Keelemees Johannes Aaviku sünnipäev täna Eesti Rahva Muuseumis

Täna tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva kell 15-18 ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega.  

  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on tänasest kuni 9.01.2011 avatud raamatunäitus “Keeleuuenduse kurvilisel teel”, mille koostas Sirje Madisson, materjalid on pärit Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Johannes Aaviku Seltsi kogudest. Johannes Aaviku sünniaastapäeval tutvustab arhivaar Leili Punga keeleuuenduse suurkuju käsikirjalist pärandit. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis asuvas Aaviku isikufondis on hoiul üle kahe tuhande keelemehe tegevusega seonduva dokumendi: – kirjavahetusi, originaalkäsikirju, tõlkeid, päevikuid, märkmikke jms. Lisaks pea kakssada fotokogus säilitatavat fotot ning ligi kaks tuhat köidet sisaldav memoriaalkogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus.

Näitusel “Muuseum näitab keelt” on külastajaid poole aasta jooksul paelunud Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida võimaldav masin. Sellest, kuidas külastajate tehtud sõnad jõuavad internetti ning milliseid uudissõnu on leiutanud ERMi külastanud kooliõpilased, annavad ülevaate ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja giid-pedagoog Kaspar Jassa. Tutvustatakse ka Aaviku-teemalist väljapanekut ERMi näitusemajas.

Õhtu päädib üle mitme aasta toimunud ERMi jõulujutuvõistluse tulemuste teatavaks tegemisega. Aastatel 1996–2001 toimus ERMis 6 jutuvõistlust, mille parimatest paladest koostati kaks väljaannet “Minu jõulujutt”. 2010. aastal otsustati pärast mitmeaastast pausi taas võistlus korraldada ning kutsuda inimesi üles enda jõulumälestusi, soove ja -fantaasiaid kirja panema. Üleskutse tulemusena laekus ERMi 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Jõulujutu võistluse lõpetamine algab ERMi näitusemaja loengusaalis kell 16.00.

Näitus “Muuseum näitab keelt” on avatud Eesti Rahva Muuseumis 2. jaanuarini 2011.

Miljon kodanikku saab peagi algatada Euroopa Liidus uusi seaduseelnõusid

 Kolmepoolsed läbirääkimised kodanikualgatuse reeglite lihtsustamise osas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu delegatsioonide vahel lõppesid edukalt esmaspäeva õhtul. Läbirääkimiste keskmes oli Lissaboni lepinguga loodud võimalus – kodanikualgatus – mille kohaselt saavad 1 miljon EL kodanikku teha ettepaneku uue EL seaduseelnõu algatamiseks.

Europarlamendi liikmete peamine eesmärk oli muuta kodanikualgatuse reeglid võimalikult lihtsaks, et julgustada kodanikke seda võimalust kasutama. EP ettepanekud, millega ka nõustuti, olid järgmised: ·

kodanikualgatuse ettepaneku eelkontroll toimub siis, kui see registreeritakse, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist; ·

 ettepaneku registreerib kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt 7 liiget seitsmest erinevast EL liikmesriigist, kes vaatavad läbi ettepaneku põhjenduse ning vastavuse EL valdkondadega; ·

ettepaneku allkirjastajad peavad esindama minimaalset arvu liikmesriike, st 1/4 EL liikmesmaid; algses nõudes oli selleks 1/3 EL liikmesriike ning esialgne EP liikmete soov oli piirduda nõudega 1/5; ·

Euroopa Komisjon peab algatuse korraldajaid abistama ning koostama neile vajaliku käsiraamatu ja looma vastava kontaktpunkti; ·

kui algatus kogub 1 miljon allkirja, siis tagatakse selle täpne menetlus koos avaliku kuulamisega; ·

määrus vaadatakse üle mitte viie, nagu seda soovis komisjon, vaid kolme aasta pärast.

