Aasta kodanik on kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti üks olulisemaid eestvedajaid Helen Sildna

Aasta kodanik Helen Sildna. Foto: Annika Haas
Aasta kodanik Helen Sildna. Foto: Annika Haas

Eile, kodanikupäeval, kuulutati välja järjekordne  aasta kodanik, austava nimetuse pälvis kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti üks olulisem eestvedaja Helen Sildna. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur „Ühiskonna õis“. Tänavuse kodanikupäeva moto on „Muusika ühendab“.

Muusika ühendavast ideest kantuna on Helen Sildna inimõiguste eest seisva Sõbraliku Eesti liikumise üks võtmeisikutest ning Balti- ja Põhjamaade suurima uue muusika festivali ja muusikatööstuse konverentsi Tallinn Music Week peakorraldaja.

„Aasta kodaniku tiitel on mulle suur üllatus ja suur au. Olen saanud selle millegi eest, mis on mulle loomulik ja iseenesestmõistetav – seista väärtuste eest, millesse usun,“ rääkis Sildna.

„Eesti on väike riik – iga inimene siin on kulla väärtusega ning me ei saa endale lubada, et on neid, kes ei leia siin võimalust eneseteostuseks. Meie olulisim väärtus on inimene ning tema põhiõigused – võrdsed võimalused, vabadus end väljendada ja teostada sellisena, kes ta on, hoolimata rassist, religioonist, seksuaalsest sättumusest, soost või erivajadustest. Sallivus loob eeldused eneseväärtustamisele, loovusele ja uutele ideedele, mis on omakorda alusmüür elutervele ühiskonnale ja ka jätkusuutlikule majandusele. Pole olulisemat inimese ja tema põhiõiguste eest seismisest, kõik muu saab tulla alles peale seda,“ toonitas Sildna.

„Sõbraliku Eesti taha koondusid sajad inimesed ja ettevõtted, kes olid valmis panustama inimlikesse väärtustesse meie riigis. Selle algatusega saime kinnitust, et meid on palju, kes usuvad, et Eesti tee on olla avatud, inimlik ja tolerantne riik, osa Euroopast, maailmast. Oleme jätkuvalt valmis selle nimel tegutsema, sest pole olulisemat põhiväärtustest, mille lahutamatu osa on nii kooseluseadus kui ka valmisolek võtta vastu ja võtta omaks uusi ühiskonnaliikmeid teistest kultuuridest. Riik on oma kodanike summa, meie riigi tulevik on meie endi kätes,“ võttis Sildna kokku.

Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning tänavu antakse aunimetus välja 13. korda. Möödunud aastal pälvis tiitli  Ilma Adamson, siis oli kodanikupäeva motoks „Liikumine tervendab maailma“.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest samal kuupäeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“. Sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega ning see päev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.

Aneth Rosen

Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 väljapaistvat inimest

Tänavused kodanikupäeval tunnustuse pälvinud inimesed.
Tänavused kodanikupäeval tunnustuse pälvinud inimesed.

Kodanikupäeva aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes edendavad kodanikukasvatust või teevad vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.

Tänavu esitati aumärgi komisjonile 87 ettepanekut aumärgi andmiseks.

Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Margo Orupõld, ütles oma tänukõnes, et nimetab ühiskonnas aktiivseid inimesi mustrimuutjateks. „Neil on ööpäevas rohkem kui 24 tundi, neil on terav pilk ja ergas meel ning nad oskavad alati märgata,“ ütles Orupõld. Loe edasi: Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 väljapaistvat inimest

Ühisnädalal tähistatakse kodanikupäeva

Täna, 26. novembril tähistatakse kodanikupäeva. Kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustaval üle-eestilisel Ühisnädalal toimubmitmeid kodanikuühiskonnale pühendatud sündmusi, et tõsta esile tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse.

Täna annab siseminister Hanno Pevkur Tallinnas Eesti Tervishoiu Muuseumis toimuval pidulikul tänuüritusel üle 15 kodanikupäeva aumärki ning kultuuriminister Urve Tiidus kuulutab välja Aasta kodaniku 2014. Homme autasustatakse Tartus gümnaasiumiõpilastele MTÜ Minu riik korraldatud ja kodanikupäevale pühendatud esseekonkursi „Liikumine tervendab maailma“ võitjaid.

Ida-Virumaal toimub täna kodanikupäeval seminar noorte rollist kodanikuühiskonna arendamisel, Raplamaal leiavad aset
Kodanikuühenduste kärajad, Pärnumaal kogukonnafoorum ja Karksi-Nuias kodanikupäeva konverents.

Lisaks korraldab Migratsiooni ja Integratsiooni sihtasutus Meie Inimesed kodanikupäeva viktoriini koolinoortele, filmifestivali PÖFF raames on kodanikupäeva eriprogramm, kus näidatakse kaht dokumentaalfilmi ja Kaitseliidu malevad avavad oma uksed uutele
noortejuhtidele.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhitakse tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal 24. – 30. novembril, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, EASi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Allikas: www.uhisnadal.ee

Kodanikuühenduste konverentsidel sai inspiratsiooni 1024 aktiivset inimest!

10. novembrist kuni 13. detsembrini leidsid Eestimaa kaheteistkümnes paigas aset maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud kodanikuühenduste konverentsid. Lisaks toimusid kahes maakonnas kodanikuühenduste
tunnustamisüritused – kokku 14 maakondlikku sündmust.

Konverentsid on kodanikuühenduste aasta suursündmused, mille eesmärgiks on inspireerida ja motiveerida tegutsevaid ühendusi, teadvustada laiemalt kodanikuühenduste olulisust ühiskonna valupunktide lahendamisel ning jagada tunnustust silmapaistvamatele eestvedajatele ja organisatsioonidele . Üle-eestiline konverentside sari leidis aset juba kolmandat korda ning sel aastal võttis neist osa rekordiline arv kodanikuühiskonnast huvitatuid -1024 inimest!

Konverentsidel käsitleti erinevaid ühendustele südamelähedasi ning päevakajalisi teemasid. Näiteks Tartumaal anti vabaühendustele innustav motivatsioonisüst ja räägiti sellest, mis paneb inimesi asju vabatahtlikul ette võtma. „Motivatsioon ja tahe tegutseda on midagi sellist, mis tuleb iseenda seest – kuskilt sügavamatest väärtustest. Tunnustamine ja teiste sarnase asja tegijate tähelepanu üksteise suhtes on väga oluline ning annab tegutsemiseks jõudu juurde,“ kommenteeris Tartumaa konverentsi eestvedaja SA Tartu Ärinõuandla kodanikuühenduste konsultant Kadri Pau.

Valgamaa konverentsi „Märka tegusaid ühendusi“ edulugu Taagepera Külaseltsist tõestas, et julge kodanikualgatus on see, mis aitab kogukonnal püsima jääda. Järvamaal leidsid osalejad, et annetamine on olulisem annetajale endale mitte annetuse saajale – see muudab annetaja paremaks inimeseks. Urmas Vaino juhitud Võrumaa konverentsil „Jõukas ja jätkusuutlik ühendus – on see võimalik?“ jäi kõlama mõte: kui teed südamelähedasi asju ja elad elu rõõmuga, võib ka väheste vahenditega suuri asju korda saata. Jõgevamaa ühendustes tegutsevad inimesed jõudsid konverentsil „Kogukonnad- maaelu püsimajäämise võti?“ järeldusele, et aktiivsed ühendused saavad oma kogukonna elukeskkonda paremaks muuta – vaja on vaid julgust oma ideede eest seista.

Sarnane tagasiside iseloomustab kõiki üle Eesti toimunud konverentse. Täname kõiki, kes mainitud mõtet oluliseks pidasid ja üritustest osa võtsid!

Kodanikuühenduste konverentsid jätkuvad kindlasti ka järgmisel aastal .

Konverentside toimumist toetasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maavalitsused ja paljud teised kodanikuühendused üle Eesti.

Täpsem info arenduskeskustest www.arenduskeskused.ee

 

Margit Lukka,Võrumaa Arenguagentuur ja

Maiko Keskküla, SA Järvamaa Arenduskeskus

Seminar “Kohtumine kokkupõrkel” kutsub huvilisi

“Seminar ”Kohtumine kokkupõrkel“ keskendub noortega seotud teemadele avalikus ruumis ja õpetab võtma konflikti asemel kontakti.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsub huvilisi 8. novembril kell 10-17 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaali (Kalevi 17), et pidada maha linna noortevaldkonna aastaseminar. Seminaril uuritakse avalikus ruumis toimuvaid kokkupõrkeid ja kohtumisi noortega, õpitakse tundma avaliku ruumi ja noorte vahelist suhet ning käsitletakse probleeme, millest võivad saada võimalused.

Oma teadmisi ja kogemusi noortest avalikus ruumis jagavad sotsioloogid, linnakorraldajad, noorsootöötajad ja mitmed teised noortega töötavad eksperdid ning loomulikult noored ise.

Seminar on mõeldud noortega töötavatele inimestele, linnakorraldajatele, aktiivsetele linnakodanikele, sh noortele, kes tahavad rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel ja uute inspireerivate suhtlemist soodustavate lahenduste loomisel avatud linnaruumis.

„Sageli nähakse noori avalikus ruumis kui probleemi, harvem suudetakse keskenduda loovatele impulssidele ja uutele võimalustele, mida erinevate huvide ja taustaga noored linnaruumi kaasa toovad,” teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, „seminaril otsime uusi võimalusi, kuidas koos noortega luua avalikku ruumi.“

Seminar toimub üle-eestilise noorsootöönädala raames ja on osalejatele TASUTA.

Seminari korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus ja rahastab Tartu linn.

Programm ja registreerumine seminarile SIIN

Vaata videokutset!

Registreerumine seminarile kestab 5. novembrini.

Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist; tel 520 4654, 736 1353; Anne.Ouemaa@raad.tartu.ee

Rakvere õnnitles Lidia Kondelit tänukirja ja rinnamärgiga

Lidia Kondeli õnnitlemine Rakvares.

Rakvere linnapea Andres Jaadla õnnitles omaaegset omavalitsustegelast Lidia Kondelit 90. sünnipäeval ning andis talle üle Rakvere rinnamärgi koos tänukirjaga.

Andres Jaadla soovis Lidia Kondelile palju õnne ja tervist. Rakvere linnapea sõnul kajastub tänase Rakvere edusammudes ka omaaegsete linna juhtinud inimeste, sealhulgas Lidia Kondeli panus, kes on ajast olenemata taganud linna järjepideva arengu.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Haanja vald ootab ettepanekuid kodanike tunnustamiseks

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid aukodaniku nimetuse, aunimetuse, tänukirja ja/või aukirja saajate kandidaatide nimekirja. Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Haanja Vallavalitsusele hiljemalt 15. veebruariks 2012 aadressil Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa 65101 või vald@haanja.ee.

Aunimetus omistatakse järgmistes kategooriates:
* aasta tegija (haridus, kultuur, sport jne);
* aasta ettevõtja;
* aasta põllumees;
* aasta tegu;
* aasta noor.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Võrumaa ootab ettepanekuid vapi- ja teenetemärgi kandidaatidest

Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võrumaa Arenguagentuur ootavad hiljemalt 3. veebruariks 2012 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
• kultuurielu edendaja
• hariduselu edendaja
• sotsiaal- või tervishoiutöötaja
• omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
• omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
• maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
• ettevõte (Suur Vanker 2011, Väike Vanker 2011, Edukas Startija 2011)

Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt
3. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus.

Allikas: Võru Maavalitsus

Toidupank jätkab täna ja homme oma tööd

Täna ja homme korraldab Toidupank koostöös Prisma Peremarketi kõigi kauplustega toidukogumispäevi. Seitsmes Prisma kaupluses üle Eesti on võimalik annetada toidukaupa vähekindlustatud perede heaks. Kõikidest kauplustest leiab Toidupanga märgistusega kaubakärusid, kuhu poe külastajad saavad annetusena panna omapoolse toetuse vähekindlustatud peredele. Kogutud toit – kuivained, konservid, maiustused jms – toimetatakse  edasi puudustkannatavatele peredele.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn on rõõmus selle üle, et seniste sarnaste kampaaniate käigus on Eesti inimesed näidanud üles hoolivust ja soovi aidata.  “Eestis on jätkuvalt liiga palju lapsi, kes ei saa kodus korralikult kõhtu täis süüa, ning liiga palju vanemaid, kes ots otsaga kokku ei tule,” nendib Boerefijn kurvalt.

Seekordne toidukogumine toimub seitsmes Prisma Peremarketi kaupluses. Neist viis asuvad Tallinnas (Kristiine, Sikupilli, Mustamäe, Rocca al Mare ja Lasnamäe Prisma), üks Tartus ja üks Narvas. Toidukaupa on võimalik annetada kõikides kauplustes keskpäevast kuni kella 18ni. 

Annetuskampaania raames on nädalavahetuseks appi oodatud nii senised abilised kui uued tegusad vabatahtlikud. Huvilistel on võimalus end registreerida Toidupanga veebilehel www.toidupank.ee.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toiduabipunkti (üheksa toidupanka ja Maardu harukontor), mille kaudu edastakse regulaarselt toitu allpool vaesuspiiri elavatele inimestele. Iganädalaselt jõuab toiduabi enam kui 1000 pereni.

Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toitu neile, kel on sellest puudu.

Toidupank asutati mullu märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab  Avatud Eesti Fond.

 

Selgusid Aadu Luukase Missioonipreemia kandidaadid

Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 nominendid on: Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Sihtasutus Maarja Küla, Mittetulundusühing Oleviste Hoolekanne, mõtleja ja kirikutegelane Toomas Paul ning tuntud vabadusvõitleja ja Pirita Kloostri vaimulik Vello Salo. Missioonipreemia väärtuseks on miljon krooni ehk ligemale kuuskümmend neli tuhat eurot, laureaat selgub novembrikuu lõpul toimuval pidulikul tseremoonial.

 Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia Laureaadi kandidaate said esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Otsuse Missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks teeb Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtus on olnud 1 miljon krooni.

 

Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Evelin Tamm
Õpetajate palkade tase jääb kolmandiku võrra alla riigi keskmist. Aktiivsed kodanikud on teema käsile võtnud. Eelmisel esmaspäeval loodi facebook liikumine „Õpetajale vääriline palk“, millega on tänaseks liitunud üle 9300 inimese.

Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades, inimesed kirjutavad oma kogemustest ja jagavad haridusinfot.

Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. “Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate, lastevanemate ja õpilaste hääl peab jõudma kõikideni, sest me räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Kodanike otsustada on, kas Eesti tulevik on meie riikliku poliitika prioriteediks,” selgitab üks eestvedajaid Evelin Tamm.

Algatuse eestvedajate hinnangul tuleks noorele õpetajale maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka. Õpetaja palka tuleks edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel. Loe edasi: Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Äsja avatud heategevusportaal Help.ee koondab ühte veebikeskkonda heategevusprojektid ja -ühendused. Leht hõlmab infot nii kohalike kui välismaiste heategevusalgatuste kohta ning pakub professionaalset abi nende kuuldavaks tegemisel. Algatuse taga on vabatahtlikest eraisikud.

„Olukord meie heategevusmaastikul on suhteliselt killustunud,“ märkis Help.ee algataja Kaupo Kalda. „Näiteks on Eestis heategevusprojekte, millest pea igaüks on kuulnud, kuid sealjuures on veel suurem hulk neid, kelle kohta me infot ei oma. Meie suurim eesmärk heategevuse kui elustiili propageerimise kõrval ongi aidata seni vähemtuntud heategevusprojektide kohta sõna levitada, neid läbi Help.ee keskkonna turundades. Seda teevad elukutselised turundusinimesed, tasuta ja heast südamest.“

“Teiste märkamine ja aitamine võiks olla meie kõigi elu normaalne osa. Help.ee lihtsustab nüüdsest oluliselt nii abi otsimist kui selle pakkumist, kogudes valdkonnast olenemata aktuaalsed algatused kokku ühte lihtsalt hoomatavasse keskkonda,” selgitas Kaupo Kalda. “Abipakkujad saavad projekti panustada mitmel erineval viisil nagu vabatahtlik töö, annetamine, oskuste-teadmiste jagamine, info levitamine. Aidata saavad nii ettevõtted, sõpruskonnad kui üksikisikud.” Loe edasi: Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Esmaspäeval algab nädala kestev kodanikupäeva viktoriin

22. novembril kell 10.00 avaneb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel www.meis.ee taas kord kodanikupäeva viktoriin. Viktoriini seekordne moto on „Tegus kodanik on riigi rikkus“. Käesoleval aastal on üheks küsimuste blokiks ka praegu aktuaalne EURO-temaatika. 
Juba kaheksandat korda toimuvast viktoriinist saab osa võtta kuni 28. novembri südaööni – nii kaua on viktoriin MISA kodulehel avatud.
 
Viktoriinist on oodatud osa võtma eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased. Viktoriini eesmärk on anda ja süvendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas.
  Loe edasi: Esmaspäeval algab nädala kestev kodanikupäeva viktoriin

Valgalaseks registreeruja võib pääseda reisile

Valga linnavalitsus loosib kõikide ajavahemikus 15. novembrist kuni 20. detsembrini 2010 Valga linna sisseregistreerinute vahel välja A. Karuse reisibüroo 5000kroonise kinkekaardi.

