28. novembril on kõik huvilised kutsutud Eesti Jalgrattamuuseumisse (Väätsa, Pikk tn 9) jalgrattaajaloo konverentsile jalgrattamuuseumisse.
Konverentsiga püütakse algatada jalgrattaajaloo konverentside tava, mis peaks lisaks jalgrattamuuseumi püsiekspositsioonile olema
muuseumi tegevuse üks olulisi väljundeid.
Konverents algab kell 12. Spordiajaloolane Tiit Lääne räägib jalgrattaspordi varasemast ajaloost, tehnikaajaloo huviline ja Eesti antiikautode galerii autor Rain Vaikla aga jalgratta kajastamisest 1920.-30. aastate Eesti ajakirjanduses. Eesti jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jutustab 1920.-30. aastate erinevatest jalgrattamarkidest arhiiviandmete põhjal.
Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta. Konverentsi päeval on tasuta avatud ka jalgrattamuuseum, kus lisaks tavapärasele püsiekspositsioonile saab vaadata ajaloolisi filme jalgrataste tootmisest ja kasutamisest.
Veterinaar- ja toiduametis (VTA) kogunes eile riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati kohalike komisjonide tasandil tõstatud küsimusi. Arutuse all olid nii matmispaikade eelvaliku, metssigade küttimise kui ka seniste taudikollete likvideerimisega seoses üleskerkinud üldised küsimused.
“Üks olulisemaid meetmeid seakatku tõrjumiseks metsas on metssigade arvukuse piiramine, et vähendada võimalust haigete ja tervete loomade omavahelisteks kontaktideks ning sellega viiruse edasikandumiseks. Tänaseks on juba üle poole küttimislimiidist täidetud,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Samas tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeestega, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral ka nõuetekohaselt kahjutustatud.”
Lisaks arutati maakondlikes loomatauditõrje komisjonides tõstatud võimalike matmispaikadega seotud küsimusi ning tehtud ettepanekuid eelvalikusse arvatud matmispaikade asendamiseks või uute võimalike matmispaikade lisamiseks.
“Komisjon jäi seisukohale, et kõik keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad peavad eelvalikusse jääma ning nendes kohtades tuleb läbi viia täiendavad geoloogilised uuringud matmisaukude parameetrite ja mahutavuse hindamiseks,” lisas Kalda. “Rõhutan veelkord, et tegemist on eelvalikuga erandolukordadeks ning eelkõige on meie tegevused suunatud taudi ennetamisele bioohutusnõuete järgimise kaudu.”
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taudi on diagnoositud nii mets- kui ka kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.
Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.
Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.
Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.
Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.
“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.
“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.
Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.
Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis ) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.
Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.
Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast tehtud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.
Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.
Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõduga ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.
Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.
Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.
Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru teavitusprojektidele Eestis vabatahtlike lähetamiseks arengumaadesse ja stipendiumiprogrammidele. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. detsember 2015 kell 17.
Taotlusvooru kogumaht on 360 000 eurot, sellest 50 000 eurot teavitusprojektidele, 60 000 eurot vabatahtlike lähetamise projektidele ja 250 000 eurot stipendiumiprogrammidele. Toetust võivad taotleda valitsusasutused ja KOVid ning nende hallatavad asutused ja Eestis registreeritud muud juriidilised isikud (sh MTÜ-d ja SA-d).
Taotlusvormid, rahastamise tingimused ja kord ning lisainfo on kättesaadav välisministeeriumi kodulehelt http://vm.ee/et/taotlejale.
Lisateave: Helen Ennok (teavitamine, vabatahtlike lähetamine), e-post: helen.ennok@mfa.ee, tel 6377 249;
Annika Leek (stipendiumiprogrammid), e-post annika.leek@mfa.ee, tel 6377 242.
Haanja vallavalitsuse taotlus “Haanja küla videovalvesüteemi I etapi tööd” rahastati siseministeeriumi programmist “Kogukondliku turvalisuse üleriigiline 2015. aasta toetusvoor” rohkem kui 6000 euroga.
