Külauudised

Selgusid EENeti 2015. aasta arvutijoonistusvõistluse tulemused

Äsja lõppenud Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu (EENet) 2015. aasta arvutijoonistuste võistlus oli osavõtjate arvu poolest siiani üks edukamaid. Konkursil osales rohkem kui 5000 inimest, kes esitasid žüriile hindamiseks kokku 5691 pilti. Neljas vanusekategoorias võistelnutest oli noorim viieaastane ja väärikaim 52aastane.

Koolide lõikes oli osalejaid kõige rohkem Ehte humanitaargümnaasiumist, järgnesid Saku gümnaasiumi ja Tartu Aleksander Puškini kooli usinad digikunstnikud. Pakutud pilditeemadest paelus autoreid enim “Kingitus maailmale”. Väga populaarne oli ka Eesti 2015. aasta linnu hiireviu teema, mis tõi võistlusele koguni 499 pilti.

Parimad joonistajad selgusid neljas vanuserühmas:

Kuni 10-aastaste seas võitis esikoha Loore Ait Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist võistlustööga “Kuulsad hiireviud” (juhendaja Linda Mägi).

11-13-aastaste seas oli parim Kadrina keskkooli õpilane Mirjam Mäekivi, kelle pildil uhkeldab lipsustatud hiireviu.

14-18-aastate grupis võitis Rael Kalda (17) Gustav Adolfi gümnaasiumist, kelle võidupilt oli teemal “Maailma koristamine algas siit”.

Üle 18-aastaste vanuserühmas saavutas esikoha Eilin Taimla (21) Tallinna ülikoolist pildiga “Leiutajatekülas sündinud”, millel autor kujutab traditsiooniliste peresuhete loomist tänapäevaste digivahenditega.

Parima juhendaja tiitli pälvis Saku gümnaasiumi õpetaja Eha Kask, kelle õpilaste töid jõudis lõppvõistlusele kõige rohkem. Järgnesid Tiina Saago Põlva ühisgümnaasiumist ja Valeria Nazarova Narva keeltelütseumist. Juhendatud piltide arvukuselt juhtis samuti Eha Kask, järgnesid Olga Kravtšenko (Tartu Aleksander Puškini kool) ja Kristina Toropova (Ehte humanitaargümnaasium).

Võidutööde näitust ja kõiki teisi võistlusel osalenud pilte saab vaadata veebiaadressil http://joonistaja.eenet.ee

Äsja lõppenud EENeti arvutijoonistuste võistlus toimus HITSA õpilastööde konkursi “Maailmariik Eesti” raames. Konkursi teine osa – digiloovtööde võistlus – on avatud kuni 29. veebruar 2016 ja sinna on oodatud arvutianimatsioonid, -mängud, mobiiliäpid, videofilmid ja muud arvutiga loodud tööd. Osaleda soovijad leiavad rohkem infot aadressilt http://konkurss.hitsa.ee

Sargvere mõisa jõulumaa: Jõulud Lepatriinude külas

Päris Pandivere retk aganatest juurteni

Seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajad tutvusid üksteise pakutavate teenuste, toodete ja võimalustega, et planeerida koostööd ja leida mõtteid ristturunduseks.

Pandivere kõrgustikul asuvast Porkuni järvest alguse saav Valgejõgi Foto Urmas Saard — Pandivere kõrgustikul asuvast Porkuni järvest alguse saav Valgejõgi. Foto: Urmas Saard

Alustati Kaarli talu veskist, kus kõik said näha, kuidas kaeraterast saab kaerahelves ning jagati sõbralikke nõunadeid, et veskisse pole kunagi mõistlik tulla tumedas rõivastuses.

Seejärel tehti tutvust Võivere tuuleveski plaanidega rajada veskisse Struve meridiaanipunkte tutvustav näitusepind mitmel korrusel ning luua ka võimalused erinevate sündmuste korraldamiseks.

Järgmisena külastati Aali ajaviitetalu, kus oli võimalus tutvuda ilmselt Eesti kõige põhjalikuma kalandusajaloolise ja näkiteemalise erakollektsiooni väljapanekuga.

Ringreisi viimaseks punktiks kujunes Väike-Maarja muuseum, kus tutvuti nii püsiekspositsiooniga sovhoosidest-kolhoosidest kui ka mõtlemapaneva interaktiivse väljapanekuga juurte teemal.

