Täna algavad Hiiumaal Mõisameistrite päevad

Täna kell 16 avatakse Suuremõisa lossi pargis Hiiumaa vigursaagijate seltsi poolt korraldatavad ja kolm päeva kestvad Mõisameistrite päevad.

Lossi pargis spordihoone tagusel kiigeplatsil ja selle ümbruses toimuvate päevade peategevuseks on suurtest puupakkudest kujude saagimine ja töiste helide tekitamine. Et asi ise ja tööga kaasnevad helid oleksid nauditavamad, tegutsevad koos saagijatega veel sepad ja kiviraidurid. Müra on hoopis muusika, mille peadirigendiks on Ivo Mänd.

Kuna töö on väga mahukas, siis tehakse seda kolm päeva. Läbi nende kolme päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida) „suure kunsti sündi“ ja samas ka einestada. Pargis saab jalutada ja vaadata lossi kompleksi.

Reede õhtul kell 20.00 süüdatakse kahe tiigi vahelisel platsil tuleskulptuur ning lossihoovis algab rahvalik pidu kus esineb ansambel Ai Velled. Sissepääs peole on tasuta. Avatud on ka Heltermaa hotelli puhvet.

Mõisameistrite päevade ametlik lõpetamine toimub laupäeval, 23. juulil kell 16. Pärast ürituse ametlikku lõppu on võimalik jälgida väikest eeskava ja seejärel algab oksjon, mille viib läbi Artur Valk. Müüki lähevad 1€ alghinnaga kõik kohapeal tehtud tööd. Soovi korral saab valmis kujusid osta enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga.

Ürituse peakorraldajaks on Hiiumaa vigursaagijate selts kohaliku omaalgatuse programmi toel. Mõisameistrite päevade läbiviimist toetavad veel Pühalepa vald, Faasion OÜ, Rauapood, Suuremõisa Tuletõrjeselts, Hiiumaa Ametikool, Jetoil.

Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Lukas Groen

Järgmisel nädalal algab Pärnus esimene rahvusvaheline Järvi suvefestival. Järvi dirigentide kursusest välja kasvanud festivalil saab kuulata kümmet kontserti, mida annavad esinejad Eestist ja välismaalt. Festivalil on kolm olulist tahku – Järvide suguvõsa, dirigentide meistrikursus ning festivaliorkester, mis koondab nii Eesti kui välismaa noori muusikuid ning mida juhatab Paavo Järvi.

Festivali juhatuse liige ja üks korraldajatest Lukas Groen andis kylauudised.ee portaalile enne festivali algust intervjuu. Kuigi Groen on hollandlane, rääkis ta eesti keeles.

Järgmisel nädalal on Pärnus algamas esimene Järvi suvefestival. Kas kõik on festivaliks valmis?

Muidugi. Muidugi mitte (naerab).

Mis siis veel on vaja teha?

Tegelikult on kõik korras. Kava on korras, kõik solistid ja muusikud on olemas, teeme praegu viimaseid asju. Kavaraamat on veel teha, finantsasjad vajavad üle vaatamist, aga kõik on korras.

Minnes päris algusesse, siis kuidas sündis Järvi suvefestival?

Kaks aastat tagasi korraldasime esimest korda koos Jüri-Ruut Kanguriga Neeme Järvi meistrikursusi, mis olid enne Oistrahhi festivali osaks. Korraldasime seda Leigol ning see õnnestus hästi. Paar päeva oli ka Paavo Järvi kohal. Siis oli Paavo ja Neeme soov, et läheksime tagasi Pärnusse, seal on alati parem, parem kontsertimaja ja paremad võimalused. Eelmisel aastal olimegi Pärnus tagasi. Mõlematel aastatel oli palju kontserte. Eelmisel aastal oli neid kaheksa või üheksa ja hakkasime juba siis rääkima, et see on festival ja hea tasemega festival. Elasin Hollandis Rotterdamis ja seal korraldati Gergievi festivali. Nii ma mõtlesingi, et kui on olemas Gergievi festival, siis, miks ei võiks olla Järvi festival. Seda enam, et Järvide peres on juba kolm tuntud dirigenti, Neeme Järvi on väga tuntud, ka Paavo Järvi teeb maailmas ilma ja kuulub dirigentide tippu. Ka Kristjan on tubli, teda küll sel aastal pole, aga loodame, et ta tuleb järgmisel aastal. Siis on Teet ja Marius ja teised Järvid, kes käisid eelmisel aastal ja tulevad jälle. Järvidel on ka palju tuntud sõpru maailmas, nii et tuleb esinejaid välismaaltki, näiteks Mikhail Zemtsov Hollandist, Ivry Gitlis on täiesti tippu kuuluv viiulimängija. Festivalile tuleb ka väga palju eestlasi, kes õpivad või töötavad kuskil maailmas, peaaegu kõik tulevad siia ja mängivad festivaliorkestris. Loe edasi: Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Rahvusvaheline laager Järvamaal ootab vabatahtlikke

