ehitus

Kuressaares valiti parim ehitis

konkurss — Eramu, mis valiti parimaks ehitiseks.

Kuressaare linnavalitsus kinnitas konkursi žürii ettepanekul ja rahvahääletuse põhjal Kuressaare parimaks ehitiseks 2009–2010 Lootsi 11a eramu. Hoone projekteeris Tõnu Laanemäe OÜ-st Paik Arhitektid ning selle ehitas EBC Ehitus AS, teatas Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Silver Saluri.

Ülekaalukalt valis rahvas parimaks ehitiseks Lootsi tn 11a eramu, teiseks jäi Merikotka tn 59 eramu, kolmandaks muusikakooli renoveeritud hoone, neljandaks rannahoone, viiendaks Maxima kaubanduskeskus ning kuuendaks Luksusjahi tootmishoone.
Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli sõnul võib konkursiga rahule jääda. „Žürii oli karm ja põhjalik. Algselt tabelis olnud paarikümnest ehitisest jäi sõelale kuus, millest linnakodanike kaasabil üks ja ainus välja valiti. Mõneti on kõik need kuus hoonet head näited ja enamgi veel,“ lausus Koppel.
Kuressaare parima ehitise auhind antakse pidulikult üle 14. jaanuaril linnavolikogu esimehe ja linnapea uue aasta vastuvõtul kultuurikeskuses.

Allikas: meiemaa.ee

Tähetorni tähtpäev

Mikk Sarv

Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.

Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.

Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.

Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.

Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

200 aasta eest 22. detsembril andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale Tartu ülikoolile. Tänavu samal kuupäeval korratakse sümboolselt 1810. aastal toimunut – ehitusfirma Tartu Ehitus annab ülikoolile üle restaureeritud tähetorni. Restaureerimistöid ja tähetorni muuseumiks seadmist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kell 17-18 esitletakse tähetorni projektiga seotud kutsutud isikutele ja ajakirjanikele. Kell 19-22 on tähetorni uksed avatud kõigile huvilistele. Selge ilma korral toimub pärast poolteist aastat kestnud pausi tähetorni avalik vaatlusõhtu.

Eesti Post annab 22. detsembril tähetorni 200. aastapäeva auks välja tervikasja, spetsiaalse kujundusega pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Seda on võimalik soetada ja esimese päeva tembeldada päeval kl 11-16 postimuuseumis (Rüütli 15) ja õhtul ürituse ajal tähetornis. Loe edasi: Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

Mahepõllumehed ehitavad põhust kontorit

Ökopõllumeestele kohaselt ehitavad Mait Nõmmsalu ja Tauno Tattar ökomaja Tammistu Agro uue kontori jaoks. Nõmmsalu sõnul on seni Eestis ehitatud põhumajad puitkarkassiga, mille vahele pannakse põhk. Nõmmsalu tahab teha teisiti. Uue 80-ruutmeetrise kontorihoone seinad laoti viie tunniga püsti lihtsalt suurtest põhupakkidest. Sees on ruumi 50 m², seinad võtavad enda alla 30 m². Põhk pärineb oma põllult ja pakid on pressitud 90-sentimeetri paksusteks ja ligi kahe meetri pikkusteks ristkülikuteks. Seinad on plaanis kevadel katta seest ja väljast savikrohviga. Praegu on seinad vihma ja lörtsi eest väljastpoolt kilega kaetud. Avarad aknad on kolmekordsed ja Nõmmsalu loodab, et sellise ökomaja puhul on küttekulu väga väike. Plaatvundamendile on plaanitud põrandaküte, aga kas seda ka tegelikult vaja läheb, selgub kui maja on valmis.

Maaleht.ee

Helme valda tuleb kergliiklustee

Valgamaal Helme ja Linna küla vahele rajatakse kergliiklustee, kirjutab ajaleht Valgamaalane.

Töid alustati 11. novembril. Kava kohaselt peaks kergliiklustee valmima 2011. aasta juulis.

Kõnnitee algab Helme ordulinnuse varemete esisest parklast ja suundub paralleelselt Valga–Uulu maanteega selle parempoolsel küljel Linna külast läbi Jaan Sootsi sünnikohta viiva teeristini. Kergliiklustee kogupikkuseks kujuneb 3,7 kilomeetrit.

Linna küla piiridesse jääv teelõik on plaanis ka valgustada.

Maaülikool tutvustab looduslikke ehitusmaterjale

Kolmapäeval algusega kell 17 toimub Baeri majas (Veski tn 4) järjekordne kohtumine sarjast „Maaülikooli kolmapäevaõhtud“. Seekord räägib maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljan looduslikest ehitusmaterjalidest.