Seltsingulised otsustasid koostada bännerid kõigi liikmete andmetega, mis paikneks kõigis asukohtades ning hakata välja töötama liikmete objekte läbivat turismimarsruuti, mis lõpeks mõnusa kontserdielamusega mõnes neist kohtadest, kuna enamik liikmeid näeb oma asukohta ka kontserdipaigana.

Järgmine seltsingu kokkusaamine toimus MTÜ Tumemaine Tuli korraldataval rahvusvahelisel muusikafestivalil Darkland Fire VI, kus põhikontserdil 5. detsembril astusid üles seitse muusikakollektiivi viiest riigist ning 6. detsembril kl 14 annab festivali advendikontserdi raames Rakvere Kolmaainu kirikus akustilise kontserdi Itaalia duo Roma Amor, kes on seekordse festivali peaesinejateks.

Seltsing Päris Pandivere koondab Pandivere piirkonnas turismi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, vabaühendusi ja asutusi. Seltsingu tuumikus on Aali Ajaviitetalu OÜ, Kaarli Talukaup OÜ, MTÜ Tumemaine Tuli, MTÜ Võivere Tuuleveski, MTÜ Ökokratt (Metsamõisa talu), Tamberi TÜ, Tuulenuusutaja Reisikontor OÜ ja Väike-Maarja muuseumi esindajad.

Külade esindajad on oodatud jaanuaris Obinitsas toimuvale külade foorumile

SA Setu Kultuuri Fond kutsub 8.-9. jaanuaril 2016 Obinitsas kokku soome-ugri külade foorumi, kuhu palutakse osalema külade esindused nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri rahvaste juurest.

Foorumi „Külad kui soome-ugri rahvaste elujõu läte“ eesmärk on arutada külakogukondade olukorda ja koostöövõimalusi ning aidata leida Vene Föderatsiooni aladel olevatele soome-ugri küladele sõpruskülad Eesti pärimuspiirkondadest.

Obinitsa kultuuripealinna aasta jooksul kerkis üles mitu põnevat teemat: kuidas kohalikud ettevõtted toetavad oma tegevusega kodukandi pärimuskultuuri? Kuidas toimub pärimuskultuuri edasiandmine koolides? Kuidas väärindada mett, arendada ja kasutada rahvuslikku käsitööd? Kuidas külakogukonnad ennast pärimuskultuuriliste tegevuste kaudu elus saavad hoida?

Kultuuripealinnas Obinitsas külas olnud folkloorikollektiivid tõid esile, et festivalide ajakavad on tihedad ja laulule-tantsule orienteeritud ning pole aega omavaheliseks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks.

Obinitsa kultuuripealinna korraldajad usuvad, et soome-ugri külade foorum võiks olla kultuuripealinnade liikumise tulemus, mis jääks ka edaspidist soome-ugri suunalist koostööd elus hoidma. Obnitsa on valmis külade koostöö koordineerimise võtma enda peale.

Soome-ugri külade foorumi esimesel päeval (8. jaanuaril 2016) peetakse ettekandeid, toimuvad arutelud ning kultuuriõhtu. Teisel päeval (9. jaanuaril 2016) on kavas ekskursioonid küladesse ja kokkuvõtete tegemine.

SA Setu Kultuuri Fond palub hiljemalt 21. detsembril 2015 endast teada anda küladel, kes soovivad saata oma esindajad foorumile.

Lisainformatsioon: Rieka Hõrn, tel 5620 3374.

Eesti uued rekordpuud:
Ootsipalu kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte

Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve

Eesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve

Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.

Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 meetri ning kõrgeim mänd 42,4 meetri kõrgune. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks 133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.

Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvatajale Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid.

“Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutas Tiganik. “Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.”

Maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga.

“Mõõtmise käigus suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,” selgitas Ahto Kangur. Enne elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete põhjal.

Kui kuusk üle mõõdetud, võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi.

Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik Relve

Maaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.

“Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” rääkis ta.

Teadlased plaanivad uusi puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma.

“Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud infotahvlitel,” kinnitas metsaülem Andres Sepp.

Metsamehed ja teadlased peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega.

Kolmas kvartal tõi teraviljade rekordsaagi

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt koristati Eestis tänavu rekordiline teraviljasaak: ligi 1,47 miljonit tonni. Teravilja saagikus hektari kohta ületas esmakordselt nelja tonni piiri, selgub põllumajandussektori kolmanda kvartali ülevaatest.

“Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui ka taliviljade läbi aegade rekordsaak,” ütles taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust tagasihoidlikumaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7% madalamad kui mullu samal ajal.”

Põllukultuuride kasvupind Eestis oli statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 ha, mis on 3% suurem kui eelmisel aastal. Teravilja kasvupind oli ca 352 800 ha ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kg/ha.

Loomakasvatussektoris vähenes veiste (-3%, sh piimalehmadel -5%) ja sigade (-12%) koguarv, kuid kasvanud on lammaste ja kitsede (2%) ning kodulindude arv (1%).

Piima toodeti 2015. aasta üheksa kuuga 582 500 tonni, mis on 4% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima 9 kuu keskmine kokkuostuhind oli tänavu 237 EUR/t, mis on mullusest 32% madalam. Viimati oli piima kokkuostuhind nii madalal tasemel 2009. aastal.

Seakasvatussektorit mõjutas negatiivselt sigade Aafrika katku puhang, mis viis ka sealiha kokkuostuhinna langusse. Sealiha üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli 12% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Põllumajandussektori III kvartali ülevaade on kättesaadav siit: http://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2015/ulevaade-pollumajandussektor-2015-03.pdf

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel 11. ja 12. detsembril kas vabatahtlikuna või astudes neil päevil läbi vähemalt ühest aktsioonis osalevast 37st kauplusest ja annetades kogumiskärudesse kauem säilivat toidukaupa. Heategu kas annetatud toidu või isikliku aja näol toob jõulurõõmu paljudele, ennekõike aga andjale endale.

Need, kes ei saa tulla appi vabatahtlikuna, kuid on valmis Toidupanga tööd püsivalt toetama, saavad seda teha annetuskeskkonna www.armastanaidata.ee kaudu. Ühekordse annetuse saab teha helistades annetustelefonidele:

900 9005 – annetad 2 eurot
900 9010 – annetad 8 eurot

Kõik, kes on valmis vabatahtlikuna 11. ja 12. detsembril toidukogumisaktsioonis kaasa lööma, saavad end juba praegu registreerida veebilehel osale.toidupank.ee – registreerumisvorm sisaldab kõiki kauplusi ja täpseid vahetuste aegu.

Heategusaks kolmeks tunniks ootavad toidupangad omale appi aktiivseid inimesi, ettevõtteid ja sõpruskondi. Töö toimub üldjuhul kolmetunnistes vahetustes: kella 12 –15 ja 15–18, kuid on ka erandlikke kauplusi, kus vabatahtlikud kas alustavad varem või lõpetavad hiljem.

Meeskondade suurused on kaupluseti erinevad: 3-10 inimest. Vabatahtlikud jagavad infot ning aitavad kokku koguda annetatud toidukauba, mis jõuab järgnevate nädalate jooksul piirkondliku toidupanga kaudu kohalike vaesuses elavate peredeni.

Loe edasi: Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril

Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük

1.-18. joulukuu pääväni käü Võrol polikliiniku majan (Jüri 19A, Võro) Aila Näpustuudio tarõdõn Vana-Võromaa käsitüü jõulumüük, miä om valla iispääväst riideni kella 9-17.

Päält kauplõmise omma valla opitarõ: kingikoti ilostaminõ (7.12), muinasehte tegemine (9.12), siidisalli värvmine (10.12), vaseliidsi opitarõ (11.12), kingikoti ilostaminõ (14.12) ja vildit piprakoogi tegemine (15.12). Perämädsel müüginädälil või tegüdä opitarõsit tõisilgi teemadõl. Ekka opitarrõ pankõ hinnäst kirja, selle et ku huviliidsi küländ ei tulõ, jääs koolitus är.

Teedüs müügi ja opitarri kotsilõ Moloraamatun (Vana-Võromaa käsitööliste tsõõrik, Aila Näpustuudio, töötoad&koolitused), aolehtin, mitmide teedüstahvlide pääl ni meistride kaudu.

Hinnäst saa tüütarrihe kirja panda ja teedüst mano küssü tel 5541999 (Vilve Oja) vai meili päältl vilve.oja@gmail.com

Maja sisekorra eeskiri aitab tülisid vältida

Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul aitab täpselt paika pandud sisekorra eeskiri vältida kortermajas ettetulevaid tülisid ja pahandusi.