Läbirääkimiste kolm osapoolt jõudsid kokkuleppele ka keerulises küsimuses, mis puudutab allkirjade ehtsuse tuvastamist. Selle eest vastutavad liikmesriigid, kes võivad kasutada erinevaid kontrollivorme. EL saadikute soov oli piirduda minimaalse isikuinformatsiooni küsimisega, et muuta kodanikualgatused võimalikult lihtsaks.

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon hääletab kokkulepitud ettepanekut 13. detsembril ning täiskogu päevakorras on vastav hääletus 16. detsembril. Nõukogu on kinnitanud soovi kiita määrus heaks veel sellel aastal. Liikmesriikidel on seejärel aasta, et rakendada määrus oma seadusandlusesse.

Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo

Türi vallas kurseerib tasuta buss

Türi valla territooriumil on sõitnud vallavalitsuse tellimusel kindlal liikumisteel ja kindla ajagraafiku järgi mõnda aega tasuta buss ja seda teenust on kavas pakkuda edaspidigi, sest sõitjaid jagub, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Senine leping bussifirmaga lõpeb sel kuul ja eile, 7. detsembri vallavolikogu istungil otsustati võtta hinnapakkumised, et teenuse osutamist jätkata.

Buss läbib ühel päeval nädalas (neljapäeval) marsruudi Türi – Türi-Alliku – Lokuta – Tellisikivi – Särevere – Kõrgessaare – Saunametsa kaks korda.

Narva talvelaat toob üllatusi

Laupäeval, 11. detsembril toimub Narva linnuses traditsiooniline Narva talvelaat. Laata korraldavad Narva kutseõppekeskus ja Narva muuseum.

Talvelaadal müüvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti. Pakutakse köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendusel saab valmistada esemeid vanade tehnoloogiate järgi.

Põhjaõue ehitatakse ka saun, kus huvilised saavad saunamõnusid nautida. Traditsiooniliselt toimub keskajahõnguline sööming.

Muule laadategevusele lisandub tänavu vorstifestival. Festivalil toimuvad vorsti valmistamise võistlus ja oksjon.

Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tulešõuga.

Rohkem infot: www.nvtc.ee.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub matkale

Pühapäeval, 12. detsembril kell 17 algab Tartumaa tervisekeskuse eest laternamatk. Matk kestab ligi kaks tundi, pikkus on umbes 2 km. Retk lõpeb väikse piknikuga lõkke ääres. Retkejuhid Aini Hermann ja Eevi Volmer.

Registreerimine telefonil 525 4290 (Eevi) ja 745 6660 (alates kella 18st).
 
Pühapäeval, 19. detsembril kell 16 toimub jõulukuine laternamatk „Jõululõhnad, -tunded ja –valgus”. Matk algab Nõo vallas Vapramäe Peedu-poolsest parklast ja kestab ligi kaks tundi. Retkejuhid on Annereet ja Kristi Paatsi.

Registreerimine telefonil 520 6651 (Annereet).
 
Matkad on tasuta, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tunnustati Põlva maakonna parimaid turismitegijaid

Eile, 7. detsembril Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja ka aasta parimad turismitegijad, teatab Põlvamaa infoportaal. 



Aasta turundusteo tiitliga pärjati tänavu Värska sanatoorium. Värska sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö, näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburi-Värska. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud enam kui 100% ning selles on kahtlemata oluline roll ka Värska sanatooriumil.



Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti maanteemuuseumi uus ekspositsioon „Teeaeg”. Kultuuriline tegevus, kontserdid ja etendused on muutnud maanteemuuseumi atraktiivseks külastuspaigaks.

Kategoorias „Aasta roheline tegu” sai komisjoni kõrgeima hinnangu Eesti Looduse Põlvamaa erinumber.


Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar, kes saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali.

Vana-Tori Hobuse Ühing korraldab Kuigatsis jõululaada

18. detsembril toimub Valgamaal Kuigatsi külas Hargo talus Vana-Tori Hobuse Ühingu jõululaat.