Projekti raames paigaldatakse Haanjasse viis videokaamerat ning videovalve pilt edastatakse politseile.
Projekti kogumaksumus on 8724 eurot, sellest 6000 eurot on programmitoetus ja 2724 eurot valla eelarveline omapanus.
Projekt on kavas ellu viia 2016. aasta esimesel poolel.
Edaspidi soovib Haanja vald analoogse videovalvesüsteemi paigaldada ka Ruusmäe külla.
Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.
Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.
Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.
Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mahepõllumajanduse seaduse muutmise eelnõu, mis toob kasutusele spetsiaalse ökomärgi toitlustajatele. Ökomärgiga soodustatakse mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes.
“Praegu kehtiv seadus lubab toidu nimetada mahedaks, kui 95 protsenti selle koostisosadest on mahepõllumajandusest,” ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. “Lisaks on võimalus viidata mahetoorainele toidu koostisosade loetelus või teha üldine viide mingi konkreetse mahesaaduse kasutamise kohta kõikides toitudes. Mahetooraine üle arvestuse pidamise keerukus on aga tinginud olukorra, kus mahetoodangut kasutatakse toitlustusasutustes sageli sellele viitamata. Kavandatav märk annab toitlustusettevõtetele lisavõimaluse mahetooraine kasutamisele viitamiseks ja lihtsustab arvestuse pidamist tooraine kasutamise üle. Põhjamaade kogemus näitab, et pikemas perspektiivis soodustab see mahetooraine üha laiemat kasutamist ning suurendab nõudlust mahetoodangu järele.”
Kavandatava toitlustuse ökomärgi kaudu saab hakata andma tarbijatele teavet mahetoodete protsentuaalse osakaalu kohta kõigis ettevõttes toidu valmistamiseks kasutatud põllumajandustoodetest.
Mahetooraine kasutamise protsentuaalse vahemiku näitamiseks pakub eelnõu kolm varianti:
Malesuurmeistri Paul Kerese sünnist möödub 7. jaanuaril 100 aastat.
Maleliidu koduleheküljel on 10. novembril avaldatud teade “07. 01.–10. 01. Tallinn, 25. rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest””. On see kõik, mis Eestis malemeistri austamiseks ette võetakse?
Spordiregistris on 45 maleklubi, maleliit ja EOK. Spordialade nimistus on 64 klubi 2695 harrastajaga ja 14 spordikooli 1152 harrastajaga. (64/269 Male 5 ; 14/1152) Need on numbrid aruandluse jaoks. Kuid pole statistikat, kui paljud vanuserühmade viisi Eestis malet oskavad või vähemalt kord aastas mängivad. On vaid süsteem: maleklubid, maleliit ja EOK.
Olen kahel aastal Õpetajete Lehes teinud ettepaneku vabatahtlikult koolides ainetunni arvel malet õpetada ja õppida:
Süsteemi koosseisus EOK, maleliit, maleklubid see ei huvita, sest see idee on tulnud neist sõltumatult väljastpoolt.
7 . jaanuar 2016. on neljapäev ja õpilastel on siis talvevaheaeg. Veel jõuaks kuu aja jooksul paaril tunnil nädalas mõttest huvitatud koolidel ja klassidel male algõpetus selgeks saada. Eesmärgiga pärast talvist vaheaega 10. jaanuaril üks tund koolis maletada, näiteks üks kuni kolm partiid pinginaabriga. (Kuigi meedias ületaks pinginaabriga maletamine uudise lävepaku ilmselt vaid siis, kui 7. jaanuaril Riigikogu saalis Riigikogu liikmed välgutaksid malet oma pinginaabriga. )
Igas maleseltskonnas võiks olla ka kohtunik, kes kõik mängijad (tingimusel, et pildil näha mõlemad maletajad ja malelaud malenditega) fotodel jäädvustaks. Need fotod võiks koguda spordimuuseumi tarvis (siis peab olema lisatud mängijad, koht, aeg, pildistaja nimi ja tulemus. Kuni 500 tähemärgiga selgitus/lugu.) Ajakirjanikud võivad näidata eeskuju.
Kui suuremalt mõelda, siis võib kutsuda suurmeistri meenutuseks maletama ja pilte saatma ka välismaal elavaid eestlasi, kõiki maailma maletajaid ja neid, kes selleks puhuks malekäigud selgeks saavad. Kindlasti väärib idee teatamist kõigile endistele Nõukogude Liidu rahvastele. Paul Kerese nimi pole unustatud.
Milline portaal võtab vaevaks malepildid koondada ja need spordimuuseumile edastada? Kas korraldada selleks hankekonkurss? Või jätkub missioonitunnet?
Loodan aktiivset tegutsemist eelkõige Pärnu ja Narva koolidelt ja kodanikelt ja kaasabi idee tutvustamisel Eesti meedialt.
Niisiis, koolides 10. jaanuaril, kõik teised kindlasti just 7. jaanuaril.
XXI Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub laupäeval, 21. novembril kell 17 Tartu ülikooli aulas ja on pühendatud Tartu linna aukodaniku, teeneka koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Uiga 90. sünnipäevale.
Laulupäevaga tähistatakse ka helilooja ning koorijuhi Juhan Simmi 130. sünniaastapäeva.
Ühendkooris kohtuvad laval ligi 300 lauljat – laulupäeval osaleb 13 meeskoori, kaastegev on Uno Uiga asutatud Tartu poistekoor.
Kavas on Juhan Simmi, Alo Ritsingu, Miina Härma, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa, Valter Ojakääru, Pärt Uusbergi, Jaan Tätte ja teiste heliloojate looming. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing, solist Atlan Karp.
Avatud on näitus “Elage ja häälitsege täie rinnaga – Uno Uiga 90”.
„Tütarlapsel peavad olema õlad kaetud, sest kui matemaatika tunnis välgub paljas õlg, siis noormehed ei suuda keskenduda matemaatikale. Sama käib ka aktuse riietuse kohta.“ Just selline seisukoht kõlas, kui räägiti Tallinna Reaalkooli riietumisreeglitest.
Kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma, vajus mul suu lahti. Miks peaksin mina katma kinni lõpuaktusel oma õlad mingi poisi pärast? Kas siis, kui poisid minu õlgu näevad, lähevad nad hulluks? Tundub nagu arvataks, et poisid ei suuda end kontrollida ja tüdrukud on neile vaid seksuaalsed märklauad.
Tüdrukute kohus on oma tagasihoidliku riietusega kindlustada, et poistel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mitte poiste kohustus pole oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida. Eesti ühiskonnas ei peaks keegi end katma kinni kellegi teise pärast. Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.
Meedialaagrisse tulles märkasin kohe, et siinsed tualetid olid kas sega- või meestetualetid. Võru gümnaasium on uhiuus kool, see peaks olema tänapäevane, modernne. Kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha oma tualetti või privaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte. [pullquote]Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.[/pullquote] Ainus naistetualett asub söökla kõrval. Muuseas, sööklas on eraldi poistepraad, kuid puudub naistepraad.
Naistele valimisõiguse andmine on igas riigis olnud ajaloo verstapost, algus teekonnale võrdõiguslikkuseni. Ent isegi tänapäeval on suureks sündmuseks, kui naine on kõrgemal positsioonil kui mees. Kui otsustajatel oleks selline tagurlik mõtteviis olnud sada aastat tagasi, poleks naised valimisõigust saanud. Mõlema soo esindajatel peaksid olema ühesugused õigused, jätkuvalt.
13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.
Edelaraudtee ettevõtete gruppi kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hallata on Tallinn-Lelle-Pärnu trassil 223,8 km raudteed, samuti Lelle-Türi-Viljandi 79,6 km ja Liiva-Ülemiste 5,3 km.
