7. ja 8. jaanuaril kell 10-14 toimub Urvaste seltsimajas Rooma kardinate kujundamise ja õmblemise töötuba. Juhendab Margit firmast Helakardinad.
Töötuppa tuleb kaasa võtta linase riidega sobivat niiti, käärid, seepi, mõõdulinti, võimalusel õmblusmasin ja hea tuju.
Õpitoas valmivad kardinad Urvaste seltsimajale, osaleja saab oskuse ise valmistada Rooma kardinaid.
Õpitoas osalemine on tasuta. Osalejate arv on piiratud. Kohvi, tee ja kerge kõhutäite eest on tasu annetuslik. Õpitoa toimumist toetab kohaliku omaalgatuse programm.
Registreerimine : klaar.anne@gmail.com, tel 529 2373
Rahvuslooma kandidaat Lääne-Virumaal Salla külas. Foto: Elina Kononenko
Eestlastel on olemas rahvuslill, rahvuslind, rahvuskivi, rahvuskala, ent veel ei ole rahvuslooma. Miks mitte valida siil, väike ja tubli nohiseja, meie rahvusloomaks? Nii arvavad aktivistid, kes kutsuvad üles valima siili Eesti rahvusloomaks.
“Siil Eesti rahvusloomaks!” kõlab nende üleskutse. Siil on ajast aega olnud meie nägu – väike, rahulik ja nohistab omaette, ent kui teda torkida, kukub turtsuma ja torkab valusalt.
Üle kõige maailmas meeldib siilile anda nõu suurtele, ent veidi ohmudele selle kohta, kuidas paremini sortsidele säru teha!
Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.
Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:
“Telegrammid Burjaatiast” (Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.
“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.
“Üles, alla” ( Režissöör Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel
“Särav Unistus” (Režissöör Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.
Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.
Täämbädsest Umast Lehest saa teedä, kumuudu mitmõ tunnõdu võrokõsõ hindäle uhkõ võrokõisi rahvarõiva pidokuvvõ ehk suurõsärgi saiva. Määne vana Võromaa suursärk vällä näge, tuud sai nikani ku timahava keväjäni nätä õnnõ muusõumin vai mõnõ ütsiku inemise sällän. Umas Pidos lassõ hindäle suurõsärgi tetä kümmekund vana Võromaa tähtsät ammõdimiist ja ka mõnõ naasõ.
Viil om juttu tuust, et Võromaa muusõumin saa nätä Tarto korgõmba kunstikooli fotoosakunna näütüst, välän omma ka katõ vana Võromaa fotokunstnigu pildi.
Saa lukõ ka jutuvõistlusõ kõgõ parõmbat nal’ajuttu ja Vello-koomiksit tuust, kuis viil inne euro tulõmist hindä kirsturaha är’pästä.
Päev pärast seda, kui jahimehed olid jahiloomadele jõulurahu välja kuulutanud, tampis noor põder Kuressaare Tervisepargis kuuest kohast üle suusaradade ja kadus laste kilgete saatel kelgumäe tagant üle tee metsa, kirjutab Meie Maa.
Foto on illustratiivne.
Aastaid Tervisepargis suusatanud inimesed pole seal kunagi varem põtra näinud, küll aga hulgaliselt rebaseid ja metssigade tõngutud maad.
“Ei tea, mis sellel põdral küll hakkas, et keset päeva äkki siin suusatajatega võidu sibama kukkus. Kas ta selles pisikeses metsatukas ööbis ja inimeste hääled ajasid ta ärevaks, ei tea. Olen aastaid käinud talviti kolm korda nädalas siin suusatamas, aga pole kunagi varem linna Tervisepargis põtra näinud,” imestas Rain Arnus, kes töötab Kuressaare autoteeninduses. Mees lisas muheledes, et ilmselt oli põder teadlik jõulurahu väljakuulutamisest.
Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus noore põdra jõulureedest linna Tervisepargis käimist suureks imeks ei pea. “Põtrade ränne käib siit läbi. Loode tammikust nad tulevad ning lähevad Tori abaja ja lennujaama vahelt läbi Vätta poolsaare poole,” selgitas Ärmus Meie Maale.