Saab uudistada haruldasi vana-tori hobuseid ja kuulda nende saatusest ning tulevikust, tutvuda ühingu tegevusega ja nautida jõululaada melu.

Vana-Tori Hobuse Ühing tahab säilitada sellise välimiku ja iseloomuga hobust, keda näeme vankri ees vanadel koltunud fotodel. See suurepärase iseloomuga, rahumeelne ja võimsa välimikuga hobune on osa meie kultuuripärandist.

Vana-Tori Hobuse Ühingul on juba peaaegu sada liiget, kes vanatüübilise tori hobuse tuleviku pärast muret tunnevad. Kõik ühingu liikmed ei ole vana-tori hobuse omanikud, aga neil on ühine eesmärk: säilitada vana-tori hobune!

Selleks on seltsil koostatud vana-tori tõugu hobuse säilitus-aretusprogramm.

Rohkem infot: www.vana-torihobune.ee.


Foto: Vana-Tori Hobuse Ühing

Rahvusraamatukogu ootab jõulukuu raamatunädalale

7.–11. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatunädal, kus müüb raamatuid üle 60 kirjastaja ja toimub mitu kirjandusüritust.

Kolmapäeval, 8. detsembril ja reedel, 10. detsembril kell 15 tutvustatakse harulduste kogu näitusesaalis näitust „Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel”.
Neljapäeval, 9. detsembril kell 15 toimub tervikteostest digiteerimisteenuse esitlus „Kingi vanale raamatule uus elu!”, kust saab ka vahva kingiidee.

9. ja 10. detsembril korraldavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) konverentsi „Nurklikud nullindad”.
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis on avatud raamatunäitus „Nullindate eesti proosa”.

Laupäeval, 11. detsembril toimub rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu teemal „Sõbrad, mis on vabadus?”.

Raamatumüük on avatud kõigil päevadel. Kõigile raamatunädala üritustele pääseb tasuta.

Lisainfo: Triin Soone, rahvusraamatukogu turundusjuht, tel 630 7271, Triin.Soone@nlib.ee

Jahirahu kuulutatakse välja Jäneda Linnamäel

Eesti jahimeeste seltsi pidulik jahirahu kombetalitus toimub sel aastal 21. detsembril Jäneda Linnamäel.


Süüdatud lõkketulede valguses, iidsete laante süles, esivanemate hingejõu toel kuulutab Eesti jahimeeste selts sel päeval metsades välja jahirahu.
 Sel ajal käib jahimees metsas vaid söödasõimede juures loomadele toitu viimas ja lumel värskeid jälgi nuusutamas. Jahikoertel on silmad kurvad ja sabad sorgus.

Rohkem infot: www.janedaturism.ee.

Ristna looduskeskus kutsub teisiti jõulumeeleolu looma

11. detsembril tuleb Hiiumaal Ristna looduskeskuses pärandkultuuripäev.

Et vanu unustuse hõlma vajuvaid traditsioone päästa, kutsutakse kõiki huvilisi teistsugust jõulumeeleolu looma. Metsamehe seltsis uudistatakse, kuidas traditsiooniline kuuseotsimine käib, tutvutakse vanade kommetega jõuluks valmistumisel, valmistatakse ise õlest ja paberist ehteid ning küpsetatakse piparkooke.

Kuna päkapikud tegutsevad looduskeskuse taga vanas metsas juba usinasti, tasub kõigil silmad lahti hoida –  igal tegijal pudeneb aeg-ajalt miskit, mis siis on rõõmsa leidja oma.

Rohkem infot: www.rmk.ee, tel 5322 9499 ja e-posti aadressil ristna.looduskeskus@rmk.ee.

