Festival “Kirikupühjad Maarjamaal” lõpetab hittidega kontratenorile

Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ lõpeb traditsioonilise kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimaid kantaate ja aariaid kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal“ patroon EELK peapiiskop Andres Põder.

„Pühadeaegne kirikukontsertide tava on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis väga pika traditsiooniga ja on ka Eestis igal aastal aina rohkem populaarsust kogunud,“ lausub agentuuri Corelli Music ja festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ kunstiline juht Mail Sildos. „Ükskõik, milline on meie argine side kirikuga, imeilus barokkmuusika puudutab meie hingekeeli ikka, eriti jõuluajal.“ Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab jõulumuusika festival meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ algas 1. detsembril ning on jõulukuu jooksul viinud kaunid kontserdid kirikutesse, mõisatesse ja muusikasalongidesse.

Festivali kavas on aastal 2012 nii ava- kui lõppkontsertidel eriline rõhuasetus kontratenoritel – sel tänapäeval haruldasel hääleliigil, mida silmas pidades on loodud barokiaja kaunimad muusikateosed. Festivali avas 1.-2. detsembril meie tuntuim kontratenor Risto Joost sooloteostega inglise kuningliku õukonna muusikast, lõppkontserdi külaline Soomest, Teppo Johannes Lampela, pakub kuulata kaunimaid aariaid koos barokkorkestriga. Kuulda saab muusikat Händeli tuntud “Messiasest”, Bachi “Jõuluoratooriumist”, aga samuti Pachelbeli Kaanonit ja Charpentier’ põnevat kontserti keelpillidele. Üllatusena kannab kontratenor ette ka Bachi kantaadi BWV 82 “Ich habe genug”, mida tavaliselt esitab bassisolist. Kantaat lõpeb koraaliga, mille instrumentaalseade on teinud ka heliloojana tegutsev dirigent Martin Sildos.

Teppo Johannes Lampela lõpetas esimesena Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri kontratenorina. 2005. aastal võitis ta kontratenorina I preemia Rahvusvahelisel Lohja tenorite konkursil Soomes. Viimastel aastatel on Teppo Lampela solistina esinenud Lätis, Hispaanias, USAs, Horvaatias, Rootsis, Eestis, Norras, Inglismaal ja Šotimaal. 2011. aasta suvel laulis ta Olmiro rolli Turus lavastatud Carlo Agostino Badio barokkooperis „d’Alvilda in Abo“ ning 2012. aasta varakevadel Tolomeo rolli Soome Rahvusooperis lavastatud Händeli „Julius Caesaris“.

Lisainfo: www.corelli.ee

Sacred Circle Dance väetantsude õpituba

12. jaanuaril ja 13. jaanuaril toimuvad Väetantsude ehk Pühade Ringtantsude õpitoad, mida juhendab Eduardo Agni!

Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tuleme kokku ja tähistame elu olemust maal – voolamist!

Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.

Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenuste helikujundusi.  Ta on  pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.

Eduardo Agni on ka suurepärane kitarrist ja helilooja, kes on loonud ainulaadse kitarrimängustiili: kuula teost “Red” YouTube’ist: http://www.youtube.com/watch?v=GcibnZ-GALU

 

Osaleda saavad igas vanuses inimesed. Eelnev tantsukogemus pole määrav. Oluline on vaid kohalolek.

Võta kaasa kerged tantsujalatsid ja pane selga mugavad riided.

12. jaanuaril, laupäeval, kell 12-15 • Taiji Klubis Tallinnas, Pärnu mnt. 102, sissepääs E, II korrus

Osalustasu:
15 eurot – registreerudes ja tasudes kuni 5. jaanuarini
20 eurot – 5.–12. jaanuar ja kohapeal

13. jaanuaril, pühapäeval, kell 12-15 • Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal, Rõuge vallas

Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal

Registreerumine: Taisto Uuslail, tel 528 7044, e-post  info.helisen@gmail.com

Osalustasu kanda a/a: Taisto Uuslail, 221010034641 (Swedbank)

Lisainfo:

http://www.youtube.com/watch?v=F0HDKA3IaKs

http://www.eduardoagni.com.br/release/index2.asp
Õpituba korraldab: Helisen Stuudio / www.helisen.eu

 

Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Selle aasta kevadel Tartus aset leidnud Maamessil 2012 käis palju huvilisi Põlvamaa boksis mekkimas kummalisi, kuid väga maitsvaid maiusi. Tegemist oli toona uudistootega, millel polnud veel nimegi.