Jahinduse peaspetsialisti hinnangul võis noor põder jahihooaja lõpus omapead jääda, põdralehm ilmselt lasti eest ära. “Noored põdrad seetõttu liiguvadki rohkem ringi. Praegused ilmastikutingimused sunnivad samuti neid rohkem süüa otsima. Siin võib olla mitu seost. Põder on ka varem Kuressaare linnast läbi käinud, Tori abajast otse üle läinud.
Üldjuhul peaksid põdrad juba talvitumispaigad omaks võtnud olema. Võib-olla see põder oli mingil põhjusel erand. Põtrade talvitumispaigad on põhiliselt metsanoorendikud, enamasti männinoorendikud.
Kõige enam himustab ta pajuistandustes okste otsi, peenikesi võrseid, järgmisena männinoorendikke, seal ta koorib männikoort,” andis kogenud jahinduse peaspetsialist teada.
Kolmapäeval, 29. detsembril algusega kell 18 toimub Haapsalus Eesti raudteemuuseumis (Raudtee 2) Rohelise Akadeemia vestlusring, kus osaleb ka riigikogu liige Aleksei Lotman.
Koos kokkutulnutega vaadatakse Ago Ruusi loodusfilmi „Terra Maritima” ning arutletakse Läänemaa arenguvõimaluste ja keskkonnaprobleemide üle.
Rohelise Akadeemia vestlusring lõpeb kell 21. Söök-jook on kohaletulnutele tasuta.
Foto: Eesti Pärimusmuusika KeskusETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.
Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.
Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.
Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.
Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.
Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.
Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)
Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.
Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.
Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:
• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.
Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:
• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.
Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) lõpetab oma viienda Tallinna talvefestivali ”Tõsta pilk ja ava süda” suurejoonelise galakontserdiga, mille raames tehtud annetustest toetatakse erivajadustega individuaalõppijaid ja päevakeskuses (MTÜ Nirk) õppivaid hariduslike erivajadustega lapsi.
Keskuses õpib 16 Tallinna ja Harjumaa põhikooli õpilast, kellel ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik oma kodukoolis ja tavaklassis õppida. Lapsi transporditakse minibussiga ning kõige suurem mure on koolibussi finantseerimine, mis maksab päevas 900 krooni.
Heategevuslik galakontsert toimub teisipäeval, 28. detsembril kell 17.30 Tallinnas Kaarli kirikus. Esinevad: Pille Lill (sopran), Maria Veretenina (sopran), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel), EMTA Kammerorkester, Credo-Allika kammerkoor, Kehra Kunstidekooli plaatpilli ansambel Xilofono, juhendaja Ülle Raud, dirigent Eivin Toodo. Õhtut juhivad Meelis Kompus ja Pille Lill.
Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.
Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule
ETV heategevusprogrammi “Jõulutunnel” toetustelefonid sulgusid pühapäeva õhtul ning annetuskõnesid tehti üle 24 tuhande, kogudes hiidlaste haiglale 1 miljon 383 tuhat krooni.
“Hiidlaste soov, et nende meretaguses haiglas oleks kompuutertomograaf, leidis paljude televaatajate mõistmist ja toetust. Me soovisime ka laiemalt käsitleda ääremaade võimalusi, seal elamise riske ja suhteid suuremate keskustega ning suur tänu kõigile, kes elukorraldusele Eestis kaasa mõtlesid,” ütles Jõulutunneli produtsent Margus Saar.
Esimese jõulupüha 4,5-tunnise programmi partner oli Hiidlaste Koostöökogu, kes ühendab kohaliku kogukonna algatust osta Hiiumaa Haiglasse kompuutertomograaf, mis võimaldab hea diagnostika kohapeal ja seeläbi kiire ning õige meditsiiniabi.
Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.
Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.
Inglikollektsionäärid Maili (vasakul) ja Eve Vinn oma lemmikinglitega. Foto: Elina Kononenko
Veel täna ja homme on Võrus, Lembitu tn 2 avatud näitus, kus võib näha 700 inglit perekond Vinni rohkem kui 2000 esemest koosnevast inglikollektsioonist. Uksed on avatud kella 12-19ni.