Värska vald väärtustab oma külasid

Värska Vallavalitsus võttis 2. detsembril oma otsusega vastu üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand“.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on täpsustada ja täiendada kehtivat valla üldplaneeringut, käsitledes detailsemalt valla miljööväärtuslikke alasid. Värska valla miljööväärtuslike alade hoidmiseks ja nende paremaks arendamiseks täpsustati teemaplaneeringu koostamise raames miljööväärtuslike alade arvu ja piire ning määratleti täpsemalt nende hoiu-, kasutamis- ja ehitustingimused. Teemaplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks aladeks Podmotsa, Popovitsa, Õrsava, Verhulitsa, Korela, Saabolda, Rääptsova, Kolodavitsa, Väike-Nedsaja ja Vedernika külad ning Põhjalaagri ala, miljööväärtuslikuks üksikobjektiks Laane talu Kolossova külas.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 13.12.2010–09.01.2011 Värska raamatukogus E, T, K, R 10-17, N 12-19 ja L 10-14 ning Saatse raamatukogus E-R 10-16. Planeeringuga saab tutvuda ka Värska valla kodulehel (www.verska.ee). Ettepanekud ja vastuväited teemaplaneeringu kohta esitada kirjalikult Värska Vallavalitsusele hiljemalt 10.01.2011. Planeeringu avalik arutelu toimub 17.01.2011 kell 16 Värska vallamajas (Pikk tn 12).

Ülenurmel esitletakse jõuluplaati

Täna, 7. detsembril kell 14 toimub Ülenurme muusikakooli vastses kammersaalis sama kooli lauluosakonna jõuluplaadi esitluskontsert.

Ülenurme muusikakool on välja kasvanud 1980ndatel aastatel Ülenurme keskkooli juures tegutsenud muusikaklassist. Lauluosakonna vilistlaste hulka kuulub ka näiteks Hannaliisa Uusma.
Rohkem infot: http://muusikakool.net/
 

Ojaäärse loodusmaja viib hundiretkele

10. detsembril kella 11 – 15  oodatakse lapsi ja ka täiskasvanuid RMK Ojaäärse loodusmajja talvise metsaelu saladusi avastama, looduslikest materjalidest jõulukaunistusi ja kingitusi meisterdama ning lõkke äärde kuuma teed jooma. 


Kavas on metsaretk hundikarjas. Kehastutakse hundikarjaks ja proovitakse järele, kuidas hundid talvises metsas liiguvad, mida nad söövad, kus magavad ja kuidas oma kutsikaid kasvatavad. Jahitakse saaki ja proovitakse kütte ninapidi vedada. Karja juht aitab loomade ja lindude jälgi leida ning jäljekirjade saladusi lahti seletada.

Looduslikest materjalidest  – puulaastudest, männikoorest, käbidest, samblast ja paljust muust – meisterdatakse juhendajate abiga mitut sorti kaunistusi ja kingitusi.
Valatakse õnne ja vaadatakse, mida head järgmine aasta toob. Lõpetuseks juuakse lõkke ääres kuuma taimeteed.

Võta eine kaasa, kõik muu on tasuta, teatavad korraldajad.

Hundiretked algavad igal täistunnil. NB! Hundiretkel osalejatel tuleks soojalt riietuda ja metsaretkeks sobivad jalanõud valida!

Registreerimine ja teated telefonil 509 9397, e-posti aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee.

Uue linnuraamatu esitlus Läänemaal

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub kõiki huvilisi Läänemaale ühele põnevale loodusõhtule, mis leiab aset Lihula Muusika-ja Kunstikoolis sel laupäeval,11. detsembril. Külalisi oodatakse juba kell 13.00 kui üheskoos hakatakse valmistama jõulukinke ja -ehteid.

Kell 16.00 tuleb esinema tuntud Matsalu ornitoloog Eve Mägi, kes esitleb ühtlasi oma trükisooja raamatut „101 Eesti lindu“. Juttu tuleb raamatu saamisloost ning vastuse saavad ka huviliste küsimused. Kõigil soovijatel on võimalik ka kohapeal raamatut osta. Õhtu muusikalise poole eest kannab hoolt Pille Saatmäe.

Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine tel. 513 8783 või e-postiga: helle.veltman@rmk.ee.

Koigi vallavanem muretseb Järvamaa käekäigu pärast

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg saatis eile peaministrile ja siseministrile pöördumise, milles palub kaaluda IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka Mäod, teatab Järvamaa infoportaal.
 
Eelmisel nädalal, teavitas siseministeerium, et Eesti ja Prantsusmaa pakutud lahendus Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti asukoha kohta on leidnud Euroopa Liidu liikmesriikide üksmeelse toetuse.

Kristjan Kõljalg teeb peaministrile ja siseministrile ettepaneku, et regionaalarengu seisukohalt kaalutaks IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka teisi kohti, näiteks Mäo küla Järvamaal.

„Järvamaa on viimase kümne aasta jooksul kaotanud oma rahvastikust 11% (arvestamata Lääne-Virumaaga liitunud Lehtse valda) ning kahjuks paistab selline tendents jätkuvat. Marju Lauristin on tekkinud olukorda tabavalt võrrelnud barankaga, kus keset Eestit laiutab tühjus. Peamiseks põhjuseks tuleb pidada tasuvate töökohtade kadu piirkonnast. IT-agentuuri peakorteri Järvamaal asumine muudaks piirkonna atraktiivseks ettevõtjatele, ülikoolidele ja kodanikele,” kirjutab murelik vallavanem.

Ahjal kogutakse annetusi häärberi heaks

Täna, 7. detsembril algusega kell 18 toimub Ahja kultuurimajas järjekordne oksjon „Anneta häärberi hääks!”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Oksjoni korraldaja Aya Häärber pakub igaühele võimalust aidata kaasa Ahja mõisahäärberi taastamisel. Selleks on kaks viisi: kas annetada midagi oksjonile või tulla kohale ja osta oksjonilt oma lähedastele mõnusad jõulukingid. 



Pakkumisele läheb nii käsitööesemeid, isetehtud kunsti kui ka küpsetisi. Lisaks müügimöllule pakutakse oksjoniõhtul muud meelelahutust.

Kõik tulud lähevad häärberi taastamiseks.

Lisainfo: http://ayahaarber.wordpress.com.  

Elurikkuse elujaatavad tulevikunägemused

Novembri keskpaigas toimus Brüsselis elurikkuse kahepäevane arupidamine, kus osales üle kahesaja inimese enam kui kolmekümnest riigist üle kogu maailma. Arutelu kokkukutsujaks oli Belgia Bioplatvorm eesotsas Belgia teadusministri Sabine Laruelle’ga, kes ütles ka avasõnad arutelule.

Euroopa Liit seadis kaheksa aastat tagasi ambitsioonikaks eesmärgiks peatada elurikkuse taandumine aastaks 2010. Kahjuks ei suudetud seda saavutada. Seekordse arupidamise sihiks oligi leida elujaatavaid nägemisi, kuidas siiski pöörata elurikkuse kadumine vastupidiseks.

Põnev oli jälgida kahekümnes laudkonnas samaaegselt tekkivaid mõtteid, mis arvutite kaudu jõudsid asjatundjate laudkonda, kus neid mõjusamaks edasi ja ümber püüti sõnastada. Samas tõi see protsess kaasa ka esimese pettumuse – uute mõtete ja lähenemisviiside tekitamisel kippusid eriti uudsed mõtted takerduma nii laudkonnas istuva mõtete arvutissekirjutaja kui ka asjatundjate paneelis istujate arusaamisvõime teha. Tulemuseks oli tihtipeale uudsete mõtete tasalülitamine varem teada-tuntud tavamõteteks.