“Näiteks kui mõni naaber on harjunud majas suitsetama või käib palju hiliseid ja lärmakaid külalisi – sellised olukorrad on ühistutes ühed suuremad tüliõunad,” rääkis Mardi.

Tema sõnul tulekski ühistul võimalikult detailselt paika seada maja sisekorra reeglid. Reeglites peaks täpselt ära märkima, missugused keelud kehtivad suitsetamisele hoones, millal algab öörahu, kuidas peavad ennast üleval pidama
korteriomanike külalised. Kirja võib panna ka näiteks pööningu kasutamise reeglid – kuidas on korraldatud majaelanike asjade
hoiustamine ühiskasutataval pööningul ning kas pesu kuivatamine seal on lubatud. Niisamuti tuleks ära kirjeldada ühise aialapi
või grillinurga kasutamine, et arusaamatusi ei tekiks.

Mardi sõnul aitab üldkoosolekul kinnitatud sisekorra eeskiri ka omavahelisele suhtlusele kaasa: “Palju pahandusi võibki olla tingitud puudulikust kommunikatsioonist või sellest, et inimesed tõlgendavad asju erinevalt. Ühine kinnitatud sisekorra eeskiri, mis kõigile korteriomanikele teada ning majas ka nähtavale kohale välja pandud, annab kindlustunde, et kõik elanikud on maja reeglitest ühtviisi aru saanud ning kohustuvad neist kinni pidama.”

Verekeskus ootab doonoreid 8. detsembril
Rakvere kultuurimajja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. detsembril kella 10-14 Rakvere kultuurimajas (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

” Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit,” ütles verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp. “Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.”

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust detsembri esimeses pooles 7.-20. detsembrini terves Eestis ükskõik millisel marsruudil poole soodsamalt. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Viimati olli Rakveres doonoripäev 24. novembril ning siis soovis annetada verd 72 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 66 doonoril ning kokku sai ligi 30 liitrit hinnalist verd.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.
Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub
8. detsembril Jääaja keskuses

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub 8. detsembril Jääaja keskuses (Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa) algusega kell 10.

Jääaja keskus Foto Urmas Saard — Jääaja keskus. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eesti turismikonverents on turismiaastat kokku võttev iga-aastane sündmus, mis sellel aastal keskendub digitaalsele turundusele ning selle olulisusele turismis. Ettekannetes antakse ülevaade tänavuse aasta väga edukast digitaalkampaaniast Epic Estonia. Konverentsil jagatakse mitmeid praktilisi näpunäiteid: kuidas siduda kogu kommunikatsioon tervikuks, kuidas kasutada erinevaid online-kanaleid edukaks turundamiseks, kuidas muuta probleemid ärivõimalusteks Garage48 Tourism näitel, mille raames valmis mitu põnevat rakendust jpm.

Konverents kulmineerub konkursi “EHE Lõuna-Eesti” nominentide ja võitjate väljakuulutamisega. Lõuna-Eesti parimaid tunnustatakse kahes kategoorias: parim turismisündmus 2015 ja parim turismiobjekt 2015. Samuti toimub Tartu vallavalitsuse fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015” parimate tunnustamine. EHE Lõuna-Eesti konkursile on võitjatele auhinnad välja pannud Jääaja keskus.

Konverentsi ettekannete sisu ja ajakavaga saab lähemalt tutvuda SA Lõuna-Eesti Turism kodulehel.

Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aseesimees Pille Tutt, Jõgevamaa Sädeinimene Evi Rohtla ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esimees Liia Lust. Foto: Vahur Kukk

Palamuse rahvamajas toimunud üle-eestilise ühisnädala tunnustamistseremoonial kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus selle aasta sädeinimeseks Põltsamaa vallas tegutseva Adavere Mõisaseltsi projektijuhi Evi Rohtla, kes organiseerib huvitegevust erinevatele põlvkondadele ja tunneb rõõmu rahvatantsuhuvi tugevnemisest kodukandis.

