sajandil, mil Faehlmann oma loo kirja pani (või ka sakslastelt laenas) väga moes. Veendumused sõltuvad ju vajadustest ja allegooria on mõistlik siis, kui puudub tahe midagi seletada, arvan. Ähmase saatusega paarikese loomise idee rahustas ja veenis, et kõik on ette otsustatud.

See ”Hämarik” on mul juba teine*. Aga ka esimest tehes segas mind asjade järjestus – Koit esmane ja helgem, Hämarik pimedam ja kahtlasem. Kuigi tean, et kõik oleks justkui põhjendatud, on see ometi…ütleme…väga naljakas.

* Jutt on Mare Mikoffi Viru keskuse kaguküljele tehtud Hämarikust (2005), millest Epifanio kirjutab: Pronksist figuur kujutab endast naisekuju, mis sümboliseerib Armastust. Kuju autorid on eesti skulptorid August Weizenberg ja Mare Mikoff. Weizenberg lõi enda versiooni Veenusest (või Aphroditest) 19. sajandi keskpaiku, kopeerides antiikskulptorite teoseid Roomas. Tema käe all valmisid kaks marmorfiguuri, millised ta ristis Hämarikuks. Poolteist sajandit hiljem tegi skulptor Mare Mikoff /…/ nende alusel juba iseseisva viiemeetrise pronksfiguuri, mis seisab täna Viru Keskuses.

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

Möödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha Ivo Lille isikunäitust

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab täna kell 16.00 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“ Viljandi Linnagaleriis

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“.

Mäng, mäng, mäng … öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski
olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel Tallinna tn 11/1. Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal: T-R 10.00-18.00, L 09.00-16.00. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud.

Sagadi mõisa pööningul ootab mõisamuinasjutt

Sagadi härrastemaja pööningul on sellel suvel eksponeeritud reklaamiagentuuri Avart koostatud näitus „Mõisamuinasjutud“ 12 eripalgelisest Eesti mõisast. Näituse teeb aga eriliseks see, et igale mõisale on fotolavastuse kaudu loodud oma lugu – muinasjutt.

Projekti loovjuhi Valeria Kitajeva sõnul jutustavad „Mõisamuinasjutud“ erinevaid fotolugusid, kus kaunite modellide abil püütakse esile tuua iga mõisa saladus ja omapära. „Oleks väga tore, kui nähtu põhjal tekiks inimestel soov mõisaid vaatama minna, tutvuda nende ajalooga ning eelkõige avastada enda jaoks nii tuntud kui unustatud unikaalsed kaunid kohad Eestis,“ selgitas Valeria Kitajeva.

Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Saue, Ungru, Hõreda, Laupa, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi ja Kehtna. Mõisate valikul arvestati, et need oleks arhitektuuriliselt erinevad, mitmes etapis renoveeritud ning asuksid Eesti eri piirkondades. Lisaks kaunitele piltidele leiab näituselt iga mõisa kohta ka tutvustava teksti, mille koostajateks Valdo Praust ja Jaanus Kiili. Näituse fotod on teinud fotograaf Sergei Fridman.

Näitus jääb Sagadis avatuks suve lõpuni ning on külastatav muuseumi lahtiolekuaegadel iga päev kell 10-18.

Lisainfo: RMK Sagadi Metsakeskus, www.sagadi.ee, tel 676 7878

Teatrisuvi maanteemuuseumis räägib rändmungast

Augustikuus saab teatripublik Eesti Maanteemuuseumis näha lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Suveetendus „VAGA VEND VAHINDRA – Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast“ valmib MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostööna. Autor: Mihkel Seeder; lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater); kunstnik: Liisa Soolepp. Mängivad: Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi ja Kristian Põldma Ugala teatrist ning Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 10. lennust.

Etendust mängitakse 1., 2., 7., 8., 9., 13., 14. ning 15., 16. ja 17. augustil, algus kell 20. Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja maanteemuuseumis kohapeal. Kõigile teatripileti ettenäitajatele samal päeval muuseumipilet 50% soodsamalt.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Klaasikunstnik Ivo Lille isiknäitus Vana-Võromaa Kultuurikojas

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab 16. juulil kell 16 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Näituse avamispidu on külalistele tasuta!

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00-18.00.

Võru Linnagaleriis uued näitused

Homme, 28. juunil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis uued näitused. Uudistada saab kolme uut näitust: “Olematute külade projekt”, “Avatud Ateljee kursuslaste VII aastanäitus” ning Eesti Ornitoloogiaühingu fotonäitus “Suitsupääsukesed”.

“OLEMATUTE KÜLADE PROJEKT”

Kunstnikud: Erik Alalooga, Eve Arpo ja Taavi Tulev, Error Collective, John Grzinich, Evelyn Müürsepp-Grzinich, Ott Pilipenko, Taavi Suisalu, Timo Toots.
Kuraator: Taavi Suisalu
“Olematute külade projekt” tõukub teatavast inimesele omasest maastiku organiseerimise viisist, küladest kui kultuuriliselt laetud paikadest. Näitus käsitleb olematuid külasid eelkõige tühjade tähistajate või null pointeritena, mis eksisteerivad kaardil ja kultuurimälus, kuid milledes aktiivne inimtegevus on katkenud ja seega viidatav lakanud olemast.
Näitusel osalevad kunstnikud tegelevadki tähendustest tühjenevates paikades sinna salvestunud teadmiste arheoloogiaga ning ühtlasid otsivad sõlmpunkte traditsionaalsete ja kaasaegsete kultuuripraktikate vahel.
Näituse lõpetamine, finissage, kulmineerub LAUPÄEVAL 26. juulil kell 14:00 Võru Linnagaleriist algava ühistuuriga, mis läbib kõiki maastikul paiknevaid teoseid ning mille vältel astuvad üles helikunstnikud Derek Holzer, Patrick McGinley, Villem Jahu.

Näitused jäävad avatuks kuni 25. juuli ni 2014.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituse külastamine on tasuta.
Võru Linnagalerii leiad internetist – www.vorulinnagalerii.ee ja Facebookist.

Näitus reisikirjadest Võru Keskraamatukogus

Alates 27. juunist on Võrumaa Keskraamatukogu teenindussaalis avatud Eesti Maanteemuuseumi näitus “Teekond sõnades”, mis toob külastajani reisikirjades üles märgitud kirjeldused Eestimaast. Näitus jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Reisijale on tülikas siinne soe suvi, kuumus, talumatu tolm koos sääskede ja muude putukatega, kes inimestele ja hobustele liiga teevad; kõige mugavam on öösiti reisida.
August Wilhelm Hupel, 1774.

Näitus “Teekond sõnades” põhineb erinevatest reisikirjadest välja toodud huvitavatel kirjeldustel Eestimaa elust-olust, aga esitatud on ka eestlaste tähelepanekud teistest maadest. Tekste ilmestab Mellini 1798. aasta Liivimaa atlas. Näitus on koostatud Eesti Maanteemuuseumi arhiivi ja Võrumaa Keskraamatukogu hoidla materjalidest.

“Reisikirjade näitus on osa maanteemuuseumi selleaastasest hooajanäitusest “Mida nad meist arvavad?!”, mis annab ülevaate Eesti aladel elanud rahvast, sellisena nagu rännumehed neid erinevatel aegadel kirjeldanud on,” rääkis maanteemuuseumi kuraator Merily Värs näituse ideest. Kevadel oli näitus üleval Põlva Keskraamatukogus.