Jaan Miljan kõneleb ka vanade puitmajade remondist ja uutest hoonetest, maaülikooli maaehituse osakonnas uuritavatest ja katsetatavatest materjalidest nagu näiteks puit, savi, pilliroog, soojustusmaterjalid.
Loengule järgneb arutelu.
Iga kuu teisel kolmapäeval asetleidvate kokkusaamiste eesmärgiks on lähendada maaülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet nii maaülikooli töötajatele kui ka teistele huvilistele.

Kirna küla seltsimaja saab uue välisilme

Majal krohvitakse välisfassaad, ehitatakse varikatused peasissekäigule ja õueürituste korraldamiseks. Hoone saab invasissepääsu ja paigaldatakse signalisatsioon.

Tööde tegemiseks sai MTÜ Kirna Kolmik PRIA-lt Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusest ligi miljon krooni.

Lisaks ostetakse mööblit ja muud sisustust, et seltsimajas tegevusi korraldada ning maja kasutusvõimalusi avardada. Projekti raames saab uue välimuse ka seltsimaja naabruses asuv puukuur, millest kujundatakse panipaik.

MTÜ Kirna Kolmik sai PRIA-lt ligi üks miljon krooni toetust ka eelmisel aastal, siis paigaldati uus katus nii seltsimajale kui ka naabruses asuvale puukuurile, valati uus põrand, paigaldati lagi, vahetati vajalikud uksed ja aknad ja tehti teisigi sisetöid.

Silvi Lukjanov, Türi vallavanema nõunik

Ehitustööde valmimise tänuüritus Prandi külamajas

Homme, 22. oktoobril algusega kell 18 toimub Järvamaal Prandi külamajas hoone kahe esimese etapi ehitustööde lõpetamise puhul tänuüritus, kirjutas Järvamaa infoportaal.

„Külamaja rajamist on toetanud PRIA läbi Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse kokku ligi 1,88 miljoni krooniga ning inventari soetamisel läbi Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kokku umbes 0,26 miljoni krooniga,” ütles Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg.

Külarahvas ise on maja ehitamiseks kogunud 46 561 krooni.

„2011. aastal on MTÜ-l plaanis külamaja ehitust jätkata, kuna hetkel on kasutuses hoone esimene korrus,” sõnas Kõljalg.

Ehitusjärgus Prandi külamaja.
Foto: www.prandiallikad.ee

Meossaare kabeli müürid õnnistati sisse

Eile õnnistati Järvamaal Türi vallas sisse möödunud suvel KuMe külaseltsi eestvedamisel renoveeritud Meossaare kabeli müürid.

Tööde käigus kinnitati lahtised kivid kabeli müüril, valati müürile vöö lagunemise peatamiseks, krohviti müüritis, taastati aknaavad ja trepp, täideti põrand ning soetati kabeliaeda mõned istepingid.

Tööd läksid maksma üle 180 000 krooni ning 90% ulatuses rahastas neid PRIA.

Tulevikus plaanib KuMe külaselts kasutada kabeliaeda kontserdipaigana ja rajada kabeli müüride vahele vaateplatvormi, kus saab kogu külale pilku heita.

Meossaare kabel. Foto: Tiina Lohur

Kaitseliit sai loa Lottemaale maatüki andmiseks

Valitsus otsustas anda kaitseliidule loa seada hoonestusõigus SA Leiutajateküla kasuks Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Reiu külas Uulu linnaku 12,4 hektari suurune kinnistule, kirjutab Pärnu Postimees.

Endisele Nõukogude armee raketibaasi alale on plaanis ehitada joonisfilmist ja lasteraamatust „Leiutajateküla Lotte“ tuntud tegelaskujudega teemapark. Sealhulgas pääsla, kioskid, Mini-Leiutajateküla, nelja ja poolekorruseline maja (Lotte maja), kahekorruselised majad (Bruno ja Giovanni majad), ühekorruselised majad (jäneste maja, Oskari kuur ja sigade maja), veski, administratiivhoone ja söökla, vaatetorn, matkarada, onnid, maisipulkade masin, purskkaev, laadaplats, kohvik, skulptuuripark, lennumasin jne.

Jõgeva viadukt avatakse liikluseks novembri alguses

Ulatuslik tee-ehitus Jõgeva viaduktil lõpeb 7. novembril, mil viadukt taas liikluseks avatakse.

Selleks ajaks on põhilised tööd tehtud. Need tööd, mis jäävad järgmiseks aastaks, liikluse sulgemist kaasa ei too, lubas Lõuna Regionaalse Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Tiit Korn ja lisas, et kindlasti ei võeta sellel aastal ette teekatte märgistamist. Külma ilmaga tehtud markeering ei jää püsima.

Ajal, mil viadukt on liikluseks suletud, toimub ümbersõit Jõgeva aleviku kaudu. Nelja kilomeetri pikkuse ümbersõidu seisukorra eest vastutab AS Vooremaa Teed. Lõuna Regionaalne Maanteeamet vabandab ebamugavuste pärast, mida ümbersõit liiklejatele põhjustab.

Allikas: Maanteeamet info@mnt.ee

Järlepal anti kultuurikeskuse ehitusele roheline tee

Rapla maakonnaleht Nädaline annab teada, et Juuru valda Järlepale hakatakse ehitama aastaid kavandatud ja ootatud haridus- ja kultuurikeskust.

Rahvas on haridus- ja kultuurikeskust sõnade esisilpide järgi hellitavalt HAKUKEseks kutsuma hakanud, ehitus saab teoks tänu KOIT-kavale. Eeltaotlus oli vallal sisse antud juba aastaid tagasi, kuid siiani oli see reservprojektide nimekirjas.

Raplamaale tuleb Baltikumi moodsaim sigala

Raplamaal Raikkülas ehitatakse Luuka sigalat, millest peaks saama Baltimaade kõige moodsam notsula. Lähipäevil saavad valmis OÜle Raikküla Farmer kuuluva objekti välisehitised, kõik tööd loodetakse lõpetada jaanuaris.

Teist nii moodsa tehnoloogiaga sigalat Eestis ega kogu Baltikumis ei ole. Sõnnik jahutatakse põranda all maha, sest nii lendub vähem ammoniaaki ja haiseb vähem. Sõnnikuhoidla on pealt kaetud kruusaga. Oluliselt peaks sel moel paranema sigala mikrokliima ja ka ümbruskonna õhu kvaliteet. Sõnniku- ja maasoojus kasutatakse talvel ruumide kütteks ja läbi aasta tehnoloogilise vee saamiseks, sest nuumikud saavad vedelsööta. Farmi juhataja Tõnu Rahula sõnul on sigala selles osas, kus asuvad võõrdepõrsad sedavõrd soe (20 kraadi) ja puhas, et seal võiksid töötajad kas või sussidega käia.

Et sigala head ja vead päevavalgele tuleksid, alustatakse juba novembrikuus selle järkjärgulist käivitamist. Siis tuuakse sisse ka esimesed põrsad. Täisvõimsus loodetakse saavutatada märtsikuus. Sigala mahutab 7000 kärssnina, aga üle 6000 sea korraga sees ei ole. Alati on tühi üks osa pinnast, et seda pesta, desinfitseerida jne. ning sigala

Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm

Täna, 1. oktoobril avati Mäos Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm – Mäo möödasõit -, mille ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi 493,4 miljonit krooni. 79% sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Teedeehituslikus mõttes pole Mäo möödasõit mitte ainult Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, vaid oluline tugipunkt, kust kaasaegset maanteevõrku edasi arendada,“ ütles Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko pidulikul avamisel.

Vastavalt Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehituse töövõtulepingule ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõik 85. ja 91. kilomeetri vahel uuele trassile, millega Tallinna ja Tartu vaheline tee vähenes 0,7 kilomeetri ja sõiduaeg 1,5 minuti võrra. Uus 6,2-kilomeetrine teelõik ehitati neljarajaliseks I klassi maanteeks koos eraldusribaga.

Samuti rekonstrueeriti valminud teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 2,6 km pikkune teelõik, millest 1,4 km ehitatakse I klassi ja 0,9 km III klassi maanteeks. Ristmikud muudeti eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitati veel 23,2 m pikkune sild üle Vodja jõe, jalakäijatele ja jalgratturitele 4,5 km kergliiklusteid, rajati 2,4 km müratõkkeid ning paigaldati 11,8 km ulatuses maanteevalgustust. Kohaliku liikluse eraldamiseks Tallinna-Tartu maanteest jääb kasutusse ka 4,1-kilomeetrine säilitatav teelõik vanal trassil.

Möödasõidu ehituse peatöövõtja oli Nordecon Infra AS ja järelevalvet teostasid äriühingud Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Objekti garantiiperiood on viis aastat.

Allikas: Maanteeamet

Võru muusikakool avab pärast remonti taas uksed

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 18 toimub Võru muusikakooli rekonstrueeritud hoone pidulik avakontsert. Kontserdi järel on kõikidele huvilistele uudistamiseks avatud ka hoone klassiruumid.

