Head külauudiste lugejad! Palun Teie abi seoses Võrumaaga: pange palun kirja, millised on Teie esmased emotsioonid, kui öelda “Võrumaa”. Ja e-kiri lähetage aadressile rein.sikk@eesti.ee. See abi on väga tarvilik ühe Võrumaa maine ja kuvandi kohta käiva artikli kirjutamiseks. Nimeliselt ma kedagi ei tsiteeri. Päikest!
Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik
12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu.
Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.
Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.
Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.
Allikas: Uma Leht
Lõuna-Eestis, vähemalt selle lõunapoolses otsas Haanjas on täna hommikul maa jälle valge. Kylauudis.ee kutsub üles saatma portaalile oma talveootuse pilte, mis tehtud üle Eesti.
2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.
I Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht
Teelõik Võru- ja Põlvamaa piirist kuni Navi ristmikuni saab 22 miljoni krooni eest uue ja senisest tugevama asfaltkatte.
Tööd kümnekilomeetrisel teelõigul algasid sellel nädalal. Selleks, et parandada tee kandevõimet ja kaotada kattesse tekkinud pikirööpad, kaetakse olemasolev teekate uue asfaldikihiga. „Töövõtja tegeleb asfalteerimisega, kuni ilm lubab,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski selle aasta plaanidest ja nimetas, et lisaks katte uuendamisele ehitatakse senisest laiemaks Navi ja Osula ristmikud.
Liikluse sulgemist remont Lužetski sõnul kaasa ei too, küll aga peavad sõidukijuhid arvestama liikumiskiiruse piiranguga.
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kümnekilomeetrise teelõigu remondi tellis Lõuna Regionaalne Maanteeamet, töövõtja on AS Teede REV-2.
Maanteeamet
Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.
«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.
Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah
Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.
„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.
Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.
Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.
Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet
Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.
Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!
Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?
A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht
Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.
Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.
Allikas: Haanja vallavalitsus
Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.
“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.
Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.
Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.
“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.
Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.
“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.
Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.
Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.
Hooajaks valmistuv Rõuge hokiklubi kuulutas välja konkursi klubile nime leidmiseks, oodatud on nii eesti- kui ingliskeelsed nimevariandid.
Klubi esindaja sõnul võiks nimi olla stiilis HC/HK Rõuge, eeskujusid võib otsida nii Eestist kui maailmast, a la Kohtla-Järve Viru Sputnik või New York Rangers… Kasuks tuleb, kui nimevariandi esitaja põhjendab oma pakkumise sisu.
Parim valitakse välja, kujundatakse teemakohane klubi embleem, nimi saab rakenduse klubi sümboolikal ja valmivatel hokisärkidel. Parima nime pakkuja nimetatakse hokiklubi auliikmeks ning tema nimi trükitakse ka valmivatele hokisärkidele.
Nimevariandid palun klubi saata e-posti aadressile karel.saarna@gmail.com või postitada Rõuge hokiklubi facebooki lehele, mis asub siin.
Allikas: Rõuge hokiklubi
Võrumaalt Jaaniraotu linnu- ja loomapargist augustis plehku pannud eksootiline India hirv Miku on pärast Läti-turneed koju tagasi jõudnud.
Linnupargi perenaise Ülle sõnul saatis Mikut teel koju ka Läti televisiooni saate „Vides fakti” võttemeeskond. Eetrisse läheb saade naabrite juures laupäeva õhtul ja internetis näeb seda tuleval nädalal.
Mikul on seljataga pikk rännuteekond. Esimesed teated pärast kadumist tulid eksootilise looma kohta Ida-Lätist Balvist. Sealt viidi Miku Riia loomaaeda. Lätlastelt sai ta ka uue nime – Patrik.
Rändhirve käis eile filmimas ka Eesti „Ringvaate” saate tiim. Tõenäoliselt näitab ETV seda videolõiku täna.
Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner
Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.
Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”
Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
Sänna Kultuurimõisas on sisse seatud vanade rataste taaskasutamist propageeriv velokuur. Jalgratta kui tervisliku ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi tutvustamiseks korraldati septembris Rattafestival, mille raames toimus ka rattaleiutamise õpituba. Õpituba juhendasid Riia rattameisterdamisrühmituse Freakbike metallikunstnikud, kes konstrueerisid vanadest rattaosadest unikaalseid jalgrattaid.
Rõuge TV esitleb:
Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.
Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.
Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.
Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.
Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.
Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.
Rohkem infot: www.umakiil.eu
Oktoobris alustanud Uue-Antsla käsitööring on tänaseks jõudnud koos käia juba kolm korda Rahvamajja kogunetakse käsitööd tegema igal kolmapäeval kella 18-20ni.
Esimesel kokkusaamisel 5. oktoobril istus koos neli käsitööhuvilist. Peeti plaane, mida, millal ja kuidas tegema hakatakse. Esimeseks näputööks meisterdati vahtralehtedest roose, järgmisel korral juba prooviti kaaruspaela tegemist. Viimasel korral oli seltskond juba tükk maad suurem. Koos katsetati paela punumist.
Järgmised kokkusaamised:
3. novembril meisterdatakse süüteroose (kaasa võtta paar pabermassist munakarpi ja küünlajäägid või mõni küünal).
10. novembril tehakse lauakaunistusi (salvrätihoidjaid jm).
17. novembril meisterdatakse päkapikke.
24. novembril kaunistatakse küünlaid.
Täpsem info materjalitasu või kaasavõetavate materjalide kohta on Uue-Antsla ja Uhtjärve külade kodulehel 2kyla.blogspot.com. Alati võib kaasas olla ka mõni parasjagu pooleli olev näputöö ning kui on tekkinud mingi käsitööalane küsimus, siis ühiselt leitakse sellele lahendus. Käsitööringis pole vanusepiirangut – kõik on oodatud.
Karille Bergman, käsitööringi juhendaja
Urvaste vald kuulutab koostöös vallarahvaga tänavu taas välja Urvaste valla aasta isa 2010. Kodanike arvamusi, ettepanekuid ja seekord ka põhjendusi aasta isa kandidaatide kohta oodatakse kuni 8. novembrini valla raamatukogudes, Kuldre koolis, Urvaste vallamajas ja Uue-Antsla rahvamajas olevatesse ümbrikutesse.
Isadepäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus toimub reedel, 12. novembril kell 17 Kuldre kooli aulas.
Senised Urvaste valla aasta isad:
2004 Kalle Haller
2005 Are Kirsbaum
2006 Maido Uibopuu
2007: Margus Klaar
2008: Eeri Proškin
2009 Rainer Kaseväli
Lindora laada pääl (28.10) oll’ nätä mitmit võrokeelitsit silte: Haani naasõ möi umma kraami uman keelen, kirämiis Contra oll’ Urvastõ kama paki pääle kirotanu tuu kitmises võrokiilse luulõtusõ. 
Hääpoolse pildi pääl mõnõ muu võrokeelidse as’a Võro instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ «Uma kiil pildi pääl». Võistlusõlõ oodõtas pilte as’ost, mink pääl om pruugit võro kiilt. Pildistämises passis egä asi, kon om võro kiilt nätä: sildi, juhatusõ (viida), kleepsu, T-hammõ ja nii edesi. Võistluspilt piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi kottalõ. Saata või ka pilte, kon pääl om nätä seto, mulgi ja tarto kiilt, (eski läti vai vinne kiilt, ku pilt om tettü Võromaal). Pildistämise matõrjaali või võistlusõ aigu ka esi mano tetä, näütüses meisterdä vahtsõnõ võrokiilne silt ja tetä tuust pilt. Üts pildistaja või saata mitu pilti, a egä as’a kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva olla nii vahtsõ ku ka varrampa tettü. Ku saadat pildi, kirotagõ mano pildi autori nimi, telefoninummõr, e-posti aadrõss, pildi tegemise aig ja pildi seletüs.
Pilte oodõtas aadrõssi kaile@wi.werro.ee pääle. Pildi pandas kõigilõ kaemisõs Internetti http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/ pääle. Konkurss lätt käümä võro keele nädälil (1.–7. 11. 2010), pilte oodõtas vabariigi aastapääväni.
Allikas: Uma Leht
Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.
Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»
Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.
Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.
Autor: Harju Ülle, Uma Leht
Sel neljapäeval, 4. novembril toimub Võrumaal Väimelas konverents “Ise teemegi ära?”, kus räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandust ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Teiste seas astuvad oma mõtetega üles ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, samuti mitmed mittetulundussektori ja omavalitsuse esindajad. Avasõnad ütleb Võru maavanem Andres Kõiv.
Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”
Hendrik Noor Sänna Kultuurimõisast räägib Meediast kui ettearvamatust naisjumalusest, kellele meeldivad erakordsed lood ja teod ning naturaalne ehk mitteteadlik mainekujundus.
Teemaplokide lõpus toimuvad rühmatööd, et kõik soovijad saaksid oma arvamust avaldada.
Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab KÜSK.
Registreerida saab teisipäeva õhtuni aadressil ene@vaa.ee. Vaata konverentsi päevakava siit. Konverents on tasuta.
Võru linn alustab aasta lõpuni kestvat linnaelanikuks registreerimise kampaaniat.
Statistika näitab, et Võru linna elanike arv langeb pidevalt. Tõestamaks, et Võru on arenev linn, kutsub linnavalitsus alanud kampaania raames inimesi end linnaelanikuks
registreerima.
Kampaania käigus oodatakse eelkõige registreerima neid, kes reaalselt Võrus elavad, ent pole veel linnaelanikuks registreerinud.
“Loomulikult ootame tagasi koju ka siin sündinud ja üles kasvanud noori, kes otsivad oma perele elukohaks sobivat paika. Samuti kutsume Võrru uusi aktiivseid inimesi, kes annaksid ka oma panuse meie linna arenguks,” sõnas linnapea Ülo Tulik.
Linnapea lisas, et järjepidev linnaelanike arvu suurenemine tähendab linna jaoks ilusamaid ja positiivsemaid väljavaateid tulevikuks.
“Rohkem elanikke tähendab paremat rahalist võimekust, st paremat elukorraldust ja elukeskkonda,” kommenteeris Tulik.
Elanike registri andmetel on Võru linn oma 13 919 elanikuga Eesti linnade seas 11. kohal, olles 855 elanikuga Kuressaarest taga.
“Veel kümme aastat tagasi elas Võrus 14 905 elanikku ning tean, et Võrru mahub veel väga palju tublisid ja rõõmsaid inimesi. Miks ei võiks Võru linn olla tulevikus linnade
elanike arvult 10. koha omanik?!” arutles linnapea.
Registreerimise motiveerimiseks on linnavalitsus välja pannud auhinna: üks õnnelik võidab kinkekaardi kas hambaraviteenustega PMA kliinikult, optikateenuseid Pro Optikast või reisipaketi firmalt Novatours. Kinkekaardi väärtus on 15 646 krooni ehk 1000 eurot. Nende kolme variandi seast saab võitja valida just endale meelepärase. Õnnelik inimene loositakse avalikult välja 23. jaanuaril 2011 Võru spordikeskuses toimuval Valio Võru Võrkpalliklubi kodumängul.
Kui elad Võrus, aga pole Võru linna oma elukohaks vormistanud, siis tule nüüd ja registreeri ennast linna elanikuks! Lisainfo registreerimise ja kampaania kohta: www.voru.ee.
Marianne Mett, Võru linnavalitsus
3. novembril kell 12 kohtuvad Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis lugejatega eesti kirjanikud Peeter Helme, Ivar Sild, Mihkel Kaevats ja Mathura.
Pühapäeval, 7. novembril kell 15.30 korraldab Urvaste Külade Selts Urvaste koguduse pastoraadis videvikupidamise.
Räägitakse kalmistuhaljastusest, süüakse maa sees küpsetatud lammast. Kalmistukultuuri uurija Maire Sala kõneleb teemal „Siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust“. Osalustasu.
Info tel 523 6697, Mariina.
Laupäeval, 6. novembril toimub Võrumaal Sõmerpalus vastavatud sisekrossihallis Adrenalin Arena Mini Karikasarja V ja viimane etapp, mille raames toimub ka heategevuslik minibikede showkross. Mini Karikasarja võistlussõidud algavad laupäeval kell 12, showkrossi algusajaks on planeeritud orienteeruvalt kell 17.00.
Showkross on mees-mehe vastu võistlus, kus osalevad tuntud krossimehed, kes tavaliselt minidega ei sõida. Tulekuks on nõusoleku andnud Tanel ja Aigar Leok, Juss Laansoo, Toomas Triisa, Priit Rätsep, Andre Park, Henri Roosiorg, samuti vanameistrid Andres Krestinov, Valdur Kahro ning Aadu Sikk ja Soome tuntud supermotosõitjad Mauno Hermunen ja Toni Klem.
Pilet üritusele maksab 75 krooni, alla 10-aastastele on sissepääs tasuta. Kogu tulu läheb Võrumaal Varstu vallas asuva Krabi Põhikooli juures tegutseva õpilaskodu toetamiseks. Krabi Põhikool pakub õppimisvõimalust ka normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivatele lastele, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega ning just need lapsed elavad kooli õpilaskodus. Õpilaskodus on ruumi 45 lapsele, kellest enamik on poisid.
Õpilaskodu projekti algataja ja kooli direktor Ale Sprenk tõi välja sportimis- ja vaba aja vahendid, millest õpilaskodul puudus on. Vaja oleks õpilaskodul järgmisi asju: suusad koos keppidega, rulluisud koos turvavarustusega, trikirattad koos turvavarustusega, jalg-,võrk-, korvpallid, jalgpalliväravad, kelgud, jõusaali varustus. Kui kellelgi on nimetatud vahendeid koju jäänud, mida ise enam ei kasutata, kuid varustus on terve ja korralik, võib võistlust vaatama tulles kaasa võtta. Kui aga kohale tulla ei saa, võib asjade üleandmiseks võtta ühendust Marko Männiga (marko@atmracing.ee, tel: 562777 11) või Ale Sprengiga (ale@krabi.edu.ee, tel: 5219034).
Kolmapäeval, 3. novembril kell 17.30 Rõuge rahvamajas Kinobussi vahendusel uus vahva multikas “Pettson, Findus ja mälukaotus”. Filmi kestus 70 min, eestikeelset teksti loevad Tiit Sukk, Ain Jürisson jt näitlejad.