„Olles valgalane, jääb sinu palgast 11,4% Valga linna eelarvesse linnaelu edendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks, sellega teed heateo oma perele ja lähedastele ning näitad hoolivust ka oma kodulinna tuleviku vastu,” veenab linnavalitsus kodanikke valgalaseks registreeruma.

Suurenenud eelarve võimaldab hoida linna teed korras, pimedal ajal linnatänavad valged, pakkuda sotsiaalseid garantiisid, paremaid teenuseid lasteaedades ja koolides ning arstiabi.

Elukoha registreerimiseks või registriandmete kontrollimiseks palutakse pöörduda Valga linnavalitsuse linnavara- ja registriteametisse Puiestee 8. Info telefonil 766 9938 või 529 4130; 5348 9118.
 
 

Räpina vallas õhutatakse omaalgatust

MTÜ Räpina Omaalgatus eestvõttel on sellel sügisel toimunud koolitussari „Kogukonna arendajad”.
Seljataga on neli koolituspäeva ja viies – viimane veel ees.

Koolituspäevadel on kõneldud külavanemate rollist kogukonna arendamisel, kodanikuühenduse loomisest, meeskonna juhtimisest ja tulemuslike arutelude korraldamisest, demokraatiast kohalikul tasandil.

23. novembril seisab ees õppepäev, mille teemaks on „Koostöö kodanike ja kohaliku omavalitsuse vahel”.
Koolitused on toimunud Räpina valla eri paikades – Ruusal, Lintes, Nahal, Leevakul – , et koostööd aktiveerida ja oma valda paremini tundma õppida.

Koolitust korraldab Kodukandi koolituskeskus, lektorid on Kaie Toobal ja Marek Mekk. 

Projekti kirjutamise koolitused jäävad uude aastasse. Koolitussari lõpeb kahepäevase õppereisiga Märjamaale, et tutvuda sealsete kodanikeühenduste tegemistega.


Homne Avatud Ühiskonna Foorum arutleb Vene teemadel

Homme, 4. novembril algusega kell 14 Tallinnas toimuva XV Avatud Ühiskonna Foorumi „Moskva mõjusõjad“ peaesineja on Venemaa tunnustatumaid arvamusliidreid Julia Latõnina, kelle otsekohesed seisukohavõtud on pälvinud laialdast tähelepanu nii Venemaal kui kaugemal. Latõnina töötab ajakirjanikuna ajalehes „Novaja Gazeta”, kommentaatorina telekanalis RTVi ja raadiojaamas „Ehho Moskvõ”.

Julia Latõninale sekundeerib noor Venemaa kodanikuaktivist ja ühingu „Solidaarsus“ üks peamisi eestvedajaid Oleg Kozlovski. 2004. aastal asutas Kozlovski ühingu „Moskva: Vaba valik“, 2005. aastal rajas koos mõttekaaslastega demokraatliku noorteliikumise „Oborona“. Kozlovski on osalenud opositsiooniliikumises Teine Venemaa ja aidanud korduvalt kokku tuua Venemaa demokraatlikke jõude ja kodanikuühendusi, et üheskoos seista kodanikuõiguste ja demokraatlikuma Venemaa eest.

Juubelihõngulisel Avatud Ühiskonna Foorumil esitavad Julia Latõnina ja Oleg Kozlovski nägemuse sellest, mis meie idanaabri juures hetkel tegelikult toimub, ning analüüsivad Venemaa üha sagenevaid võimudemonstratsioone naabrite juures.  Diskussioonis püüavad foorumi esinejad muuhulgas vastata küsimustele: Millised sise- ja välispoliitilisi strateegiaid planeeritakse hetkel Moskvas? Mil määral on Venemaa suhted lähinaabritega seotud hoopiski sisepoliitiliste eesmärkidega? Miks on Venemaa Föderatsiooni juhtkond muutunud üha vaenulikumaks oma kauaaegse partneri, Valgevene juhi Aljaksandr Lukašenka suhtes? Mis on Venemaa ambitsioon Gruusias, Kesk-Aasias ja Baltimaades?

Avatud Ühiskonna Foorum on Avatud Eesti Fondi iga-aastane tippsündmus, mis toob kokku mõtlejaid Eestist ja mujalt maailmast, et arutleda avatud ühiskonna, demokraatia ja poliitikaga seotud teemadel. Esinejate seas on olnud George Soros, Martti Ahtisaari, Jeremy Rifkin, Heidi Hautala, Susan George, Sergei Kovaljov, Robert Putnam, Timothy Garton Ash ning paljud teised tuntud mõtlejad ja arvamusliidrid.