Tunnustuse Jõgevamaa Sädeinimene 2015 saanud Evi Rohtla on kultuuritöö eestvedajaks Adaveres. Rohtla nimetas käesolevat aastat Adavere Mõisa Seltsi jaoks suuresti rahvatantsu edendamise aastaks. “Kui juba aastakümneid pole Adaveres olnud täiskasvanute tantsurühmi, siis praeguseks on neid meil juba kaks. 2014 alustas tegevust ka vanaemade tantsurühm Senta Bergmanni ja nooremate naiste tantsurühm Karin Uusküla juhendamisel.“

Adaverelaseks sai Evi Rohtla 2006. aastal, kui otsiti töötajat kohalikku vabaajakeskusesse, mis paikneb endises lasteaiahoones. „Selles majas käib koos ka eakate jututuba, kooliõpilasi ühendav 4 H klubi, tegeletakse kangastelgedel kudumisega, teadmisi ja oskusi omandatakse ka tasulistes töötubades,“ ütleb ta.

Evi Rohtla tunneb rõõmu ka Adavere ja selle ümbruse noorte aktiivse kaasalöömise üle erinevatel sündmustel.Mitmekülgse naise enda hobideks on metsasarvemängimine Põltsamaa linnaorkestris, käsitöö, toiduvalmistamine ja viimasel ajal on ta hakanud ise ka rahvatantsu harrastama.

Parimad Jõgevamaa kodanikuühendused ja nende tegemised

Kodanikuühenduste parimaks projektiks valiti Sadala hoolekandeühingu ettevõtmine “Euroopa ei hirmuta”, mille raames rajati külakeskustesse hernehirmutiste teemapark. Hernehirmutiste teemapargis esindas iga kuju ühte kahekümne kaheksast Euroopa Liidu liikmesriigist, näiteks saam põhjapõdraga Soomet, Pipi Rootsit, flamenkotantsija Hispaaniat, hitimees Eestit jne. Hernehirmutiste ülesseadmisel oli hea koostöö kohalike maaomanikega. Sadalasse paigaldati ka suunaviit, mis näitab vahemaid kõikide Euroopa Liidu riikide pealinnade vahel. “Euroopa ei hirmuta” teostajateks olid seitseteist piirkonna noort, projektijuhiks Liisa Katt ja projekti mentoriks Valdi Reinas.

Loe edasi: Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Pärnumaa Tori valla rahvast huvitab naaberomavalitsuste elu

Sindi linna kodulehe teatel külastasid 1. detsembril Tori valitsuse ja valla ametnikud Sindit eesmärgiga tutvuda naabrite eluoluga.

Tori vallamaja Foto Urmas Saard — Tori vallamaja. Foto: Urmas Saard

Külaskäigu eestvedajaks oli Tori valla arendusnõunik Aarne Põlluäär, kelle sõnul on võetud sihiks kõigi naaberomavalitsustega tutvumine, saades nõnda ülevaaate naabrite elukorraldusest ja omandades teiste häid kogemusi. Külaskäigul soovisid Tori valla esindajad tutvuda ka Sindi linna asutustega.

Linnavalitsuses andis linnapea Marko Šorin ülevaate Sindi ajaloost ja tänasest päevast. Külalistele oli huvipakkuv linna hariduskorraldus ja avaldati soovi tutvuda ka Sindi lasteaiaga. Sindi lasteaias võttis külalised vastu direktor Viivi Palmissaar. Ringkäigule rühmaruumides järgnes kohvilauavestlus õpealajuhataja Reine Tänavaga.

Tori inimesed kutsusid Sindi kolleege vastukülaskäigule ja lubasid peatselt uuesti Sinti tulla, et külastada sel korral nägemata jäänud linna allasutusi.

Äksis peeti automudelismi selle aasta karikasarja viimane võistlus

28. novembril kogunes Harjumaal Kose vallas asuvasse Äksi külasse ligemale 40 juhtraja automudelismi sportlast, kes tõmbasid joone alla käesoleva aasta karikasarjale.

Karikasarja 2015 lõpetajad Foto Marko Mets — Karikasarja 2015 lõpetajad. Foto: Marko Mets

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja ütles, et väljakujunenud tava kohaselt selgusid tulemused neljas klassis juba varem, viimane võimalus oma positsioone parandada jäi veel klassides N-14 ja PR-24. N-14 klassi liider Kaarel Metsalu ei vääratanud ja võttis esikoha veenva edumaaga. Teisel ja kolmandal kohal vahetusid omanikud. Väiksemaid müksimisi tuli ette ka tahapoole jäävate kohtade pärast võistlejatel. Esimest hooaega võistelnud Benno Bert Põldäär võttis sellelt võistluselt oma kohustuslikud 3 punkti, tuli 12. kohale ja jättis Sindi noormehe Siim-Kaspar Kollamaa, kes kahel viimasel võistlusel ei osalenud, tühjade kätega.