MTÜ Tahe Teha ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsuvad vähemalt 18aastaseid noori kandideerima rahvusvahelisse vabatahtlikke laagrisse Järvamaal. Laager toimub 8.-21. augustini, kandideerimise tähtaeg on 1. august.

Juba viiendat korda peetavas laagris osaleb traditsiooniliselt 20 inimest, kellest pooled tulevad laiast maailmast. Varem on laagris osalenud noori Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist, Poolast, Jaapanist, Koreast, Teksasest, Karjalast jne. Noori  vahendab Eestisse MTÜ Noortevahetuse ArenguÕhing EstYES.

Laagris tõstetakse au sisse vabatahtlik töö, mida tehakse enamasti avalikus kasutuses olevatel objektidel. Sel aastal pakuvad laagris vabatahtlikele tegevust MTÜ Jalametsa Külaselts, Retla Põhikool, OÜ Estonia, Imavere Vallavalitsus ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu).

Vabatahtliku panuse eest pakutakse laagrilistele võimalust osaleda vahvatel lõbusõitudel, ekskursioonidel, kanuutamist, õhtuseid piknikke ja palju muud vahvat. Laager pakub head võimalust tutvuda teiste maade kultuuriga ning harjutada võõrkeeli. Majutuse ja toitlustuse pärast laagrilised muretsema ei pea.

Täpsema info kandideerimise kohta leiab Järvamaa infoportaalist ja EstYes kodulehelt.

 

Värskas saab veeta kirjut päeva

Sel aastal “Peko” lavastusega tuntust kogunud Värska laululava ootab huvilisi 23. juulil kolmandale Seto Folgile, mis kannab alapealkirja “Kirriv päiv”.

Üles astuvad leelokoorid ja Seto kuningriigi parimad pillimängijad. Lisaks saab esinemas näha folklooriansambleid Trallikud ja Kiiora. Õhtu lõpetavad kaks peaesinejat – Svjata Vatra ja Zetod.

Enne folgipeo pidulikku avamist saavad huvilised osa võtta õpitubadest, kus õpetatakse seto leelot meestele ja naistele. Samuti saab külastada Taarka Pärimusteatri Noortestuudio õpituba. Õpitoad toimuvad kella 12.00-14.00 Seto Talumuuseumi rehe ees.

Päeva juhib ülembsootska Ahto Raudoja. Peoplatsil toimub käsitöölaat, koostöös käsitööseltsi Kiravüü´ga saab proovile panna oma käsitööoskused. Avatud on lastetelk, kehakinnituseks pakutakse seto sööki-jooki.

Täpsem info: www.verska.ee või telefonil 529 1619.

 

Sännas hakatakse valmistama kuppel-pizzaahju

Nädalavahetusel peetava suvelaagri “Kohtumine permakultuuriga” raames toimub 22. juulil kell 15:00 kuppel-pizzaahju teoreetiline ja praktiline koolitus.

Koolitajaks on Stefan Glockner (Aldinga kunsti-ökokülast http://www.aldinga-artsecovillage.com.au/) Austraaliast, kes õpetab pizzaahju tegema. Ahju tegemine algab juba 21. juuli ehk neljapäeva hommikupoolikul ja kestab kaks päeva. Õpituba on avatud kõigile huvilistele ja toimub tasuta.

Lisaks saab 23. juulil kell 15:00 osaleda Sänna Kultuurimõisas niisutussüsteemi ehitamise teoreetilises ja praktilises õpitoas, mida juhendavad Stefan ja Heidi Austraaliast. Õpituba on tasuta ja avatud kõigile huvilistele

Õpitubades osalejatel palutakse kaasa võtta head-paremat teelauale.

Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

Teoks saavad esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud

Jõgevamaal asuvas Juula külas toimuvad 24. juulil Eesti esimesed lapselaste ja vanavanemate olümpiamängud. Üritus algab kell 14.00 ja osalema oodatakse kõiki sportliku riietuse ja rõõmsameelsusega varustatud lapselapsi ning vanavanemaid.