Liiprite vahetus Pulli peatuse lähedal Foto: Urmas Saard
Täna toimub puidust liiprite vahetus Sauga vallas Pulli ja Kaubajaama vahelisel lõigul spetsiaalsete masinate abil, mis pole enam ammugi võrreldav omaaegse raske käsitsitööga. Eile töötati Pärnu linna piires Kaubajaama ja Papiniidu silla vahelisel lõigul. Plaaniline liiprivahetus ei häiri tavapärast rongiliiklust.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hooldada on ka 11 raudteejaama ja paarkümmend perrooni väljaspool jaama.
23. novembril käivitub Võrus esimene omalaadne uusmaakate klubi, mis ühendab viimastel aastatel piirkonda elama tulnud elanikke.
Klubisse oodatakse inimesi, kes soovivad saada rohkem teada Võrumaal tegutsevatest organisatsioonidest ja nende poolt pakutavast; vahetada kogemusi maal elamise rõõmudest ja väljakutsetest ning laiendada oma sotsiaalset võrgustikku.
Võrumaal või selle naabruses elavaid “uusmaakaid” oodatakse 23. novembril kell 17.30 – 20.00 Võro Instituuti (Tartu 48, Võru). Esimene klubiõhtul toimub üle-eestilise ühisnädala raames ning sellel tutvutakse muuhulgas Võro Instituudi tegemistega ning liikumisega “Maale elama”. Klubikohtumisi viivad läbi Kati Orav ja Ivika Nõgel.
Uusmaakate klubide projekti viivad ellu Kodukant Võrumaa koostöös Võrumaa Arenguagentuuri ning “Maale elama” liikumisega. Algatuse eesmärgiks on aidata piirkonna uutel elanikel siin paremini sisse elada ning saada osa Võrumaa vabaühenduste poolt pakutavast.
Projekti toetab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.
Käesoleva aasta sügisel korrastasid kooliõpilased Pärandivaderite pilootprojekti raames erinevates maakondades 26kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti.
Pilootprojektis “Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.
Osalenud õpilaste koguarv osutus oluliselt suuremaks planeeritust, kuna kevadel registreeritud taotluste põhjal oli oodata 450 õpilase kaasalöömist ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu, nii kasvaski tegevuste ja paikade valik mitmekesisemaks. Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust. Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja sealsed varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid. Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte. Loe edasi: Õpilased korrastasid pärandpaiku
SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis oma reedesel sünnipäevapeol üle aasta sotsiaaltöötaja tiitli Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialistile Vilve Lepikule ning aasta kohaliku omavalitsuse tiitli Käru vallale.
Esile toodi ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialisti Heili Pihot, keda samuti tänati tulemusliku koostöö ja meeldiva dialoogi eest.
Lastefondi arendusjuht Eveli Ilves selgitab, et tiitlite jagamisega soovib fond avaldada tänu ja tunnustust kohalikule omavalitsusele ja sotsiaaltöötajale, kellega Lastefondil on olnud väga meeldiv koostöö ning kes on üles näidanud siirast hoolivust abivajaja suhtes.
“Koostöö paljude kohalike omavalitsustega üle Eesti on näidanud, et see ei ole kahjuks ülemäära levinud. Nii Vilve Lepik, Heili Piho kui Käru vald paistavad silma abivajajate igakülgse toetamisega ning on teistelegi eeskujuks tehes oma tööd hinge ja armastusega,” märgib ta.
Antslast pärit Lastefondi abivajaja Raimondi ema sõnul on nad valla sotsiaaltöötajalt Vilve Lepikult väga palju tuge ja abi saanud. “Vilve leiab kõikidele probleemidele lahenduse ning julgustab meid alati enda poole pöörduma. Ta on väga tubli ja meid igakülgselt aidanud. Mul jagub talle vaid kiidusõnu.” Loe edasi: Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse
15. novembril tervitasid uuesti ärganud Sindi kogudust peapiiskop emeritus Andres Põder, Kouvola koguduse sõbrad ja Sindi pühapäevakooli lapsed.
Pilk minevikku
EELK Sindi koguduse pühapäevakooli lapsed laulavad “Oi, kes on loonud…” Foto: Urmas Saard
Sindi luterlaste ajalugu ulatub umbes 190 aasta tagusesse aega, kui Johann Christoph Wöhrmann tõi Poolast kalevivabriku üle Pärnu jõe äärde. Tori koguduse osakond iseseisvus 1899 a ja tegutses kuni 1944. aastani, kuid taasavati 1990-dal.
Ajast, kui Sindi kogudus polnud veel iseseisev, räägitakse ürikutes väga positiivselt Tori kiriku õpetajast August Raedlein’ist (13.06.1848 Peterburg – 17.03.1895 Tori), kes alustas Tori kihelkonnas 1879. a 10. oktoobril ja teenis ka Sindit. Kõneldakse, et Sindi luteri õpetaja võidelnud rahva vene usku minemise vastu, mille eest kohus ta pooleks aastaks koguni ametist tagandas. Tori kihelkonnakiriku kroonika põhjal surnud õpetaja südame rabandusesse. „Õpetaja Raedlein oli kui helde armulik isa oma wäetite laste wastu, ja aitas iga hädalist nõuu- ja jõuuga, kus seda iganes wõis,“ kirjutas 1895. a Postimees oma järelhüüdes. „Polnud talle küll mitte nii särawat kõneandi jagatud kui mõnel teisel, aga selle eest oli ta sõna, mis ta iganes rääkis, armas ja kosutaw. Ligi kaheksateistkümne aasta eest, kui ta meile hingekarjaseks sai, oli tal koguduses hääkene jagu wastaseid, aga pea kadusiwad need, ja wastastest saiwad talle paremad sõbrad, sest armastus sünnitab igal pool wastu-armastust.“
Eile õhtul alanud Sindi Rock 2015 kestis seltsimaja prožektorite valguses tunnikese üle kesköö ja kontserdi lõpetas Winny Puhh. Enne teda esinesid OL, SSB ja Eleegium.
Ansablite vahetumisega kaasnenud tühimikud täideti seltskondlike mängudega, mida korraldas Pille Amur. Winny Puhhi lavale tulekule eelnes mõnekümne minutiline Kelfiriuse tuleetendus „Punk“, Kelfirius tuli publiku ette üllatuslikult veel teist kordagi, kui pärast keskööd hakkas pidu lõppema.
Lava sügavuses olevale kangale oli Sindi Rocki visuaali alla kirjutatud suurelt „Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn“. Esimene rockontsert toimus 1969 aastal.
Käesoleval sügisel olid Sindi Rocki peakorraldajad Sindi linnavalitsus ja seltsimaja. Esinenud ansamblitest saab veidi põhjalikumalt lugeda siit.
Sindi Rock 2015 peaesineja oli Winny Puhh. Foto: Urmas Saard →
Neljapäeval tutvustati TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid valmisid Euroopa kalandusfondi toel.
Avamisel tutvustati kolme uut laborit: kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborit ning arutleti kalanduse tuleviku teemal, kalavarude säästlikust kasutamisest ja kalandusalase tegevuse koordineerimisest. Pärast laboritega tutvumist näidati huvilistele ka Mereakadeemia nüüdisaegses simulaatorikeskuses asuvat kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab Mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid.
TTÜ Eesti Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on tehtud väga suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel. “Oleme väga palju panustanud erinevate õppelaborite ehitamisele ning simulaatorikeskuse arendamisele, kus on nüüdsest olemas ka kalapüügifunktsioon. Äsja valmis saanud kalanduse suunalised laborid võimaldavad meil kalanduse suunalist õpet teha veelgi praktilisemaks,” sõnas Leiger. “Uued laborid on eelkõige mõeldud kasutamiseks kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tudengitele, ent kindlasti ootame ka kalandusettevõtteid meie laboreid kasutama, näiteks töötajate täiendõppeks või uute toodete/tehnoloogiate arendamiseks.”
Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetati Euroopa Kalandusfondi meetme 3.1 tegevuse “Muud ühistegevused” kaudu toetussummaga ligi 450 000 eurot.
12. novembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati kinnitada Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli uus põhimäärus, mis muudab kooli nime senise Karl Jüri Rammi asemel Karl Rammi nimeliseks Sindi Muusikakooliks.
Karl Jüri Rammi portree Sindi muusikakooli saali seinal, kunstnik Vello Paluoja töö. Foto: Urmas Saard
Kooli nime muudatuse põhjendatuse kohta loob selgust emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, kes kinnitab oma raamatus „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“, et mehe eesnimi ‘Jüri’ puudub sünniregistris.
Väljavõte Mikelsaare raamatust
Huvitaval kombel lisas Aadu Must oma juubeliraamatus „Sindi linn ja 1. detsembri nimeline vabrik 1833-1983“ (1985) lk 70-71 selle kõrvale teise eesnime „Jüri“, kuigi seda sünniregistris polnud. Võimalik, et see juurdekirjutus pärines Rootsis elava endise sindilase August Kase 31. jaanuaril 1970. a esitatud meenutuste ebatäpsest refereeringust Johannes Kaupi poolt „Tulimullas“ (1989, nr 3, lk 214). Neil aegadel elas tõepoolest keegi Jüri Ramm, kes 1891. a saatis kirja Eesti Aleksandrikooli inspektorile. „Pseudoristsed“ võimendusid siis, kui 1988. a loodud Pärnu muusikakooli Sindi filiaal 1998. a iseseisvus ja uue õppeasutuse nimeks pandi „Karl Jüri Rammi nimeline Sindi Muusikakool“. Mall Türk, kes selles koolis muusikatunde annab, selle nimetusega küll rahul ei ole.
Ristiisa
Ettepaneku nimetada iseseisvunud muusikakool Sindis elanud ja töötanud õpetaja (helilooja, koorijuht) nimeliseks tegi tol ajal Sindi seltsimaja juhatajana töötanud Priit Kask.
Viivuks pilvede vahelt eredalt paistma pääsenud päike omas keskpäeval sedapalju väge, et sundis arvuti tagant tõusma, üleriided peale tõmbama ja uksest välja astuma.
Johann Christoph Wöhrmanni puiestee. Foto: Urmas Saard
Õuele jõudes olid pilved päikesele uuesti ette liikunud ja ilm taas endiselt sinakalt hall. Hilissügis on puudelt lehed maha heitnud, üksnes mõned õunapuud hoiavad kangekaelselt õunu endi valduses. Õunad raagus puuokstel ripuvad nagu jõuluootel ehted. Veel on mingid punased marjad raagus okstel. Botaanika teadmisi napib, et taime liiki nimetada. Aga teadmatus ei takista vaate nautimist. Tugevalt sammaldunud tüved paistavad praegu muidugi paremini silma, kui keset suvist rohelust.
Ja kogu linnaarhitektuur asub hoopis teises perspektiivis, sest rohke lehtpuude kõrghaljastus on hilissügisel teisenenud õhuliselt läbipaistvaks. Kaugelt paistvad objektid sulanduvad lähemate hoonetega ühte. Kolemajadki muutuvad detailides huvitavamaks kõiges selles, mida suvine rohelus püüdis varjata ja põnevad üksikasjad saavad selgemaks. Kuigi Kooli tänaval ikka veel püsti seisev põlengu järgne maja risustab valdava enamiku linnakodanike meelest linnapilti, tundub seegi objekt linnaruumi rikastavana. Meelelist rahulolu tekitavad klantspiltidena võrreldavad ülikorras majad või õuealad. Kuid oma sõnumit kannavad ka lagunevad hooned või päris ahervaremed.
Terve eelmise nädala, alates 2. novembrist, ja osaliselt ka käesoleval nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma kooli 178. sünnipäeva mitmesuguste ettevõtmistega, millest kõige kesksemaks sündmuseks kujunes paarikümne tordi valmistamine ja parimate kondiitrite välja selgitamine.
Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse liige Eliise Kull ütles, et tordi konkursi korraldamise mõttele tuli 7.a klassi õpilane Ege-Rea Jantson keset vene keele tundi. Tema klassikaaslased osutusid ka kõige innukamateks tortide valmistajateks. Peamiselt õpetajatest koosnev hindamiskomisjon otsustas valida 8 parimat tordimeistrit, keda premeeritakse lähetusega Elleni pagariärisse, et saada täiendavat õpetust tortide valmistamiseks. Hindajate hulgas viibis ka Elleni pagariäri OÜ juhataja Ellen Potsepp. Eliise Kull koondas žürii kõik hindavad märkused paberile ja selle põhjal langetati raskesti kuid loodetavasti siiski õiglaselt tulnud otsused.
Elleni pagariärisse lähevad Francesco Pietro Cattaneo (1.c klass), Kevin Kirnmann (1.c), Kaspar Järv (2.a), Laura Gladuš (2.b), Birgit Polenok (2.b), Sofia Korotaeva (3.c), Vanessa Viikoja (4.a), Carmen Kivistik (10.a). Osa aust kuulub siiski ka lastevanematele, kelle abiga tordid valmisid.
Eelseisval pühapäeval tähistab EELK Sindi kogudus taasasutamise 25. aastapäeva, mis annab põhjust vaateks ajalukku ja tänasesse päeva.
Vabrik toetas luterlasi
99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja. Foto: Urmas Saard
Sindi evangeeliumi luteriusu kogudus on välja kasvanud Tori kogudusest, olles esialgu selle abikogudus. Tori kihelkonnakiriku kroonikas kirjutati nõnda: „Sindi vabrikukogukond on liiga suur selleks, et selle eest Torist hoolitseda; peale selle toimib Pärnu lähedus magnetina, mis pea kogu elanikkonna huvi Torilt ära tõmbab. Nii oli pastor algusest peale veendunud, et vaid iseseisev pastor Sindis suudaks anda Sindi kogudusele keskpunkti ja südame. Siiski poleks see mõte mitte nii ruttu teoks saanud, kui mitte sealse õigeusu kihelkonna asutamine poleks ootamatult omal moel sellele kaasa aidanud.“
1899. kohta kirjutas kroonika, et Sindi adjunktuurile oli aasta, Jumala armuga, edukas. „Nelipühini elas adjunktpastor A. Oebius veel Toris ja sõitis Sindisse vaid pühapäeviti, siis aga kolis päriselt ümber, pärast seda, kui lõpuks leiti üks sobilik, vabrikuvalitsusele vastuvõetav, väljaspool vabriku territooriumi asuv korter, mille üüri tasus valitsus.
Kogudus iseseisvus aastal 1899 ja kestis kuni 1944-ni. 1901. a valminud uues kolmekorruselises punastest tellistest koolimajas eraldati suur saal luteriusu kirikule. Praegu asub samas asukohas Sindi gümnaasiumi aula. Täiesti ilmne, et kogudus vajas siiski päris oma hoonet ja seepärast võeti kolmekümnendate keskpaigas ettevõtmine tõsiselt käsile.
14.-15. novembril peetakse Sindis VII Balti karikaetapp automudelismi juhtrajasõidus.
Võistluskavas on klassid PR-24; ES-32 ja ES-24. Võistlema tullakse Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Treeningsõitudega alustatakse juba reedel, 13. novembril kell 14.00.
Eelmise aasta Balti karikasarja lõpetamine toimus Sindis. Siis oli klassi PR-24 parim Simas Nemira Leedust, ES-32 parim Janis Nabokins Lätist ja ES-24 parim Janis Šneiders samuti Lätist.
Ettevalmistus Sindi juhtrajal sõidu alustamiseks. Foto: Urmas Saard →