„Lühidalt öeldes tõime maitsmiseks välja linaseemnete pressimisjäägina tekkinud krõbinad, mida oli karamellistatud fariinisuhkrus,” rääkis Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets.

Pole ju saladus, et linaseemned on tervise seisukohalt tõeline varaait, sest nad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, mis omakorda kuuluvad oomega-rasvhapete hulka. Ka hiljutised uuringud on näidanud, et linaseemnete söömine aitab vähendada südamehaiguste, vähktõve, insuldi ja diabeedi riski. Linaseemnete veidi pähklise mekiga pressimisjäägis leidub kasulikke ja tervistavaid omadusi veel küllaga. Loe edasi: Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Reedad tööandja, kaotad töökoha

Tänapäeval liigub info sekunditega teispoole maakera ning saab teatavaks tuhandetele inimestele. Kui info on kord avalikustatud, siis seda enam kinni ei püüa.

Kuidas kaitsta ettevõtte siseinfot ja mida teha patustanud töötajatega, kirjutavad ajakirja Kaja detsembrinumbris advokaadibüroo Sorainen partner Kaja Karin Madisson ja advokaat Kaia Kuusler. Kindlasti ei tasu alahinnata siseinfo avalikustamise mõju ettevõtja käekäigule ka siis, kui avaldatud info ei ole ärisaladus. Tihti ei osata avalikustatud ärisaladust ära kasutada, kuid siseinfo avalikustamine võib kujundada hoiakuid ning mõjuda negatiivselt ettevõtte mainele. Selliseks infoks võib olla näiteks ettevõtte suvepäevadel või muudel siseüritustel toimunu.

Madisson ja Kuusler märgivad, et meediast on teada juhtum, kus kliente või konkurente on taga räägitud ning kahtlemata ei ole ühegi äriühingu huvides, et selline teave avalikkuse ette jõuaks. Näiteks võib tuua olukorra, kus töötajad jagavad suhtlusportaalides küll omavahel, kuid avalikkusele kättesaadavalt infot tööandja klientide käitumise kohta (s.t ettevõtte siseinfot) või teevad tööandja klientide kohta halvustavaid märkusi.

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

  • tugevdada piirkonna identiteeti;
  • tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
  • tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

  • loodus;
  • kultuur ja ajalugu;
  • tervis ja aktiivne puhkus;
  • innovatsioon väikeettevõtluses;
  • säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Vastse-Kuuste külje all Leevijõe külas elav Kuulo Kade näeb oma tulevikku külasepana, kelle käes saavad uue hingamise nii külarahva sõiduautod kui ka põllutöömasinad.

Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla. Loe edasi: Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
2012. aastal valmisid mitmed trükised mahetootjatele, mida on kasulik sirvida kõigil mahepõllumajanduse ja mahetoidu huvilistel.

Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sealhulgas vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on olemas kirjeldus, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.

Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele. Loe edasi: Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

ETV Jõulutunnel kutsub täna toetama vaimupuudega noori

Täna toimuv ETV traditsiooniline heategevusprogramm toetab seekordsel jõulupühal intellektipuudega noori. Saate partneriks on Maarja Päikesekodu rajajad, kes soovivad täisealiseks saavatele sügava või raske vaimupuudega lastele ehitada Tartumaale Haaslava valda sellise kodu, kus nad parimal viisil saaksid elada, õppida ja töötada.  Maarja Päikesekodu missioon on luua päikeseküllane ja arengut toetav kodu raske ja sügava ning liitpuudega inimeste jaoks. Külla planeeritakse elanikele 8 elumaja. Ühes majas elab 5- 7 erineva puudega inimest. Iga maja personali hulka kuulub vastavalt elanike puude raskusastmele kuni 12 abistajat (töötajat), kes töötavad vahetustega.

Käime külas intellektipuudega noorte peredel ning saatejuhid Anu Välba ja Margus Saar kutsuvad külalisi otsesaatesse. Esinema on palutud suurepäraseid lauljaid, kollektiive ja muusikuid, teiste hulgas Liis Lemsalu, Maarja, Koit Toome, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Marko Matvere, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaire Vilgats, Untsakad jpt.

Avatud on telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Päikesekodu rajamist.

Helistades numbril
900 7701 – annetate 2 eurot;
900 7702 – annetate 5 eurot;
900 7703 – annetate 25 eurot.

Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Maarja Päikesekodu

Pühade ajal “puhkavad” ka pankadevahelised maksed

24.-26. detsembril on riigipühad ja neil päevadel ühest pangast teise panka maksed ei liigu.

Kui sul on eeloleval nädalavahetusel või jõulupühade ajal vaja ülekannet teha samas pangas asuvale kontole või ootad ülekannet inimeselt, kelle konto asub sinu omaga samas pangas, siis liiguvad maksed tavapärases korras ehk ka nädalavahetusel ja pühade ajal.

Kui sul on vaja teha välismakseid, uuri nende tingimuste ja teostamise tähtaegade kohta oma pangast järele.

Ärge kiirustage, teed on libedad!

Maanteeamet palub sõidukijuhtidel olla täna äärmiselt ettevaatlik, kuna õhutemperatuuri soojenemine võib tuua teedele libeduse.

Varahommikul enne kella kuut oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel peamiselt rahuldav. Paiguti oli teeservades pinnatuisust tekkinud vaalusid, mitmel pool Ida- ja Lõuna-Eestis sadas ka lund. Ida-Virumaal Tallinn-Narva maanteel esines kohati libedust. Jõhvi-Tartu maantee oli sajualadel lumine. Toimub lume- ja libedusetõrje. Kerge lumesaju tõttu oli teekatetel lenduvat lund Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Mujal Eestis olid sõidurajad valdavalt kuivad või soolaniisked. Sõiduradade vahel oli paiguti vähest lahtist või kinnisõidetud lund. Teepinna temperatuure mõõdeti -5 kraadist Saaremaal kuni -12 kraadini Kirde-Eestis.

Ilmaprognooside kohaselt algab Lääne-Eesti saartelt uus lume- ja lörtsisadu, mis liigub ida suunas. Tuiskab. Õhutemperatuur tõuseb pärastlõunal Lääne- ja Lõuna-Eestis plusspoolele, Põhja-ja Kirde-Eestis õhtuks 0 kraadi ümbrusesse. Mitmel pool läheb sadu üle vihmaks, on jäidet ja udu. Seoses ilmamuutusega võivad teekatted muutuda libedaks!

 

 

Saartele saab pühade ajal lisareisidega kiiremini

Väinamere Liinid annavad teada, et  lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.

Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.

Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.

Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.

25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Allika-aasta saab läbi

Kristel Vilbaste

Möödunud suvel toimus Tartus kohapärimuse konverents, millel esines ka Soome šamaan Jaana Kouri, kes oma põliseid tarkusi soomlastele õpetab ja ka teaduslikult kohapärimust uurib. Ettekannetest vabamal päeval kutsusime Mikk Sarvega Jaana avastama Eestimaa pühapaiku ka maastikul. Nagu ikka sai mõeldud välja hästi pikk ja põhjalik teekond läbi Lõuna-Eesti. Marsruut  sai nii tihe, et kohe mõttetult tihe.

Tamme-Lauri tamme juurest keerasime autonina Kütioru Tammetsõõri poole. Ja teel pruuni kultuuriloolise teeviida juures, millel kiri „Võhandu mässu lahingupaik“ heitsin autos lause Mathias Johann Eisenilt: „Eestlastel on kolm väga püha paika, need on Taarapadu, Ebavere mägi ja Võhandu jõgi“. Olime selle lause jooksul juba hea mitusada meetrit teeotsast mööda sõitnud, kui Soome sõbrad palusid, et viiksime neid sinna püha jõe juurde.

