Valgamaa

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

Laupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Tööd on alustamas Valga Toidupank

Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn ning Valgas asuva MTÜ Domus Petri Kogu juhatuse liige Ester Liinak allkirjastasid koostöölepingu, millega loodi Valga Toidupank.

Seega on Eestis tänaseks kokku üksteist toidupanka – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Põlvas, Järvamaal ja nüüd ka Valgas.

Valga Toidupanga vabatahtlik koordinaator Grete Mõttus on optimistlik: “Kuigi Valga on väike linn, loodan ma, et saame kiirelt hoo sisse,” ütleb erinevates MTÜdes aktiivselt tegutsenud naine. “Kõige olulisem on saada koostöö toimima meie kohalike toidukaupu müüvate ettevõtetega – vaid nõnda saame toitu, mida puudustkannatavatele peredele edasi jagada,” lisab ta.

Kuna iga toidupank kogub jagatava kauba kohalikust kaubandusvõrgust ning väiksemates linnades pole üle jäävad kogused kuigi suured, on toidupanga loomine suuremates linnades kindlasti lihtsam. Samas on väiksemate linnade kogukonnad sageli toetavamad ning koos saadakse üle ka raskematest aegadest. Loe edasi: Tööd on alustamas Valga Toidupank

Lendav auto Otepääl

lendav_auto2 — Lendav auto ja motovarjur.
Foto: Eesti Tiibvarjuspordi Liit

Lennushow korraldaja Paap Kõlar ütles, et vaatamata ilmaüllatustele on leitud varahommikuti ja õhtuti piisavalt lennuilma võistluste läbiviimiseks. Tema sõnul on Otepääle ja Paluperra kogunenud arvestatav hulk rahvusvahelisi motovarjusportlasi. Tulijaid on lisaks Eestile nii Itaaliast, Leedust kui Soomest. Eestit esindab motovarjurite paremik, s.h. Ott Maaten, kes saavutas möödunud aasta MM-l Hispaanias 14. koha, samuti mitmekordne Eesti meister Raido Paimre.

Tulemustest saab rääkida alles laupäeval, 1.juunil, kui kõik võistlusülesanded on sooritatud ja kokkuvõtted tehtud. Praegu võib juba prognoosida päris tugevat esinemist just itaallaste poolt, kus seitsmekordne Itaalia meister Sandro Passeri ja noorem talent Pascuale Biondo püüavad mõlemad esikohale pääseda.

“Itaallased on Otepää ümbruse maastikest vaimustuses kuna neil omal on asustus tihe ja lennutingimused hoopis teised,” rääkis Paap Kõlar. “Üldse meeldib neile Otepääl väga ning nad on aktiivsed tutvuma kõikvõimalike kohalike teenustega. Populaarseimad on Seikluspark ja Pühajärve SPA.”

Võistluste lõpetamine toimub ööklubis Comeback laupäeva õhtul peale Tehvandi Lennushowd. “Siiani on kõik kulgenud kenasti ning praegused prognoosid lubavad soodsat ilma ka laupäevaks. Kuigi Lennushowle on planeeritud aga ka reservaeg – 31.mai, tundub et saame selle siiski läbi viia planeeritud ajal, laupäeval, 1.juunil” lisas Paap Kõlar.

Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

1.juunil on Tehvandi staadionil võimalik motovarjusid ja erinevaid masinaid ja lennumudeleid näha juba alates kella 17.00. Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennumudeleid, täismõõtmetes motovarjusid, suur kahekohaline traik ning muud põnevat tehnikat.

Kohal on AHHAA keskus elektriautodega. Lähemalt saab uudistada ka lendavat autot, mis saabub Soomest. Ürituse täpne ajakava sõltub küll ilmast, kuid 18.30 paiku on oodata lennumudelistide etteasteid staadionil. Kui tuuletingimused paranevad, alustavad oma etteasteid motovarjurid, kes saabuvad traditsioonilise auringiga ümber kogu Otepää ning kellel on lisaks demonstratsiooniesinemisele seegi kord publikule toredaid üllatusi otse staadioni tribüünide ees. Show tippsündmuseks on esmakordselt Eestisse saabuv lendav auto.

Otepää Lennushow on külastajatele tasuta. Oodatud on nii suured kui väikesed huvilised.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad Otepää ja Palupera vallad, Kultuuriministeerium ning mitmed ettevõtjad.

Täiendav info ja fotod: Paap Kõlar, tel 5051 015, e-post paap@paap.ee

Lennushow Facebookis https://www.facebook.com/EstPPA

Otepää peab Eesti lipu sünnipäeva

IMGP5434 — Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

4. juunil 2013 on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepää tähistab seda piduliku rongkäiguga, mis kulgeb vallamaja eest Kirikumõisasse, kus toimub traditsiooniline lipuheiskamine Kirikumõisas. Õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, esineb Siiri Sisask.

Vastavalt Eesti lipu seadusele, heiskavad 4.juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol kutsus üles lipupäeval heiskama rahvuslippu. “Otepää on Eesti lipu häll, tähistagem siis Eesti lipu päeva meie kodulinna ehtimisega sinimustvalgete lippudega,” ütles Aivar Nigol. “Järgmisel aastal on Eesti lipu 130. juubel, ettevalmistused selle väärikaks tähistamiseks on juba alanud. Esimese sammuna lõime kultuurisilla Peterburi Jaani kiriku ja Otepää vahele maikuu algul, kui Eveko koor Peterburis esinemas käis ning Otepää vald kinkis Peterburi Jaani kogudusele külalisteraamatu. Kavatseme kindlasti rahvuslipule pühendatud üritustega jätkata.”

Otepää vallavanem Merlin Müür sõnas, et lipupäeval korraldatav rongkäik on saamas ilusaks traditsiooniks: “Kutsun kõiki Otepää organisatsioone ja seltsinguid üles osalema rongkäigul oma lippudega, õhtul on kõik oodatud kirikusse kontsert-jumalateenistusele. Väärtustagem ja hoidkem oma rahvuslippu!”

Lipupäeva puhul on Otepää Keskväljak, Lipuväljak ja osa Tartu maanteest kaunistatud tänavapostide lipuhoidikutesse paigutatud trikolooridega.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel sai riigilipuks sinimustvalge rahvuslipp.

IMGP5459 — Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

Eesti lipu 129. aastapäeva tähistamine Otepääl
4.juunil 2013:

Kell 9.45 rongkäiguliste kogunemine Lipuväljakule Otepää vallavalitsuse ette

Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Kirikumõisasse

Kell 10.15 Kirikumõisas Eesti lipu heiskamine, kõned ja tervitused.

Kell 19.00 Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus “Siiri Sisask – oma laulud”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Kontsert on tasuta.

NB! Seoses rongkäiguga on kell 9.45-10.15 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt- Hurda tn ristmikul.

Otepääl toimub perepäev

Eelmise aasta perepäev Otepää keskväljakul. Foto: Monika Otrokova

Laupäeval, 1.juunil, kell 11.00-14.00 toimub Otepää Kultuurikeskuse pargis kevad-suvine perepäev. Kell 17.00 algab Kultuurikeskuses kitarrikontsert.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumets ütles, et sellel aastal on perepäeval kavas lastele erinevad mängud, näomaalingud, oma oskusi saab proovile panna batuudil. “Täiskasvanud saavad võistelda nii jõus, kui ka osavuses, võistluste vahepeal saab aga nautida erinevaid tantsuetteasteid.”

Kell 17.00 on Otepää Kultuurikeskuses kitarrikontsert, kus esinevad H.Elleri nimelise muusikakooli kitarriõpilased. Kontsert on tasuta.

Perepäeva korraldavad Otepää ANK ja Otepää Kultuurikeskus, toetab Otepää vald, Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp. Perepäeva kohvikut peab kohvik-restoran l.u.m.i.

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Pihkva oblasti kooliõpilased külastavad Otepää Gümnaasiumi

12.-18.05 külastavad Pihkva oblasti Piskovitši Keskkooli õpilased ja õpetajad Otepää Gümnaasiumi. Külastus on osa suuremast pilootprojektist, mille eesmärgiks on vene keele õppe kaasajastamine Lõuna-Eesti gümnaasiumides ning eesti keele ja kultuuri tutvustamine Pihkva oblasti noortele.

Otepää Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Margot Kerese sõnul on Otepää Gümnaasium ainuke Valgamaa kool, mis selles projektis kaasa lööb. “Piskovitši Keskkooli õpilasi võtavad vastu meie 10.klassi õpilased,” rääkis Margot Keres. “Õpilased viibivad nädala jooksul koolitundides, tutvuvad Otepää vaatamisväärsustega, külastavat Tartut, reedel on perepäev, kus õpilased ööbivad peredes.”

Teisipäeval, 14.mail, külastasid Piskovitši kooli õpilased ja õpetajad Otepää Vallavalitsust ning kohtusid vallavanema Merlin Müüriga. Kooli õpilaste sõnul meeldib neile Otepääl väga. Piskovitši kooli õpetajad märkisid, et Otepää Gümnaasiumi tehniline tase on väga hea – koolis tutvuti keeleõppevõimalustega ning käsitööpinkidega. Eakaaslastega suhtevad Piskovitši kooli noored inglise ja vene keeles.

Pihkva oblastis asuv Piskovitši Keskkoolis õpib 269 õpilast. Kool asub ligikaudu 10 km kaugusel Pihkva linnast.

Õpilasvahetuse näol on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on vene keele õpetuse kaasajastamine Lõuna-Eesti koolides ning õpilastele vene keele praktiseerimise võimalusi pakkumine. Lisaks nädalasele osalemisele vene kooli õppetöös ja tutvumisele Venemaa koolisüsteemiga pakub projektis osalemine nii aine õpetajatele kui õpilastele võimaluse tutvuda Pihkva oblasti vaatamisväärsuste ja vene kultuuriruumiga.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad haridus- ja teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maavalitsused. Projektis osalevad lisaks Otepää Gümnaasiumile veel Põlva Ühisgümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Vastseliina Gümnaasium.

Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Valga linnale Gruusias rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil kuldmedali näol kuulsust ja au toonud Sten Raide oli eile koos oma juhendajatega kutsutud linnapea tänuvastuvõtule.

Valga gümnaasiumi 11. klassi õpilane Sten Raide osales Tbilisis toimunud 7. rahvusvahelisel noorte leiutajate olümpiaadil, kus saavutas esikoha ja kuldmedali ning seda võisteldes 306 noore leiutajaga 27 riigist.

Linnapea Kalev Härk tänas vastuvõtul Sten Raidet ja tema juhendajaid, Valga gümnaasiumi õpetajaid Eva Tšepurkot ja Toomas Duvinit. Valga linnavalitsus otsustas Sten Raidet silmapaistva saavutuse puhul premeerida 300 euroga ja mõlemat tema juhendajat 150 euroga. Loe edasi: Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Heakorratalgud Otepää vallas jätkuvad

IMGP8770 [1600x1200] (2) — Linnamäe koristustalgud 2012. aasta sügisel.
Foto: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsuse traditsioonilised heakorratalgud toimuvad 8.mail kell 13.00 Linnamäel.

Talgud viiakse läbi muinsuskaitsekuu raames ja koostöös Muinsuskaitseametiga. Vallavalitsuse töötajad korjavad Linnamäelt oksi, raiuvad võsa ning teevad muid heakorratöid.

Lisaks sellele jätkuvad heakorratalgud ka Otepää vallas. Pühajärve Põhikooli pere puhastab nädala jooksul sporditeed, rolleriteed ja maantee ääri. Otepää Gümnaasium koristab 8. mail kell 11.00 juba traditsiooniks saanud kava kohaselt Otepää kiriku ja pastoraadi ümbruse.

Otepääl toimub traditsiooniline volbriöö teatejooks

Traditsiooniline volbriöö teatejooks toimub 30.aprillil stardiga kell 20.00 Tehvandi staadionilt.

“Võistlema on oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, kooli võistkonnad, töökollektiivid, sõprusringid,” ütles Otepää valla spordijuht Martin Teder.

Teatevõistkonda kuulub seitse liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoost.

Kogunemine on stardipaigas kell 19.30. Igal jooksjal tuleb läbida 300-400 m. Jooksurada kulgeb järgmiselt: Tehvandi st. – Valga mnt. – Nüpli tee – Mäe tn – Pühajärve tee – Tartu mnt – (tagasipööre külastuskeskuse eest) Valga mnt – Tehvandi st.

Võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee või telefoni teel +372 5624 2785.

Osavõtt on tasuta. Kõigile on auhinnad ning võitjale rändkarikas.

Volbriöö jooksu korraldab SA Otepää Spordirajatised.

Motovarjurite võistlused kulmineerivad Otepääl
lendava autoga

23. maist kuni 2. juunini toimuvad Otepää-Palupera piirkonnas rahvusvahelised motovarjurite võistlused, mis lõpevad 1. juunil üllatusterohke lennushowga Tehvandi staadionil, kus Otepää taeva all saab näha lendavat autot.

Lennushow eestvedaja Paap Kõlar, kes ka ise ürituses aktiivselt kaasa lööb, sõnas, et sellel aastal tasub kohale tulla juba veidi varem, kuna alates kella 17st on võimalik uurida lähemalt motovarjurite ja lennumudelistide väljapanekuid Tehvandi staadioni peavärava esisel.

Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennuaparaadid, suured kopteri- ja lennukimudelid, täismõõtmetes motovarjud, suured kahekohalised traigid ja isegi lendav auto. Niipea kui tuul piisavalt vaibub, alustavad oma etteasteid motovarjurid. Sissejuhatuseks tehakse auring Otepää kohal. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat. Kindlasti paigaldatakse staadionile veerenn, et soovijatel oleks võimalik varbad lennul vette kasta, samuti keeglirivi, pallid koos korviga, suured täispuhutavad püloonid jm atribuutika.

Otepää lennushow on külastajatele traditsiooniliselt tasuta ja oodatud on nii suured kui ka väikesed huvilised.

NB! Kuna motovarjusport on ilmatundlik, on sõltuvalt ilmaoludest planeeritud üritusele päev varem ka reservaeg. Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad nii Otepää vald, kultuuriministeerium kui ka mitmed ettevõtjad.

Võrokõisi lipp jookseb Contraga läbi Vana Võromaa

1. juunil aset leidev III Uma Pido toimub esmakordselt võrukeste vastvalitud lipu all. Luuletajal ja jooksumehel Contral on selle tähistamiseks plaanis üks kena ekstreemsus ette võtta – lipujooks, mis läbib kaheksat ajaloolist Vana-Võrumaa kihelkonda, kokku 340 kilomeetrit. Jooks algab 26. mail Võrust ja peab lõpule jõudma 1. juunil, Uma Pido päeval, Võrus toimuva Keriguplatsi laadamelu keskel.

Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Kuid mitte ainult. Igaüks, kes elab-tegutseb jooksutrassi ligiduses, nii külaseltsid kui muidu kenad inimesed, on lahkesti oodatud jooksjatele söögipoolist pakkuma, sest toitumine on jooksus väga tähtis. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks. Aga plaanis ei ole korraldada tavalist spordivõistluste toitlustamist, vaid kõik peaks olema Võrumaal kasvatatu-valmistatu.

Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist, sellekohane link tuleb jooksu eel nii Uma Pido koduleheküljele ( www.umapido.ee), Uma Pido blogisse (umapido.wordpress.com) kui ka Facebooki Uma Pido ja Contra kontode alla. Samuti saab vastavatelt lehekülgedelt täpsemat infot jooksu marsruudist.

Loe edasi: Võrokõisi lipp jookseb Contraga läbi Vana Võromaa

Otepääl korraldatakse Eesti suurimad talgud

4. mail toimub üle-eestiline talgupäev Teeme Ära 2013, mille raames plaanitakse Otepääl, Pühajärve rannas ja pargis korraldada selle päeva suurimad korrastustalgud. Korraldajad ootavad talgutele üle 200 inimese.