Mõte inglitele ja haldjatele oma kodu luua on inglitiimil meeltes mõlkunud juba ammu. 2005. aasta novembris märkas Võrumaa perekond Vinn, et nende koju on ilmunud erinevaid teid pidi üsna suur hulk armsaid ingleid ja haldjaid. Nii sai samal aastal alguse juba eesmärgipärane ingli- ja haldjapere suurendamine. 20. novembril 2005 sai tehtud esimene sissekanne inglipere registrisse: selleks oli punasest sametist kleidiga ingel, mis sai jõulude eel koju toodud ühest Tallinna kauplusest.
Aastate jooksul on inglipere jõudsalt kasvanud. Ühtehoidvasse perre kuulub nii portselanist, klaasist, plastmassist, plekist kui ka tekstiilist ingleid/haldjaid. Peale kujude ilmestavad inglid oma iluga ka maale, nõusid (kruuse, taldrikuid), postkaarte (sh antiikseid), kalendreid, kelli jne.
2009. aasta 18. detsembril asutas inglitiim MTÜ Ingella, mis sai registrisse kantud 24. märtsil 2010.
MTÜ üheks eesmärgiks on inglite ja haldjate positiivsust tuua ka teistele inglite/haldjate sõpradele, mistõttu on suurimaks väljakutseks leida inglitele ja haldjatele omanäoline kodu, kus oleks mõnus olla kõigil. Selleks võiks olla galerii, mis oleks avatud kõigile sõpradele ja kus saaksid oma haldja- või ingliperet külla tuua ka teised toredad inimesed.
Praegu on loomisjärgus Ingella logo, kaubamärk, kodulehekülg ning tooted. Kui kellelgi on häid mõtteid, on MTÜ avatud pakkumistele.
Noortele pakutakse vaheajaks õues tegevust. Andrus Eesmaa foto
Tänasest, 27. detsembrist kolib Paide avatud noortekeskus kolmeks tunniks päevas oma tegevustega keskväljakul asuvasse lumelinna, kus noortele pakutakse õues tegutsemise võimalusi. Üritusega soovitakse meelitada noori koolivaheajal väljas liikuma, nõnda et vaheaeg ei mööduks ainult toas ja noored saaksid nautida lumerohket talve. Noortekeskuse töötajad on mõelnud korraldada erinevaid mänge ja võistlusi, millest oodatakse osa võtma kõiki noori, kel hea tuju ning seljas soojad riided.
Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust ka uuel aastal – esimesed doonoripäevad toimuvad Järvamaal 4. ja 27. jaanuaril.
Iga aasta lõpus on kombeks nimetada kõikvõimalike eluvaldkondade parimaid tegelasi. Eesti
Sumomaadleja Baruto on tuntuim eestlane maailmas. Mihkel Maripuu foto
aasta meessportlaseks meie sumoäss Baruto vaevalt saab, kuid Postimehe spordiosakonna hinnangul on tegemist tuntuima eestlasega maailmas.
Ozeki Baruto on sumo sünnimaal, ligi 130 miljoni elanikuga Jaapanis kangelase seisuses. Kui lisada siia veel sumost lugu pidavad riigid nagu Mongolia (2,8 miljonit elanikku), Bulgaaria (7,6) ja Eesti (1,3) ning tükike Hiinat (1,3 miljardit) ja Lõuna-Koread (49 miljonit), siis pole võitjas kahtlust.
Sportlaste kõrval on meil maailmakuulsaid heliloojaid, dirigente ja modelle, kuid populaarsuselt nad vaevalt Barutole vastu saavad.
Tuntuselt suudab Eesti tegevsportlastest Barutole konkurentsi pakkuda vaid USA jalgpallimeeskonnas New Yorgi Red Bullsis superhooaja teinud Joel Lindpere.
Auväärne kolmas koht kuulub ilmselt palju telepilti pääsenud tennisistile Kaia Kanepile, kuid võimalik, et kuus aastat Tomski Tomis veetnud ja Venemaa jalgpallifännide südamed võitnud väravavaht Sergei Pareiko näitajad on temast üle.
Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.
Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil
Dirigent Daniel Reuss.
esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.
28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.
Kaunimate Aastate Vennaskond annab täna kl 19.00 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses jõulukontserdi “Lumi langeb tasa lapsepõlve pääle”.
Kaunimate Aastate Vennaskond vaatab koos publikuga tagasi, millised olid need meie nooruse aastad, nende aastate jõulud, näärid, talved, laulud ja luuletused, soovid ja mõtted, kui olime lapsed.
