Inimestest vanuses üle 65 aasta ainult 59% helistaks tulekahju korral numbrile 112, selgub Päästeameti tellimusel läbi viidud uuringust „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009“. Küsimusele „Millisele numbrile helistaksite tulekahju korral?“ vastas Eestis tervikuna 82% inimesi, et helistaks tulekahju korral numbrile 112.
Maakonniti on teadlikkus numbrist 112 kui tulekahjunumbrist küllalt erinev. Kui hiidlastest 90% teab, kuhu koheselt ja kiiresti helistada, siis Viljandimaa elanikest teadis õiget vastust kõigest 75%. Teistest maakondadest paremini on informeeritud ka Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa elanikud. Tulekahju korral võivad aga kiiresti abi kutsumisega kõige enam hätta jääda lisaks viljandlastele veel Valgamaa, Raplamaa, Tartumaa ja Võrumaa elanikud.
Mure inimeste teadlikkuse pärast ei ole sugugi asjatu. Alles käesoleval kevadel tuli ühest Lõuna-Eestis asetleidnud tulekahjust teatamise käigus ilmsiks, et vanainimene, kes tööstushoone põlengu algstaadiumis avastas, ei teadnud, kust abi kutsuda ja helistas info saamiseks oma tuttavale. Üsna palju väärtuslikke minuteid läks aga selle käigus kaotsi.
Möödunud aasta lõpus põles vanainimeste kodu maha, sest nad valisid juba üle kümne aasta kasutuselt kadunud tuletõrjenumbrit. Need kaks näidet ei ole sugugi ainukesed juhused. Päästjatele tunnistatakse pärast tulekahju kustutamist ikka vahel, et koheselt ei tulnud õige number meelde ja seetõttu läks aega kaotsi.
Nimetatud uuringu tulemustest ei pea järeldama, et numbri 112 tuntus ongi nii madal. Lihtsalt inimestel on sagedamini vaja helistada tervise pärast ja nii seostataksegi seda numbrit rohkem kiirabi numbriga. Kui 2009.a saatsid Häirekeskuse päästekorraldajad sündmuskohale abi kokku 260 877-l korral, siis 8% neist olid päästesündmused ja 92% tervisega seotud väljakutsed.
Eriti vähe teavad numbrit 112 tulekahju numbrina inimesed vanuses üle 65 aasta. Neist ainult 59% helistaks tulekahju korral sellele numbrile (2008. aastal 69%). Vanuses 41-64 inimesed teavad 112 tulekahju numbrina 79% (eelmisel aastal 81%). Seega unustavad kõige rohkem vanemad inimesed selle numbri seotuse tulekahjuga ja neile tuleb seda infot pidevalt meelde tuletada.
Häirekeskus palub rääkida 112st vanuritele
Häirekeskus palub inimestel teha üks väike heategu: minna külla üksi elavale tuttavale vanainimesele ja rääkida numbrist 112 kui hädaabinumbrist, kust saab abi igasuguse mure korral. Olgu selleks haigus, tulekahju või kahtlase eseme, mida võib pommiks pidada, leidmine. Või on mõni suur loom sattunud olukorda , kus ta ise end aidata ei suuda. Veelgi parem, kui saab numbri kuhugi nähtavale kohale üles riputada ja seda koos korralikult läbi mõeldud teejuhatuse kirjeldusega.
Teejuhatus on juba seepärast vaja üles kirjutada, et kiiret abi vajavates olukordades mäletavad eriti vanainimesed ikka neid asju, mis juhtusid kunagi ammu, siis kui nemad veel noored olid. Nii võibki juhtuda, et teejuhatuses kasutavad vanad inimesed teetähistena selliseid hooneid, mis juba ammu maha lammutatud. Samuti võivad hooned aja jooksul saada hoopis uue tähenduse. Näiteks kunagine meierei võib olla juba muudetud kaupluseks või kauplusest saanud elumaja. Vanainimesed aga seda kriitilistes olukordades ei mäleta ja kaovadki eriti väärtuslikud sekundid teejuhatuse meeldetuletamisele.
Edvi Freiberg,
häirekeskuse kommunikatsioonijuht
Foto: Alexandr Kanykin