Olümpiamängud avatakse avatseremoonial. Toimuvad rongkäik, olümpiatule süütamine ja virgutusvõimlemine. Olümpiaaladena on kavas osavus, taiplikus ja loovus. Lisaks saab võistelda omaloominguvõistlusel “Lapsel on hea ja ohutu olla!”. Päeva lõpetavad suupisted ja medalite sadu.

Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse programm, Tabivere vald, MTÜ Eesti Naabrivalve, OÜ Vudila.

Buss Maarja-Magdaleenast väljub kell 13.00 ja Tabiverest kell 13.30. Tagasi sõidetakse õhtul kell 18.00.

Juula küla on väike kauni looduse ja  paarikümne taluga küla Jõgevamaa kaguservas voorede ja järvede vahel, kus elab püsivalt 75 inimest: on aktiivseid pensionäre, töökaid keskealisi, tublisid noori  ja palju rõõmsameelseid lapsi. Küla elanikkond on viimaste aastatega järjest suurenenud ja noorenenud. Külarahvas tegutseb valdavalt oma talumajapidamistes või sõidab iga päev tööle ümberkaudsetesse suurematesse keskustesse: Tartusse, Tabiverre või Jõgevale.

Nava Lava festival kutsub Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale

22.-24. juulini toimub Eesti ja Läti piiriääres Lillis kuues Nava Lava festifal, mis tänavu on pühendatud Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale.

Kolme päeva jooksul saab nautida näitemänge, luuleetendusi, klassikalist laulu ja ooperikatkeid. Vaheaegu võib täita matkade, ujumise, marjakorjamise või mulgi toidu maitsmisega.

Kõigil kolmel päeval etendatkse Silvia Soro näidendit “Väike kange mulgi naine”, mis käsitleb Hella Wuolijoe, neiupõlvenimega Ella Marie Murriku lapsepõlve- ja noorusaastaid mulgimaal ja Tartus, kus tema suhtlusringi kuulusid Jaan Tõnisson, Hugo Treffner, Gustav Suits, Aino ja Oskar Kallas ja teised Eesti elus hiljem olulist rolli mänginud inimesed.

Luuleküünis saab luuleteatri raames kuulata Hella Wuolijoe poeemi “Sõja laul” esilavastust Eestis. Luulekava mängivad ja on lavale seadnud Viljandi Kultuuriakadeemia tänavused lõpetajad Ott Kartau, Ragne Veensalu, Kait Kall ja Ivo Reinok.

Näha võib flamenkotantsu Maria Kääri esituses ning kuulata Prantsuse ja Hispaania lauluklassikat mezzosopran Monika Evelin Liivi esituses.

Laste- ja perepäeval on võimalus meisterdada looduslikest materjalidest, mängida erinevaid keskkonna- ja osavusmänge ning vaadata Karksi noorteteteatri “O” etendus “Jäätise kuningriik”.

Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.

Lennusadamas saab näha senileitutest vanimat laeva

21. juulil kell 18.00 kutsub Lennusadam kõiki Noblessneri sadamasse, et oma silmaga näha Eesti üht vanimat puulaeva. Maasilinna laev on 16. sajandist pärit unikaalne leid ning üks vanimatest senileitud Eesti laevadest, mis renoveeritud kuues Lennusadama muuseumis oma koha leiab.

Puulaevadest räägivad Herkki Haldre Eesti Ajalooliste Laevade seltsist  ning merenduse edendaja Jaanus Tamme. Oma silmaga saab näha ajaloolise Maasilinna puulaeva restaureerimisprotsessi ning saab ka ise käed restaureerimisprotsessi külge lüüa! Lisaks Maasilinna laevale saab näha hulgaliselt muid ajaloolisi ja tänapäevaseid puusõidukeid.

Üritus on tasuta!

Noblessneri sadam asub aadressil Tööstuse tn 48. Noblessneri sadamale saab läheneda Tallinna kesklinnast bussiga nr 3. Bussist välja astuda “Kungla” peatuses (ja kõndida natukene edasi) või “Volta” peatuses (ja kõndida natukene tagasi). Tõkkepuudest pääsevad läbi ürituse külalised. Jalgsi tulijail on võimalik koguneda Lennusadama piletikassa ees (Küti 15a/17) 15 minutit enne ürituse algust, kust mööda ranna äärt jalutatakse ürituse toimumispaika.

