Rubriik: Võrumaa

Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma

Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.

Õppematerjali tutvustab   Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15  Tartu Keskkonnahariduse Keskuse   (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest,  uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin. 
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis  aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii  koolitundides kui looduskeskustes.

 Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema  luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas  jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile  või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui  taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”

 Materjali on  kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi  osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning  jälle saabuva talveni.

CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse  Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning  kõigile loodushariduskeskustele.

Reisirongiliiklus jääb võrulastele ilmselt unistuseks

Koidula piirijaama valmimisega järgmisel suvel ei hakka reisirongid Koidulast ometigi veel läbi Võru Valka sõitma.

“Lootus on, aga usku ei ole, sest vaevalt reisirongiliiklus siinkandis ära tasub,” on Võrumaa Antsla vallavalitsuse arenguspetsialist Kalev Joab üsna pessimistlik. Ta ei usu, et riik nii palju raha leiab, et panna reisirongid uuesti käima.

Foto: Raivo Tasso

Kümmekonna aastaga, mil rongiliiklus katkenud, on piirkond elanikest hõredaks jäänud. Joabi teadmisel on ainuüksi Antsla linna ja valla rahvast selle ajaga tuhande võrra vähem.

“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole neil marsruutidel järgmiseks aastaks riigisisest rongiliiklust tellinud ja ka eelarves pole selleks raha ette nähtud,” vastas ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda Maalehe pärimisele, kas uuel aastal taastub reisirongiliiklus Koidulast läbi Võru ja Antsla Valgani välja.

Järgmisel suvel valmib miljard krooni maksev Koidula raudteepiirijaam ja endise Kliima jaama piirkonnas ühendatakse ka uus ühendustee olemasoleva raudteega. Ei sõltuta enam teisele poole piiri jäävast Petserist, kus Tartu ja Võru poolt tulevad raudteeharud varem kokku said. Loe edasi: Reisirongiliiklus jääb võrulastele ilmselt unistuseks

Misso õpetaja Anu Raag on üks parematest liiklusõpetajatest

Lõuna Regionaalne Maanteeamet tunnustas märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse õpetajaid, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja märkis ära paremaid liikluskasvatusteemalisi üritusi. Aasta õpetaja tiitli liikluskasvatuse alal sai üheksa õpetaja hulgas ka Misso Keskkooli õpetaja Anu Raag. Omavalitsustest tunnustati Värska valda.

Allikas: Setomaa.ee

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on 15aastane

 Eelmisel kuul möödus 15 aastat Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) asutamisest, mida tähistati 9. detsembril Võru kultuurimajas Kannel koos puuetega inimeste päevaga. Katusorganisatsioonina koondab PIK enda alla 16 erinevat ühingut, seltsi ja klubi enam kui 600 liikmega.

Avasõnavõtus rõhutas koja tegevjuht Väino Marjak seda arengut, mille Eesti ühiskond on läbi teinud. Enam ei hoita püsiva terviseveaga inimesi peidus, nad on teiste hulka toodud ning neile on loodud võimalused end teostada kas tööturul või huvitegevuses. “Ei üks või teine kehaline erisus või vaimu eripära vähenda inimeseks olemise suurust ja väge,” ütles ta.

Väino Marjak tunnustas mitmeid PIKi juhatuse liikmeid ning ühingute, seltside ja klubide aktiviste. Tehti teatavaks neljaetapilise mälumängu võitjad ja aasta invasportlased. 2010. aasta parima invasportlase tiitli pälvisid Anu Palover ja Väino Marjak.

Puuetega inimeste päeval osalenud Võru linnapea Ülo Tulik ütles, et võimalusel on linn valmis alati abikäe ulatama. Ta soovis rahulikke jõule ja vaprat vastupidamist toimetulekul.

Päeva lõpetas pooleteisetunnine kontsert, kus erivajadustega inimesed näitasid oma andeid ja suutlikkust. Laulud-tantsud lõid silla esinejate ja publiku vahele. Kõlasid jõululaulud, millele andis omapäraselt kauni fooni aknast paistev lakkamatu lumesadu.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast.

Liina Valper

Võru ootab kõiki laadale

Täna toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, kust saab osta käsitöö- ja kunstikaupa ning erinevaid toiduaineid. Tänavu toimub Võru linna jõululaat juba kuuendat korda. Huvi on olnud suur ja laadale on end kauplema registreerinud ligi 90 kauplejat. Tullakse nii Võru-, Põlva- ja Tartumaalt kui ka naaberriigist Lätist.

 Hulgaliselt pakutakse looduslikest materjalidest valmistatud jõuluvanikuid, jõulupärgi, jõuluehteid. Samuti ei puudu laadalt toiduained, müügil on hapukapsas, verivorst, sink, vorst, piparkoogid ning loomulikult palju muud head ja paremat. 

 Kogu laadapäeva vältel lõbustab rahvast lustakas päkapikk ning nautida saab lauljate-tantsijate esinemisi ja ise ka line-tantsus kaasa lüüa. Keskpäeval toimuvad piparkoogisöömise ja jõuluvanaks riietumise võistlused ning kell 13 peetakse maha heategevuslik oksjon, et teha koos hooldus- ja eestkoste perede laste meeled rõõmsaks.

Haanja valla noored loovad oma volikogu

Home saavad Võrumaal Haanja vallas kokku ärksamad noored, et luua päris oma volikogu.  Kell 17.30 toimub Haanja
rahvamajas noortevolikogu üldkoosolek “SINA oledki homne Haanja!”, mis kutsub üles kõiki noori valla arendamisel kaasa rääkima. Kohale on oodatud kõik noored vanuses 7-26 aastat, samuti oodatakse 12-26 aastaseid noortevolikogusse kandideerima.

Valla noorte üks juhte, Einike Mõttus põhjendas volikogu vajadust järgmiselt: “Piirialadel, nagu seda on Haanja vald, ilmneb sageli kurb tõsiasi, et järjest enam liiguvad noored ära linna ja külaelu hakkab närbuma. Kui võimalusi huvitegevusteks on vähem, kui töökohti on leida raskem ja ei ole maad, kuhu peale enda kodu ehitada, siis paratamatult tekib uuel põlvkonnal mõte, et ehk valiks omale uueks elukohaks linna või piirkonna, kus võimalusi rohkem,” ütles ta lisades, et nüüd kokkusaavad noored ei lase sel juhtuda.  ” Haanja on parim koht, kus elada ja nii peab see jäämagi – nii noore inimese kui ka
meie vanemate jaoks! Nüüd on aeg, mil iga noor saab sõna sekka öelda!”

Konkurss „Võro liina tego 2010“ kutsub hääletama

Võru Linnavalitsus kuulutab taas välja konkursi lõppeva aasta kõige silmapaistvama teo väljaselgitamiseks. Selleks oodatakse kõigi inimeste ettepanekuid ja arvamusi. „Võro liina tego 2010“ kuulutatakse välja 22. veebruaril.

Oma hääle saab anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2011. Iga vastaja võib märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige.

Samuti oodatakse ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2010, Ettevõte 2010, Ettevõtja 2010, Mittetulundusühing 2010, Uus tulija 2010, Kultuuritegelane 2010, Sporditegelane 2010, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2010, Tegija 2010. Ettepanekud koos põhjendustega saatke e-postile marianne.mett@voru.ee.

Allikas: Võru Linnavalitsus

85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i üttegi avariid tennü

Külvi Pärnät virotas massinaga iks nii kipõstõ, ku säädüs lupa. Foto: Uma Leht
«Tulõ Võrolt 100ga, a noorõ mehe iks presvä müüdä nigu sambast, imestäse, et kuis nii vanal iks viil sõita lastas!» muhelõs 85aastanõ Külvi Pärnät (Bernhard Külv) Kanepi vallast Jõgõra küläst Lopi talost. A lastas, ja juhilua pääl om kirän, et nikani ku aastani 2015. Kae sõs!

Pärnäti moro pääl sais kogoni kats massinat: 2000. aastaga Škoda ja 2001. aastaga Lada 08. Ku tä Vinne massinaga sõit, sõs tükütäs esieränis müüdä sõitma. «A tuu võtt kah sada sisse ja viil rohkõmbki ku tahat!» lüü korgõn iän mehe ainukõnõ silm helkämä nigu poiskõsõl.

Muido sõit Pärnät iks «vällämaa» massinaga, a ku midägi puru lätt, sis piät tõnõ kõrraga võtta olõma. «Ku mul autot ei olõssi ja sõita es lubatasi, sis ma siin ellä es saasi,» seletäs Pärnät. «Kohe ma lää: bussi kõik omma är likvideeritü!» Egä nädäli käü tä Võrolõ süvvä otsma: sääl om puutõ rohkõmb.

«Avariid ei olõ tennü ja viinaga vahelõ ei olõ jäänü!» om Pärnät uhkõ. 40aastadsõn autojuhikarjäärin om täl õnnõ kats kõrda kõrravalvjidõga tegemist olnu. Tuudki Vinne aol. Pihkvan sai tä ütskõrd mulgu talongi: sõitsõ kõlladsõ tulõga üle risttii, ku miilits oll’ säläga. Sõs käänd’ miilits ümbre ja foorist paistu joba verrev.

Tõnõ pahandus oll’ kah Pihkvast tullõn, ku Pärnät tahtsõ lõunas kodo jõuda ja uma 07ga väega marutama tükse. «Sääl, kon Luhamaa päält tulõ är käändä, oll’ mul 140 seen, 105 pääle sai mõõtmisõ aos är,» seletäs tä.

Loe edasi: 85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i üttegi avariid tennü

Grethe Rõõm esitleb reedel Rõuges uut lasteraamatut

Ööbikuoru veere pääl elav ja tegutsev ajakirjanik Grethe Rõõm on saanud värskelt valmis oma lasteraamatu “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” ja pakub sel puhul reedel Rõuges torti.

“Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.

Raamatu sisu kohta ütleb Grethe järgmist: “Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe… Algab seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.”

Nii et kel huvi rohkem teada saada, seadke sammud raamatupoodi.

Maanaised võtavad Sulbis päeva iseendale

Õpitoas saab valmistada glütseriiniseebi.
Nädala pärast, 16. detsembril kogunevad Sulbi vanasse koolimajja aktiivsed maanaised, et võtta päev iseendale. MTÜ Kodukant Võrumaa annab teada, et kõik huvilised on oodatud osalema.

Juttu tuleb elulistel teemadel, näiteks sellest, kuidas võtta maha pingeid ja maandada stressi ning kuidas olla tänapäeva ebastabiilses maailmas terve. Samuti sellest, kuidas näha kena välja, kuidas minna tööintervjuule jms.

Pärast lõunat toimub glütseriiniseebi valmistamise õpituba, kus saab teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas neid seebi tegemisel kasutada. Iga osaleja saab ise endale valmistada meelepärase seebi 25 krooni eest, mille saab hiljem ka kaasa võtta.

Kui pärast jääb mahti, valmistatakse jõulukingiks geelküünlaid. Selleks tuleks võtta kaasa läbipaistev väike klaas või anum, kaunistuseks pärleid, teokarpe, kivikesi jm, mida sobib panna küünla sisse. Täpsem info ja registreerimine telefonil 53499454 või e-postiga marika@vaip.werro.ee

Allikas: MTÜ Kodukant Võrumaa

Toeta tules kodu kaotanud Rõuge peret

Laupäeval, 4. detsembril hävis tulekahjus täielikult Rõuge vallas Soekõrdsi külas Maidu Kõolehe perekonna elamu. Heade inimeste toel on Maidu ja Ülle pere leidnud ajutise eluaseme ja on saanud ka vajalikke riideesemeid. Kellel on võimalik praegusel raskel ajal perekonnale appi tulla, on oodatud aitama rahaliselt. Toetada võib jõukohase summaga peremehe kontole: Maidu Kõoleht 10402017711006. Aitäh!

Urvaste piparkoogikirik valmis kahe õhtuga

Pühapäevasel Jõulupäeval Uue-Antslas säras tuledes ka tilluke Urvaste kirik – valminud kõigi piparkoogimaja ehituse reeglite järgi.

Ehitusmeister Karille Bergmann ütles, et kui taina valmistamiseks kulunud aeg maha arvata, läks kiriku tegemisele kokku ligi kaheksa tundi. Omaette töö oli internetist kirikupiltide otsimine ja joonlaua abiga mõõtude võtmine. Tuli välja, et ega puudest ümbritsetud kirikut iga nurga alt üles võetud ei olegi, sestap erineb piparkoogimaja pisut originaalist.

Kuna piparkoogimaja transportimine on üsna raske ettevõtmine, siis saavad seda edaspidi näha ainult Karille külalised. Kolmekuningapäeval on perel plaan piparkoogimaja nahka pista.

Kirik ei olnud siiski ainuke uhke ehitis, mis vaatamiseks välja pandud. Nõiariigi koka Anti Värtoni koos poja Keviniga tehtud piparkoogimaja oli nagu ehtne elumaja. Majas oli vanaaegne säng, sängis piparkoogimehike, kelle varbadki sai ükshaaval üle lugeda. Voodi ees aga tutiga sussid.

Antile sekundeerisid vähe tagasihoidlikuma hoonega Aivo Värton ja Aivo tütar Helena, kelle maja oli jälle kõigist kõige suurem. MTÜ Uue-Antsla Vanaemad majake oli kaetud sulalumevaabaga. Võrdluseks olid korraldajad tellinud kaks piparkoogimaja ka Põlva kondiitrilt Helve Urmilt. Veronika Kaseväli oli näitusele toonid piparkoogist muumitegelased.

Piparkoogipäeval oli veel pisike käsitöömüük, lapsed kaunistasid piparkooke, sahistasid pille ja laulsid, ajasid taga jõulusokku ning hullasid põhu sees. Vanaemad jagasid kommi.

Airi Hallik-Konnula
http://urvasteleht.blogspot.com

Foto: Anti Värton ja Kristiina Kallion
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/sets/1088849

Homme peetakse Urvaste kandi külade
aastalõpu koosolekut

Homme,  9. detsembril kl 17 on kõik Urvaste kandi inimesed oodatud Urvaste pastoraati.

  • Koosolekul võetakse kokku Urvaste kandi (Urvaste, Ruhingu, Kirikuküla, Koigu) arengukava 2004-2010 kordaminekud ja möödapanekud;
  • Tutvustatakse Urvaste seltsimaja arengustrateegiat 2011-2015 ja Urvaste koguduse arengukava;
  • Peetakse muid plaane;
  • Süüakse jõuluvorsti ja piparkooke.

Kõik, kes soovivad külade edenemisele kaasa aidata, on teretulnud!

Projekti „Urvaste külakogukondade tugevdamine innovatsiooni ja kaasamise abil“ toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Urvaste Külade Selts
Info tel 529 2373 (Anne), 520 6001 (Airi).

Eesti XII talimängud 2013. aastal toimuvad Võrumaal

Eestimaa spordiliidu Jõud juhatus valis Eestimaa XII talimängude toimumiskohaks Võru.

Eestimaa XII talimängude korraldamiseks laekus mitu avaldust: Võru Linnavalitsuselt, Paistu Vallavalitsuselt ja Viljandi Linnavalitsuselt ning Jõgeva Vallavalitsuselt.

Talimängude edukaks korraldamiseks ning parema ülevaate andmiseks valmistasid kandidaadid ette kohapealseid olusid ja spordibaase tutvustava esitluse ning 1. detsembril toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud juhatuse koosolekul langetati otsus, mille kohaselt toimuvad Eestimaa XII talimängud 1.–3. märtsini 2013. aastal Võrumaal.

Võistlused toimuvad traditsiooniliselt suusatamises, suusaorienteerumises, korvpallis, lauatennises, males, kabes ning talvises jalgpallis 7×7. Talimängude programmi on kavas lisada ujumine, motokross ning talialade osatähtsuse suurendamiseks jäähoki, laskesuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped jm.
Tulevad „ummamuudu hullu talimängu“, kus Haanja maratoni kõrval on veel teisi huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/


Võrumaa keelehuvilised jagasid omavahel kogemusi

Kolmapäeval, 24. novembril kogunesid Võrumaa keelehuvilised noored keskpäeval Võro Instituuti, et avardada oma silmaringi ajakirjanduse ja meedia osas. Muuhulgas tähistati aasta möödumist esimesest kohtumisest.

Kohtumise juhatas sisse Võru Kesklinna Gümnaasiumi 12. b klassi õpilane Birgit Pettai, kes rääkis oma suvisest reporteriametist Võrumaa Teatajas. Värvikaid seiku 30-aasta pikkusest ajakirjanikutööst ja näpunäiteid uudise kirjutamiseks jagas Mikk Sarv. Sõna sai ka Uma Lehe toimetaja Ülle Harju, kes kutsus noori üles kirjutamises kätt proovima. Päeva viisid läbi eesti keele õpetajad Raili Leesalu ja Kristi Pettai.

Rühmatöid alustati tutvumisringiga ning siis panid õpilased end proovile uudise kirjutamises. Tehti ettepanekuid ka tulevikuplaanide suhtes. Noored tahaksid edaspidi:

  • korraldada keelelaagreid;
  • mõelda keelehuviliste rühmale või organisatsioonile välja sobiv hüüdlause;
  • korraldada keelepäevi;
  • kohtuda kirjanike ja ajakirjanikega;
  • teadvustada ka teistele noortele keele hoidmise vajalikkust ja korrektse eesti keele kasutamist;
  • tutvustada oma kooli õpilastele Võrumaa noorte keelehuviliste tegemisi, kaasata neid ka ühisüritustele.

Autor: Raili Leesalu

Obinitsa tähistas hariduselu 120. aastapäeva

Laupäeval, 4. detsembril kogunes Obinitsa Külakeskusesse kenake rahvahulk, et tähistada Obinitsa Hariduselu 120 aastapäeva.

Obinitsas anti kooliharidust aastatel 1890–2008.  Külaliste saabudes alustati jumalateenistusega Obinitsa Kooli mälestuskivi juures, misjärel koguneti aktuseks.

Alustuseks kõlasid nii Eesti kui Seto hümn. Põhjaliku ülevaate Obinitsa hariduselust 120 aasta vältel tegid Liidia Sillaots ja Aare Hõrn. Laulsid vilistlaste koorid ja meenutati möödunud kooliaegu. Avaldati lootust, et järgmisel kooli tähtpäeval on jälle vana kool jälle õpilaste päralt.

Järgmiste laulusõnadega võttis mälestused kokku vanim vilistlane Aleksandra Kooser, kes lõpetas Obinitsa kooli 1941.aastal:

Armas olõt sa Obinitsa
kallis kerik ja koolimaja
Käve siia lajalt latsi, seltsih setokõisi,
armasal Eesti aol, herra Pätsi päivi aigu.
Alostadi aabitsast, tähti tundma opmisõst.
Olõs sis autit olõmah,
olõs muudsit mootorit.
Tullimõ joosu jalaga,
külast uma kambaga.
Ausa’ olli sis oppaja,
kõrralitsõ’ olli mi koolitaja’,
Palgi oll peris peremiis,
kõva kõrra pidaja.
Olõs sis viina võtjit
õga suidsu säädjit.
Opmist õks õigõst arvati
ja hindit hinnati.

* * *

Tuu oll’ mi nuurus,
illos elo alostus,
olle illos armuaig.
Saas mi tuud pito pikalt pitä’,
andas meile armuaigu.
Tulti meid siiä segähamä,
vaivama tulli’ võõra valtsusõ’.
Kua sis sõtta saadõti,
kua muido murdu,
Kes är kaldu kavvõndõhe,
viirdü  välismaalõ,
Kia saadõti Siberihe,
viidi Vinnemaalõ,
Jäie meil kalli kaotsihe,
tiidmäldä  täämbäni.
Kiä järge jäie,
tuul tul ellä edesi.
Ohtu jäie mi Obinitsa
uma kalli kooliga,
olõs inäp külast latsi löudä,
pallö  oll’ är liina lännu.
Külatarõ’ tühast jäänü,
nii sjoo kool ju kokku kuivi,
latsõkõisist lakõst jäie.
No’ om meil viil kerigukõnõ,
tuu mi kallis kodokõnõ,
Jummal om meele armust andnu,
siiä kallihe kerikohe
virga esä Viktori,
kiä meid juhatas jumalalõ.
Tuuperäst, kallis kolgarahvas
käuge iks kokku kerikohe
ja kallikõstõ haudu pääle.

Allikas: Maaleht

Mida turistidele Lõuna-Eestis näidata, mida pakkuda?

Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.

Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.

Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.

Mõniste Päkapikumaa väravad on avatud 9.–12. detsembril

Fotomeenutus mullusest päkapikumaast. Foto: virveblogi.blogspot.com

Sellest, mida päkapikud jõulude ajal teevad, sõltub päkapikkude ja nende majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Et Mõniste päkapikkudel kõik laabuks, on Mõniste päkapikumaale tööle võetud erinevad ametimehed, kes peaksid oma tegemistega päkapikkudele abiks olema. Ärimees lubas kõik päkapikkude transpordimured korraldada. Pagar piparkooke küpsetada. Korstnapühkija kõikide kodude korstnad puhtaks pühkida. Tsirkuseartistid lubasid meelelahutuse eest hoolitseda.

Kõigest hoolimata aga ajab Mõniste päkapikkudel üks mure teist taga. Jõuluvanal on juba mitu hooaega tagasi muretsetud saan ning sellele mudelile ei ole enam sobilikke põtru, nii ei olegi tal millegagi laste juurde sõita.

Päkapikkude nurinat arvesse võttes otsustasid päkapikud Mõniste päkapikumaal viibivate erinevate ametimeeste juurde vaatama minna, mis seal õigupoolest toimumas on.

Mõniste päkapikumaa väravad on avatud 9. – 12. detsembril igal täis- ja pooltunnil kella 10-16ni ning ürituse pikkus on 2,5 tundi.

Sõltumatu arvamuse saamiseks kutsuvad Mõniste päkapikud ka teid vaatama, mis seal lahti on. Sissepääs tasuline.

Registreerimine toimub kuni kohti jätkub telefonidel 789 0622 ja 525 7027 või e-mailil monistem@hot.ee.

Ilmus Võrumaa maarahva kalender

Eile ilmus esimest korda Võrumaa maarahva pööratav seinakalender, mille iga kuud ilmestavale looduspildile on märgitud kuu kolm-neli olulisemat üritust maakonna erinevais paigus.

Paremal servas on väikesed pildid maakonnas toimunud üritustest. Omal kohal on ka meeldetuletused, nagu tuludeklaratsioonide esitamine märtsis jne.

Kalendrist saame teada, et 21. märtsil toimub Võrumaa noorteorganisatsioonide mängupäev Uue-Antslas, 11. juunil unustatud mõisate päev Rogosi mõisas, tuleva aasta jõulukuu 18. päeval on jõululaat Sandisuus jne.

“Kalendriga näitame, et meie talunikel ja Kodukandi liikmetel on maal elamise ja töötamise kõrval ka ühine kalender,” lausus koostaja Marika Parv, kes on nii taluliidu tegevjuht kui ka Kodukant Võrumaa juhatuse liige.

Koostaja sõnul rahastasid kalendri ilmumist nii taluliit kui ka kodukant. Taluliidu liikmed, külaseltsid ja koostööpartnerid saavad selle tasuta.

Mari-Anne Leht

Spordiliit Jõud nimetas aasta tegijaks Kalmer Mustingu

Kalmer Musting

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.

Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.

Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.

Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.

Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.

Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.

Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud

Õigõ külänime ammõtlikus!

Evar Saar,
kotussõnimmi uurja

18. märdikuu pääväl Valgan peetül kotussõnimepääväl oll’ üts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tüü peräst.

Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.

Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.

Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.

Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!

Rõuge vald otsib aasta ettevõtjat ja ettevõtet

Rõuge vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aasta ettevõtja 2010 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.

Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:
1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.
2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.
3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.
4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 6. detsembriks 2010. a aadressil Ööbikuoru 1 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teel vald@rauge.ee