Pühajärve rand ja park on ammusest ajast olnud üks Lõuna-Eesti atraktiivsemaid suvituskohti. Pühajärv, mille ääres rand asub, on Otepää kõrgustiku ja looduspargi suurim järv. Pargialal harrastatakse ka tervisesporti. Pühajärve ranna umbes 250 meetri pikkune liivarand meelitab suveperioodil palju inimesi suvitama. Lisaks ranna puhtal liival peesitamisele ja veel puhtamas vees suplemisele on võimalus laenutada paati, mängida palli, lasta vette liugu ning nautida söögi- ja joogipoolist. Seda oskavad hinnata nii lähedalt kui ka kaugelt kokku voorivad rannalised ning piiritagused asjatundjadki on seda meelt, et Pühajärve rand on üks parimaid Eestis. Pühajärve rannas tehti viimati suuremaid korrastustöid aastal 2006.

Siim Kalda, MTÜ Otepää Üritused juhatuse liikme sõnul kattusid Otepää valla kodanike ja ettevõtjate huvid ning selle tulemusena on 4. mail plaanis korralda Eesti suurimad talgud, mille käigus saab Pühajärve rand ja park värske ilme algava suvehooaja eel. Talgutel tehtavate tööde nimekiri on väga pikk, alustades riisumisest kuni ohtlike puude langetamiseni välja. Koostegemise päeval ootab talgulisi soe supp, värskendavad joogid ning laulu- ja tantsuetteasted.

Pühajärve ranna ja pargi talgute kohta leiab lisainfot ning sellele saab registreeruda interneti aadressil http://talgud.teemeara.ee/events/puhajarve-ranna-ja-pargi-korrastustood-algava-suvehooaja-eel

Kodanikuõigused saavad selgemaks

Europe Directi teabekeskus Võrus koos EURESe ja Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva «Kodanikuõigused Euroopa Liidus», andis teada Võru maavalitsuse kantselei peaspetsialist Karin Lätting.

Euroopa kodanike aasta käigus korraldatud üritus keskendub kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.

Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas ning 19. aprillil Võru maavalitsuse teise korruse saalis. Osalemine on tasuta.

Infopäevade korraldamist toetavad Euroopa Liit, riigikantselei, Võru maavalitsus, EURES ja Eesti Töötukassa.

Otepääl saab taas matkata

21.aprillist algavad taas Otepää matkad. Matkamine toimub sarnaselt eelmistele aastatele, kus igal osalejal tuleb vabalt valitud liikumisviisil (jalgsi, joostes, kepikõnd, rattaga) läbida matka sihtpunkt.

Otepää valla spordijuht Martin Teder sõnas, et sellel aastal on ette antud ka soovituslik tähistatud marsruut. “Kõik matkajad saavad esimesel osalemiskorral endale matkapäeviku, kust leiab infot matkade toimumise kohta ning kuhu kogutakse osalemist kinnitavaid templeid,” rääkis Martin Teder. “Kokku toimub kümme matka, hooaja lõpetamisel võtame sõnas ja numbris matkadega seonduva kokku, teeme viktoriini, loosime tublimate osalejate vahel välja meeneid ja kuulame osalejate muljeid.”

Sihtpunktid on avatud kell 09.00-11.00 ja nendes ootab matkajaid sooja tee või värskendava joogiga matkajuht Helle Tallo. Matku korraldab SA Otepää Spordirajatised ja toetab Otepää vald. Loe edasi: Otepääl saab taas matkata

Otepääl toimub laulukonkurss “Otepää Laululaps”

Otepää valla laste laulukonkursi “Otepää Laululaps 2013” avalik kontsert toimub 13.aprillil 2013.a kell 14.00 Otepää Kultuurikeskuses.

“Kokku osaleb 30 last ja see ei ole võistlus,” toonitas Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter. “Soovime julgustada lapsi laulma, samuti saavad lapsed hea kogemuse koos bändiga esinemisest.” Lapsi saadab Ursel Oja saatebänd.

Žüriiliikmed Luisa Värk ning Heino Elleri nim Tartu muusikakooli I kursuse tudengid Jana Kütt ja Kristel Denisov valivad välja välja kaks paremat lauljat igas vanusegrupis, kes esindavad Otepää valda maakondlikul lauluvõistlusel “Valgamaa Laululaps 2013”.

Lisaks 30-le lauljale, võtab Otepää Laululapsest osa veel kaks last, kes esinevad teistele lastele. Oma etteaste teevad ka žüriiliikmed. Proovid algavad juba kell 10.00 hommikul.

Konkursil “Otepää Laululaps” astuvad lapsed üles järgmistes vanuserühmades:
I vanuserühm 3 – 4 aastased, II vanuserühm 5 – 7 aastased, III vanuserühm 8 – 10 aastased, IV vanuserühm 11 – 13 aastased, V vanuserühm 14 – 15 aastased, VI vanuserühm 16 – 18 aastased, VII vanuserühm 19 – 26 aastased.

Maakondlik lauluvõistlus “Valgamaa Laululaps 2013” toimub laupäeval 20. aprillil 2013.aastal algusega kell 12.00 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

Ürituse korraldab Otepää Kultuurikeskus, toetab Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp ja Otepää vald.

Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

MTÜ Karukäpp käsitööselts peab 19. aprillil kell 10 Otepää kultuurikeskuses oma juubelit käsitööpeoga ja praktiliste koolitustega.

MTÜ Karukäpp juhatuse liige Mari Mõttus meenutas, et tegevust alustati Otepää naisseltsi käsitöörühmana. Otepää ja Saksamaa Tarpi sõprusvahetuse käigus Otepääle sattunud saksa käsitööõpetaja Inge Jensen märkas käsitöörühma töid ja hakkas käsitööhuvilisi õpetama. Käsitööhuvilisi kogunes aja jooksul nii palju, et sellest kasvaski välja MTÜ Karukäpp.

“Esialgu koolitasime iseennast, korraldasime õppepäevi ja kirjutasime projekte, hiljem hakkasime juba teisi õpetama,” rääkis Mari Mõttus. “2011. aastal kuulutati MTÜ Karukäpp Valgamaa koolitussõbralikumaks organisatsiooniks.”

Karukäpp on oma toodangut müünud nii Eestis kui ka välismaal: Venemaal, Rootsis, Norras, Saksamaal. Korraldatud on mitmeid käsitöönäitusi nii Otepääl kui ka Valgas, kolm viimast aastat on Otepää Kultuurikeskuses toimunud käsitööringid. 2012. aastal anti välja sokikalender. Mitu aastat järjest on korraldatud ülemaailmset õueskudumise päeva. Tulevikus on MTÜ-l plaanis leida uued ruumid ja laiendada oma tegevust.

“Meil on olemas kudumis- ja tikkimismasinad, soovime, et meil oleks rohkem ruumi, kuhu neid panna, et huvilised saaksid neid kasutada,” ütles Mari Mõttus. “Kui siiani oleme põhiliselt kudunud, heegeldanud ja viltimistöid teinud, siis edaspidi soovime tegeleda ka õmblustöö ja lapitehnikaga.”

Liikmeid on MTÜ-l praegu 28, lisaks sellele lööb tegevuses kaasa palju käsitööhuvilisi, kes otseselt MTÜ-sse ei kuulu.

MTÜ Karukäpp käsitööpeol 19. aprillil Otepää kultuurikeskuses saab kuulata erinevate käsitöömeistrite loenguid. Kõik huvilised on oodatud. Käsitööpidu on tasuta.

Loe edasi: Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

Otepää linn sai kuus lindude pesakasti

Eelmise nädala reedel pandi Otepää linnas üles kuus lindude pesakasti.

Otepää Vallavalitsuse haljastusspetsialisti Ülle Kübarsepa teatel on kaks kasti üleval Otepää turismiinfopunkti vastas, kaks Maxima poe ja Otepää Keskväljaku vahelisel tänavalõigul ehk promenaadil ning kaks on Konsumi poe mänguväljakute juures.

“Neis paikades on olnud varem pesakastid, selleks, et elavdada promenaadi, otsustasime pesakastid taas üles panna,” selgitas Ülle Kübarsepp. “Pesakastid meisterdas Heino Kübarsepp, idee andis ja näitas vanad pesitsuskohad kätte tänavahooldaja Maela Peetsmann.”

Ilmajaam.ee andmeil tõuseb saabuval nädalalõpul õhutemperatuur ja jääb püsima plusspoolele. Õhutemperatuur võib päeval tõusta juba 3-4 kraadist rannikul 8-10 kraadini sisemaal.

“Kui juba lähiajal on oodata veidi kevadisemat ilma, siis võib loota, et peagi saabuvad Otepää pesakastidesse esimesed kevadekuulutajad,” ütles Ülle Kübarsepp.

Taaskasutuskoja kirbuturg Moostes

27. aprillil 2013 toimub Mooste mõisa hoovil kella 10st kella 14ni suur kirbuturg, kuhu on oodatud kauplema kõik huvilised, kellel on asju, mida ise ei vaja. Kauplemine toimub autode pealt. Turul võib müüa kõike, mis koduses majapidamises leidub ja üleliigne tundub: nõud, raamatud, ehted, nipsasjad, riided, vanavara, mööbel, tehnika jms.

Osalemissoovi puhul tuleks helistada telefonil 59004814 või saata e-kiri aadressile info@taaskasutuskoda.ee ja registreeruda. Müügikoht on tagatud siiski vaid etteregistreeritud kauplejatele, teistele kauplejatele elava järjekorra alusel vabade müügikohtade olemasolul.

Osalemine maksab eraisikutele 1€ ja see sisaldab parkimiskohta Mooste mõisa hoovis, tualettruumi kasutamist ja platsi järelkoristust.

Huvilistele on kirbuturu külastamine tasuta.
Täpsema info leiab: www.taaskasutuskoda.ee/kirbuturg
Kirbuturu korraldaja MTÜ Taaskasutuskoda.

Põlvas on tuleval laupäeval Kagu-Eesti teatripäev

Laupäeval, 13. aprillil algusega kell 10 toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Kagu-Eesti teatripäev. Esindatud on neli truppi Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt. Üles astuvad Kanepi harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa näitemängu seltsing, Tõrva kultuurimaja näitering, Kungla muusikalitrupp, Tsooru külateater ja Krabi külateater.
Näha saab lavastusi erinevas žanris: komöödia, draama, muusikal.
Etendusi hindab žürii koosseisus Ene Järvis, Katrin Luts ja Virko Annus.
Vaheajal saab nautida Bonzo esinemist.

III Uma laul – kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Oled oodatud osalema uute võrukeelsete laulude võigõlusõlõ Uma Laul III!

Teemade ring on vaba. Ootame uusi omakeelseid ja omaloomingulisi laule, mis on südamest loodud, kuulajale arusaadavad, kutsuvad kuulama ja kaasa laulma. Laulud võivad olla nii tänapäevased kui pärimuslikud, vorm lüürikast flamenkoni, hip-hopist regivärsini. Lauludes võib olla ühendatud vana ja uus (näiteks regilaul, mis räägib tänapäevast).

Kutsume Sind leidma endas tunnet, mis kõnetab südant ja hinge, leidma selle tunde juurde endast üles helin ja sõnad ja põimima see läbi võru keele uueks ja umaks lauluks. Selliseks, mida on hea teistelgi lõkke ääres üles võtta või miks mitte laulda järgmisel Umal Pidol. Muusikaalane profitase ega kooriseadete asjatundmine ei ole nõutavad. Kõige peamine, et laulu loojal enesel asjast rõõmu on ja ta seda häätahtlikkusega ka teistele jagada tahab. Julgustame oma laule ise ette kandma – kui see sünnib mõne toreda pilli saatel, seda parem!

• Laulude laekumise tähtaeg on 10. mai

• Osalemise kinnituseks saada oma laulu helisalvestus ja tekst ning võimalusel ka noot (viis ja sõnad) e-kirjaga või tavapostiga korraldajatele (helisalvestus ei pea olema digiajastu tippsaavutus, vaid lihtsalt arusaadava kvaliteediga helifail). Loe edasi: III Uma laul – kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Otepää linn peab sünnipäeva

1.aprillil 1936. aastal anti Otepääle linna nimetus. Tänavu möödub sellest 77 aastat. Linna sünnipäeva tähistatakse kontserdiga, kus kõlab puhkpillimuusika. Linna aastapäeva kontsert toimub 1.aprillil Otepää Gümnaasiumis algusega kell 18.00.

Kontserdil esinevad Otepää Muusikakooli vilistlased – noored puhkpillimängijad Imre Leopard, Mait Peterson ja Magnus Leopard, kes jätkavad oma õpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Kontserdil mängib Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorekester. Klaveril saadavad noori mängijaid Kadri-Ann Sumera ja Jaan Kapp. Kontserdil antakse kätte ka Valgamaa Spordiliidu maakondlikud 2012. a spordiauhinnad Otepää sportlastele, kellel polnud võimalik osaleda auhinnatseremoonial 18.jaanuaril 2013.

Otepää linna ajaloost

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem 1922. aastal. Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek. Kohal olid ka “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2 300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha. ( H. Mägi. 1971. Otepää-Kääriku. Tallinn)

Seisuga 1. jaanuar 2013 elab Otepää linnas 2 108 elanikku, linnas on 56 tänavat ning linna pindala on 432,3 ha.

Multimeedialaager ootab osalejaid

26.-28. aprillil toimub Otepää Gümnaasiumis järjekordne Noorte Meediaklubi korraldatud multimeedialaager. Noored tegevajakirjanikud ja peamiselt Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivad tudengid õpetavad, kuidas oma koolis koolimeediat teha. Osalema on oodatud koolinoored üle Eesti.

Lisainfo: meediaklubi.ee/multimeedia-2013

Üritus Facebookis: www.facebook.com/events/218522978287828

Otepää mälumängurid saavutasid vabariiklikul võistlusel teise koha

Meelis Lill, Kadri Steinbach, Kaido Mägi, Urmas Kuldmaa. Foto: Monika Otrokova

Otepää mälumängu võistkond saavutas 9.märtsil Paides peetud vabariiklikul linnade-valdade vahelisel mälumänguturniiril Maakilb auväärse teise koha. Otepää mälumänguvõistkonnas osales neli liiget – Otepää linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, Otepää valla piirkonnapolitseinik Meelis Lill ja Otepää valla kodanikud Kadri Steinbach ja Urmas Kuldmaa.

“Oli väga tasavägine mäng, kümme küsimust enne lõppu oli punktisumma võistlejate vahel peaagu olematuks kahanenud,” rääkis Kaido Mägi. “Esikoha saanud võistkond – Indrek Salise juhitav Saua valla esindus võttis kindla võidu.” Linnade-valdade vahelises mälumängu finaalis Maakilb Paides osales 18 võistkonda üle kogu Eesti.

Otepää mälumänguvõistkonna kapteni Kaido Mägi kinnitusel ei kavatse Otepää mälumängurid aga loorberitele puhkama jääda – 23.märtsil toimub Otepää Talispordimuuseumis vabariiklik Aarne Steinbachi memoriaalmäng paaris-mälumäng. Mälumängu korraldavad Talispordimuuseum, Otepää raamatukogu ja Otepää mälumängijad.

Kekkose suusasõit tuleb taas

IMGP6238

SA Tehvandi Spordikeskus ootab spordisõpru osa võtma 19. Kekkose Suusasõidust, mis leiab aset 10. märtsil algusega kell 12.15 Kääriku Spordikeskuses.

Talviseks traditsiooniks saanud suusaüritus toimub juba 19. korda Kääriku Spordikeskuses 14 km pikkusel Kekkose suusarajal klassikalises stiilis. Ürituse eesmärgiks on hoida ja arendada edasi Kekkose suusasõidu traditsiooni ning propageerida suusatamist rahvaspordi olulise osana.

Suusasõidust osavõtjatele on tasuta saun, toitlustus ja kuum jook Harimäel ning kingitus finišis. Auhinnatud saavad esikolmik nii naiste kui ka meeste arvestuses ning sponsorite toel on välja pandud ka loosiauhinnad. 19.Kekkose suusasõidu osalemistasu annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kekkose rada on oma nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes külastas 1964. aasta märtsikuus toimunud legendaarse Eesti visiidi ajal ka Käärikut. President matkas tol korral 17 kilomeetrisel suusarajal ning veetis õhtu Kääriku Spordibaasis. Seda külaskäiku meenutab peale suusaradade veel kuulus Kekkose saun.