Möödunud sajandi 20ndatest aastatest alates läbi nääriaegse 50-80ndate tänasesse välja. Kontsertetendus kestab 1,5 tundi ja laule on nii Eestist, Soomest, Venest, Ameerikast, Rootsist, Tšehhist, Ukrainast, Saksast kui ka Kaldast.
Indrek Kalda, kes rõõmustab oma 50. sünnipäeva juubeldades koos vennaskonnaga, on loonud laule, mida lauldakse samuti rõõmuga. Kontsert tasuline.
Kausthub Desikachar. Foto: Tallinna JoogaühingViimsi vallas Haabneemes algab täna neli päeva kestev kogemuslik seminar helide maailma. Juhendajaks Kausthub Desikachar Indiast. Viimsi keskkoolis toimuv seminar on mõeldud kõigile joogaharrastajatele ja neile, kes huvitatud helide ja meditatsiooni kasutamisest.
Neljapäevase seminari eesmärk on pakkuda osalejatele palverännakut helide maailma ning kogeda ja praktiseerida mantrate laulmist ja meditatsiooni, et kasutada neid oma vaimse ümberkujunemise teel.
Jooga filosoofia ja teised traditsioonilised India õpetused usuvad kindlalt, et heli on looduses loova ilu esmane ja põhiline mõõde. Sama põhimõte leidub ka teistest riikidest pärinevates vaimsetes õpetustes üle kogu maailma. Meie suhe helidesse nende erinevates vormides väljendub muusikas, ülistuslauludes ja kõnes ning on oluline osa meie elust.
Joogas on helide kasutamine tõusnud tähelepanu keskmesse tänu mantratele. Mantratel on loomupärane omadus mõjutada inimese sügavamaid tasandeid. Koos iidse meditatsioonipraktikaga peetakse mantrate laulmist kõige tähtsamaks ja peenekoelisemaks joogapraktikaks. Neid praktikaid pole kasutatud üksnes mõistmaks alateadvuse väljendusi ja mustreid, vaid ka nende mõjutamiseks ja muutmiseks positiivses suunas. Loe edasi: Viimsis algab täna põnev rännak helide maailma
Lükkame tänavad ja teed lumest puhtaks. Minge appi sõbrale või tuttavale või võhivõõrale. Näitame sellele lumele, kes tegelikult peremees on. Kutsu sõbrad ka appi!
Maanteeinfo telefoninumber on 1510 – sealt saab infot maanteede kohta, mida on vaja läbida.
Facebooki liikmed saavad oma osalemisest üritusel märku anda siin.
Meil Eestis on neli aastaaega. Igal ajal oma võlu ja valu. Talvel on kogu maa valge. Meid ümbritseb hääletu vatine vaikus. Kõik on justkui unne uppunud. Ega siis muidu mitmed loomad end kerra vea ja põõna. Isegi mõned inimesed magaksid hää meelega (kaasaarvatud mina) pikalt ja kaua, sest Emake Maa puhkab. Loodus puhkab. See on aeg iseendaga vaikselt olemiseks, puhastumiseks igas mõttes, et siis taas mõne aja pärast Ärgata.
Kevad toob alati meie meeltesse ürgset jõudu, lootust, soojust ja mida kõike veel. Kui talv on vaikuseaeg, siis kevad mu meelest ületab kõik aastaajad oma häälte kauniduselt ja rohkuselt. Milline imeline kõla on päikese käes sulavatel jääpurikatel või lumest läbimurdval ojakesel. Ja see lõhn, mida tundes su keha täitub õnnetundega. Ja need kelmikad linnud! Loe edasi: Lihtsalt üks mõtisklus
Jõuluõhtul esietendus Kadrinas Siku pere koduteatris maailma esimene kaerajaaniaineline näidend, mille aluseks olid Friedebert Tuglase tekstid ja erinevad kaerajaani folkloorsed üleskirjutused, teatas pere esindaja Rein Sikk.
Eriti hästi kukkus näitetrupil välja poolpaljaste tüdrukute piilumise stseen :-).
Lõpuks tantsiti koos jõuluvanaga kaerajaani. Ühtekokku oli see üksnes jõuluaegu tegutseva pereteatri üheteistkümnes hooaeg ja esietendus.
Foto: ahtokaasik.wordpress.comAhto Kaasik, Maavalla koja vanem
Maavalla kalendris algas jõulukuu 25. päeval uus aasta, mille järkekorranumber on 10 224. Ligikaudu nii vana on meie maa ja rahva ühine lugu. Jõuludel on selles loos põline ja tähenduslik koht.
Jõulusid on pidanud meie maausulised esivanemad ning teised Euroopa põlisrahvad igiammustest aegades peale. Jõulud on aastavahetuspüha. Jõulukuu 25. päeval algab uus päikeseaasta.
Jõululaupäeva ehk vana-aasta viimast päeva tähistame suurima pidulikkusega. Esimesel jõulupyhal, 25.12. toimub kogu loonat ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring. Loe edasi: Maarahval algas jõuludega 10 224. aasta
Heategevuslikku saadet juhib Kirsti Timmer. Foto: kanal11.eeTäna, 26. detsembri õhtul on eetris heategevusliku sisustamissaate „Kodutunne“ esimene osa, kus ulatatakse abikäsi Väike-Maarjas elavale Siirile, kes kasvatab üksi viite last.
Siiri korter on eluohtlikus seisukorras, aga õnneks on maailmas hoolivaid inimesi, kes saatetiimi üleskutsele reageerisid ja nii sõitsidki saate tegijad esimesena just Siiri juurde.
„Kodutunne“ on iganädalane saatesari, mis keskendub inimestele, kelle kodu on mingil põhjusel kehvas seisus.
Saade aitab kehvemas seisus inimestel saavutada oma kodus tõelise kodutunde.
Saatetiim koos saatejuht Kirsti Timmeriga tõttab appi ja igal nädalal parendatakse üks objekt, olgu selleks lastetuba, elutuba, vannituba või hoopiski perekonna auto.
Kõpu teekaamera pilt täna kl 18.01. Foto: MaanteeinfokeskusMaanteeinfokeskus annab teada, et lumesadu ja tuisk on hakanud Ida- ja Kagu-Eestis tasapisi taanduma, kuid liiklemine on endiselt raskendatud. Probleemsed on jätkuvalt kõrvalmaanteed. Sõidu otstarbekust tuleks igati kaaluda, sest väiksematel teedel on läbimatuid lõike.
Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel on tuisuvaale ning nähtavus on piiratud saju ja teel lendleva lume tõttu. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku –5 kraadist kuni –7 kraadini.
Harjumaal on lume ja tuisu tõttu läbimatu Kasispea-Ilumäe maantee. Raskesti läbitav on Viinistu-Pärispea maantee.
Ida-Virumaal on läbimatud tee Tallinn-Narva maanteelt Aa hooldekoduni, juurdepääs on tagatud kõrvalolevate teede kaudu; Kogu-Kalvi tee, ligipääs Kalvisse Aseri kaudu; Järve-Valaste tee, ümbersõit Ontika kaudu; Allküla-Martsa tee, ümbersõit on Toila kaudu; Soodumäe-Moldova-Aa, Moldova karjääri tee ja Varja-Moldova tee.
Kitsendatult läbitav on Saka-Ontika-Toila, Voorepere-Saka, Toila-Voka, Voka-Sillamäe, Lüganuse kalmistu tee, Kõrkküla-Erra ja Aa ranna tee.
Lääne-Virumaal on läbimatud Porkuni-Loksa küla tee, ligipääs Loksa külasse Kullenga ja Väike-Maarja kaudu; Kadrina-Undla tee, ligipääs Undlasse Kadrina-Viitna teelt. Kitsendatult läbitavad on Vilgu-Vinni-Pajusti ja Vilgu-Väike=Maarja tee.
Järva maakonnas on läbimatud Anna-Peetri-Huuksi, Koigi-Köisi ja Seidla- Järva=Jaani maanteed. Raskesti läbitavad on Otiku-Eivere, Väätsa-Nõmme ja Jootme-Koeru maanteed.
Ohutut liiklemist, kuid talvetingimustes liiklusesse minnes võtkem kaasa lumelabidas ning laetud mobiiltelefon.
Ivi Rausi,