PR-24 klassi üldarvestuses hoidsid kaks esimest oma positsiooni. Kaiar Tammeleht tegi tänavu puhta töö, võites kõik neli etappi. F1-32 klassis kaotas Kaiar Tammeleht esikoha „tänu” Karmeni südile esinemisele Sindi etapil. Juunioride arvestuses vahetasid Andy Aron ja Karmen Mets kohad.

Karikavõitjad PR-24 klassis

Juunioride arvestus:
1. Bruno Põldäär, Haapsalu
2. Andy Aron, Sindi
3. Karmen Mets, Jõõpre
4. Carl-Markus Pill, Äksi
5. Markus Metsalu, Haapsalu

Loe edasi: Äksis peeti automudelismi selle aasta karikasarja viimane võistlus

Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

Laupäeval, 5. detsembril, peetakse Junior Achievement Eesti SA egiidi all väga pika traditsiooniga õpilasfirmade laat „Pärnumaa jõulud“, mida korraldatakse koostöös Pärnu kolledži, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni ja Eesti ettevõtlusharidus Seltsiga.

Teisi Kirimägi Foto Urmas Saard — Teisi Kirimägi Häädemeestelt osales mullu õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud” ja kauples tänavu veebruaris ka Rocca al Mare kaubanduskeskuses Euroopa laada õigustega õpilasfirmade laadal. Foto: Urmas Saard

Õpilasfirmade laada pidulik avamine toimub kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis keskpäeval, müük algab kell 11.00 ja kestab 15.30-ni. Laadale registreerus kuuest maakonnast 78 õpilasfirmat. Tegemist on tõeliselt äriliste ettevõtmistega, kus noortel tuleb oma ettevõtluses arvestada müügist saadava sissetuleku kõrval ka otseste kulutustega. Nii näiteks tasutakse 80X80 cm suuruse müügikoha eest 8 eurot, mille eest saab lisaks veel osaleja infomapi, lõunasöögi ja õpilasfirma nimesildi. Kaugemalt tulevad noored peavad välja käima paarkümmend eurot öömaja eest ja muidugi maksma transpordi maksumuse. Hea, kui omavalitsused toetavad. Kahjumiga ei taha keegi kaubelda ja seepärast mõeldakse alati väga hoolega, millist kaupa või teenust loodetavale ostjale pakkuda. Lisaks rahalisele tulule motiveeritakse noori ettevõtjaid ka mitmesuguste preemiatega. Autasude välja selgitamiseks teevad seegi kord vastutusrikast tööd mitmesuguste erialade inimesed. Hindamine toimub kahes astmes: eraldi põhikooli minifirmadele ja gümnaasiumi õpilasfirmadele. Tunnustatakse parimaid müüjaid, müügikoha kujundajaid, innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid, Ka paljud toetajad jagavad veel täiendavaid eripreemiaid.

Loe edasi: Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

Spontaanne rassismivastane meeleavaldus tõi Tartus kokku üle 100 inimese

Sotsiaalvõrgustikust spontaanse reaktsioonina alguse saanud meeleavaldus rassismi vastu tõi laupäeval Tartus kokku üle 100 inimese, peeti kõnesid ja süüdati Emajõe ääres küünlad, et tuua valgust rassismist pimestatud südemetesse.

Meeleavalduse idee sai alguse sotsiaalvõrgustikus toimunud aruteludest “Massiimmigratsiooni vastase meeleavalduse” üle, mille varjamatult rassistlikule sõnumi tasakaalustamiseks otsustati korraldada vastumeeleavaldus.

“Immigratsioonivastaste tõrvikurongkäik ei väljenda Eesti enamuse seisukohti,” kinnitab aktiivne toetaja Triin Sepp. “Mulle ja mu sõpradele on isiklikult vastuvõetamatu, kui minu läheduses ja mu riigis propageeritakse valeväidetele ja desinformatsioonile tuginedes rassistlikke vaateid.”

Esmalt eesti ja seejärel inglise keeles peetud meelevalduse avakõnes tuletas ürituse korraldaja Luule Lille meelde ÜRO ametlikku rassilise diskrimineerimise määratlust, mille kohaselt hõlmab see diskrimineerimist rassi, rahvuse või etnilise päritolu järgi. EKRE, RÜE ja Euroopa Rahvusrinde sihtasutus eksivad nende rahvusvaheliste ja Eestis ametlikult kehtivate põhimõtete vastu.

“Ma heidan teile ette vaenu õhutamist. Ma heidan teile ette valeinformatsiooni levitamist. Ma heidan teile ette rahvale valetamist ja vassimist eesmärgiga propageerida rassistlikke vaateid,” rõhutas oma kõnes Luule Lille. “Paljudest allikatest on näha ja kuulda, et rassism, mis polnud varem Eestis eriti suureks probleemiks, mõjutab aina enam siin viibivate välismaalaste elu negatiivselt.”

Luule Lille kutsus üles loobuma hirmust pagulaste ja võõraste kultuuride ees ning lõpetama hirmu õhutava ja alavääristava sildistamise: “Juttudel sellest, et meie ühiskondlikud väärtused erinevad mingil olulisel määral pagulaste päritolumaade omadest, ei ole faktilist alust. Armastus, austus ja sõprus on väärtused, mis ei tulene religioonist või päritolust ning kui meie neid üles ei näita, siis oleme meie need, kes tsivilisatsioonist kaugenevad.”

28. novembril kl 16:30 pimendatud Tartu Ülejõe pargis Treffneri kuju ees platsil alanud meeleavaldus kulges rahulikult, kohal oli üle 100 tartlase, nii noori kui vanu ning peeti seitse kõnet. Meeleavaldus lõppes kl 18, mille järel saabus pargihooldus ning asendas platsi lampides puuduvad pirnid.

NATO hävitajad sooritavad Eesti kohal madallende

Eesti Kaitseväe kodulehel teatatakse, et algava nädala tööpäevadel sooritavad Eesti kohal madallende Saksa õhuväe hävitajad Eurofighter.

NATO hävitajad madallennul Foto Urmas Saard — NATO hävitajad madallennul. Foto: Urmas Saard

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Võrumaa vabaühenduste päeval tunnustati kodanikuühiskonna tegusaimaid

Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Võrumaa Arenguagentuuri FB leht. — Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Kalle Nurk.

Võrumaa vabaühenduste päeval kultuurimajas Kannel tunnustati Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühendusi ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Laureaadid on Tuuli ja Vello Pähn, MTÜ Luutsniku Külaselts ning OÜ Sän&Män.

Võrumaa tegusaimad kodanikud on Juba külaseltsi eestvedajad Tuuli ja Vello Pähn. Muuhulgas öeldi Tuuli ja Vello kohta tunnustamisele esitades: „Tänu Pähnade perele on tekkinud kokkuhoidev ja sõbralik kogukond ning aktiivne külaelu.“

Võrumaa raamatukogudes ning internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust Antsla gümnaasiumis toimetava noorte foto- ja loodusringi üks eestvedajatest Tiina Ploom.

Võrumaa toimekaim ühing 2015 on MTÜ Luutsniku Külaselts, kes on vanasse külakauplusesse loonud ja loomas võimalusi kogukonna inimestele. Külaseltsi üks eestvedajatest Aili Valb ütles tunnustust vastu võttes: “Seistes kõigi teiste väärikate kandidaatide kõrval, ei osanud sellist tunnustust oodata, aga ju siis on hetk tunnustada väiksemaid, et anda indu edasi toimetada.“

Selleks, et aidata, ei ole palju vaja: tahtmist, sõbralikku suhtumist ning abivalmidust. Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2015 OÜ Sän&Män juhatajal Taivo Tuusisel on need omadused olemas.

Kokku esitati tunnustamiseks 15 kodanikku, 12 ühendust ning viis ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse selts.

Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Tänane esimene adventpüha algas Eliisabeti kirikus hommikuse missaga. Päeva teisel poolel toimus tunni kestel kaunimate advendi- ja jõululaulude laulmine. Kohe selle järel jalutati kiriku juurest läbi Rüütli tänava Rüütli platsile.

Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele Foto Urmas Saard — Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele. Foto: Urmas Saard

Kõige ees sammus laterna tulega teed valgustades EELK Pärnumaa praost Enn Auksmann, kes oli riietunud valgesse rüüsse. Tema kõrval astus küünaldega koguduse diakon ja peaorganist Jaanus Torrim, vaimulike taga Korstna talu hobuvankril jõuluvanad. Muist jõuluvanasid jalutasid vankri järel koos Janne Ristimetsa tantsulastega ja nende järel omakorda suur hulk kirikulisi.

Õpetaja Enn Auksmann pöördus Rüütli platsile kogunenud rahva poole mõttega imest, mida Issanda tulemise ajal oodatakse. „See on Jumala inimeseks saamise ime, mille läbi meid inimlapsi ülendatakse Jumala lasteks,“ kõneles Auksmann, kes soovis, et jagatav tuli ei kõrvetaks, vaid soojendaks, et ei pimestaks, vaid valgustaks. Ta palus võtta selle soojendava valguse oma südamesse.

Loe edasi: Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Nursi küla sai valgemaks

Rõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.

Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.

Rõuge Vallavalitsus

Viljandimaa tunnustas 2015. aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

Eile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:

Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.

Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.

Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.

Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.

Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;

Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine – Gea Malin.

Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.

Helena Tiivel

Homme saab Võrus nõu võrdse kohtlemise teemal

28. novembril kella 11.30-13.30 annavad võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja voliniku kantselei jurist Siiri Grünbaum kodanikele võrdse kohtlemise teemal nõu. Nõustamine toimub Võru Kandles vabaühenduste päeval.

Lisainfo leiab siit: http://www.vordoigusvolinik.ee/norra-projekt/noustamine/

Tööandjatel on võimalik küsida infot selle kohta, kuidas oma organisatsioonis võrdne kohtlemine tagada.

Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

20. novembril tunnustati Eesti Politsei 97. aastapäeva puhul Otepää valla tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

Otepää vallas pikka aega olnud politseinike ja abipolitseinike tunnustamist korraldab Otepää vallavolikogu korrakaitsekomisjon. Karupesa hotellis toimunud pidulikul õhtusöögil tunnustasid ja tänasid Otepää korrakaitsjaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Viljar Teder ning vallavanem Kalev Laul. Külalisena viibis kohal Valga politseijaoskonna juht Tiit Allik.

Otepää vallavanem Kalev Laul ütles, et heameel on tõdeda, et Otepää piirkonnas on nii palju tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

“Otepääle, kui turismipiirkonnale on väga oluline, et meil oleks tagatud kord ja turvalisus, seega on iga siin töötav politseinik ja abipolitseinik erilise tänu ja tunnustuse ära teeninud,” sõnas Kalev Laul. “Otepää vald teeb kõik endast oleneva, et meil oleks ka edaspidi politseiga väga hea koostöö.”

Otepää valla tänukirja said politseiametnikud:

Loe edasi: Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

Põllumajandusettevõtete investeeringutoetus
saab mitu muudatust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega muudetakse põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse tingimusi: minnakse üle elektroonsele menetlussüsteemile, muutuvad toetuse raames liisingu kasutamise põhimõtted ja lüheneb investeeringuobjekti sihipärase kasutamise järelevalveperiood.

“Põllumajanduse investeeringutoetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik avaldust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna,” ütles maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. “Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks, kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini.”

Teine suurem muudatus puudutab liisingu kasutamist investeeringuobjekti ostmisel. Kui seni maksti toetus kogu ulatuses ühe korraga liisinguandjale, siis edaspidi makstakse see kuludokumentide alusel otse toetuse saajale. Toetuse saaja võib ühe taotluse kohta esitada PRIAle maksetaotluse koos tehtud kulusid tõendavate kuludokumentidega kuni neljal korral ühes kalendriaastas. “Uue süsteemiga võivad kaasneda suuremad intressikulud, kuna enam ei vähendata kohe liisinguperioodi alguses investeeringuobjekti maksumust toetuse võrra,” selgitas Gorban.

Loe edasi: Põllumajandusettevõtete investeeringutoetus
saab mitu muudatust

Sotsiaalkindlustusamet teavitab abivahendite süsteemi korralduse muudatustest

Alates 1. jaanuarist 2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

Isikliku abivahendi kaart

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.

Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid). Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee .

Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).

Loe edasi: Sotsiaalkindlustusamet teavitab abivahendite süsteemi korralduse muudatustest