16. septembril toimub kolmas üle-eestiline Metsarahvapäev, et tutvustada Eesti metsasektorit ja valdkonnas tegutsevaid inimesi. Külastatakse Aidu karjääri veealust metsa, minnakse öisele rännakule hundiradadel, osaletakse põdrapulmas, saab tutvuda metsameeste juhendamisel loodusega ja leiab aset palju muudki huvitavat.
Loe edasi: METSARAHVAPÄEV TOOB METSADESSE ÜLE 40 PÕNEVA SÜNDMUSE
Eesti metsad on taganud läbi aegade eestlastele kaitse, aidanud meid läbi kriiside. Tänane metsandus ei ole jätkusuutlik ja välistab metsa erinevate funktsioonide tasakaalustatuse ning kriise stabiliseeriva rolli.
Loe edasi: KODANIKEÜHENDUSED TEEVAD ÜLESKUTSE KODUMETSADE KAITSEKS
20. detsembril esitletud statistilise metsainventuuri uus metoodika näitab seniarvatust suuremat metsa juurdekasvu. Värskete andmete järgi on Eesti praegune raiemaht majandusmetsade netojuurdekasvu piires, ent arengukavas eesmärgiks seatud maht ületab seda enam kui 25 protsendi võrra. Lisaks on väga oluline meeles pidada, et raiemahu püsimine netojuurdekasvu piires on vaid üks säästliku metsamajanduse kriteeriumitest.
Talvisel Pokumaal möllavad laste rõõmuks nõiad, kes oma tempudega loovad silla argipäeva ning müstilise looduse ja esivanemate teadmiste-oskuste-huvide vahele.
Nõiad mängivad tegelikult iseennast: Puukole külla tulnud nõid Mariina püüab esivanemate võtete ja maarohtudega aidata kommisöömisest kõhuvalu saanud printsess Miniminnit, nõid Annika teeb metsas koos lastega kaitsemärke ja loitsimist, nõid Ants võlub hääli-helisid ning nõid Kati midagi head põskepistmiseks.
Teekonda maanõidade juurde veab Edgar Valteri loomingust tuttav naksakas nõiatüdruk Iika (Kaia Kõrge), kes paneb vanade nõidade oskused tõsiselt proovile.
Kui teised nõiad on pärit Pokumaa kandist, siis nõid Ants (Ants Johanson) on võtnud teekonna ette Tartust. Miks Pokumaale? – “Edgar Valter on olnud mu lemmikkunstnikke terve elu. Ja olles hiljuti sattunud teise Eesti otsa suurepärasesse multikalinna, jõudsin äratundmisele, et kui tahta lastele harivat meelelahutust pakkuda, siis ise tegutseksin parema meelega traditsiooniliste tarkuste, häälte ja lõhnade keskel.”
„Iika nõiaeksam“ pöörleb Pokumaal 8.-12. detsembril kell 11, 14 ja 16. Oodatud on pered ja kuni 23-lapselisi gruppe.
Vajalik on eelregistreerimine kati@pokumaa.ee või tel 56686466.
Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro selgitas, et eelvooru said end registreerida kõik võistkonnad kõigist koolidest. Ainsateks piiranguteks olid osalejate vanus (13-19 aastased õpilased) ja võistkondade suurused (3 õpilast). Tänases eelvoorus tuli neil interneti vahendusel vastata 50-le viktoriiniküsimusele.
Eelvoorust pääseb 15 parimate tulemustega võistkonda edasi Eesti finaali, mis toimub 28. – 29. mail Luua Metsanduskoolis. Eesti finaalis tuleb võistkondadel vastata viktoriiniküsimustele, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ja teha posterettekanne. Nii eelvooru kui Eesti finaal toimuvad eesti keeles. Eesti finaali pääsevad võistkonnad selguvad lähiajal.
Euroopa finaal toimub 21.-24. septembril Rumeenias. Kokku võtab rahvusvahelisest võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.
Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel mõningaid muudatusi. „Võistluste eelvooru viktoriin on sel aastal eestikeelne, kuid kõik võistlejad peavad arvestama sellega, et rahvusvahelise finaali töökeel on inglise keel. Nii et võistlejate hea keeleoskus on vajalik. Eesti finaali viime taas läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suur, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Loe edasi: Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis
„Eestis on aeg nendeks muudatusteks küps. Ühing, mis on algselt loodud riikliku FSC metsamajandamise standardi töörühmale juriidilise vormi andmiseks ja FSC-ga partnerlussuhte loomiseks, on oma arengus jõudnud sinnani, et metsandusega seotud teemad laiemalt ühiskonnas fookusesse tuua. FSC on ja jääb ka edaspidi üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks, aga selle kõrval hakkame senisest enam pöörama tähelepanu just siseriiklikele protsessidele“, sõnas MTÜ Hea Metsanduse Koda tegevjuht Indrek Talpsep.
Kuigi ka seni on Hea Metsanduse Koda tegelenud vastutustundliku metsanduse edendamisega, on põhiliseks tegevussuunaks olnud pigem rahvusvahelise metsandusorganisatsiooni, Forest Stewardship Council ehk FSC esindamine Eestis ning kohalikele oludele vastava riikliku FSC standardi välja töötamine.
Uute kokkulepete kohaselt asuvad ühing ja selle liikmed senisest enam panustama sellesse, et metsandusega seotud protsessid Eestis oleksid läbipaistvad, avatud ja kaasamispõhised; et saavutataks ja säilitataks metsaelupaikade ja –liikide soodne seisund; et looduslikud pühapaigad oleksid hoitud ja kaitstud ning et Eestis üles töötatud puidule loodaks võimalikult suur lisandväärtus kohapeal. Loe edasi: Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni
Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.
Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.
Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.
Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.
Ennu Tšernjavski,
Aaviku talu peremees
Eesti Jahimeeste Seltsi koostanud ringkirjast selgub, et jahimeeste esindusorganisatsioon peab probleemi allikaks jahiseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt lepingu puudumisel tuleb maaomanikele tasuda kompensatsiooni ulukikahjude eest. Selts leiab, et nõue on jahimehi diskrimineeriv, sest seadus ei määratle, milliseid meetmeid peab maaomanik ulukikahjude vältimiseks kasutama.
Oma eile (03.09.2014) saadetud avalikus kirjas Eesti Jahimeeste Seltsile (vaata kirja SIIT) juhib Eesti Erametsaliit tähelepanu asjaolule, et tänase jahiseaduse puhul on maaomanikel õigus vaid väikeulukite küttimisele, suurulukite küttimise korraldamine on aga endiselt jahiseltside privileeg ning arvestatav tuluallikas. Kuna suurulukite küttimisest saadav jahitulu jääb jahiseltsidele, kuid ulukite toidulaua eest kannab tahes tahtmata hoolt maaomanik, siis on loomulik, et osaliselt kompenseerivad jahimehed ka selle kulu.
Jahiseadust saab muuta vaid põhjaliku analüüsi tulemusena ning kompleksselt kõiki tänaseid küsimusi ning kitsaskohti arutades. Tänaste probleemide allikana jahikorralduses näeb metsaomanike esindusorganisatsioon seda, et tänase jahiseadusega säilis võimalus ka lepinguta jahti pidada. Jahiseaduse muutmisel tuleks sellesse sisse kirjutada lepingute sõlmimise kohustus jahimaa kasutamiseks. Loe edasi: Jahimaa kasutamiseks tasub maaomanikuga sõlmida leping
Laupäeval, 16. augustil korraldab RMK Toila Oru pargis suure perepäeva “Mets läks moodi”, kus jagub ohtralt looduslähedast tegevust nii kunsti- kui matkahuvilistele peredele. Kunstiakadeemia tudengite omanäolise moekollektsiooni ainuesitluse ja eksklusiivse Vanemuise teatri balletietendusega lõppevale perepäevale viivad tasuta bussid suurematest Eesti linnadest.
Päev algab matkadega Toila Oru ja selle ümbruse imetlusväärses looduses. Pikem, 3,5-kilomeetrine matk tutvustab UNESCO kultuuri- ja looduspärandi registrisse kantud Balti klinti, kust avanevad 41 meetri kõrguse Päite panga maapõuekihtide paljandid ning loodus- ja kultuurimälestised. Veidi lühem, pooleteisetunnine jalutuskäik tehakse Toila-Oru pargis, mis on kuulsaks saanud Konstantin Pätsi suveresidentsina ja on üks maastikuliselt huvitavamaid ja liigirikkamaid parke Eestis. Lisaks retkejuhtidega matkadele on pargis perepäeva puhul tähistatud veel üks matkarada, mida kõik soovijad saavad omal käel läbida.
Lossiplatsil õpetatakse meisterdama ehteid ja muid esemeid munakarpidest, papist, krepp-paberist ja vanadest t-särkidest. Huvilised on oodatud üle 30-aastase staažiga kunstniku Tiina Tarve juhendatavasse maalimise õpituppa, kus pastellkriitidega on võimalik omandada võtteid maastikupildi tegemiseks. Autoritega kokkuleppel valmib kõigist piltidest kohapeal näitus, pärast saavad valmistajad pildid endale koju kaasa. Perepäevalised saavad lisaks maitsta metsaandidest valmistatud suupisteid ja hääletada oma lemmiku poolt. Oma ala meistrid annavad õpitubades edasi taimse ja lihatoidu valmistamise tarkusi. Tehnikasõbrad saavad tutvust teha ka metsalangetusmasinaga. Loe edasi: RMK kutsub suurele perepeole Ida-Virumaal
Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.
Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.
Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.
Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om
Raiespordi maailmameistrivõistluste koondise liikmete puhul võeti arvesse eelmisel ja käesoleval aastal toimunud nelja võistluse tulemusi. Viimane ja otsustav võistlus oli laupäeval Pärnus. Eesti meistrivõistluste eel oli koondisekoht enam-vähem kindel vaid Taavi Ehrpaisil 26 punktiga. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi 2010. aastast individuaalne maailmameistritiitel, pidi ühe võistluse vahele jätma ja kogus enne viimast võistlust 18 punkti. Sulev Tooming oli edetabelis 15 punktiga kolmas.
Kuigi Eesti meistritiitli võitis sel aastal üllatuslikult Erik Rist, ei muutnud see siiski koondisekohti. Punktide alusel oleks Rist pidanud olema koondises, kuid pikalt ette planeeritud muud tegevused ei lase värskel Eesti raiemeistril võistlusest osa võtta. Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, sel aastal võisteldakse septembrikuus Šveitsis.
Eesti Metsaselts on 1991. aastal asutatud metsanduse huvigruppide ühendus, kuhu kuuluvad metsandusorganisatsioonid, kel on ühised aated metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.
Allikas: Eesti Metsaselts
Kohila Metsaseltsi ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna (Kohila, Saku, Kiili ja Kose vald) elanikud (maaomanikud) ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.
„Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,“ rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,“ rääkis Hepner.
Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. „Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?“
Loe edasi: Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega
RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.
Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.
Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.
Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”
Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.
Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.
Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.
Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.
Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.
Sel aastal toimub NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlusvoor tavapärasest kuu aega varem. Taotlusi saab esitada 2.- 21. aprillini.
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
1. e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) – mugavaim ja kiireim taotluse esitamise viis;
2. e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud taotluse saab saata e-posti aadressile natura@eramets.ee;
3. tavaposti teel – paberil täidetud taotluse palume saata Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn;
4. EMK kontoris kohapeal – taotluse saab esitada EMK kontoris Tallinnas, Mustamäe tee 50. Aitame taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).
Üle Eesti aitavad taotlusi täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes. Info konsulentide vastuvõtuaegade kohta leiate erametsanduse infoportaalist (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluste_taitmine_maakondades/). Konsulent aitab taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).
Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loositakse e-PRIA kaudu Natura metsa toetuse taotluse esitanute seast välja neli õnnelikku, kel on võimalik koos ühe kaaslasega osaleda 12.07.2014 toimuval õpperetkel lendorava elupaikadesse. Alutaguse metsades toimuva retke toob võitjateni Estonian Nature Tours. Retke juhivad tuntud zooloog Uudo Timm ja mükoloog Indrek Sell. Estonian Nature Tours hoolib, toetades lendoravauuringuid alates aastast 2010 ja Noore Looduskaitsja Auhinda alates aastast 2005.
Esitage oma taotlus e-PRIA kaudu ja osalege loosimises!
Tutvuge õpperetke loosimise ja toetuse taotlemise tingimustega erametsanduse infoportaalis (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/)
Täpsemat infot NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlemise kohta saab telefonil 6 836 058.
Allikas: SA Erametsakeskus
Eesti Metsaselts jätkab Eesti metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Vastvalminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ avab metsanduse arengulugu.
Eesti Metsaseltsi tellimusel (tootja ChironMedia) valminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ annab lühiülevaate Eesti metsanduse arengust viimasel sajal aastal. „See on väga huvitav, millised arengud on toimunud aja jooksul, mida võib nimetada ka üheks metsapõlvkonnaks,“ rääkis Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk.
Nii nagu ühiskonda, mõjutasid ka metsa ja selle omanikke erinevad ajaloosündmused – tsaariaja lõpp, Eesti Vabariigi tekkimine, nõukogude okupatsioon, Eesti taasiseisvumine. Igast ajalooperioodist saab vaataja lühiülevaate, lisaks on multifilmi pikitud mitmeid huvitavaid ja vähetuntud fakte ning arengulugusid – kasvõi see, et Eesti Vabariigi algusaegade majanduspoliitika oli paljuski suunatud metsade üleekspluateerimisele.
Vaata filmi:
Loe edasi: Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu
SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.
Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.
Seminaril käsitletavad teemad:
*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel
Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee
Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Täna tähistab Luua Metsanduskool oma 65. aastapäeva. Ajaloo vältel on kool kandnud erinevaid nimesid ning hõlmanud mitmesuguseid erialasid.
Tänaseks on Luua Metsanduskoolist kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud loodushariduse kompetentsikeskus, kus õpe toimub metsanduse, aianduse ja loodusturismi erialadel. „Oleme viimase paarikümne aastaga loonud sidemeid teiste riikide metsanduslike õppeasutustega, kellega teeme aktiivselt koostööd. Näiteks koostöös Soome, Hollandi, Austria, Saksamaa ja paljude teiste koolidega on õpetus Luual saanud senisest palju praktilisema suuna ning meie õpilased ja õpetajad käivad igal aastal praktikal välismaal,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu.
Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida igas vanuses õpilastel, koolitatakse põhikooli ja gümnaasiumi baasil. Täiskasvanuile pakutakse erialaseid täienduskoolitusi, mis sobivad erinevate metsanduslike huvidega inimestele, erametsaomanikest metsandusettevõtjateni. „Meie jaoks oluline märksõna on elukestev õpe ning õppija jaoks paindlikud õppevormid, sealhulgas töökohal õppimine,“ selgitas Zuba-Reinsalu. „Teeme tihedalt koostööd ettevõtetega, sest ühiselt vastutust kandes saame tagada tööturule vajalike teadmiste ja oskustega spetsialistide ettevalmistamise,“ lisas Zuba-Reinsalu.
Homne, kooli 65. aastapäevale pühendatud sündmus algab 60 aastat tagasi rajatud puukooli-arboreetumis ning tutvumiseks on avatud ka kõik muud koolihooned. Mõisahoones toimub direktori vastuvõtt külalistele ning klubihoones peetakse pidulik aktus. Kõik vilistlased on taas oodatud koolipinki, kus kooli praegused õpetajad tuletavad meelde juba õpitud koolitarkusi. Tunnid hõlmavad dendroloogiat, üldaineid, metsanduslikku viktoriini ja maastikuehitust.
Luua Metsanduskooli on tänaseks lõpetanud ligikaudu 4800 õpilase, viimase 10 aasta jooksul on täienduskoolitustel osalenud umbes 8000 inimest.
Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).
Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Loe edasi: Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne
RMK igasuvised üritustesarjad saavad tänavusel kultuuripärandi aastal järje teatripikniku näol. Seekordne matkaelamus on pikitud kolme erineva tegelaskujuga metsateel, tõelise teatrielamusega keset Kõrvemaa laant ning piknikuga, mida igaüks on teretulnud pidama.
RMK kutsub huvilisi teatripiknikule 8. ja 9. juunil. Matk teatriplatsile on umbes 3 kilomeetrit pikk. Tagasi tuleme lühemat, umbes 2-kilomeetrist rada pidi. Rajal tutvume eri vanuses metsadega ning teeme kolm kuni 20-minutist peatust, et nautida meile pakutavat näitemängu ja muusikat.
Tegelased metsateel on Ivan Orav (Andrus Vaarik), 1924. aasta rahandusminister Otto Strandman (Mait Malmsten) ja nõukogudeaegne metskonna partorg K. Rožin (Uku Uusberg), kes innustab töökaid käsi metsa istutama. Piknikupaigas näeme omaaegset Mati Undi lavastust „Helene, Marion ja Felix”, mis rajaneb Friedebert Tuglase „Felix Ormussonil” ning novellidel. Osades Guido Kangur (Felix), Piret Kalda (Helene) ja Maria Avdjuško (Marion).
Võta kaasa oma fotoaparaat ja jäädvusta päeva meeleolud. Jaga oma pilte sõpradega ning meie premeerime parimate fotode tegijaid meenetega. Piknikuplatsil on avatud fotonäitus ning võimalus saada fotokoolitust Sven Začekilt. Loe edasi: RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule
„Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.
Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Loe edasi: Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane
ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil Rahvusvahelist Metsapäeva (International Day of Forests). Metsapäeva tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kutsubkõiki riike üles tähistama Metsapäeva ettevõtmistega, mis rõhutavad metsade ja puude tähtsust inimeste elus. FAO kodulehele (http://www.fao.org/forestry/international-day-of-forests/en/) saab metsapäeva puhul laadida üles ka fotosid, mis iseloomustavad pildistajate kodumaa metsandust.
Rahvusvahelise Metsapäeva üks eesmärke on püüd pöörata tähelepanu vihmametsade hävimisele, aga ka sellele, et 1,6 miljardi inimese elatusallikad sõltuvad metsast – selle majandamisest või metsast saadavast toidust. „Mets on jätkuvalt oluline ka Eesti majanduses,” lisas Varblane. Ta rõhutas, et metsandus annab Eestis tööd rohkem kui 30 tuhandele inimesele ja annab Eesti SKPst 6%.
„Eestis ei ole probleeme ka metsade kadumisega,” rääkis Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. „Meie olukord pole võrreldav mõne troopilise piirkonnaga – kui seal on metsad hävimisohus, siis meil majandatakse metsi jätkusuutlikult ning metsade hävimise ohtu Eestis ei ole,” lisas Tullus.
Rahvusvahelisel Metsapäeval algab ka Eesti Metsaseltsi ja Maalehe metsandusteemaliste artiklite konkurss. Iga kirjutaja võib artikli teema metsandusest vabalt valida. Konkurss toimub 21.03.-30. novembril 2013.
Zürii hindab artikleid, mis on selle ajaperioodi jooksul ilmunud väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Eesti Ekspress, Maaleht või maakonnalehtedes.
Eesti Metsaseltsi poolt on konkursi auhinnafond järgmine:
I koht – 500 eur;
II koht – 300 eur;
III koht – 200 eur.
Auhinnad antakse välja kahes kategoorias – tegevajakirjanikud ja ajakirjandusvälised kirjutajad. Konkursile kandideeriva artikli ilmumisandmed saata aadressile metsaselts@metsaselts.ee.
Selle aasta metsapealinn on Elva. Nime sai ta juba pühapäeval Tartu maratoni finišis. Metsapealinna lipu andis Rakvere linnapea, Toomas Varek,
Elva abilinnapea, Heiki Hansenile.
Sümboolne metsapealinna avapalk saeti finišikoridoris läbivahetult enne maratonivõitja saabumist.Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk märkis, et „Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordne ning täiesti ainulaadne. Samas on see väga sobiv koht, sest Elva on maratoni finišipaik ning mets, tervis ja sport on seal väga tihedalt seotud.”
Metsapealinn 2013 tähtsustab tervist, puhkust metsas ja väärtuslikku elukeskkonda. Metsapealinna projekti eestvedajaks on Eesti Metsaselts.
Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.
“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.
Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.
Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):
*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud
Allikas: Eesti Metsaselts
Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Tervendavad puud meie metsades”.
Meie metsade tervendavatest puudest räägib Ain Raal. Kuulda ja näha saab rohkesti pilte tervendavatest pühapuudest ja
hiitest. Loengu teises osas tuleb juttu puudega seotud uskumustest ja kommetest.
Ain Raal on Tartu ülikooli farmakognoosia dotsent ja on ravimtaimede uurimisega tegelenud üle kolmekümne aasta. Tema sulest on ilmunud raamatud “Seitse tervendavat puud” (2012), „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“(2010), „Farmakognoosia“ (2010), „Teekond taimede taha“ (2007), „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest“ (2005) jpm.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