Võhandu, mida sel kulgemise kohal Pühajõeks nimetatakse, voolas vaikselt vulisedes oma sängis, hõbedane euromünt tegi vaid vaikse sulpsu, kui voogudesse valgele liivale kukkus. Kõrge kaldarohelus oli täis tumesiniseid haldjalikult lendavaid kiile – vesineitsikuid. Siis aga palus Jaana rääkida loo Võhandust ja me jäime mõlemad Mikuga jänni.

Küllap sellepärast, et see ei ole minu ega tema kodukant. Minu lapsepõlve muinaslugudesse Pühajõe jutud ei ulatunud, niivõrd võimsad olid Pärnumaa soode ja metsade lood.

See suvine lugu tuli meelde paar nädalat tagasi, kui istusin aja parajaks tegemiseks Apollo raamatupoes ja sohval istudes võtsin lehitsemiseks Marju Kõivupuu „101 Eesti pühapaika“.  Raamat läks lahti otse Võhandu jõe kohalt, kuigi mu lemmikud on praegu allikad. Kohe vilksas Aino Kallase sulest pärit lause. „ Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shvati Ubbe ja Maarahvas Püha jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama pühaks on selle allikas, mis on Otepääl, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus ehk ohvrihiis.“ Loe edasi: Allika-aasta saab läbi

Maanteeamet andis hoiatuse muutlikeks ilmaoludeks

Valjala teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 20.32. Foto: Maanteeamet
Maanteeamet andis hoiatuse, et 25. detsembri, esimese jõulupüha hommikuks prognoositakse Lääne-Eesti saartelt algavat uut lume- ja lörtsisadu, mis läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab Lääne- ja Lõuna-Eestis kiirelt tõusma ning teedele tekib jäide. Ettevaatust muutlikes ilmaoludes!

Jõululaupäeva pärastlõunal enne kella nelja oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel Mandri-Eestis ja Hiiumaal rahuldav. Mitmel pool sadas kerget lund ja oli pinnatuisku. Teekatted olid lõiguti kuivad või soolaniisked, sõidujälgeded vahel oli paiguti vähest lund. Lagedatel oli katetel lenduvat lund ja teede servades esines tuisuvaalusid. Väiksematel teedel võib olla raskesti läbitavaid lõike.

Saaremaal oli sõidetavus piirkonniti halb. Sadas lund ja tuiskas. Katted olid lumised ja paiguti tuisuvaaludega. Väiksematel teedel oli raskesti läbitavaid lõike.

Teepinna temperatuure mõõdeti -6 kraadist Saaremaal kuni -14 kraadini Kirde-Eestis. Nähtavus oli tuisus piiratud.Tuisustel lõikudel tuleb arvestada libedusega.

Allikas: Maanteeamet

Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM
Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jaanuar toob aialinnuvaatluse

Jaanuari viimasel nädalavehetusel, 26. ja 27. jaanuaril, toimub juba traditsiooniks saanud talvine aialinnuvaatlus TALV2013.

Osalemiseks tuleb oma koduaias vm valida mõnus koht lindude vaatlemiseks, leida nende kahe päeva jooksul üks tund, selle tunni jooksul kirja panna kõik nähtud linnuliigid ning igal liigil suurim korraga nähtud isendite arv. Talvine aialinnuvaatlus toimus Eestis esmakordselt 2010. a. Eelmisel aastal osales vaatlusel juba üle 2000 linnusõbra!

Selle aasta jaanuaris toimunud talvisel aialinnuvaatlusel oli kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

 

Tallinn läheb üle tasuta ühistranspordile ja e-piletisüsteemile

Alates 1. jaanuarist 2013 lõpeb ühistranspordis uudse piletisüsteemi rakendumise tõttu paberkandjal sõidutalongide, tunnipiletite ja sõidukaartide kasutamine.

Uue aasta alguses monteeritakse ühissõidukitest maha nii mehaanilised kui ka elektroonilised piletimärgistid. Paralleelselt e-pileti süsteemiga jääb uuel aastal esialgu toimima ka ID-pileti süsteem.

Paberkandjal 30 päeva ja 30 päeva sooduskaartide müük lõppes aga juba 1. detsembrist. Seni paberkandjal 30 päeva kaarti kasutanud saavad soetada kas ID-kaardi põhise piletitoote või hakata kasutama uudset Ühiskaardi-põhist e-piletisüsteemi.

Ülejäänud paberpiletitooteid – üksikpileteid, 1-, 3- ja 5-päevapileteid ja talongiraamatuid – müüakse kuni käesoleva aasta lõpuni, kõik paberil talongid kehtivad kuni 31. detsembrini 2012.

Järgmisest aastast saavad kõik rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad inimesed ühistransporti tasuta kasutada. „See on paljudele reaalselt Tallinnas elavatele, kuid rahvastikuregistris mingil põhjusel ikkagi mujal asuva elukohaga arvel olevatele inimestele kindlasti veel üks täiendav põhjus, miks oma tegelik elukoht ametlikult registreerida ehk oma elukohaandmed tegelikkusega vastavusse viia,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tasuta sõidu õiguse tõendamiseks tuleb ühistransporti kasutavatel tallinlastel soetada endale isikustatud Ühiskaart ning sellega iga sõit ühissõidukisse sisenemisel valideerida ehk registreerida. Isikustatud Ühiskaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Tasuta sõidu õiguse saavad sõltumata elukohast ka kõik kuni 19-aastased õpilased (kaasa arvatud), kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eesti Vabariik. Jätkuvalt saavad elukohast sõltumata Tallinna ühistranspordis tasuta sõita ka kõik seni tasuta sõidu õigust omanud sõitjategrupid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik.

Ühiskaarti on võimalik kasutada lisaks Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordile ka Harju maakonna ühistranspordiliinidel.

 

Lisainfo:
http://www.tallinn.ee/pilet

Kodanikuühenduste konverentsidel sai inspiratsiooni 1024 aktiivset inimest!

10. novembrist kuni 13. detsembrini leidsid Eestimaa kaheteistkümnes paigas aset maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud kodanikuühenduste konverentsid. Lisaks toimusid kahes maakonnas kodanikuühenduste
tunnustamisüritused – kokku 14 maakondlikku sündmust.

Konverentsid on kodanikuühenduste aasta suursündmused, mille eesmärgiks on inspireerida ja motiveerida tegutsevaid ühendusi, teadvustada laiemalt kodanikuühenduste olulisust ühiskonna valupunktide lahendamisel ning jagada tunnustust silmapaistvamatele eestvedajatele ja organisatsioonidele . Üle-eestiline konverentside sari leidis aset juba kolmandat korda ning sel aastal võttis neist osa rekordiline arv kodanikuühiskonnast huvitatuid -1024 inimest!

Konverentsidel käsitleti erinevaid ühendustele südamelähedasi ning päevakajalisi teemasid. Näiteks Tartumaal anti vabaühendustele innustav motivatsioonisüst ja räägiti sellest, mis paneb inimesi asju vabatahtlikul ette võtma. „Motivatsioon ja tahe tegutseda on midagi sellist, mis tuleb iseenda seest – kuskilt sügavamatest väärtustest. Tunnustamine ja teiste sarnase asja tegijate tähelepanu üksteise suhtes on väga oluline ning annab tegutsemiseks jõudu juurde,“ kommenteeris Tartumaa konverentsi eestvedaja SA Tartu Ärinõuandla kodanikuühenduste konsultant Kadri Pau.

Valgamaa konverentsi „Märka tegusaid ühendusi“ edulugu Taagepera Külaseltsist tõestas, et julge kodanikualgatus on see, mis aitab kogukonnal püsima jääda. Järvamaal leidsid osalejad, et annetamine on olulisem annetajale endale mitte annetuse saajale – see muudab annetaja paremaks inimeseks. Urmas Vaino juhitud Võrumaa konverentsil „Jõukas ja jätkusuutlik ühendus – on see võimalik?“ jäi kõlama mõte: kui teed südamelähedasi asju ja elad elu rõõmuga, võib ka väheste vahenditega suuri asju korda saata. Jõgevamaa ühendustes tegutsevad inimesed jõudsid konverentsil „Kogukonnad- maaelu püsimajäämise võti?“ järeldusele, et aktiivsed ühendused saavad oma kogukonna elukeskkonda paremaks muuta – vaja on vaid julgust oma ideede eest seista.

Sarnane tagasiside iseloomustab kõiki üle Eesti toimunud konverentse. Täname kõiki, kes mainitud mõtet oluliseks pidasid ja üritustest osa võtsid!

Kodanikuühenduste konverentsid jätkuvad kindlasti ka järgmisel aastal .

Konverentside toimumist toetasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maavalitsused ja paljud teised kodanikuühendused üle Eesti.

Täpsem info arenduskeskustest www.arenduskeskused.ee

 

Margit Lukka,Võrumaa Arenguagentuur ja

Maiko Keskküla, SA Järvamaa Arenduskeskus

Kontsert: Mari Kalkun ja Riho Sibul “Pühademuusika”

27. detsembril kell 19.00 toimub Võru Kandles
kontsert “Pühademuusika”

Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest.

Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.

 
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.

Kontsert toimub Kandle teatrisaalis.

Piletid hinnaga 13 EUR ja 12 EUR eelmüügis Võru Kandle
kassas ja Piletilevis.

Veel kümme päeva on aega esitada kandidaate vabatahtlikke toetanud ettevõtete tunnustamiseks

Kuni 31. detsembrini ootab Siseministeerium ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on käesoleva aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse ja vabatahtluse arengusse.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav vorm, mille saab alla laadida järgmiselt lehelt: http://www.siseministeerium.ee/public/Toetaja_Lisa3_EttepBlankett_elektrooniline_2.pdf

 
Täidetud ankeedi tuleb saata e-posti aadressile toetaja@siseministeerium.ee või märksõnaga „Vabatahtlike toetaja“ siseministeeriumi aadressile Pikk tn 61, 15065 Tallinn.

Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning Abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.

Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksulantud panuse eest.Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse
tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina
Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.

Lisainfo ja pildimaterjal:
http://www.siseministeerium.ee/vabatahtliketoetaja

Rõuge jääväljak avatakse uueks hooajaks

Rõuge jääväljak avatakse uueks hooajaks kolmapäeval 26.detsembril 2012 kell 12.00.

Saab uisutada ja kaasa elada hokiklubi Rõuge Snaiprid jäähokimängule. Kohapeal onvõimalik uiske laenutada. Pakutakse ka sooja teed.


Lisainfo: Jaan Pächter, tel 5065 450

Jääväljaku lahtioleku ajad peale 26.detsembrit:
Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening

Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening

Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää (uiskude laenutus)
14.00 – 16.00 Hokitreening

Pühapäev
12.00 – 16.00 Vaba jää

Teisipäeval, neljapäeval ja reedel teostatakse jää hooldust.

Uiskude laenutamine E, K ja L spordihoone keldrikorrusel. 1 tund = 1 euro
NB! Pühapäeviti uiske ei laenutata! Jääväljaku kasutamine on tasuta.

NB! VÄLJAKU LAHTIOLEK SÕLTUB ILMASTIKUOLUDEST. PALUME JÄLGIDA JÄÄVÄLJAKU INFOSILTE! KUI VÄLJAS ON INFO “JÄÄLE MINEK KEELATUD”!  SIIS PALUME SEDA  JÄRGIDA!

Täismõõtmetega 60 x 30m rahvusvahelistele nõuetele vastavate poortidega ning valgustusega jääväljak asub Rõuge koolihoone kõrval. Loodusliku jääga liuväli toimib talveperioodil vastavalt ilmastikuoludele.

Uisutamise algõpe ja treeningud, jäähoki treeningud. Uisutamise ja hokivõistluste korraldamise võimalus. Spordilaagrid. Kogu väljaku broneerimiseks võtta ühendust infotelefonidel.

Jääväljaku infotelefonid:
5065450 Jaak Pächter
5104900 Toomas Raju

Uiskude teritamine:
5138773 Kaidur Kahu

www.rauge.ee/jaavaljak