Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Taani jazzmuusik Methe Danefeldt laulis eile õhtul Pärnu Rüütli tänaval asuvas Avangard Galeriis, kus võis veel viimast päeva vaadata ka Eesti nüüdisaegse fotograafia ühe pioneeri Herkki-Erich Merila isikunäitust „Real Estate of Mind”.

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik Foto Urmas Saard
Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik. Foto: Urmas Saard

„Tänasel õhtul tahan ma teiega jagada enda muusikalist leidu,“ ütles laulja tutvustuseks Kaie Sauga, kes on Tallinna kammerkoori Flora üks dirigente, hääle treener ja ka Methe Eestisse kutsuja. „Õppisin mõned ajad tagasi Taanis ja seal ma leidsin, et tema on just see inimene, keda tahan näidata rahvale.“

Lisaks laulja kutsumusele on Methe ka helilooja ja koorijuht, kes õpetab ja dirigeerib gospel-muusikat. Õppinud on õhtu külaline Taani Complete Vocal Institute’is ja koduriigi parimate lauljate juures. Mullu andis Methe välja oma jazzmuusika debüütplaadi nimega “Family Album“, millel kõlavad laulud perest, armastusest ja lähedusest. Plaati osteti lausa keset kontserti ja paluti kohe autogrammigi. Tema laulud loovad rahuliku sooja tunde. Nüüdsel vastandumise ja ettearvamatuse ajajärgul mõjub taoline sõnum erilist turvalisust sisendavana.

Loe edasi: Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard
Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse kolmandal korrusel on juba pea nädalapäevad vaadata fotonäitus kakuamipüügist, mille koostajad kalanduse hobiuurijad Pille Tuvik ja Arne Saluste.

Näitus Port Arturis kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist Foto Urmas Saard
Näitus Port Arturis: kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist. Foto: Urmas Saard

Eelmise nädala kolmapäeva keskpäeval sobitas ja riputas Arne Saluste põnevaid ülesvõtteid Port Artur 2 aatriumite vahelisele sisetänavale, kus meri ja mehed kohe möödujates huvi äratasid.

„Ei, näitus pole seotud Pärnus toimuva Jaapani nädala ega välja kuulutatud mere aastaga,“ vastas Saluste minu küsimusele. Oleme harjunud teadmisega Pärnust kui suvepealinnast, aga hakkame vist unustama (kui polegi juba seda päriselt teinud), et sada aastat tagasi kutsuti Pärnut kevadeti silgupealinnaks. Vaatamata vanade nimetuste meelest minekule on Pärnumaal jälle alanud räimepüügi hooaeg.

Arne ja Pille esimene küsimus sunnib mälu värskendama ja vastama, millal sai viimati söödud Eesti rahvuskala räime? Küsijad arvavad, et selle küsimusega tulevad meelde meie vanavanemad, kui räime söödi kümnel erineval moel. Mäletan hästi ka oma ema valmistatud ahjuräimesid koorekastmes. Selgub, et see pole saanud üksnes minu jaoks ilusaks mälestuseks, vaid ka paljudele teistele. Täpselt sama moodi nagu kalurid piltidel on saanud või peatselt saamas.

Loe edasi: Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Näituse plakatAasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Tšernobõlis osalenud Pärnu polgu fotodest avatakse täna Pärnu Muuseumis näitus

Täna möödub 30 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele Ukrainas suunati enam kui pool miljonit meest üle kogu NSV Liidu. Eestist mobiliseeriti sõjaväelises korras 4833 inimest, kellest pärnumaalasi oli 437 meest.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis
Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis

7. mail 1986 formeeriti Pärnus paiknenud keemiapolgu baasil avarii tagajärgede likvideerimiseks Pärnu polk, kuhu kuulus mehi üle kogu Eesti. Jõudes kohale baasi Valgevenes Gomeli oblastis, täiendati polku tuletõrjerooduga Riiast ning insenertehnilise pataljoniga Kaunasest. Kokku koos lätlaste ja leeedulastega oli Pärnu polgus ligi 2000 meest. Polgu peamiseks ülesandeks katastroofipiirkonnas kujunes pinnase, hoonestuse ja haljastuse desaktiveerimine.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest avatakse 26. aprillil kell 16.00 Pärnu Muuseumi fuajees ja jääb avatuks maikuu lõpuni. Näitus on külastamiseks tasuta.

Näituse koostasid Aare Uind ja Jaan Krinal Pärnumaa Tšernobõli Ühendusest GAMMA ning Marju Kurvits ja Indrek Aija Pärnu Muuseumist.

Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.

Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod Foto Urmas Saard
Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard

Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.

Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.

Loe edasi: Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Umbes kümmekond aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal tuli täna seitsmendat korda oma isikunäitusele ainult loodusfotodega. Kolmekümnest pildist koosneva väljapaneku pealkirjaks on valitud „Käsikäes kodukoha loodusega”.

Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Vanda esimesed kolm isikunäitust maalidega toimusid Pärnu Punases tornis aastatel 2009, 2010, 2011. Lehekuul, aastal 2012, tõi ta näituse esimest korda Sindi muuseumisse ja järgmise aasta septembris Sindi linnaraamatukogusse. Pärast pisut pikemat vaheaega, 2015. aasta lõikuskuul ja mihklikuul oli ta näitusega uuesti Sindi muuseumis. Täna siis juba kolmandat korda Sindi mäluasutuses. Tema elu ongi olnud seotud pikalt Sindiga, kus sündis ja lapsepõlve veetis.

Näitust avades ütles Vanda endastmõistetava enesekindlusega: „Olen pensionär ja võin kõike teha!“ Öeldu kiskus kõigi kohalviibinud kümnekonna näitusehuvilise suunurgad heatujuliselt naerule. Ta selgitas, et alustas enda jaoks väga meelepäraste tegevustega – luuletamise maalimise ja loodusfotograafiaga pärast pensionile jäämist, aastal 2006. „Mul on vedanud kaameraga, ostsin 99 eurot maksnud lihtsa Canoni, mis teeb ilma erilise käsitlemisoskuseta täiesti rahuldavaid fotosid.“ Fotonäituse ettevalmistamisel osutasid piltide valikul abi Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik ja Pärnu Pilteri fotokoja töötaja Peeter Roots, samuti sintlane.

Loe edasi: Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard
Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses

Pärnus asuva Agape kiriku galeriis on kuni 26. novembrini avatud päevapiltnik Henn Soodla näitus „Sindi 77“, mida saab külastada pühapäevast neljapäevani kümnest kaheni.

Näituse Sindi 77 autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes Foto Urmas Saard
Näituse “Sindi 77” autor Henn Soodla ja Sindi linnapea Marko Šorin Agapes. Foto: Urmas Saard

Agape avar fuajee annab suurepärase võimaluse väga esinduslike näituste korraldamiseks, mida Pärnu Postimehe kauaaegne päevapiltnik Henn Soodla on varemgi kasutanud ja kavatseb samaga jätkata edaspidigi. Küünlakuul avas ta Pärnu kolme ajajärku hõlmava mahuka fotonäituse “Kuurortlinna visioonid”, milles piltnik kõrvutas ühesuguseid vaateid erinevatel aastatel pildistatud fotodega. Midagi sarnast näeb nüüdki, kui seintele on paigutatud poolsada Sindit kirjeldavat fotot.

Fotograafiaga puutus Soodla kokku kaunis varajases lapsepõlves. Juba kümneaastaselt ostis ta enda tööga teenitud raha eest 6×6 fotokaamera Ljubitel (Любитель). Fotograafi töö andis talle teenistust umbes 30 aastat Pärnu Postimehele pildistades. „Sain 5+25,“ naeris Soodla ja jutustas, kuidas ta 1983-st saadik kuni 2009. aastani Pärnu Postimehele töötas. Alguses oli lehe nimi siiski Pärnu Kommunist. Enne ’83-dat tööraamatuga tööle kutsumist oli ta lehele juba 5 aastat üksikute tellimustena pildistanud.

Loe edasi: Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses