Silt: näitus

Võrumaa Omavalitsuste Liidu käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Rõuge Vallavalitsuse ja Võrumaa käsitöömeistritega korraldab juba XI Võrumaa valdade käsitöömeistrite tööde näituse Riigikogus, mis toimub 05.- 07.detsember 2011 Riigikogu hoone vestibüülis Toompeal.

Näituse väljapanekuks on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevad tooted – kudumid, puidutooted, kaltsuvaibad, lapitekid, padjad, linasest kangast valmistatud tooted, keraamika, laastukorvid, hoidised ja veel palju muud.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avab Riigikogu aseesimees Laine Randjärv 5. detsembril 2011 kell 14.00 Avaüritusel osalevad Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts ja aseesimees Juri Gotmans koos Võru Maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsusjuhide esindusega. Käsitöömeistrite näituse avamisele järgneb Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all

Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast.  Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Ida-Harju Vallaleht

Panso päevad avatakse teatrifoto seminariga

Voldemar Panso. Foto: lavakas.ee

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.

Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.

Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.

Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€

Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Ettevaatust, Islandi jõulupäkapikud on liikvel!

26. novembril jõuavad Tartumaa muuseumi salapärased Islandi jõulupäkapikud.

Kõrgel mägedes, kaugel muust asustusest on kolmeteistkümne Islandi jõulupäkapiku ja nende vanemate elupaik. Nad erinevad tavalistest päkapikkudest nii oma välimuse kui ka käitumise poolest: Islandi päkapikud on salakavalad, riukalikud ja ebasõbralikud, mõned neist isegi varastavad inimeste tagant.

Jõulupäkapikkude isa on kõige laisem päkapikk, keda eales nähtud. Tema naine käib aga öösiti ringi hiigelsuure kotiga, kuhu ta topib kõik ebaviisakad lapsed.

Bjúgnakrækir on vorstivaras, kes viib endaga kaasa kõik teele ette sattuvad vorstid. Ketkrókur on lihaõngitseja, kelle saagiks võib langeda jõuluroog teie laualt. Hurðaskellir on ukseraputaja, kes öösiti mägedes ringi käib ja uksi lõgistab, nii et keegi magada ei saa.

Jõulupäkapikud on valmistanud Kristín Sigurðardóttir. Näitust toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu ja Islandi suursaatkond Helsingis.

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini.

Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia

Rahvusraamatukogu  peanäitusesaalis avati täna, 18. novembril kell 16 Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia.

Näitusel Re-realia osalevad kunstnikud töödega, mis väärtustavad säästvat eluviisi, juhatavad mõtlema järjepidevusest ökoloogilise/ökonoomse võtmes või osutavad esteetika vahendusel semiootiliselt rikkale struktuurile, mis tekkinud vana ja uue sidumisel tähenduste ladestumise läbi. Kas võiks olla nahast paremat meediumi vahendama ruumis ja ajas kogetut? Ja milline materjal seoks loomulikumalt eksistentsiaalseks buketiks märksõnad sünd/surm/elu pärast elu?

Seni kasutult seisnud nahajäägid ja vanad nahkesemed võivad pakkuda nostalgilist äratundmisrõõmu või tekitada uusi seoseid, mis tunnetusliku teekonna lõpptulemuse kunstiliselt veenvaks vormivad või vaimustava disainiga uut funktsiooni toetavad. Loomulikult võib ideekandjaks olla ka mõni muu taaskasutatav materjal.

Taaskasutuse/uuskasutuse idee paelub maailma järjest enam. Uue väärtuse loomine millestki, mis kõrvale heidetuna tarbetuks muutunud, iseloomustab säästvat elu- ja mõtteviisi ning on sügavalt eetiline. Aina uut jahtides toodab inimene ajutisi eluviise, ideid, materjale ja esemeid, risustades mõtlematult elukeskkonda. Pillav tarbimisharjumus on silmitsi ökoloogilise kriisi ja elujõulisuse probleemidega.