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama ürituste sari, mis toob suvetäie põnevust varsti avatava meremuuseumi ajaloolisele õuele. Üritustest saab osa 21. juulist 1. septembrini kuuel korral neljapäeviti. Vaata lisa siin.

Postimuuseumis avab uksed „TEATE ? JAAM”

22.-24. juulini toimuvate Tartu Hansapäevade raames ootab Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu)  osa võtma „TEATE ? JAAM“ töötubadest. Kolmel päeval on võimalik alates kella 11st kuni 18ni omandada uusi teadmisi postimaailmast juhendajate käe all.

Töötubades saab valmistada  postkaarte, kirjutada skriptooriumis kalligraafilise kirjaga kaardile, märgistada kaart Hansapäevade templiga, pitseerida ümbrik vahaga ja saata kiri tulevikku. Kiri tulevikku läheb teele aasta pärast, selle võib saata iseendale, sõbrale või jõuluvanale.

Töötubades osalemine on tasuta!

Tartu Hansapäevade täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Otsitakse inimest, kes pole käinud Tallinnas

MStudio otsib inimest, kes pole kordagi käinud Tallinnas ja oleks üle 20 aasta vana. Koostöös telekanaliga Kanal 2 tahetakse valmis teha telesaade, mis viib inimese, kes pole pealinna sattunud, sinna kohale. Telesaate idee sündis faktist, et Tallinn on 2011. aasta kultuuripealinn.

Inimestel, kes pole Tallinnas käinud, palutakse ühendust võtta aadressil siim@mstudio.ee

Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks

Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi  poisse ja tüdrukuid.

Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.

Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.

Ülle Sillamäe, näitejuht

Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Haanjamaa ootab külalisi suitsusauna nädalale

23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Paljudes paikades kadunud suitsusauna traditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Ehkki suitsusauna kütmine võtab aega 5-7 tundi, võtavad paljud pered selle ette iga nädal ja mõned isegi mitu korda nädalas. Nii on suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks ka täna. Neid tõekspidamisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks rituaalidele peab täpselt teadma, kuidas sauna kütta, et sinna ei jääks vingu ega suitsu ja leil ei kõrvetaks.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed. Lisaks suitsusauna mõnule ilmestavad nädalat akustilise ehk „stepslivaba“ muusika kontserdid selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas vana kombe kohaselt liha suitsutama.

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Kell 10 hommikul saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

23. juulil ja 30. juulil kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja laulma. 23. juulil mängib külalistele folkansambel Ethno in Transit ja 30. juulil kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Pärast lõunapausi minnakse peredesse laiali, sest toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing!

Lisaks saunapäevadele mahuvad suitsusauna nädalasse ka 28. juulil toimuv suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas 29. juulil kell 19.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil +372 503 2341 (Eda Veeroja). Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega Haanja Kultuurikoda. Toetavad Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Lisainfo:
Ivi Rausi
Haanja valla kultuuritöö juht
ivi.rausi@gmail.com
+372 5305 4164

Kepikõnnimaraton Noarootsis

Start on pühapäeval, 24. juulil 2011 kell 11 Roosta parkla juurest. See asub Roosta puhkeküla lähedal (www.roosta.ee), täpsem info asukoha kohta on kättesaadav SIIT. Osalejate kohaloleku registreerimine algab kohapeal kell 10 ning enne starti tehakse ühine soojendusvõimalemine.

Pärast starti on osalejatel aega maksimaalselt 10 tundi, et jõuda finišisse. Osalejad, kes ei ole kella 20:00 jõudnud viimasesse kontrollpuntki (mis asub umbes 4 km enne lõppu), diskvalifitseeritakse rajalt ning suundutakse otseteed finišisse.

Võimalus on kõndida ka pool maratonist, kuid teadmiseks, et täispikk maraton ei ole lihtsalt kaks ühesugust ringi! Põnevust ning huvitavaid elamusterohkeid kohti jätkub ka teekonna teiseks pooleks. Raja keskel on iga 6 km tagant kontrollpunktid, kus saab energiavarusid täiendada väikese suupiste ning joogiga. Maratoni lõpus ootab kõiki mõnus söök koos kosutava karastusjoogiga. Täispika maratoni distantsi läbijatele on auhinnaks KARIKAS!

Tutvu lähema infoga!

 

ELF kutsub õpetajaid Saaremaale ja Manilaiule

Eestimaa Looduse Fond kutsub õpetajaid ja õpetajaks pürgijaid pärandkoosluste teemalistele talgu- ja õppelaagritesse Saaremaal Laidevahes ja Manilaiul.

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

– 6.-8. augustil toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset, kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
– 9.-11. septembril oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes, kui tubases juturingis.

Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna SIIN.

Pärandkooslustega saab tööriist käes tutvust teha veel järgmistel talgutel:
3.-5. augustil Kõretalgud Luitemaal Võidukülas. Lähem info ja kirjapanek!
9.-17. augustil Palupõhja pikad talgud. Lähem info ja kirjapanek!
25. – 28. august Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis. Lähem info ja kirjapanek!

Silma tasub peal hoidaga pidevalt täieneval talgute galeriil ja Talguregati meeleolukal (b)logiraamatul.

Info:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee
siim@elfond.ee
+372 5646 9026

Lahemaal õpetatakse kiviaedade ladumist

Keskkonnaamet ja Eesti Vabaõhumuuseum korraldavad ühiselt „Kiviaia ladumise meistrikursuse“ 30.-31. juulil 2011 Muuksi ja Uuri külas Lahemaal. Kursust juhendab Marike Laht, Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator. Kursus on mõeldud kuni 20-le inimesele ning vajalik on eelnev registreerimine. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Gustav Vilbaste. Uuri küla. ERM fotokogu

Koolituse eesmärgiks on anda väike ajalooline ülevaade erinevat tüüpi kiviaedadest kui paikkondlikust eripärast: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi.

Koolituse käigus õpitakse selgeks paikkonnale traditsiooniline „suurte paeplaatidega“ või „pikendustega“ paekiviaia ladumine. Paestel aladel on iseloomulikeks piireteks paekiviaiad. Kahala järve ümbruses on neid kümneid kilomeetreid. Siin on olnud kasutuses nii segaaedu kui paekiviaedu kui paeplaatidega paekiviaedu. Koolituse käigus taastatakse Muuksi külas riigimaal ühte kaunimat ja keerukamat aiatüüpi – paeplaatidega paekiviaeda Gustav Vilbaste poolt sellest kandist tehtud ajalooliste fotode põhjal.

Tutvu koolituse ajakavaga täpsemalt siin!

Lisainfo ja registreerimine kuni 29.07.2011:
Ave Paulus, +372 5332 7893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Kihelkonna vallas toimub Rannarahva päev

Kihelkonna vald

Rannarahva päev toimub 30. juulil 2011 Saaremaal Kihelkonna vallas Papisaare sadamas.

Programm:
Kell 9 külastatakse Kihelkonna valla majakaid (kirikutorn, Abaja, Harilaid). Ainult eelregistreerimisega telefonil +372 516 5916.
Kell 15 tehakse ülevaade Papisaare sadama minevikust.
Kell 16 algavad muud päevakohased tegevused.
Kell 21 saab alguse jalakeerutus.

Müügil kõhutäide ja keelekaste!

Battery Surfilaager 2011 püstitas kõikide aegade külastajarekordi

Eile lõppenud purjelauahooaja tippsündmus Battery Surfilaager 2011 tõi kohale rekordarvu külastajaid – 4100 inimest. Selleaastane, järjekorras juba 13. surfilaager erines varasematest ka suurema hulga surfikoolituste ning ulatusliku meelelahutusprogrammi poolest.

Seekordne külastajarekord on viinud Battery Surfilaagri mõõtmetelt järgmisele tasandile. “Korraldajatena meil on hea meel, et huvi ürituse ning surfi vastu on nõnda suur. Surfilaager on oma kontseptsioonilt perefestival ning Battery Surfilaagri 2012 prioriteediks on pered nii spordi kui meelelahutuse seisukohast – surf on eluviis!” rääkis Alar Vettik, Battery Surfilaagri peakorraldaja. Et ka edaspidi vastata külastajate ootustele, kavatsevad korraldajad edaspidi ürituse kodukorra reegleid karmistada. “Sel aastal olid juba kasutusel erinevat värvi käepaelad alaealistele kampaania NO-ALKO raames,” lisas Vettik.

Surfilaagri korraldajatel on hea koostöö Noarootsi vallaga, et kohalikke elanikke ja ettevõtjaid ürituse korralduses võimalikult palju kaasata. “Suurüritused elavdavad ju piirkonna majandust ning teeme kohalike ettevõtjatega heal meelel koostööd,” selgitas Vettik. Vallaelanikel oli võimalus külastada surfilaagrit ilma tasuta. “Vallale eraldatud pääsmetest realiseeriti üle 90%,” lisas Vettik. Ürituse korraldaja MTÜ Eesti Purjelaualiit kasutab ürituselt saadud tulu noorsportlaste toetamiseks.

Battery Surfilaagris korraldati seekord topeltarv koolitusi ning toimusid Purjelaualiidu kalendri raames korralised võistlused. Naiste võistluses Roxy Ladies Surf osutus võitjaks Maarja Niinemets ning harrastajate klassi võistluse Bacardi Fun II üldvõitjaks Aivar Kajakas.

Ülimenukaks osutus “Tantsud surfariga”, kus Tantsuakadeemia õpetajate käe all surfarid oma tantsuoskuse proovile panid. Rahva hääletusel osutus võitjaks Team Jahe esindaja Kent Parika ja tantsuõpetaja Eva-Lena Raenok. Populaarne oli ka Martin Saare Kunstituba, kus valminud töödest pandi kokku surfilaagri ühismaal. Aktiivselt võeti osa Tantsuakadeemia treeningutest ning osaleti päevajuht Anatoli Tafitšuki juhtimisel seltskonnamängudes. Õhtul sai nautida muusikavalikut igale maitsele – esinesid Martin Saar, Mihkel Mattisen, Aides, Võõras, Outloudz, Dramamama ning Denise Fontoura.

Eesti Purjalaualiidu ametlikud fotod üritusest!

Fotode autor Liis Härmson.

Lisainfo:
Helen Unt
Battery Surfilaager 2011 pressiesindaga
+372 502 2757
helen@surf.ee
www.surfilaager.ee

Jõgevamaad esindavad Europeade festivalil Torma ja Pala rahvakultuuritegijad

 

Juuli 2009 tantsupidu

20.-24. juulini Tartus toimuval 48. Euroopa rahvakunstifestivalil Europeade esindavad Jõgevamaad Torma naisrühm koos kapelliga ja Pala segarühm Tuuritajad.

Torma naisrühma  eestvedaja Evi Štukert märkis, et rahvatantsijad on koos kapelliga 2003. aastast  alates  esinenud välisriikides toimunud Europeade festivalidel, mistõttu Tartus toimuval rahvakultuuri suursündmusel osalemist peeti lausa aukohuseks. „Konkursisõela läbida ei tulnud, kuid et Eestist pääseb esinema kümme naisrühma, tuli teatud mõttes kiirustada. Nii panimegi end aegsasti kirja.“

„Festival avatakse Tartu lauluväljakul kontserdiga  „Flamenkost Kaera-Jaanini”, kus esitame koos teiste rühmadega ühistantsu, milleks on Ülle Fersheli Kodu. Torma rühm esineb kolmel-neljal päeval ka tänavakavades. Rahvakultuuritegijaid kohtab festivali ajal igal Tartu tänavanurgal. Eestlaste püsivaks esinemispaigaks on aga Küüni tänaval, kaubahalli ja Poe tänava vahel, asuv parkla,” ütles Štukert. „Tartus toimuva Europeade festivali muudab ainulaadseks Türgi ja Venemaa rühmade esmakordne kaasa löömine,” lisas ta.

Segarühmasid osaleb Europeadel Eestist viisteist ja Jõgevamaad esindab Tuuritajad Palalt. „Kuna Euroopa suurim rahvakultuurifestival toodi lausa ukse ette, oli sealt osavõtmise soov meile absoluutselt kindel,” lasus juhendaja Malle Weinrauch. „Kohustuslikuks  repertuaariks on  Tuljakut, Oiget ja Vasembad, Kosjatantsu ja Kaera-Jaani. Esitame aga mitmeid teisigi tantse, mida oleme hoolega selgeks õppinud,” lasus rahvakultuuri edendaja.

Jaan Lukas

Eesti Loodusfondi talguregatt startis

ELFi talgud seilasid jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas on paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon.

Regatt koosneb kahest etapist. Esimene etapp kestab 17.-23. juulini. Sõidetakse marsruudil Manija-Abruka-Virtsu. Abikäsi ulatatakse Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal.

Teine etapp kestab 23.–31. juulini ja marsruudiks on Kesse-Osmussaar-Vormsi. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23.
juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema. Tahetakse uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga. Regatilised jagavad omi muljeid: http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Pärnus toimub Eesti esimene Rannaspordi festival

Esmakordselt toimuval Rannaspordi festivalil on ühendatud neli suurepärast rannaspordiala: rannajalgpall, rannavõrkpall, footvolley ja rannatennis! Mängima on oodatud nii mehed kui naised, nii noored kui vanad, sõpruskonnad, võistkonnad, firmad!