Näiteks pakuti meie laudkonnas välja mõte, et militaarvaldkonnas tehtud leiutused antaks hiljemalt viie aasta möödumisel tsiviilkasutusse. On ju paljud väärt leiutised nagu Internet, mikrolaineahi ja mitmed muud algselt pärit militaarvallast. Paraku takerdus mõte juba meie laudkonnas ning tõi peagi meie laua juurde asjatundjate laudkonnast hämmeldunud sõnastaja, kes küsis, kas me tõesti tahame närvigaasi anda koolilaste käsutusse.

Teine takerdumine ilmnes seoses sellega, et meiega kaasas oli meie äsja kuueseks saanud tütar Aotäht. Mitmedki korraldajad tunnistasid, et neid tabas hetkeks õudus: Laps konverentsiruumis! Aotäht ei lasknud end sellest suurt segada – ta joonistas kodu, südameid, lilli, liblikaid, kalu ja vette loojuvat suur punast päikest. Paljud fotograafid olid ta tegevusest vaimustuses, fotoaparaadid aina plõksusid ümber. Vaheajal tulid mitmed osalejad meie juurde ja tunnistasid, et oleksid pidanud ka omad lapsed kaasa võtma.

Siit ka mõte – kui tahame elujaatavalt vaadata elurikkuse kasvamise poole, siis peame kõigepealt võtma kaasa lapsed, need, kes selles elurikkamas tulevikus elama hakkavad. Küllap on üks põhjusi, miks elurikkus on taandumas just selles, et me ei võta kaasa lapsi, kes ometi on ju palju elurikkamad kui meie, täiskasvanud.

Maarahva tavapärases olemises, nii nagu teistegi põlisrahvaste juures suhtuti lastesse ja nende otsustusõigusesse täie lugupidamisega. Saamidel on juba mõneaastastel lastel omad põhjapõdrad, kelle saatuse üle vaid nemad ise otsustavad. Laste otsustus- ja omandiõigus kasvatab neis vastutustunnet. Vaid taoline kogukond suudab toime tulla sellega, et sajandeid kasutuses olnud puisniidul loendatakse rekordarv taimeliike ühe pindalaühiku kohta, nii nagu Läänemaal Laelatu puisniidul.

Meie rahva põlisväärtused ja olemisviisid on suutnud elurikkust suurendada meid ümbritsevas maastikus. See on see pärimuslik vaimuvara, mille kohta jakob Hurt ütles, et kui me ei ole suured arvult, siis saame olla suured vaimult. Sedasama vaimu peame kandma, võttes kaasa lapsi rahvusvahelistele kogunemistele, hoides ning hoolides elust meie kodude ümber ning väekates pühapaikades.

Autor: Mikk Sarv

Eesti XII talimängud 2013. aastal toimuvad Võrumaal

Eestimaa spordiliidu Jõud juhatus valis Eestimaa XII talimängude toimumiskohaks Võru.

Eestimaa XII talimängude korraldamiseks laekus mitu avaldust: Võru Linnavalitsuselt, Paistu Vallavalitsuselt ja Viljandi Linnavalitsuselt ning Jõgeva Vallavalitsuselt.

Talimängude edukaks korraldamiseks ning parema ülevaate andmiseks valmistasid kandidaadid ette kohapealseid olusid ja spordibaase tutvustava esitluse ning 1. detsembril toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud juhatuse koosolekul langetati otsus, mille kohaselt toimuvad Eestimaa XII talimängud 1.–3. märtsini 2013. aastal Võrumaal.

Võistlused toimuvad traditsiooniliselt suusatamises, suusaorienteerumises, korvpallis, lauatennises, males, kabes ning talvises jalgpallis 7×7. Talimängude programmi on kavas lisada ujumine, motokross ning talialade osatähtsuse suurendamiseks jäähoki, laskesuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped jm.
Tulevad „ummamuudu hullu talimängu“, kus Haanja maratoni kõrval on veel teisi huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/


Mis on õigeusk?

Pühapäeval, 12.detsembril kell 17 räägitakse Karksi valla Tuhalaane külamajas ortodoksi kiriku õpetusest, traditsioonidest, ajaloost ja kultuurist.

Loengusarja esimesel kokkusaamisel kõneleb EAÕK Räpina koguduse preester isa Tihhon (Tammes), kes  õppis teoloogiat Kreekas Thessaloniki Aristotelese ülikoolis ja on töötanud Kreekas vaimulikuna.

Võrumaa keelehuvilised jagasid omavahel kogemusi

Kolmapäeval, 24. novembril kogunesid Võrumaa keelehuvilised noored keskpäeval Võro Instituuti, et avardada oma silmaringi ajakirjanduse ja meedia osas. Muuhulgas tähistati aasta möödumist esimesest kohtumisest.

Kohtumise juhatas sisse Võru Kesklinna Gümnaasiumi 12. b klassi õpilane Birgit Pettai, kes rääkis oma suvisest reporteriametist Võrumaa Teatajas. Värvikaid seiku 30-aasta pikkusest ajakirjanikutööst ja näpunäiteid uudise kirjutamiseks jagas Mikk Sarv. Sõna sai ka Uma Lehe toimetaja Ülle Harju, kes kutsus noori üles kirjutamises kätt proovima. Päeva viisid läbi eesti keele õpetajad Raili Leesalu ja Kristi Pettai.

Rühmatöid alustati tutvumisringiga ning siis panid õpilased end proovile uudise kirjutamises. Tehti ettepanekuid ka tulevikuplaanide suhtes. Noored tahaksid edaspidi:

  • korraldada keelelaagreid;
  • mõelda keelehuviliste rühmale või organisatsioonile välja sobiv hüüdlause;
  • korraldada keelepäevi;
  • kohtuda kirjanike ja ajakirjanikega;
  • teadvustada ka teistele noortele keele hoidmise vajalikkust ja korrektse eesti keele kasutamist;
  • tutvustada oma kooli õpilastele Võrumaa noorte keelehuviliste tegemisi, kaasata neid ka ühisüritustele.

Autor: Raili Leesalu

Tallinnas kärgatas laupäeval kõu

Laupäeva õhtul sai Põhja-Eestis keset tihedat tuisku näha suhteliselt harva ettetulevat nähtust – talvist äikest. Esimene äikesehoog vallandus Paldiski kohal õhtul kell pool kaheksa, Tallinnas lõi kõu taeva valgeks kella 23 ajal.

Maret Järv kirjutab: „19.35 ja 20.40 olid Paldiskis parajad äikesetormid, vaheldus lumetormiga. Peale 19.35 pikselöökide hoogu lõi taeva selgeks, aga hiljem kordus nii lume kui piksena uuesti.“

Lasnamäel lõi kella 23.03 ajal merepoolse taevakaare täiesti valgeks, umbes minuti pärast järgnes müristamine. Mõne minuti pärast toimus sama veelkord, seejärel hakkas alla krõbisema lumekruupe. Talvine äike on üsna haruldane, seda enam, et eriti detsembris ja jaanuaris kiputakse seda segi ajama ilutulestikuga.

Noorteadlane Jüri Kamenik kommenteerib juhtunut ilm.ee-s: „Läänemerelt jõudis 4. detsembri õhtuks Soome lahele täituva osatsükloni kese, mille ümbruses tekkis hulgaliselt rünksajupilvi. Nende teke on seotud konvergentsiga tsükloni keskmes, sest sinna voolab igalt poolt õhku kokku ja sel pole mujale minna kui tõusta, moodustades konvektsioonipilvi. Lahtine meri andis pilvede lisaenergiat, lisaks on õhumass üsna külm, aga aluspind (meri) soe, nii et seegi andis lisatõuke ja nii see äike koos lumesaju ja lumekruupidega tuligi.“