Näitusel osaleb 37 nahakunstnikku (Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Peep Gorinov, Inna Grinchel, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Elo Järv, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Lennart Mänd, Kaire Olt, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Maarja Undusk, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja Esta Voss ning 6 Tartu Kõrgema Kunstikooli nahaosakonna üliõpilast (Tiina Karu, Kerta Kivioja, Julika Põder, Diana Rassulov, Sille Sikmann ja Kristi Valdek).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini  2011.

Lähim teave:
Tiia Eikholm, Eesti Nahakunstnike Liit, info@nahakunst.ee, tel +372 558 8938
Näituse kujundas Pille Kivihall
Toetas Eesti Kultuurkapital
Täname Tuule Kivihalli

Eesti Nahakunstnike Liit

Tartus saab näha Eesti ja Soome kauneimaid raamatuid

Reedel, 18. novembril kell 12.15 avatakse Tartu kõrgema kunstikooli TKK raamatukogus näitus Soome kauneimad raamatud 2010. Samas on välja pandud ka Eesti 2010. aasta kauneima kujundusega raamatud.

Soome kauneimaks valiti Helena Soiri-Snellmani teos Atrium – Erik Bryggman ja Turun arkkitehtuuri. MIKS? Sest see on kunstilise ambitsioonikusega teostatud raamat kaasaegse arhitektuuri teerajajale. Kirjastuste poolt esitati kandideerimiseks kokku 163 raamatut. Soome raamatukunsti komitee valis kõige ilusamate raamatute hulka 25 raamatut. Aasta kõige õnnestunumate raamatukaante kategoorias jagati välja kümme eriauhinda.

Näitus Soome raamat-kaunitaridest on avatud kuni 18. detsembrini ning Eesti kaunitaridest kuni 22. novembrini. Näitusi saab TKK raamatukogus Tähe tn. 38B külastada tööpäevadel kl 9 kuni 17. Näitus on korraldatud koostöös Soome raamatukunsti komitee, Soome instituudi ja Tartu kunstikooliga. Internetis saab raamatutega tutvuda veebilehel.

TKK raamatukogust rändab näitus edasi Eesti rahvusraamatukokku. Raamatunäitusega osaletakse Põhjamaade raamatukogunädala ettevõtmistes.

Tallinna Botaanikaaia kaunis sügismaastik Mare Iknojani fotodel

Mare Iknojani "Kaldakivid".

Alates 17. novembrist saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees vaadata Mare Iknojani fotonäitust “Kaunis sügismaastik Tallinna Botaanikaaias”.
23. novembril kell 16 avatakse näitus pidulikult.
Mare Iknojan kirjutab: ”Kauni maastikuga botaanikaaias kohtuvad looduse ja aednike sihipärane töö. Meie kiires ja keerulises elus on nii oluline vahel loodusega üheks olemine. Aed annab hingetõmbeaega ja meelerahu. Isegi kui midagi jääb tegemata, peab igaüks võtma aega, et vaadata, kuidas kolletuvad lehed. Valisin näituse jaoks fotod sügisest, mil loodus on värvidega eriti helde: leekivpunased ja kuldkollased puud päikeseloojangus, varahommikused hallad päikesetõusus oma salapäraste värvidega, siidisabad maiustamas esimeste öökülmadega magusaks muutunud marjadega.”
Näitus on pühendatud Tallinna Botaanikaaia 50. juubelile.
See on Mare Iknojanil neljas fotonäitus Eesti Rahvusraamatukogus.
Näitus on avatud 3. detsembrini.
Lea Hein

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.

 

Tartu Kunstikoolis avati Martin Lazarevi fotonäitus

Tartu Kunstikoolis (Eha 41, Tartu) avati Martin Lazarevi fotonäitus RETRATOS BRASILEIROS ning esitleti äsja valminud 2012. aasta fotokalendrit RIO HARD WORKERS. Näituse fotod on nopitud viimase kolme aasta jooksul Brasiilias rännates ning seda kultuuri vaadeldes. Autor toob vaatajani ehedat Brasiilia inimese loomust ning omapära. Näitus jääb avatuks kuni 11.12.11.

Allikas: Tartu Kunstikool

Kas kaamel mahub nõelasilma?

Inimesi köidavad ikka kurioosumid, mõistetamatud, väga suured või väga väikesed asjad. Kuidas suudab inimene valmis meisterdada nii väikese kujukese, mis ei mahu kätte võtta ega paista palja silmaga?

Just niisuguseid töid meisterdabki peatselt 90-aastaseks saav Armeenias elav Eduard Kazarjan. Ta nikerdab mikroskoobi all killukesest kullast, kalasoomuseliistakust, vääriskivist, elevandiluust kuju – täiesti tuntava Chaplini, Gulliveri, Jacksoni, paigutab selle kuju kas juuksekarva sisse või otsa seisma. Nõukogude perioodil olevat Kazarjani annet kurjasti kasutatud, ta pidi tegema, sageli selle eest tasu saamata, miniatuure kingitusteks riigi kõrgetele väliskülalistele, näitusi lubati korraldada vaid Armeenias. Tänapäeval eksponeeritakse Kazarjani töid kogu maailmas. Ameerikas on see kollektsioon arvatud maailma 10 kõige ainulaadsema väljapaneku hulka. Üks kollektsioon on nüüd harukordselt ka Võrus vaadata. Seni on neid töid Eestis eksponeeritud vaid korra, meilt liigub näitus edasi Lätti.

Imepisikeste, mikromillimeetrites mõõdetavate ja mikrominiatuurideks nimetatavate tööde tegelikku suurust või väiksust on võimatu endale ette kujutada. Mõned näited: kimp punaseid roose, mille lehed on kalasoomusest, varteks inimkarvad. Kaamelikaravan   kõndimas nõelasilmas. Juuksekarva otsas seisev Venus. Kristlikud ornamendid plaadikesel, mille paksus on 0,05 mm….. Töid on autor joonistatud, graveeritud riisiterast lõigatud liistakule, mooniseemnele, kalasoomusele, juuksekarvale, kasutatud on elevandiluud, vääriskive, mitmesugusid vääriskivimeid. Erinevaid tasapindu kasutades on Kazarjan tekitanud perspektiive, on ka nö liikuvaid pilte.

Kõik need tööd on loomulikult valmistatud käsitsi, autori leiutatud erilise tehnoloogia ja ainulaadsete tööriistade abil.  Sedalaadi loominguga tegelejaid on maailmas teisigi, Kazarjani poolt saavutatut ei ole üldise arvamuse kohaselt keegi suutnud ületada.  Aega kulub nii tööriista kui ka  mikrominiatuuri valmistamiseks päevi, mõnedel juhtudel isegi kuid. Ülikeeruline on tööd tehes oma liigutuste koordineerimine ja kontrolli all hoidmine. Töötada tuleb südamelöökide vahel, ning püüda liigutada sõrmi ühes rütmis hingamise ja ripsmete liigutustega. Töö peab käima täpses rütmis hingamisega.  Euroopas tuntakse Kazarjani maali „Mona Lisa“ kujutajana riisiteral. See töö asub praegu Pariisis. Eduard on ka Guinnessi rekordite raamatus kajastatud kui maailma kõige väiksema häält tegeva viiuli looja – selle muusikariista pikkuseks on vaid 7 millimeetrit.

Võrumaa Muuseumi näitusel on väljas 30 eriilmelist tööd. Taiesed on paigutatud klaaskolbidesse, nende nähtavaks tegemiseks kasutatakse koguni kahte suurendusklaasi.

 Inimene tahab nähtut või kogetut alati millegagi võrrelda. Mis asi see mikrominiatuur ikkagi on? Kui väike ta tegelikkuses siiski on?  Võtke kätte üks juuksekarv, kujutage ette selle sisse lõigatud ava ja sinna paigutatud kujukest…., või juuksekarva otsas seisvat Milo Venust. Või vaadake tavalist nõelasilma, ja püüdke mõista, kuidas meister on sinna suutnud sokutada kaamelikaravani.

Suurendusklaasi sisse vaatav inimene on ka teatanud – nii väike! Siis jõutakse pead vangutama paneva tõdemuseni – tegelikkuses on kujukene või joonistus siis ju veel pisem!

Tulge imetlema inimkäte ainukordset loomingut! Kaamel mahub nõelasilma!

Näitus on Võrumaa Muuseumis lahti ainult 17. novembrini iga päev 10 -17.

Siiri Toomik

Võrumaa muuseumis näeb võimatut võimalikkust

Kaamelid nõelasilmas. Uskumatu, aga tõsi.
Inimvõimetel ei ole piire! Kunstniku, kirjaniku ja mõtleja, Armeenias elava Eduard Kazarjani motoks ongi teha võimatu võimalikuks!

Ainulaadsete tööriistadega valmistab ta mikroskoobi all väikese skulptuuri või joonise, paigutab selle nõelasilma, juuksekarvale või juuksekarva sisse. Taies ise on mõõdetav mikromillimeetrites, näha saab seda vaid läbi suurendusklaasi.

Näitus Kazarjani töödest on arvatud maailma 10 omapärasema kollektsiooni hulka, kõikjal maailmas on need mikrominiatuurid pälvinud suurt huvi. Nüüd on niisugune näitus vaadata ka Võrumaa Muuseumis (Katariina 11). 30 läbi vastava suurendusklaasi vaadeldavat tööd tekitavad hämmingut, imetlust ja austust meistri vastu. Võimatu on saanud võimalikuks!

Näitus on avatud 17. novembrini iga päev 10 –17. Pilet 3.- ja 1.50

Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Laupäeval, 5. novembril avatakse Pärnu Keskraamatukogu I korruse fuajees Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) üliõpilaste joonistuste näitus “Joonega või jooneta” ning nahadisaini osakonna näitus “Kordumatu kooslus”.

Näituse “Joonega või jooneta” suureformaadilised muinasjutuliste motiividega või figuraalsed tööd on valminud aastatel 2010-2011 kursuste “Meistriklass — loominguline joonistamine” ja “Vabajoonistamise kursus” käigus. Tööde autoriteks on: Heiki Arge, Mirjam Hinn, Artjom Jurov, Liis Kaljo, Kadi Kusnets, Timo Kähara, Jerl Norden, Sirje Piir, Kadri Riives, Taavi Viikman. Kursuseid juhendas Udo Vool.

Nahadisaini osakonna näitusel “Kordumatu kooslus” on esitletud lai spekter nahakunsti ja -disaini võimalustest. Näitusel saab näha nii klassikalises laadis nahka köidetud raamatuid kui ka mängulisemaid köitelahendusi, kus esmatähtis on idee. Köited ja laekad on valminud õppejõud Rutt Maantoa ja Tõnu Ojaperve juhendamisel. Samuti on esindatud pilkupüüdvad aksessuaaridisaini näited – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridikülid, käekotid kindad ja kingad. Töid on juhendanud õppejõud Kaia Lukats ja Maila Käos. Tudengite töid iseloomustab vahendite ja ideede mitmekesisus, pakkudes üllatusi nii materjali, teostuse kui ka vaimuka disaini poolest.

Loe edasi: Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Haruldane näitus Võrumaa Muuseumis

Võrumaa Muuseumis (Võru, Katariina 11) on vaadata haruldane näitus – Kas kaamel mahub nõelasilma?

Armeenlane Eduard Kazarjan on looja, kes suudab mikroskoobi all imeväikeste tööriistadega teha killukesest kullast või hõbedast, kivimist, vääriskivist, kalasoomusest kunstitöö. Peita skulptuuri juuksekarva sisse või panna ta jalutama juuksekarva peale.  Niisuguse pisikese skulptuuri või joonise originaalmõõtmed on adumatult väikesed, vaid mikromillimeetrites.

Et neid näha, peab piiluma läbi suurendusklaasi. Neid on näitusel 30, ja igaühe taga on ainulaadne ja imetlusväärne taies.
Tulge ja veenduge – kaamel mahub nõelasilma!

Näitus on avatud 4. nov.- 17. nov 2011 iga päev 10 -17.
Pilet 3 ja 1.50 €

Lisainfo: Siiri Toomik, 782 1939, 517 8827

Võru Kultuurimaja Kannel 130. aastapäeva tähistamine jätkub juubelikontserdi ja näitusega

Võru Kultuurimaja Kannel tähistab Võru Kandle Seltsi 130. aastapäeva, sest kultuurimaja on juba 1964. aastal nõukogude võimu poolt 1940. aastal likvideeritud Kandle Seltsi mälestuseks oma nimetusse võtnud sõna Kannel. Tähtsam kõigest on aga kunagise Kandle Seltsi traditsioonide jätkamine kaasaegses Võru Kandles. Sajandist sajandisse on Kandle majas lauldud mitmehäälset koorilaulu, pandud kõlama puhkpilliorkester ja teisigi muusikute kooslusi, tehtud näitemängu ning tantsitud lavatantse. Esimest korda tähistati Kandle Seltsi aastapäeva taolises kontekstis 1981. aastal.

2011. aastal tähistame Kandle Seltsi tavade jätkumist Võru linnas kolme suursündmusega. Neist esimene, tantsulavastus “Suvehaljas tantsusamm”, etendus rohkearvulisele publikule juba 16. oktoobril. Alates 4. novembrist on kultuurimajas Kannel avatud juubelinäitus ning 6. novembril toimub suurejooneline kontsert.

Juubelinäitus on koostatud Kandle olulisi dirigente, näitejuhte, tantsuõpetajaid ja näitlejaid silmas pidades. Paljud neist inimestest on kümnete aastate jooksul rikastanud Võru kultuurielu ning nende tegudest on kogu Eesti rahvas aegade jooksul teada saanud. Kandle katuse all tegutsenud sadade hulgast tuuakse seekord esile 130 persooni – 20. sajandi alguse Kandle tegelastest tänapäeva kultuuritöötajateni välja. Kultuurimaja harrastustegevuse juhi Silvi Jansonsi poolt välja otsitud materjalide põhjal kujundavad näituse Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna tudengid. Oma panuse andis fotode leidmisel muuseumitöötaja Artur Ruusmaa. Näitus on kõigile huvilistele avatud 4.-18. novembril 2011.

6. novembril kell 17 toimub kultuurimajas Kannel suurejooneline kontsert “Võru Kannel 130”. Viise ooperist muusikalini esitavad Võru Meeskoor, segakoorid Tervis ja Hilaro ning naiskoorid Kannel ja Tempera. Võru Linnateater valis juubeliõhtuks välja laulud oma lavastustest. Mitmekülgset muusikat pakub ka Võru Puhkpilliorkester.

Olete väga oodatud!

Võrumaal on tulekul suitsusaunapäev ja näitus suitsusaunadest

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus “Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi osa võtma ja kaasa arutama.

Vaata siit kutset ja kava!

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste Seltsimaja, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, toetavad Kultuuriministeerium ja Võru Maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teabeläte: www.savvusann.ee

Tartu linnamuuseum jätkab kõrtsiteemadel

Homme, 2. novembril algusega kell 16 jätkub Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23) kesk- ja varauusaegsete kõrtside eluolu tutvustav loengusari ettekandega „Tartu plokkflööt – kas pill kõrtsist või kirikust?”.

2005. aastal leiti Tartu kesklinna jäätmekasti arheoloogilistel uuringutel 14. sajandist pärinev plokkflööt. See muusikariist oli säilinud sedavõrd hästi, et teeb puhudes häält. Juttu tuleb leiu tundmaõppimiseks tehtust, samuti teistest vanematest säilinud plokkflöötidest, aga ka nende pillide kohast keskaegses muusikalises mosaiigis. Teejuhid (eksi)rännakutel Tartu plokkflöödi ainetel sõnas, pildis ja helis on Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt.

Ettekandele eelneb kell 15.30 näituse külastamine koos giidiga. Sissepääs tasuta.

Kuni 11. novembrini on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Poriveski kõrts”, mis keskendub keskaegse linnaäärse kõrtsi hõngu ja olemust edasi andva atmosfääri loomisele. Kõrtsidele on läbi aegade olnud iseloomulik räpasus, küllus, priiskamine ja pahelisus ning selle materiaalseks väljenduseks muu hulgas segamini paisatud toidulauad, hasartmängud, pooltühjad joogiklaasid, hämarad nurgatagused, joviaalne muusika jne.

Rohkem infot: http://linnamuuseum.tartu.ee.

Rapla saab täis kunstivalgust

Algamas on Raplamaa esimene kunstivalgusnädal, mis avatakse 31. oktoobril tuntud ja alles loometee alguses olevate kunstnike ühisnäitusega Rapla kaasaaegse kunsti keskuses.

Näitusel saab näha Kaido Ole, Kadri Alesmaa, Raul Meele, Saima Randjärv-Berlokko, Meelis Luksi,  Riin Palloni, Kristel Luige, Sütevka Andres, Marilyn Jeeseri ja Mauri Grossi loomingut.

Näituse “Raplamaa kunst vol.1” kuraatori, kunstnik Riin Palloni sõnul on kõik näitusel eksponeeritud kunstnikud esindatud ka äsja ilmunud Raplamaa Kunstikalendris 2012. „Raplamaa võib olla uhke nii paljude kunstnike üle, kes siin sündinud ja kasvanud on. Kalendrit koostades oli palju meeldivaid üllatusi kunstnike näol, keda ma varem Raplamaaga siduda ei osanud,“ märkis Pallon.

Korraldajate sõnul juhib kunstivalgusnädal tähelepanu kunstile kui alternatiivsele valgustusallikale, mis mõtteliselt valgustab meie elu igal ajal, mil loomulikku valgust napib.

Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Põlva Kunstikooli õpilase 8 aastase Joosep Miina töö

4. novembril kell 15.30 alustab Põlva Kunstikool oma kümnenda tegevusaasta täitumist tähistavat üritustesarja näituse „Kümme tõmmist kunstikoolist“ avamisega.

Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse jalutusgaleriides ülespandud näitus annab läbilõike õpilaste töödest läbi aegade. Lisaks on salongis avatud näitus õpetajate loomingust.

Samal päeval kell 16.00 esitletakse Põlva kunstikooli maaliklassis juubelitrükist, kus vaadeldakse kooli tegemisi nii õpilaste silme läbi kui ka ruumilisest tähendusest lähtuvalt.

Kõiki kunstikooli vilistlasi, sõpru, lapsevanemaid ning kindlasti Põlva linna haridus- ja kultuurielu juhtfiguure ning edendajaid odatakse osalema kooli tulevikku vaatavasse mõttekotta. Mõttekoda modereerib Ivika Nõgel. Mõttekoja lõpus tutvustab oma viimaste aastate loomingut kooli vilistlane Riho Kall. Vilistlaste jaoks jätkub kooli sünnipäev Undergroundis asetleidva Wunderpunk peoga.

2001. aastal loodud Põlva Kunstikool on varem tegutsenud Põlva Noorsookeskuse Kunstistuudio mantlipärija. Õppetöö Põlva Kunstikoolis toimub riikliku huvialakoolide kunsti-õppekava alusel neljal õppeaastal ning sisaldab joonistamise, maalimise, kompositsiooni ja vormiõpetuse baaskursusi.  Loe edasi: Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Nobedate näppude all valmivad ehedad ehted

Võru ehtekoja meistrid.

Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.

Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.

Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.

Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.

Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe,  klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.

“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive  märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.

Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.

Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.

Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt  Marika Sepp ja  Maarja Vilsar.

Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.

Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.

Liina Valper

Fotod: Aivar Sepp

Võrumaa õpilaste käsitööd jõudsid Aluksnesse

Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.

Kertu Künnapuu

Homme avatakse Viljandi muuseumis rahanäitus ja räägitakse mälestuste kirjutamise võistlusest

Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee

Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Autor András Süli

Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.  Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.

Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi