Võrumaa

Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

mihkli_sauna_juures_27_08_2011 — Pildi pääl: Külälise Soonõ Mihkli sanna man Kärgula külän. Pildi tekk Salu

Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ. Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi. Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi. Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om. Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä. Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise. Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama. Pillimeistri Soonõ Mihkli and sannaliisile kätte kohopiimävarmi ja kuun tetti üts tarõ kõrda. Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu. Sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda. Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid. Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas. Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia. Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga. Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi. Loe edasi: Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ

Volontariat familial

Chantier Famille. Foto: Jérémie Jung

Kaks nädalat Võrumaal Kiidi külas vabatahtlikuna töötanud Prantsusmaa ajakirjanik Jérémie Jung kirjutab oma emakeeles, mida ta Eestis koges.

À trois ou quatre ans, pour certains, c’est leur première expérience d’une culture différente, d’une nouvelle langue.

Encore peu connu, le volontariat familial en est à ses balbutiements. Mais l’Estonie grâce au travail conjoint de l’association EstYes (www.estyes.ee) et de l’éco-ferme Kiidi (www.kiidi.ee) participe au développement de cette alternative aux vacances touristiques et consuméristes traditionnelles.

En famille, d’Israël, de France, de Russie et de Turquie, Ils ont passé leurs vacances en Estonie. Ils ont expérimenté la culture locale au travers d’un projet de volontariat aussi appelé chantier international. Durant deux semaine, dans la ferme Kiidi dans le sud est de l’Estonie à entre la frontière Russe et Lettonne, cinq familles de cultures différentes ont partagé les tâches rythmant le quotidien de cette éco-ferme Estonienne.

Récupérer du vieux matériel agricole soviétique, ramasser du bois de chauffage, entretenir la forêt avoisinante, récolter les pommes de terre puis préparer la prochaine semence, participer à la conception de tapis traditionnels à partir d’anciens draps de lits. Ce sont les tâches que ces familles ont pu partager avec cette petite communauté.

Plus loin que ce que donnent à voir les clichés promus par les agences touristiques, Aigar, l’hôte de ce chantier international, donne à voir à ces familles internationales, de l’intérieur, la véritable culture estonienne : festivals traditionnels, habitudes culinaire, rapport au travail, rencontres, relations
humaines…

Pour ces familles, dans un contexte où leur repères et refuges culturels sont déstabilisés, confronter sa culture et ses habitudes, adopter pour deux semaines celles de leur hôte participe surement à la compréhension et l’acceptation des différences de chacun. C’est ce pour quoi ils sont venus.

Ainsi depuis cinq années, à quelques kilomètre de Rõuge, en hébergeant et partageant son quotidien avec ses hôtes internationaux, l’éco ferme de Kiidi donne à ces familles un aperçu de la vie locale avec honnêteté et sans vernis.

Jérémie Jung

Mõnistes tuleb mihklipäeva laat

Võrumaal Mõniste pargis toimub 17. septembril algusega kell 10 mihklipäeva laat.

Kauplema oodatakse kõiki, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid jms. Samuti on laadale oodatud perenaised, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid. Korraldajad lubavad neil endale kõigiti reklaami teha.

Kui on loodus andnud midagi huvitavat, mida nunnunäitusele panna, siis tasub seegi kaasa võtta. Luuakse ka rohevahetuse nurgake, kus saab püsikuid vahetada.

Info tel 5341 0470 (Ave) või ave.maileht@gmail.com.

Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Võrumaa emakeeleõpetajad – sekka muid huvilisi – käisid möödunud nädalal Rõuge kihelkonnas eesti ja võru loomeinimeste jalajälgi otsimas. Või paigavaimu püüdmas, nagu sõnastas üks teejuhtidest Tiia Allas Võru instituudist.

Rõuge kihelkond saab alguse juba Võru linnast, sellepärast luges teine retkejuht, Võru lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere bussivura saatel mööda Kreutzwaldi tänavat liikudes ette Voldemar Raidaru võrukeelse luuletuse „Riia uulits” sellest ajast, kui kirjamees koolipoisina sama teed mööda astus.

Sänna kultuurimõisas oli põhjust esimene pikem peatus teha. Mõis ja selle ümbrus uuenevad kogu aeg – äsja avati värske huviobjektina nn taevarada – ning sealtsamast leiab ka Juhan Jaigi lapsepõlvekodu aset tähistava mälestuskivi.

Seal, päris Pärlijõe veeres, oli esimene võimalus püüda muusat, kes andis Jaigile nii isikupärase ja ohjeldamatu fantaasialennu ning jutustamisanni.

Piltidel (vasakult) Grethe Rõõm oma kodutrepil, mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener Viitiinas kirjandusmatkal osalejaid tervitamas ja Sänna praegune suurvaim Lauri Sommer.
Loe edasi: Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Linamuuseumis õpetatakse kangastelgedel kuduma

Eelseisval sügisel käivitub Tsiistre linamuuseumis kangastelgedel kudumise õpituba.

Kursusega „Kangastelgedel kudumine – algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” algab linamuuseumi õpitubade sari. Sari koosneb kuuest kahepäevasest tsüklist ja õpitoad toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011.

Õpetatakse erinevaid kangakudumise tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned eri tehnikates kangaproovid.

Õpitubade mõte on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, samuti algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle nüüdisajastamine.Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, kangakudumise õppematerjalide autor, käsitöönäituste kuraator jne.

Õpitubadesse registreerumine ja lisainfo e-posti aadressil kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.

Alt-Lauri talu korraldab mahepäeva

Homme. 30. augustil on kõik mahetoidu ja keskkonnahoidliku põllumajanduse huvilised oodatud osalema Alt-Lauri talu mahepäeval.

Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus on avatud uste päev, mille raames toimub õpitubasid kõigile huvilistele. Märgusõnadeks on mahetoit ja ökosüsteemid.

Toidutegemise koolitusel õpivad osalejad kokk Silver Silmere eestvedamisel valmistama kukeseene-porgandi-cappuccino-suppi, mopikastmega barbecueliha ja talujuustu lisandeid ehk juustumoosi. Mahetoidust toiduvalmistamine toimub kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30, II grupp kella 15.30-17. Koolitusele tuli ette registreerida.

Oluline osa ökosüsteemis on putukatel. Putukateadlane Ants-Johannes Martin otsib koos huvilistega talu juures põnevaid putukakohti ning pajatab sealsete asukate elust. Putukate elu teeb paremaks ka sepp Heikki Põldma, kes õpetab kimalasepesade ehitamist. Meistri käe all saab iga osaleja ka päris oma kimalasepesa valmis teha. Õpituba toimub samuti kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30 ja II grupp kella 15.30-17. Osalejatel tuleb ennast ette registreerida!

Osalemine avatud uste päeval ja õpitubades on kõigile tasuta. Kui tekib vabu kohti, saavad kohalviibijad ka meelepärastes õpitubades osaleda.

Rohkem infot: http://www.elfond.ee/et/demofarm/mahepaeev-alt-lauri-talus

Plaanil saab õppida maakivitöid

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames viiepäevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas.

Rohkem infot lisatud manuses või lingil
http://plaani.edicypages.com/teated/article-3

Registreerimine on alanud: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Kosmoseturism Sännas võib alata

Täna kell 20 avatakse Võrumaal piduliku kontserdiga Sänna Taevarada. Avamisüritusel esinevad improvisatsioonilise kavaga Mari Kalkun (http://www.myspace.com/242851842) ning Jagaspace (http://www.myspace.com/jagaspace).

Sänna Taevarada on päikesesüsteemi makett mõõtkavas 1/1 000 000 000. Rada saab alguse Sänna kultuurimõisa lähedal vanas mõisapargis troonivast Päikesest ja kulgeb kuue kilomeetri kaugusele. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Kosmoseturistid saavad edaspidi mõisast laenata jalgratta, et kogu rada kiiremini läbida.

Vaata lisaks: http://www.facebook.com/pages/Sänna-Taevarada/199285060105683

Avamisega samal ajal toimub Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek.

Täna on Võrumaal sõiraseminari ja piimapukipeo päev

Täna algas Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg jälle maal lehmi pidama hakata.

Sõiraseminar algas hommikul kell 10 Heiferi programmi tutvustusega, mis on Võrumaal
kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi
sellelt saadud järglase teise talusse edasi annaksid. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega,
kellel on kogemus Heiferi programmist olemas.

“See teema võib huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikega, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük” ning Heiferi programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest räägib sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Toimub ka omatehtud sõira konkurss.

Õhtul algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitavad Kiidi talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust külaraadiost ja -ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960-1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www.kiidi.ee. Tegu on Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritusega sel suvel.

Lisainfo: Aigar Piho, Kiidi talu peremees, tel 5056 293.

Olge sularahas arveldamisel ettevaatlikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.

27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.

15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.

Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.

Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.

Misso vald tähistab 19. aastapäeva

10. septembril 2011. aastal tähistab Misso vald 19. aastapäeva. Selleks, et välja selgitada möödunud aasta silmapaistvamaid tegijaid ning tegusid, palub Misso Vallavalitsus kõikidel vallakodanikel hääletada tiitlite nime vääriva nominendi poolt. Misso valla 19. aastapäeva vallavanema vastuvõtt toimub 9. septembril algusega kell 17, kus antakse üle Aasta Tegu ja Aasta Tegija tiitlid Misso Rahvamajas. Oodatud on kõik Misso valla kodanikud!

Aasta Tegija 2010/2011 nominendid:
1. Lui Niilo (kogumike Tsiistre nuka värvid ja Misso kandi ajalugu koostaja)
2. Aarne Leima (Luhamaa külaseltsi eestvedaja)
3. Maiden Paljak (Tsiistre nuka kunsti– ja muusikafestivali korraldaja)

Aasta Tegu 2010/2011 nominendid:
1. “Kodutunne” saade Missos
2. Luhamaa külade viidastamine
3. Misso valla projekt “vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine”
4. Misso valla projekt “Kultuurimaraton”
5. Misso laululava rekonstrueerimise II etapp

Misso valla lehes ilmunud hääletussedelid palutakse tuua Misso vallamaja II korrusel asuvasse hääletuskasti hiljemalt 5. septembriks. Hääletada saab ka saates oma valiku e-postiaadressil: kultuur@misso.ee
Anonüümseid hääletussedeleid/e-maile ei arvestata!

Allikas: Misso valla leht nr 7

Tsiistres võetakse ette võru keele õppimine

Kuigi paljude Võrumaale Tsiistre kanti elama asunud inimeste juured on suuremal või vähemal määral Lõuna-Eestiga seotud, ei tunne me end ühes asjas ometi kuigi kindlalt. See on võru keel. Ja tõele au andes ei võta ka paljud siin sündinud ning kasvanud inimesed enam kodukoha murrakut suhu, kuigi aru saavad kõigest. Omast käest tean, et see on ebakindlus, kindlasti ka vahepealsete aastate kihutustöö, mis meie emad, kui meie peamised vestluskaaslased, murrakust võõrutas. Kindlasti mitte noorte soovimatus või häbitunne võru keelt kõneleda (nagu kuulsin hiljuti bussis üht härrat juhile kurtmas). Ka kaugemalt Eestist siia kodu rajanud inimesed soovivad võru keelt igapäevaelus kasutavast naabrimehest esialgu vähemalt aru saada, mitte sundida teda kirjakeeles suhtlema, sest võru keel kõlab kõrvale kaunis.

Tsiistre selts teeb tihedat koostööd Tsiistre nukas Remmeskil tegutseva Prastuli seltsiga. Sügisest on viimase eestvedamisel Tsiistre Külakojas võimalik osaleda võru keelt- ja kultuuri tutvustavatel kursustel ning kangakudumise kursustel. Kursustega alustatakse oktoobris nädalavahetuseti. Samuti on kõigil huvilistel võimalik tegeleda keraamikaga. Veel selle aasta sees loodame võõrustada Külakojas Taarka Pärimusteatrit. Kindlasti lisandub veel põnevaid ajaveetmise võimalusi ja kosutust nii kehale kui vaimule. Täpsem info tegevuste toimumise kohta Tsiistre Külakojas ilmub kindlasti nii Misso valla kodulehel kui ka vallamaja ja rahvamaja infotahvlitel.

Maiden Paljak
Misso valla leht nr 7

Keelepesä teedüspäiv Võro instituudin

Iispäävä, 29. põimukuul 2011 kl 10-15 kõrraldas Võro instituut uman saalin keelepesä infopäävä, kon saa teedä’, miä om umakeeline latsiaiarühm ehk keelepesä ja kuis om keelepesä tüüd kõrraldõt Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ man. Ummi kogõmuisi jagava’ ka võrokeelidse latsihoitmisõ iistvõtja’.

Ütenkuun arotõn piässi selges saama, kuis tetä’ võrokeelitsiid keelepesärühmi ja misjaos tuu hää om.

Miä om keelepesä?
Keelepesä om latsiaiarühm vai latsihoit, miä tüütäs õnnõ võro keeli ja kon opatas umma kultuuri inämb ku muial.

Miä sünnüs?
Keelepesä teedüspäiv om mõtõld muu ilma keelepessiga tutvas saamisõs ja arotamisõs, kuis sääntse saanu tetä’ ka Võromaalõ ja mille.

Kiä omma’ kutsudu’?
Kutsudu’ omma’ kõik vana Võromaa valdu vallavanõmba’, liinu liinapää’ ja kõik latsiaiadirektri’.

Kedä viil oodõtas?
Oodõtas kõiki, kiä omma’ huvitõdu’ võro keele alalõpüsümisest ja võrokeelitsest latsihoitmisõst.

Minkast kõnõldas?
Väega hää’ katskeelisüse- ja keelepesäspetsiälisti’ Soomõst kõnõlõsõ’ Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ kogõmuisist keelepessi tegemise man. Päält tuu jaetas tsipakõsõ ka võrokeelidse latsihoitmisõ kogõmuisi.

Midä saia’ tahetas?
Arotõdas, kuimuudu saanu vanal Võromaal vallalõ tetä’ peris umakeelidse ja umameelidse latsiaiarühmä.

Kava
10.00 – 10.15 Alostusõsõna’. Kuuba Rainer, Võro Instituudi direktri
10.15 – 11.15 Mis jaos om inemisel vaia kattõ kiilt? Janne Saarikivi, Helsingi Ülikooli soomõ-ugri kiili profesri (ettekannõ’ om eesti keelen)
11.15 – 11.30 Kohvi- ja tsäiserpämine
11.30 – 13.00 Umakeelidse’ keelepesä’ Soomõn ja Vinnemaal. Annika Pasanen, Soomõ Akadeemiä keelepesäprojekti vidäjä; Helsingi Ülikooli doktorant (ettekannõ’ peetäs soomõ keelen, a tuu tõlgitas võro kiilde)
13.00 – 13.15 Kohvi- ja tsäiserpämine
13.15 – 13.45 Võro Instituudi keelepesäprojekt. Fastrõ Mariko, Võro Instituudi võro keele spetsialist
13.45 – 14.15 Kas võro kiilt mõistja lats jääs ullis? Katskeelitside latsi latsõvanõmba kogõmus. Jüvä Sullõv, Võro Instituudi tiidrü
14.15 – 15.00 Arotus

Oodami kõiki kullõma!

Teedüs:
Mariko Faster
mariko.faster@wi.ee
Tel: +372 782 8755, +372 5621 3177

Plaanil leiab aset maakivitööde koolitus-õpituba

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse.

Maakivitööde koolitus-õpituba

“Loodussõbralik ehitamine”

Toimumise aeg: 12.-16. september 2011

5-päevane maakivihoonete taastamisele ja säilitamisele suunatud koolitus viiakse läbi vanade Plaani karjamõisa maakivikeldrite näitel. Eesmärk on keldrid taastada ja tagada nende säilimine aastateks. Täpne ajakava selgub kursuse lähenedes.

Kursusel osalemise tasu 10 €.

Info ja registreerimine: tel +372 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Korraldab: MTÜ Plaani Mõis
Projekti toetab: Leader programm

Lukinid said Vagula järvest elu suurima kala

Valli_kalaga — Valli Lukin kaheksakilose hauega.

4. augusti õhtupoolikul jäi Võrumaal Järveres elaval abielupaaril Valli ja Jüri Lukinil Vagula järvel kalastades võrku kaheksakilone haug.

Kalal oli pikkust üks meeter ja kuus sentimeetrit.

«Minust natuke lühem!» naljatab Valli.

See on suurim kala, mis abielupaar on oma elu jooksul välja püüdnud.

Järveasukast jätkus oma peres pannile ja purki, seda sai ka sõpradele antud.

Valli ja Jüri kodust on Vagula järve äärde peaaegu kiviga visata. Osalt ka seepärast on kalapüügist neile meelepärane hobi kujunenud.

Võrguluba kehtib Lukinitel novembrini ning Valli arvab, et viimased kalad jõuavad sügavkülmikust ka jõululauale.

Liina Valper

Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

ELASA yritus_24.08.2011 — Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.

Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“

Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.

Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Eesti parimad interjöörid avanevad näitusel Võru Linnagaleriis

Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.

sise

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus

Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

Täna õhtul näeb Võrus viimast korda “Kapsapead”

Kapsapea2 — Jaan Pehk Samuel Pliuhkamina. Foto: Võru Linnateater

Sajand tagasi kirjutatud O. Lutsu komöödia „Kapsapea“ lööb endiselt selle maa (Eesti) rahva hinge teravalt nagu nuga. See on lugu kohtlasevõitu mehest Samuel Pliuhkamist (Jaan Pehk), kes püüab oma iseteadvuse ja rahaahnusega võita oma saunanaise Krõõda (Marianne Kütt) ja tema hiidkapsapea südant ning hinge, et esitleda neid väljanäitusel rahateenimise eesmärgil.
Nende kahe tüsedavõitu ja rahvaliku peategelase konfliktis leiavad oma koha ka tänased meediakangelased ning arvamusliidrid.

Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Kunstnik: Alex-Sander Kasak
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk
Reklaamkujundus: Mihkel Uba

Etendus algab kell 19 Kreutzwaldi majamuuseumi hoovis.

Ökokogukonnad tulevad kokku Sännas

Eesti ökokogukondade V kokkutulek “Kõik algab unistusest…” saab tänavu teoks 26.-28. augustini Võrumaal Sänna kultuurimõisas.

Kokkutuleku kava ei ole ette valmis, vaid kujuneb osalejate aktiivsel osavõtul. Niisiis oodatakse laupäeva ja pühapäeva kavasse ettekannete ja töötubade teemasid aadressil kogukonnad@kogukonnad.ee. Samuti palutakse anda teada, kui on soov tutvustada oma kogukonna loomise unistust või juba käimasolevat projekti. Kava täiendused lisatakse jooksvalt ühenduse kodulehele: www.kogukonnad.ee ja FB lehele: www.facebook.com/kogukonnad.

Kokkutulekule registreerimine: kokkutulek@kogukonnad.ee. Teata oma tulekust aegsasti ja kirjuta ka mis päevadel osaled, mitu inimest sinuga koos tuleb ning kas vajad või pakud transporti. Osalemistasu: R 15 €, L 15 € ja P 10 €. Kõik päevad kokku 40 €. Tasu sisaldab toitlustust ja ööbimist oma telgis või saali põrandal. Lisatasu eest on võimalik ööbida ka omaette toas. Maksa võimalusel ülekandega: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus, a/a 221041330534.

Korraldaja Eesti Ökokogukondade Ühendus: http://www.kogukonnad.ee/

Muljeid ja pilte eelmise aasta kokkutulekult:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.192748544089840.46544.109016969129665
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=126%3Ataenud&catid=34%3Aartiklid&Itemid=76

Kokkutuleku kava:
Loe edasi:

Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

19.-21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 227. sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, teater või tehnika.

Juba veidi enne linnapäevi said Võrus hoo sisse Võru Vaskpillipäevad. 19. augustil toimub selle raames Võru kultuurimajas Kannel kammermuusika kontsert „Helisevad puhkpillid“, mille kunstiline juht on Jaan Ots. 20. augustil astuvad kultuurimaja lavale XVI noorte puhkpillimängijate suvekooli muusikud ning aset leiab festivali galakontsert, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Festivali lõpetab 21. augustil Johan Randvere ja Con Brio Trio kontsert, kus tulevad esitusele Liszt, Tšaikovski ja Šostakovitš.

Võru Linnateater mängib linnapäevadel oma suvelavastust „Kapsapea“, mille peaosas on Jaan Pehk. Etendused toimuvad 18., 19. ja 20. augustil kell 19 Kreutzwaldi muuseumi sisehoovis.

Kunstihuvilistele on linnapäevadel pakkuda mitut huvitavat näitust. Võru Linnagaleriis on avatud Tallinna Illustratsioonide Triennaali näitus. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on üleval näitus „Sinu ehe“. Loe edasi: Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

Kiidil tuleb sõirapäev ja avatakse piimapukk

: Lagunev piimapukk

Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.

“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.

Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee

Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?

Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?

Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.

Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.