Võrumaa Naiste Ühendus korraldab foorumi

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 23. novembril foorumi „Julgus muutuda ja muuta“, kuhu on oodatud inimesed erinevatelt elualadelt.

Juttu tuleb meeste ja naiste rollidest poliitikas ja tööelus, vajadusest näha pealispinnast kaugemale ning julgetest valikutest enda ja ümbritseva paremaks muutmisel. Foorum toimub Võru Kultuurimaja Kannel II korruse saalis (Liiva 11).

Registreerumine kuni 18. novembrini kontaktidel kyllipiirisild@gmail.com või 56600689

Allikas: Võrumaa Naiste Ühendus, www.vorumaanaisteyhendus.ee

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Mooska savvusann ja Veeroja Eda
Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Karulas avati viisteist konnalompi

Foto: bio.edu.ee
Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist Dragonlife. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud. Loe lähemalt siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Õpilaste ajaloonäitus osutus ootamatult populaarseks

Parksepa keskkooli 135. aastapäevale pühendatud „Ajalooliste asjade näitus“ sai sedavõrd suure huvi osaliseks, et väljapanekut otsustati kahe päeva võrra pikendada ja see jääb avatuks järgmise esmaspäevani.

„Huvi on olnud tõesti suur,“ ütles Parksepa keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks. Kolme päevaga külastas näitust ligemale paarsada huvilist, peaasjalikult Parksepa omad inimesed ning ka lasteaialapsed. Et kõik huvilised saaksid näitusest osa, otsustati see üles jätta 15. novembrini.

Näituse panid kokku Parksepa keskkooli õpilased, kes tõid kodust huvipakkuvat vanavara. Õla panid alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Lisainformatsioon: Andres Breidaks, tel 5109789

Võrumaa aasta isa on Ülo Perli

Võru maavalitsus valis maakonna tänavuseks aasta isaks Ülo Perli, kes on nelja lapse isa, elab Haanja vallas ja töötab elektrikuna.

Ülo Perli kandidatuuri esitas aasta isa tiitlile tema vanem poeg Kristjan (16), kes õpib Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

“Ülo on aus, töökas ja väga kohusetundlik. Ta on eeskujuks paljudele meestele ja poistele, täpselt selline nagu üks korralik isa peaks olema,“ kirjutas Kristjan oma isa kandidatuuri esitades.

Ülo ja tema abikaasa Tiia peres sirguvad veel kolm poega – kaksikud Meelis ja Madis (14) ning Juhan Eerik (9).

Võru maavalitsus otsustas hakata aasta isa tiitlit välja andma aastal 2005, et isa rolli väärtustada. Tiitli on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi.

Tänavune Võrumaa aasta isa Ülo Perli kuulutatakse pidulikult välja isadepäeval, 14.novembril kell 16 algaval kontserdil kultuurimajas Kannel. Peol esinevad Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi mudilaskoorid, Võru muusikakooli Heino Vildo flöödiõpilased ja Võru naiskoor Kannel.

Mardipäeva tähistatakse õhtuse metsamatkaga

Täna, 10. novembril kell 19 antakse Haanja vallas Vällamäel start jalgsimatkale. Kohustuslik on võtta kaasa pea-või taskulamp, et pimedas metsas oleks muretu kõndida.

Kui omal kohaletulekuks sõiduvahendit pole, pakuvad korraldajad abi. Buss väljub kell 18.10 Võru noortekeskuse (Liiva 21) juurest.

Matk kestab umbkaudu kolm tundi. Osalejatele pakutakse teed ja küpsiseid. Võib juhtuda, et metsas on rohkemgi üllatusi.

Matk toimub iga ilmaga. Lisainfo telefonil 521 3130.

Obinitsa külakeskuses tuleb lavastuskoolitus

14. novembril oodatakse Obinitsa külakeskusse lavastuskoolitusele, teatab Setomaa infoportaal.

Koolitusel kõneldakse järgmistel teemadel: kuidas teatrit teha ja sel teekonnal esile kerkivaid mägesid ületada; lavastamine üleüldse ja nüanssides; kostüümid, rekvisiidid, lavatagune; lavakujundus; repertuaari valimine; tekstimaterjali näidendiks vormimine; heli ja valguse kasutamine teoorias ja praktikas.

Õhtuks pannakse koos kokku improvisatsiooniline minilavastus.

Osalema on oodatud kogenud tegijad, aga ka need, kes tunnevad, et tahaksid midagi toredat teha – ühesõnaga kõik, kellel sõna „teater” silmad särama paneb.

Koolitus toimub kella 11-19 koos supivaheajaga.

Lisainfo: tel 5242080, eve@setomaa.ee

Valmis raamat seto pitsidest

Täna, 9. novembril algusega kell 18 esitleb Terje Lillmaa Obinitsa muuseumis oma raamatut “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits”, kuhu on koondatud 20 huvitavamat pitsi muuseumi kogudest.

Raamat on illustreeritud Aivar Sepa fotodega.

Lisaks raamatule anti välja ka 20 erinevat mustrikaarti postkaardi formaadis, kus esiküljel on foto pitsist ning tagaküljel muster.

“Loodan, et see raamat aitab säilitada vana ja väärtuslikku käsitööd”, ütles Terje Lillmaa trükilõhnalisi raamatukaste avades.

Esitluse ajal saab uudistada pitsinäitust nii vanadest pitsidest kui ka koopiatest.

Novembrikuus toimuvad Obinitsa muuseumis neli tasuta koolitust kõigile värvilise heegelpitsi huvilistele, kus raamatu autor jagab õpetust uute pitside heegeldamise kohta. Koolitused toimuvad 16. ja 17. novembril kell 14-16 ja 24. ja 30. novembril kell 10-12.

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja arutelu Rõuges

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikule arutelule, mis toimub 20. novembril kell 13.00 Rõuge
rahvamajas.

08.11.2010-19.11.2010 on võimalik materjalidega tutvuda Haanja ja Rõuge vallamajas ning Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Karja 17a. Lisainfot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Jaanus Tanilsoolt, tel. 53229241, 7823605 või e-posti aadressil jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee. Lähemalt loe siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Rein Sikk otsib Võrumaa emotsioone

Head külauudiste lugejad! Palun Teie abi seoses Võrumaaga: pange palun kirja, millised on Teie esmased emotsioonid, kui öelda “Võrumaa”. Ja e-kiri lähetage aadressile rein.sikk@eesti.ee. See abi on väga tarvilik ühe Võrumaa maine ja kuvandi kohta käiva artikli kirjutamiseks. Nimeliselt ma kedagi ei tsiteeri. Päikest!

Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Savvusannakonvõrents ja -tsõõriklaud Väimelän

12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu. 

Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast  maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.

Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis  savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit,  õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis  savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man  avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist  oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.

Allikas: Uma Leht

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Võrumaal uuendatakse kümnekilomeetrine teelõik

Teelõik Võru- ja Põlvamaa piirist kuni Navi ristmikuni saab 22 miljoni krooni eest uue ja senisest tugevama asfaltkatte.

Tööd kümnekilomeetrisel teelõigul algasid sellel nädalal. Selleks, et parandada tee kandevõimet ja kaotada kattesse tekkinud pikirööpad, kaetakse olemasolev teekate uue asfaldikihiga. „Töövõtja tegeleb asfalteerimisega, kuni ilm lubab,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski selle aasta plaanidest ja nimetas, et lisaks katte uuendamisele ehitatakse senisest laiemaks Navi ja Osula ristmikud.

Liikluse sulgemist remont Lužetski sõnul kaasa ei too, küll aga peavad sõidukijuhid arvestama liikumiskiiruse piiranguga. 

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kümnekilomeetrise teelõigu remondi tellis Lõuna Regionaalne Maanteeamet, töövõtja on AS Teede REV-2.

Maanteeamet

Latsiaiah umma otsmah

Puiga latsiaia latsõ. Foto: Nutovi Mirjam
Midä arvasõ 5–6aastadsõ latsõ Võromaast ja ku häste nä võro kiilt tundva, sai perrä uuritus Puigal Siilikese latsiaiah.

Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.

«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.

Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Ruusmäe sotsiaalmaja sai katuse korda

Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.

Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Rõuge hokiklubi otsib nime

Hooajaks valmistuv Rõuge hokiklubi kuulutas välja konkursi klubile nime leidmiseks, oodatud on nii eesti- kui ingliskeelsed nimevariandid.

Klubi esindaja sõnul võiks nimi olla stiilis HC/HK Rõuge, eeskujusid võib otsida nii Eestist kui maailmast, a la Kohtla-Järve Viru Sputnik või New York Rangers… Kasuks tuleb, kui nimevariandi esitaja põhjendab oma pakkumise sisu.

Parim valitakse välja, kujundatakse teemakohane klubi embleem, nimi saab rakenduse klubi sümboolikal ja valmivatel hokisärkidel. Parima nime pakkuja nimetatakse hokiklubi auliikmeks ning tema nimi trükitakse ka valmivatele hokisärkidele.

Nimevariandid palun klubi saata e-posti aadressile karel.saarna@gmail.com või postitada Rõuge hokiklubi facebooki lehele, mis asub siin.

Allikas: Rõuge hokiklubi

Hirve-Miku on tagasi kodus

Võrumaalt Jaaniraotu linnu- ja loomapargist augustis plehku pannud eksootiline India hirv Miku on pärast Läti-turneed koju tagasi jõudnud.

Linnupargi perenaise Ülle sõnul saatis Mikut teel koju ka Läti televisiooni saate „Vides fakti” võttemeeskond. Eetrisse läheb saade naabrite juures laupäeva õhtul ja internetis näeb seda tuleval nädalal.

Mikul on seljataga pikk rännuteekond. Esimesed teated pärast kadumist tulid eksootilise looma kohta Ida-Lätist Balvist. Sealt viidi Miku Riia loomaaeda. Lätlastelt sai ta ka uue nime – Patrik.

Rändhirve käis eile filmimas ka Eesti „Ringvaate” saate tiim. Tõenäoliselt näitab ETV seda videolõiku täna.
 

Väimelas peetakse täna konverentsi “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner

Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.

Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Sännas on vanad jalgrattad jälle au sees

Sänna Kultuurimõisas on sisse seatud vanade rataste taaskasutamist propageeriv velokuur. Jalgratta kui tervisliku ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi tutvustamiseks korraldati septembris Rattafestival, mille raames toimus ka rattaleiutamise õpituba. Õpituba juhendasid Riia rattameisterdamisrühmituse Freakbike metallikunstnikud, kes konstrueerisid vanadest rattaosadest unikaalseid jalgrattaid.

Rõuge TV esitleb: