Kuidas tekkis Universum?

Teeõhtu „Meie kodu, Universum” toimub 27. märtsil kell 17.15 Tartu ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis. Külaline on Euroopa tuumauuringute keskuse teadur Andi Hektor.

“Teeme juttu sellest, kuidas tänapäeva eesliini füüsika seletab Universumi ehitust ja selle sündi, arengut, kaasaega ning tulevikku. Räägime ka kõige põletavamatest küsimustest kaasaegses fundamentaalfüüsikas ja sellest, kuidas teadustegevus Euroopa tuumauuringute keskuses nende küsimustega seotud on” selgitab Hektor loengu teemat.

“Teeõhtu teadlasega” sarja üritused toimuvad Taru Ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis ning on osalejatele tasuta. Õdusamaks äraolemiseks pakutakse ka teed ja küpsist.

Järgmine teeõhtu toimub 5. aprillil ning siis räägib Tartu Ülikooli Uue Testamendi lektor ja religiooniuuringute teadur Ain Riistan teemal “Ajaloolise Jeesuse erinevad palged”.

Eesti Ökokogukondade Ühendus seadis sihte

Lõppenud nädalavahetusel kogunes Tartumaal Roiul grupp inimesi, kes soovib kaasa aidata kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi edendamisele Eestimaal.

Tegemist oli Eesti Ökokogukondade Ühenduse kevadise kokkusaamisega, mille raames seati sihte, jagati infot ning löödi kaasa töötubades. Kokkusaamise põhitähelepanu oli suunatud Eesti Ökokogukondade Ühenduse kui katusorganisatsiooni strateegia väljatöötamisele, et tõhustada senist tegevust, kaasata uusi inimesi ning tõsta ka avalikkuse teadlikkust jätkusuutlike ja kogukondlike teemadega seoses.

Kahe päeva jooksul peetud kokkusaamiselt astus läbi ligi 40 inimest, kes panustasid nii strateegia loomisse kui töötubade korraldusse. Muuhulgas tegeldi väiketuulikute ehitamise ja muude säästva eluviisiga seotud teemade jagamisega.

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kohta loe lähemalt siit.

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kevadine kokkutulek Roiul. Foto: Kalle Pungas

Tartumaal arutletakse rahvakultuuri arengute üle

Kolmapäeval 28. märtsil kell 13-17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud.

Korraldaja, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, ootab ümarlaual osalema ja kaasa rääkima kõiki, kellele on oluline kultuur Tartumaal ja rahvakultuuriga seonduv laiemalt Eestis. Ümarlaual tutvustatakse Tartumaa Kultuurikoja asutamise ideed, tehakse kokkuvõte mullu sügisel käivitunud projektist  „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“. Ümarlauale järgneb mõttering  Tartumaa kultuuriteest. Avatud ruumi meetodil arutelu modereerib Mikk Sarv.

Tartus kaetakse puud kudumisgraffitiga

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kevade tulekul kõiki Tartu linnapuid rõõmsaks kuduma.
Neljapäeval kell 18 oodatakse kõiki näputööd tegema ja õdusalt aega veetma. Tartu keskkonnahariduse Keskuse majas kuulatakse Fred Jüssi Ööülikooli salvestust “Vaikus kui loodusvara”, Kootakse samal ajal koos kudumisgraffiti tarbeks ning juuakse teed.

Avalik kudumisgraffiti on osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuse aprillis toimuvatest 10. sünnipäeva tähistamisega seotud sündmustest.

Nii valmivad keskuse koduks oleva Kompanii 10 maja esistele ja Lille tn 10 krundi puudele värvilised kudumikampsunid selga. Sellega tähistatakse looduskeskuse füüsilist paiknemist linnaruumis. Kudumiprojekt põhineb vabatahtlikul tööl.

Kudumisvardad ja heegelnõelad saab keskusest. Aga kui kellelgi on lõnga või juba valmistehtud kudumeid, siis need võib lahkesti kaasa võtta. Nii saavad puud kevadkampsikud kiiremini selga


	

Tänavu suvel toimuvad Tartus maailma suurimad meestelaulu päevad

Nädal enne jaani koguneb meie laulupidude sünnilinna ligi 2000 välismeeskooride lauljat, 1000 Eesti mees- ja 1700  poistekooride lauljat: ühtekokku 88 meeskoori, 10 noorte meeskoori ja 51 poistekoori. Põhja-ja Baltimaade meestelaulu päevade peakontserdil, 16. juunil kell 18 Tähtvere Lauluväljakul moodustavad ühendkoori Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti, Leedu ja Fääri saarte meeskoorid. Meestelaulu päevade kunstiline juhtJüri Renton koostanud Eesti kooride kava selliselt, et mehed ja poisid saaksid ühiselt laulda nii teada-tuntud teoseid kui ka uut repertuaari. Aimatav on elamus , mille saavad nii kuulajad kui lauljad, kui esimest korda maailmas kõlab 3000 mehe esituses orjade koor Verdi ooperist “Nabucco” või Sibeliuse “Finlandia”. Peakontserdil on kaastegev ka Vanemuise Sümfooniaorkester. Peomeeleolu aitavad lisada Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Politsei- ja Piirivalveorkester, esitades laulukaare ees laulmise vaheaegadel vigurmarsse. Laulupeo lõpulauludena kõlavad suurelt ühendmeeskoorilt Ernesaksa «Hakkame mehed minema» ja Kulli «Kodumaa».

Kolm parimatest parimat meeskoori – Orphei Drängar, Ylioppilaskunnan Laulajat ja Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) –  annavad ühiskontserdi 15. juunil Vanemuise Kontserdimajas ja 17. juunil Estonia kontserdisaalis. RAM annab öökontserdi 15. juunil Tartu Jaani kirikus. Lisaks toimub 15 tasuta sissepääsuga välismeeskooride kontserti Eestimaa erinevates kontserdipaikades (Tartu Ülikooli aula, Antoniuse Õu Tartu, Balti Kaitsekolledž, Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Puurmanni mõis, Äksi kirik, Jõgeva Kultuurikeskus, Alatskivi loss, Mooste mõis, Kanepi Seltsimaja, Reola Rahvamaja, Otepää kirik, Elva Gümnaasium ja Viljandi Pauluse kirik).

Külaliskooride võõrustajad neil kontsertidel on Eesti nais- ja meeskoorid. Täiendav informatsioon kodulehel: www.tartu2012.eu

Maamess toimub juba 20. korda

19.-21.aprillini korraldatakse Tartu Näituste messikeskuses rahvusvaheline Maamess. Tänavu toimub see juba 20. korda. Aastatega on mess muutunud üha suuremaks ja saanud tunnustatumaks messiks Baltimaades.

Maamessi esimesel päeval, 19. aprillil on võimalik näha Tiksoja metsas metsatehnika demonstratsiooni, mis on juba traditsiooniline ettevõtmine metsameestele ja kõigile huvilistele. 21. aprillil toimub ka 15. korda toimuv võistlus “Kevadkarikas” , mis on saavutanud suure populaarsuse nii võistlejate kui ka pealtvaatajate seas.

1997. aastast on AS Tartu Näitused Euroopa Põllumajandusmesside Organiseerijate Föderatsiooni – EURASCO (The European Federation of Agricultural Exhibitions and Show Organizers) täieõiguslik liige. Maamess on kantud Euroopas toimuvate tähtsamate põllumajandusmesside kalendrisse.

Maamess 2012 toimub:

  • neljapäeval, 19. aprillil kell 10-18
  • reedel, 20. aprillil kell 9-18
  • laupäeval, 21. aprillil kell 9-16

Täpsem Maamessi info!

Teadusbuss ja Eesti Füüsika Selts kutsuvad Tartusse Tähe Perepäevadele

24. ja 25. märts – päevad täis uudistamist, katsetamist ja teadusteatrit. Need on kaks ainukest päeva aastas, kus Teadusbuss mitte ei käi külas vaid kutsub külla. Näitame ette kõik oma särisevad, sätendavad, kolisevad, pauku tegevad või lihtsalt huvitavad eksperimendid. Saab küsimusi küsida või lisa nõuda. Räägime teemadest, millega aasta jooksul etendusi ette valmistades tihedamalt kokku puutunud oleme – atmosfäär, gaasid, energia, inimene, vesi, värvid … Erikülaline on tuli – tahame üht-teist järele proovida.Võib tulla üksi või suurema seltskonnaga, terveks päevaks või astuda korraks läbi. Ootame teid laupäeval, 24. märtsil kella 11-18 ja pühapäeval, 25. märtsil kella 11-16, Tartus, Tähe 4 õppehoones. Teadusteatri etendused alates 12st igal täistunnil. Avatud lastetuba. Sissepääs on kõigile prii. Eelmiste Tähe Perepäevade pildigalerii leiab aadressilt http://www.fyysika.ee/fyysika/galerii?reisid=961

www.fyysika.ee/tape

Tartus peetakse märtsiküüditamise mälestuspäeva

MTÜ Tartu Memento korraldab pühapäeval, 25. märtsil Tartus 1949. aasta märtsiküüditamise aastapäeva mälestusüritused. Päeva raames toimub kell 10.00 mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus ning kell 12.00 mälestusmiiting ja pärgade panek Pepleri tänaval mälestusmärgi „Rukkilill“ juures.

Info: MTÜ Tartu Memeonto, Mart Peik, tel 5118155

Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

Kolmapäeval 28. märtsil kell 13-17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud. Selts ootab ümarlaual osalema ja kaasa rääkima kõiki, kellele on oluline kultuur Tartumaal ja rahvakultuuriga seonduv laiemalt Eestis. Kohal on ka kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

Ümarlaua kavas Tartumaa Kultuurikoja asutamistöö tutvustus. Kokkuvõtte projektist „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ teevad töörühma liikmed, kes on regulaarselt kohtunud alates septembrist 2011. Samuti mõttetalgud Tartumaa kultuuriteest. Avatud ruumi meetodil arutelu modereerib Mikk Sarv.

Ümarlaua korraldab vabaühendus Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Palume osalejatel kaasa võtta toitu ühisele lauale enese tutvustamiseks! Palume osavõtust teatada lingil: http://www.doodle.com/7ctfgat2ipgnquvn
Loe edasi: Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

Anna T-särgile uus elu

20. märtsil kell 18:00 toimub Tartu Loomemajanduskeskuse seminariruumis Kalevi tn 13, esimesel korrusel töötuba T-särgi mitu nägu”. Töötuba juhendab Kerli Irbo loomingulisest kooslusest TajuRuum.

Kerli on maastikuarhitekt, kes huvitub disainist  ja taaskasutusest, eriti meeldib talle vanadele asjadele uue elu andmine. Tema loodud  taaskasutusel põhinevaid ehteid ja muid tooteid võite kohata Eesti loomingu poes Disainimaja ja kohvikus Nälg.
Töötoa esimeses pooles näitab Kerli enda valmistatud kodu kaunistamise ideid ja jagab näpunäiteid, mida kõike saab valmistada vanadest
T-särkidest. Teises pooles on aga võimalik kõigil ise meisterdama hakata. Õppida saab, kuidas teha vanadest T-särkidest narmasvaipa.
Huvi korral saab valmistada T-särgist mõnda muud endale meelepärast eset. Kohapeal on olemas ka õmblemisvõimalus.
Kaasa võtta paar vana T-särki!
Peale töötuba saab soovi korral tutvuda TajuRuumi põnevalt kujundatud kontori ja LMK Kalevi 15 majaga.

NB! Töötuppa on vajalik eelnev registreerimine telefonil 736 6120 või aadressil info@teec.ee
Töötuba on osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Märtsikuus on teemaks „Taaskasuta ja tee ise”.
Üritus on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Keskkonnainfopunkt
736 6120
info@teec.ee
www.teec.ee

It-asjatundjad koolitavad vaheajal haridustöötajaid

Eesti IT-ettevõtjad korraldavad kevadisel koolivaheajal õpetajatele, noorsoo- ja sotisaaltöötajatele kolm konverentsi „See on turvaline IT!“, et jagada teadmisi, kuidas kasvatada noortest teadlikud Interneti kasutajad. Tänapäeval, kui suhtlusvõrgustikud ja mobiilsed seadmed on noorte elu loomulik osa, tuleb ka täiskasvanuil tagada, et lapsed teaksid, kuidas end kaitsta Internetis peituvate ohtude eest.

ITLi presidendi Taavi Kotka sõnul elavad meie lapsed lisaks pärismaailmale üha rohkem ka virtuaalmaailmas. Kui pärismaailmas teame, kuidas kaitsta oma
kodu, väldime üksi jalutamist pimedas pargis, taunime vargust ja laimamist, siis kas oskame õpetada oma lastele, millal virtuaalmaailmas uks lukku keerata, kuidas tunda ära ohuolukorrad, mõista, mis on vargus ja kuidas korrektselt käituda.

Lisaks ettevõtetele astuvad konverentsil üles õpetajad, korrakaitsjad ja internetiturvalisuse tagajad, kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine on toonud kaasa noore jaoks keerulise olukorra. Samuti tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvõttel toimuvad konverentsid 21. märtsil Tartus, 22. märtsil Pärnus ja 23. märtsil 2012
Paides.

 

Tartu tähetorn kutsub planetaariumietendusi vaatama

 

Täna tähistab Tartu tähetorn rahvusvahelist planetaariumide päeva erakordsete planetaariumietendustega.

Kell 11 algas planetaariumietendus „Öötaevas“, mida viib läbi tähetorni planetarist Kadri Tinn, kes näitab planeete, nende näivat liikumist aasta jooksul ning huvitavamaid tähtkujusid nii põhja- kui ka lõunapoolkera taevas.

Kell 12 räägib Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud, Tartu Tähetorni Astronoomiaringi liige Hillar Uudevald teemal „Kui tähed olid jumalad“ ning näitab tähistaevas mütoloogiliste jumalustega seonduvaid tähtkujusid.

Andres Kuperjanov Eesti Kirjandusmuuseumist kõneleb kell 13 algaval planetaariumietendusel „Täheuskumused“ tähtedest rahvausundis ning sellest, mida maarahvas tähtede kohta teadis.

Päeva lõpetab Kadri Tinn planetaariumietendusega „Taevatähtedest kirjanduses ja filmis“, mille raames näevad külastajad, kust on ulmekirjanikud oma lugudele tegevuspaiku leidnud ning millised tähtkujud ja tähed on ulmes kõige populaarsemad maaväliste tsivilisatsioonide elukohad.

Planetaariumide päeva puhul maksab pilet tähtede alla vaid 1 euro. Kell 18.30-21 toimub tähetornis selge ilma korral ka tasuta vaatlusõhtu, kus kõigile huvilistele näitavad ennast Veenus, Jupiter ja Marss. Infot vaatlusõhtu toimumise kohta saab telefonil 737 6932.

 

Elva haigla juurdeehitusele pandi nurgakivi

Sel nädalal asetati Elva haigla juurdeehitusele nurgakivi. Juurdeehituse ja olemasoleva hoone rekonstrueerimisega luuakse senisele Elva haigla 17 hooldusravi voodikohale juurde 25 hooldusravi ja 12 hooldekodu voodikohta.

Kokku ehitatakse ja rekonstrueeritakse projekti raames 1200 ruutmeetrit. Projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 658 731,86 euro ulatuses meetmest „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“. Meetme nõuetest tulenevalt on haigla minimaalne omaosalus on 32,1%. Ehituse lõpptähtaeg on 31. oktoober 2012.

Otepää Teataja saab 80 aastat vanaks

Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühine häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus, kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni.

Otepää Teataja toimetaja Arvo Saal ütles, et esimesel aastal trükiti 39 lehenumbrit mahuga 4-8 lehekülge, 1933. aastal anti välja 51 eksemplari ja lehe tiraaž tõusis 1000ne eksemplarini. 1935. aastal oli leht Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja Urvaste ümbruskonna häälekandja. Esimene toimetaja oli August Tooming. Seejärel toimetas lehte Arvo Orn, kuu aega pärast uue võimu tulekut oli 1940. aastal väljaandjaks ja toimetajaks Vello Pekomäe, sõja ajal toimetas lehte Aleksander Tiitsmaa. Otepää Teataja jõudis ilma suuremate vaheaegadeta lugejani aastatel 1932-1940. Pärast aastast vaheaega 1941 alustas leht jälle ilmumist, kahjuks pärast sõda lõpetas leht ilmumise.

Aastail 1989-1996 oli Otepää teataja toimetajaks Aili Miks, kes oli innuga lehe taassünni juures, tehes tööd oma vahenditega ja sageli öötundide arvelt.

1997. aastal tehti mitmeid uuendusi – lugejad said Otepää Teatajat lugeda nüüd juba kaasaegses ajalehemõõdus. Suurenes ka lehe piirkond, lisaks Otepääle ja Paluperale (?) liitus lehega ka Puka vald. 2006. aastast liitus Otepää Teatajaga Sangaste vald ning sellest aastast alates hakkas Otepää Teataja ilmuma kaks korda kuus.

2007. aastal ilmus Aili Miksi sulest Otepää Teataja 75. aastapäevale pühendatud raamatuke „Elust ja inimestest ajalehe peeglis. Otepää Teataja 75“. Raamat annab hea ülevaate lehe ajaloost ja lehe tegijatest.

Tänasel päeval teeb lehte MTÜ Meediagrupp Süd-est, lehe tiraaž on 4200 eksemplari. Otepää Teataja toimetaja on Arvo Saal, keeletoimetaja Aili Miks.

Eesti muusikute heategevuskontsert Tartus

Eesti muusikute heategevuskontsert “Hooli meist!” toimub pühapäeval, 1. aprillil 2012 algusega kell 17 Tartus Peetri kirikus.

Üles astuvad Ott Lepland, Gerli Padar, Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Jaan Pehk, Oliver Kuusik, Karl Madis, Teele Viira, Rosanna Lints ja oodata on ka üllatusesinejaid!

Kontserdi patrooniks on Reet Linna.

Sissepääs: 10 €, soodus 8 €.

Vaata veel: www.maarjapaikesekodu.ee

Märtsis avab uksed Tartu väärtfilmikino

Eelmisel aastal Athena Keskuse kinosaalis tegutsenud väärtfilmikino taasavab uksed 31. märtsil Uue Teatri maja katuse all Lai tn 37. Kino kannab ka uut nime – Tartu Elektriteater. Kino programm hakkab koosnema peamiselt Euroopa režisööride väärtfilmidest.

Tartu Elektriteater ootab külastajaid alates 31. märtsist ning filme hakatakse näitama esialgu valitud kuupäevadel. Tööd alustab ka kinokohvik. 16. aprillist alates toimuvad seansid regulaarselt kolmel päeval nädalas, esmaspäevast kolmapäevani. Värskelt uutesse ruumidesse kolinud kino tegevuse tuumaks saab olema nii välismaiste kui ka Eesti väärtfilmide näitamine. Võrreldes teiste Tartus tegutsevate kinodega on programmis oluliselt suurem osakaal Euroopa filmidel. Üle poole filmidest, mis Tartu Elektriteatris linastuvad, on Euroopa režisööridelt. Erilise tähelepanu all saavad olema Eesti filmid, eesotsas märtsis esilinastuva Peeter Simmi mängufilmiga “Üksik saar”. Kinokavast leiab nii kunstifilme, draamateoseid, põnevikke, aga ka kogupere animefilme. Kõik filmid linastuvad originaalkeeles ning eestikeelsete subtiitritega.

Käesoleva aasta maiuspalaks võib pidada mitmekesist dokumentaalfilmide programmi, mida hakatakse näitama igal esmaspäeval. Dokk-programmi eesmärk on pakkuda intelligentset meelelahutust ning täita vaba nišš Tartu kinomaastikul. Pilt on tihtipeale rikkam kui sõna ning võib kõnetada vaatajat ka teemadel, mille kohta ta seni ei osanud suurt midagi arvata. Nii leidub tulevaste filmide hulgas näiteks kultuuri digitaliseerumist lahkavaid teoseid („PressPausePlay“) ja vaimukaid globaliseerumise varjupoolte vastu võitlevate aktivistide ettevõtmisi kajastavaid dokumentaale („The Yes Men“).

Eelmistest hooaegadest Athena Keskuses on kaasavõetud eriürituste traditsioon. Filmielamuse rikastamiseks kutsutakse valitud kinoõhtutele põnevaid külalisi, et publikul oleks võimalus piiluda kinomaailma kulisside taha. Möödunud sügishooajal olid kõige populaarsemad autoriõhtud Eesti dokumentaalfilmidega “Uus Maailm” ja “Kosmos 68”. Üritustega jäid rahule nii külastajad kui esinejad ning võib öelda, et Eesti filmitoodang on saavutamas üha enam kõlapinda. Tartu Elektriteater loodab oma tegevusega toetada Eesti filmide levikut ja omaltpoolt tunnustada kodumaiseid režissööre.

Tartu Elektiteatri tegemiste kohta leiab infot kino kodulehelt.

Allikas: Tartu.ee

Puhja Seltsimaja tähistab 105. aastapäeva

115 aastat esimesest muusikalavastusest maanäitelaval ja Puhja Seltsimaja 105. aastapäeva tähistamine Kitzbergi/Simmi laulumänguga “Kosjasõit” Puhja Seltsimajas 24. märtsil algusega kell 19. Esitajaks seltsimaja näitering.

Lavastaja: Siim Sups
Laulud õpetasid: Anne Soosaar ja Ruth Luts
Osades: Meelis Külaots, Jüri Šanin, Kaido Õunapuu, Kersti Aadusoo, Kristina Ermel, Peeter Sibul, Meelis Udso, Jaak Ratt, Kadri Norman, Aarne Salo, Ants Vihand, Meelis Roosaar, naiskoor Läte

Õhtu jätkub tantsuga ansambel Melody saatel. Kaasa teevad seltsimaja kollektiivid.
Sissepääs on tasuta!

AHHAA kutsub lapsi linnalaagrisse

Teaduskeskus AHHAA korraldab kevadisel koolivaheajal järjekordse linnalaagri „Teaduse otsingutel!“, kus seekord on teemaks inimene ja teda ümbritsev loodus.

Laager toimub 19.-24. märtsil 2012 ning sinna on oodatud 3. ja 4. klasside uudishimulikud teadlasehakatised. Iga laagripäev toob lasteni uusi üllatavaid fakte erinevatest teadusharudest, alates tehisintellektist kuni elu salakoodini välja. Üheskoos vaadatakse särtsuvaid teadusteatri etendusi, osaletakse elamuslikes töötubades ning käiakse retkedel Tartus tegutsevates laborites.

„Eelmine laager näitas, et meie kava oli enneolematult menukas nii laste kui ka nende vanemate seas,“ ütles linnalaagri projektijuht Julia Barsukova. „Lapsevanemate sõnul kodus lapsed muust ei rääkinudki kui laagripäeval juurde saadud uutest teadmistest. Luban, et seekordne laager saab olema veelgi meeleolukam!“

Üheskoos piilutakse Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu hoidlatesse, uudistatakse erilisi transgeenseid hiiri TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis ning tutvutakse Eesti Maaülikooli Märja õppefarmi nutimasinate ja lehmade koostööga. Peetakse fotojahti, külastatakse hingavat robotit TÜ arukate materjalide ja seadmete laboris ning mekitakse teadlaste arendussaavutusi EMÜ Mikromeiereis.

Lisaks seigeldakse AHHAA 4D elamuskinos, tutvutakse põhjalikult AHHAAs elavate loomadega ning avastatakse TÜ Botaanikaaia haruldusi.

Nendele, kes soovivad üksikutest päevadest osa võtta, maksab laagripäev 12 eurot ning kogu laager maksab 60 eurot. Laagritasu sisaldab AHHAA majapiletit, osavõttu töötubadest ja teadusteatrist, planetaariumi ja AHHAA 4D elamuskino pileteid, väljasõite ning sooja lõunasööki. Registreerimine laagrisse lõpeb 15. märtsil, laagris saavad osaleda vaid kõige kiiremad! Laagipäevade ajakava leiab siit: http://www.ahhaa.ee/et/linnalaager

Liivimaa Lihaveis kutsub veiseliha sööma

Rohumaal kasvatatud veiseliha propageerimisega tegelev MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani Tartu restoranides veiseliha tutvustava Veiselihakuu. Tartu restoranid on kujundanud oma nägemuse veiseliharoast, pakkudes erinevatest veise tükkidest roogasid.

Veiseliha tooteid on eri hinnaklassides ja nad on altid mitmekesistele valmistusviisidele. Samuti tahab Liivimaa Lihaveis tõsta tarbija teadlikkust
heast rohumaa veiselihast.

Tartu restoranidest on Veiselihakuuga ühinenud Truffe, Meat Market, Werner, Cookbook, Atlantis, Volga, Vassilissa, Antonius, Vilde, Anna Edasi, Spargel.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha
propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. Liivimaa Lihaveisel on 11 liiget.

Raju on olla doonor

Kolmapäeval, 14. märtsil läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andma ligi 150 võitlusspordifänni.

Kampaania “Raju doonoriks!” toimub 14. märtsil paralleelselt Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi
Verekeskuses ja Pärnus Pärnu Haigla Veretalituses. Ürituse raames on võimalik end doonoriks registreerida aadressil http://mma.ee/doonor.
Kõikide eelregistreerunute vahel loositakse välja KUUS Raju 9 lähikoha piletit.

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse ja Pärnu Haigla Veretalituse heategevusprojekt “Raju doonoriks!” eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis.

“Doonorlus näitab hoolivust meid ümbritsevate abivajajate vastu ja mul on hea meel, et keegi on võtnud korraga ette kahe tähtsa teema – spordi ja tervise – meelelahutusliku teadvustamise käimasoleva projekti kaudu,” rääkis üritusest Eesti räppar, kampaanias osalev Henry Kõrvits ehk Genka.
“Eestlaste hoiakud võitlusspordi suhtes on sageli ekslikud, tegelikult on võitlusspordiga tegelejad täiesti normaalsed inimesed nagu kõik teisedki,” lisas Kõrvits.

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” rääkis
Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar. “Korraldame kampaaniat juba kolmandat korda – eelmine kord oli sügisel, kui tõime verd annetama 85 inimest.
Sel korral liitus meie ettevõtmisega ka Pärnu Haigla Veretalitus.” lisas Tõnissaar.

Heategevuskampaania kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Sportlik vabavõitlus on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad.
MMA Raju on Eesti sportliku vabavõitluse liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

ERM korraldab paastumaarja pärimuspäeva

19.-23.märtsil kell 10:00-12:00 on lapsed vanuses 7-12 oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Teeme rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi muuseumitunnis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Pärimuspäevi toetab TARTU linn.
Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Kui maarjapäeva ööl külm kanamuna väljas lõhki lööb, siis tuleb külmkevade.
Eesti vanarahvatarkus

Võimalus osaleda sotsiaalse ettevõtluse koolitusel

Huvilised saavad osaleda sotsiaalse ettevõtuluse koolitusel “Tuunime sotsiaalset ärimudelit”, mis toimub 23. märtsil kell 12.30-17.00 Tartus (Ülikooli 7) ja 26. märtsil kell 13.00- 17.00 Tallinnas (Raekoja plats 16).

Koos otsime vastust küsimustele: Kas sotsiaalse ettevõttena kasutame parimat võimalikku viisi oma eesmärgile jõudmiseks?
Millised ettevõtlustulu teenimise võimalused on veel kasutamata? Kuidas vähendada riski, et oma tegevusega ei saavutata soovitud ühiskondlikku mõju? Koolitajad on Aune Lillemets ja Toomas Roolaid.

Allikas: Margarita Sokolova, Heateo Sihtasutus

Tartus loetakse tänavaaugud üle

Tartu linnavalitsus ja Tartu Veevärk  paluvad linlastel teada anda tänavatel asuvatest ohtlikest löökaukudest ning lahtistest ja vajunud kaevukaantest.

Talvekülmad on teedele oma mõju avaldanud ning märtsikuised järsud ööpäevased temperatuurikõikumised on omakorda hoogustanud vanemate
tänavakatete lagunemist. Kohe peale lume ja jää sulamist sõiduteedelt hakati ohtlikke löökauke täitma ajutiselt külma asfaldiseguga. Jooksvaks
remondiks on ASil Põlva Teed, kes Tartu tänavaid korras hoiab, kulunud umbes 10 tonni külmsegu. Püsivama kuuma asfaldiseguga saab töid alustada siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur jääb 5 soojakraadi piiresse.
Teateid oodatakse ka lahtiste ja vajunud kaevukaante kohta, mis võivad endast kujutada suurt ohtu inimestele ja sõidukitele.

Kuna löökauke on palju ja neid tekib iga päevaga juurde, siis kõikjale ei pruugi teeremontijad päeva-paari jooksul jõuda. Eelisjärjekorras remonditakse peatänavad ja bussiliiklusega tänavad.

Ohtlikest löökaukudest ja lahtistest ning vajunud kaevukaantest palutakse teatada linna heakorratelefonile 1789 või e-posti aadressile 1789@tartu.ee või  www.tartu.ee/1789.

Tartus tuleb loeng “Konn astus usinasti mööda teed”

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub 15. märtsil algusega kl 18.00 kõiki huvilisi kuulama loengut “Konn astus usinasti mööda teed. Miks ta kohale ei jõudnud?”

Piret Pappel MTÜst Põhjakonn räägib millal ja mis põhjustel kahepaiksed rändavad, kuidas inimene saaks nende elu kergemaks muuta? Loeng on soovitatav konnatalgutel osalejatele, kuid huvitav ka kõigiel ülejäänutele. Loeng toimub Tartus aadressil Kompanii 10.

Allikas: Silvia Lotman