Festivali avamine toimub 29. juuli õhtul Pärnu rannas, rannaspordialade turniirid algavad laupäeval, 30. juulil, finaalidepäevaks saab pühapäev, 31. juuli.

Kogu festivali patrooniks on heategevusorganisatsioon UNICEF, läbi kelle toetab festival laste- ja noorte vabaajaveetmise võimalusi!

Registreeri oma võistkond sellele lahedale festivalile ja veeda suurepärane nädalavahetus Pärnus! Juuli lõpus oodatakse Pärnu randa ligi 25 000 inimest ja kõigile pealtvaatajatele on rannas toimuvad üritused tasuta!

Tutvu festivali kodulehega!

Mõniste pakub peredele sportlikku nädalavahetust

23. juulil toimub Mõniste pargis kogupere sportlik suveüritus Mehkamaa triatlon. Lisaks triatlonile saab osaleda perevõistlustel, minitriatlonil ja individuaalaladel.

Mehkamaa triatlonist osavõtuks tuleb moodustada kolmeliikmeline võistkond. Osa tohivad võtta noored alates 15. eluaastast ja võistkonna üks liige peab olema vähemalt 18. aastane. Võistkonnal peab kaasas olema üks ratas. Võistlus ise koosneb kanuusõidust Varstu alt Mõniste sillani, sealt jookseb võistkond Mõniste parki, kus sõidetakse ükshaaval jalgrattaga ümber järve. Aeg läheb kinni võistkonna viimase võistleja järgi. Buss viib võistlejad  stardikohta 12.45, et kell 13.00 saaks esimene võistkond startida, järgnevad võistkonnad stardivad väikeste vahedega.

Lastele korraldataval minitriatlonil võisteldakse kahes vanuserühmas – 3-4 aastased ja 5-7 aastased. Minitriatlonil vajavad lapsed samuti jalgratast, mis tuleb endal kaasa võtta.

Individuaalalasid on kolm ja võisteldakse erinevates vanusegruppides. Õhtul paluvad korraldajad kõiki tantusle ansambel Noel saatel.

Üritus on kõigile tasuta. Triatlonil osaleda soovijatel palutakse end registreerida 20. juuliks telefonil 51 99 05 08

Päeva kava:

10.30 – 11.00 algab võistlustele registreerimine

11.00 Mängude avamine

11.15 Võistlus peredele

11.30 Individuaalalad ja lastele algab MINITRIATLON

13.00 TRIATLON

16.00 autasustamine (orienteeruvalt)

Järjekordne Võru folkloorifestival sai ajalooks

Pühapäeval lõppes üheksa riigi ühendorkestri esinemisega järjekordne Võru folkloorifestival, mis sel korral oli pühendatud ehtele.

Enne peo lõppenuks kuulutamist tegi Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman teatavaks mõned faktid tänavusest peost. Tänavatantsu tantsis ligi 2000 tantsijat. Nelja päeva jooksul toimus 53 erinevat üritust. Oma kaupu pakkus üle 140 käsitöölise ja kaupmehe. Osales 35 erinevat truppi tantsijaid, lauljaid, pillimängijaid ja seda kõike käis vaatamas ligikaudu 10 000 inimest. „Eestis hoitakse oma kultuuri hästi. Meid on piisavalt palju, et maailmale hüüda: meie laul kostab ja meie meel kestab!“ kinnitas Saarman oma kõnes.

Peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul oli see ilus pidu, kus Võru folkloori aardelaegas kogus palju ilusaid ehteid. Peakorraldaja tänas kõiki, nii esinejaid kui pealtvaatajaid ning kutsus külalisi tagasi kas üksi, kambaga või hulgakesi. „See oli pidu südamest südamesse,“ märkis Laurson.

Tuuli Hiiesalu

Haanja metsa all toimusid Field Target laskmise Balti karikavõistlused

 

Haanjas reedest pühapäevani toimunud rahvusvahelisel Field Target laskmise Balti karikavõistlustel võidutsesid individuaalarvestuses venelased ja leedulased, ent rahvuskoondiste arvestuses teenis kulla Eesti esimene meeskond.
Balti Karikavõistluste absoluutarvestuses võttis võidu venelane Konstantin Grigoriev, kes andis senisele esinduslikumale Eestis toimunud võistlusele kõrge hinnangu. “Venemaa alaliit toetab eestlasi kindlasti, kui Eesti peaks taotlema Field Target laskmise MMi korraldusõigusi 2014. aastaks,” märkis Grigoriev. Sama kinnitas ka Ungari esindaja Zoltan Medvedczki, kelle sõnul olid Lõuna-Eestis korraldatud Balti Karikavõistlused samal tasemel 2010. aastal Ungaris toimunud MMiga.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Konstantin Grigoriev laskis Meeste PCP kategoorias ka viimasel võistluspäeval ülivõimsa tulemuse, 47 tabamust ja teenis kolme päeva kokkuvõttes 138 tabamusega kuldmedali, edestades teiseks tulnud Tallinna Klubi värvides laskvat leedulast Marijus Vaiciust 9 tabamusega ja kolmandaks tulnud kaasmaalast Sergei Subenkot 11 tabamusega. Esimese võistluspäeva liidrina lõpetanud Eesti esilaskur Romi Agar saavutas kolme päeva kokkuvõttes 125 tabamust ning pidi lõpuks leppima neljanda kohaga, kaotades Subenkole vaid 2 tabamusega.
Naiste PCP kategoorias laskis venelanna Galina Yakushina kolmandal päeval 41 tabamusega oma parima tulemuse ja võitis kokkuvõttes 117 tabamusega kuldmedali, edestades teise koha saavutanud venelannat Anna Smirnovat tervelt 30 tabamusega.
Meeste vedrupüssi kategoorias võitis 109 tabamusega kulla leedulane Linas Burvys, edestades teiseks ja kolmandaks jäänud venelasi Aleksandr Kozlovi ja Mihail Shalimovi vastavalt 15 ja 25 tabamusega. Eestlaste parim vedrupüssi laskur oli Meelis Kurvits, kes saavutas neljanda koha ja kaotas Shalimovile 3 tabamusega.
Naiste vedrupüssi arvestuses laskis leedulanna Regina Burviene stabiilselt ka kolmandal päeval, saavutades 31 tabamust ja võites lõppkokkuvõttes kulla 87 tabamusega, edestades seega teisele kohale jäänud eestlast Heli Jalakat 8 tabamusega.
Kolmanda võistluspäeva keskpaigas hakkasid ka Venemaa parimad laskurid väsimuse märke ilmutama, mis võimaldas eestlastel tipptulemuste puudumisele vaatamata realiseerida meeskondlik võit 482 tabamusega, edestades teiseks tulnud Venemaa esimest meeskonda napi 3 punktiga ja Venemaa teist meeskonda juba 10 punktiga.

 

 

Võistluse tulemuste kokkuvõtte leiab aadressilt: http://balticcup2011.airguns.ee/results
Võistluspiltide galerii asub aadressil: http://balticcup2011.airguns.ee/media/

Ida-Virumaal avati uus seikluspark

Illuka vallas avati adrenaliinirohke Alutaguse seikluspark, kus saab ennast proovile panna viiel erineval rajal, nautida õhulendu pikal trossilaskumisel ning hüpata Tarzanina alla 9 meetri kõrguselt puult.

Põhjarannikule antud intervjuus märkis MTÜ Mäekeskuse juhatuse liige Robert Peets, et seikluspargi rajamine Illuka valda,  Ida-Virumaale annab nii kohalikele elanikele kui Eesti ja välisturistidele võimaluse proovida lisaks tuubimäele veidi ekstreemsemat sportlikku meelelahutust.

Alutaguse Seikluspargi põhiradadele on planeeritud 45 elementi. Pikima trossisõidu pikkuseks on 115 meetrit. Rajad asuvad puude vahel ja puude otsas ning on erineva raskusastmega. Lisaks harjutusrajale leiab pargist erineva raskusastmega põnevaid radasid koos köiellaskumistega üle tuubiraja ning üle suusaraja. Seiklusrajal on 13 meetri pikkune Tarzani hüpe, kus saab kogeda kuni 2 meetrit vabalangemist!

Seiklusparki pääsevad lapsed, kelle pikkus on vähemalt 140 cm. Jalga soovitatakse panna kindlasti kinnised jalanõud.

Uus seikluspark asub Alutaguse Puhke-ja Spordikeskuses ning selle rajas MTÜ Mäekeskus koostöös Illuka valla ning Euroopa Liidult saadud toetuse abiga.

Seikluspargi rajamist teostas Prantsuse ettevõte, kellel on radade ehitamise kogemus aastast 1997.
Rohkem infot seikluspargi kohta leiab siit.