Võru muusikakooli hoone rekonstrueerimistöid alustati möödunud aasta juulis. Hoone sisemus on pea tundmatuseni muutunud. Lisaks uuenenud klassiruumidele on muusikakoolis nüüd moodne sisustus, kaasaegne heliisolatsioon ja akustika.

Projekti kogumaksumus oli 5,8 miljonit krooni, millest Võru linna omaosalus moodustas 800 000 krooni. Enamiku vajaminevast rahast saadi kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist.

Avakontserdil astuvad üles muusikakooli oma õpilased ja õpetajad.

„Täidame vastremonditud koolimaja armsaks saanud lugudega, et oleks hää õppida, harjutada, unistada, elamusi pakkuda ja saada,” sõnas muusikakooli direktor Celia Roose.

Läänemaa sai esimesed rookatuse meistrid

Haapsalu Kutsehariduskeskuses lõpetas esimene lend rookatuste valmistajaid, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui kogemused, et rookatus majale peale panna.

Kursusel osalenud 14 meest ja 1 naine olid enamuses eelneva ehituskogemusega ettevõtjad. Kursustel õpetas katusemeister Rein Talviste head materjali ära tundma ja seda koguma. Ka tehti praktikas läbi kõik vajalik rookatuse püstitamiseks. Samuti oli olulisel kohal tule- ja tööohutuse õpe. 60 tunni sees omandasid õpilased kõik vajalikud oskused, ning tragimad võivad asuda kohe rookatust tegema. Õpe algas 9. augustil, ning kui õpilaste ning kohaliku kogukonna huvi on olemas, õpetatakse Haapsalu kutsehariduskeskuses rookatuste valmistajaid edaspidigi, sest on ju Läänemaal rookatuse ehitamise traditsioon säilinud.

Rapla linna jõepromenaad sai valmis

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus sai teoks – linna jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga. Juba viis aastat tagasi puhastati ja korrastati linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad kiriku juures. Kaks aastat hiljem korrastati jõeveer Rapla kivisillast Sauna tänavani. Kauniks tehtud promenaad sai kiiresti tervisesõprade meelispaigaks.

Viimase etapi kordategemiseks sai Rapla vald Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust üle 1,7 miljoni, mille abil puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tn haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja muinasjutu sillad. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Jõepromenaadi pidulik avamine toimub 2. oktoobril kell 12.00, kui Rapla linn tähistab oma 17. sünnipäeva.

Allikas www.rapla.ee

Abruka saab uhkustada uue sadamaga

Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.

Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.

Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.

„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.

Rapla linna jõepromenaad sai pikenduse

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus on teoks saanud — jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga, kirjutas Raplamaa infoportaal.

Projekti esimese etapiga alustati juba 2006. aastal, kui puhastati ja korrastati Rapla linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad Rapla kiriku juures. 2008. aastal korrastati teise etapina Vigala jõe kallas Rapla kivisillast Sauna tänavani.

Jõepromenaad sai kiiresti jalutajate ja tervisesõprade meelispaigaks ning tänu jõepromenaadi aktiivsele kasutusele oli selge, et rada peab saama ühendatud Vesiroosi gümnaasiumi juures oleva tervisepargiga!

Ettevalmistused kolmanda etapi ehitustöödeks algasid 2009. aastal, kui vallavalitsus esitas taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). KIKi rahastas projekti 1,7 miljoni krooniga. Rapla vallavalitsuse omafinantseering oli 190 290 krooni.

Projekti käigus puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tänava haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja sillad.

„Uskumatu, et selline võimas loodus on keset Rapla linna — kollased võhumõõgad, valged angervaksad ja kasetüved, pilliroog ning kopramaailm,” on vallavalitsuse haljastusspetsialist Sirle Sule kallasraja äärsest looduslikust kooslusest lummatud.

Promenaadi pikendusega lahendati ära ka Heina tänava juures asuva silla kitsaskoht, nimelt käänulise sõidutee kõrvale ehitati kallasrada ning jõgi tõsteti tagasi vanasse jõesängi. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Promenaad avatakse 2. oktoobril.

Promenaadil on ka mitu sillakest.
Foto: Raplamaa.ee

Aasta puitehitise konkursil tunnustatakse
parimaid puitehitisi ja arhitekte

„Puitehitis 2010” on arhitektuuri- ja puidusektoris aasta kulminatsioon. Konkurss aitab leida, esile tõsta ja laiemalt tutvustada arhitekte ja ehitisi, mille ehituses on puitu kasutatud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Eesti Metsatööstuse Liit on korraldanud aasta puitehitise konkurssi juba seitsmel aastal ning selle aja jooksul on konkursile esitatud kokku üle 400 puitehitise. Tänavusel konkursil on Eesti Kultuurkapital pannud välja peapreemia arhitektile, kelle tööd pärjatakse aasta puitehitise tiitliga.

Vineeri kasutamise kategooria parimat premeerib UPM-Kymmene Otepää Vineeritehase AS 10 000kroonise preemiaga. Parima höövelmaterjali kasutamise tiitli saajat premeerib Raitwood (AS Rait) 10 000 krooniga ja parima liimpuidu kasutamise tiitli saajat premeerib OÜ Peetri Puit 10 000 krooniga.

Lisaks eeltoodud kategooriatele on tänavusele konkursile lisatud kategooria „Tehasemaja 2010″, mille auhinna on välja pannud Eesti Puitmajaliit.

Aasta puitehitis koos teiste väljavalitutega kuulutakse välja 25. novembril kell 17 Kumus. Võitjate väljakuulutamisele eelneb puitarhitektuurile pühendatud rahvusvaheline konverents „PUIT – homse elukeskkonna võti”.

Konkursi tingimused ja osalemisankeedi leiab veebilehelt www.puuinfo.ee.

Raadi mõisaparki hakkab ehtima rotund

Raadi mõisa pargis järve ääres on praegu näha vaid suur liivane auk, kuid peagi kerkib selle asemele uhke valge rotund. Selline nagu oli sama koha peal ka enne sõda, kirjutas Postimees.

 Rutundi Eestistehtud jupid, millest ehitis paari nädalaga nagu lego kokku pannakse, on juba valmis. Augus on „settimas” killustik ja liiv, et järgmisel nädalal hakata tegema betoonalust. Ainssad, mis praegu puudu, on Hiinast tellitud graniitplaadid, millest tehakse põrand ja trepiastmed.

Rotundi ehitust rahastab ja korraldab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ning see läheb maksma ligi 600 000 krooni.

Sõmeru uus keskusehoone kujutab voogavat viljapõldu

Laupäeval, 4. septembril avanes Sõmeru rahval ja ka teistel huvilistel võimalus vaadata nii seest kui ka väljast väga unikaalset – eemalt vaadates nagu pilliroost – hoonetekompleksi. Tegu on Sõmeru valla uue multifunktsionaalse keskusehoonega.

Hoone ehitati kuus aastat tagasi arhitektuurikonkursi võitnud töö „Kõrreline“ põhjal. Projekti autorid on arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask. Hoone ehitas AS Facio Ehitus. Koos sisustusega läks ehitus maksma 33,4 miljonit krooni, sellest 24,9 miljonit laekus Euroopa Liidu fondidest.

Sellesse majja mahuvad vallavalitsuse ruumid, istungite saal, raamatukogu, eakate päevakeskus, prooviruumid isetegevuslastele koos garderoobide ja dušinurgaga, köögipool, tualettruumid ning muidugi 190kohaline saal. Maja keskosas asub kolm sisehoovi: raamatukogu aed, klubi aed ja vallavalitsuse lipuväljak.

Seda maja nägi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev vaimusilmas juba seitse aastat tagasi. Nüüd on see valmis. Kolm sisehoovi, võimas purskkaev, ees avar ringikujuline fuajee. Ruumid on avarad, lagedest ripuvad alla justkui viljapead. Armatuurid olid avamise ajal veel puudu.

Rahvas lustis avamispäeval. Taidlejad said lavalaudu proovida ja verivärskes ruumis oma häältel kõlada lasta. Ilus maja, kaunis maja.

Ei märkagi maaelu hääbumisest ega virisemisest, et millal see masu kord lõpeb. Kui on tubli vallavanem, tuleb ka rahvas kaasa. Õnne ja õitsengut edaspidiseks!

Ella Kraav

Tudulinnas said lasteaed ja lastekodu ühe katuse alla

Ida-Virumaal Tudulinnas avati uus lasteaed ning samas majas ka mittetulundusühingu Maria ja Lapsed lastekodu. Esialgu hakkab lasteaias käima 15 last, järgmisel aastal lisandub teine sama suur rühm. Lastekodus hakkab elama 12 last, vahendas ERR.

Vallavanem Andrus Tossi sõnul kaotab uus lasteaed vallas lasteaiakohtade järjekorra. Lasteaed läks maksma veidi alla 10 miljoni krooni. Lisaks valla eelarvele tuli raha omavalitsuste investeerimistoetuste kavast ja Rotary klubilt.

Haanja lasteaed 1. septembrist uutes ruumides

Haanja lasteaed alustab 1. septembrist tööd uutes ruumides Haanja koolimaja juures.

Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus, teatas Haanja vallavanem Juri Gotmans.

Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.