Augustikuu esimesel laupäeval kuulutasid setod Värska alevikus välja XXIII Seto Kuningriigi ja valisid uue ülemsootska ehk setode kuninga Peko asemikuks juba kolmandat korda Aarne Leima.
Aarne Leima. Foto: Urmas Saard
Esimest korda, 2012. aastal, valiti Leima samuti Värskas. Sama kordus juba järgmisel aastal Luhamaal Määsi mäel, kui Leima sai taas Peko asemikuks. Tänavu kogus Leima rahvahääletusel kaht naist edestades 578 häält.
Valimine toimus omapärasel viisil. Kolm kandidaati astusid lavale tõstetud puupakule, kus igaühele anti väheke aega sõnavõtuks. Iga paku ümber seoti takunöör, mis keriti vastavalt sellele nii pikalt lahti kui jätkus nöörist kinni haarajaid. Igale nööri hoidvale käele tehti mäge. Märgitud käed loeti kokku ja seejärel selgitati välja enim hääli saanud kandidaat.
Traditsiooniliselt iga augustikuu esimese nädala laupäeval asetleidev Seto Kuningriigi päev toimub erinevates kohtades. Aastast 1994 alguse saanud Seto Kuningriigi päeva tava alge pole küll otseselt pärimuslik, aga vaatamata sellele taotletakse säilitada võimalikult ehedat seto rahvakultuuri. Kuuldavasti soovitab varajasematest ülemsootskadest koosnev nõuandev Kroonikogo uuel ülemsootskal jääda kuulekaks Seto rahva häälele. Seda olenemate tulevasest haldusterritoriaalsest ümberkorraldusest.
22. juulil algusega kell 12 algab Eesti kõige ilusamal teel – Postiteel paiknevas Eesti Maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. Kõik Kagu-Eestis elavad või selle piirkonnaga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, arvamust avaldama ning muutusi ellu kutsuma!
Püüdes vastata enamuse ootustele on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali meeskond moodustanud kolm teemaala, mis puudutavad maaelu, maakultuuri ja turvalisuse küsimusi: TURVALISUS JA JULGEOLEK – MIKS KEEGI MEID EI PÄÄSTA?
I paneel kell 12.00 – 13.30: Julgeolekus ei sõltu meist mitte midagi
II paneel kell 14.00 – 15.30: Kõik rikuvad liikluseeskirju, sest natuke ju võib
III paneel kell 16.00 – 17.30: Tervishoid saab olla kas kodulähedane või kvaliteetne
MAAELU – VIIMANE KUSTUTAB TULE
I paneel kell 12.30 – 14.00: Ökoriik – ürgaega tagasi!?
II paneel kell 14.30 – 16.00: Raha ei ole ja raha ei tule
Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne
8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.
Mõte „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70. aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad ning ka koos hokit mänginud.
„Otsisime muusikat, mille saatel Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga. Esinemiseks vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.
Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.
Tänasest asus Põlva maavanemana tööle Igor Taro, kelle vabariigi valitsus neljapäevasel istungil järgnevaks viieks aastaks ametisse nimetas.
Igor Taro, Põlva maavanem
Oma ametiaja peamiseks eesmärgiks peab värske maavanem haldusreformi ja sellele järgneva riigireformi mõistlikku läbiviimist Põlvamaal ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi säilitamist. “Inimesed ootavad meilt paremaid teenuseid, pädevamaid vastuseid ja sujuvamat koostööd. Praegune halduskorraldus on ajale jalgu jäänud – see pole suutnud peatada linnastumist ega väljarännet. Viimane aeg on midagi muuta. Näeksin hea meelega, et miinimumnõuete täitmise ja kauplemise asemel tekivad meil nii kaasajas väljakujunenud majandussidemete kui ka ajaloolise ja kultuurilise seosega võimekad omavalitsusüksused,” ütles Taro.
Igor Taro on lõpetanud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja omandanud kõrghariduse Lomonossovi nimelises Moskva riiklikus ülikoolis ajakirjanduse erialal. Alates 2015. aastast töötas ta Võrumaa arenguagentuuris turismikoordinaatorina ja AS Värska sanatooriumis turundus- ja kommunikatsioonijuhina.
Endine maavanem Ulla Preeden lahkus ametist omal soovil enne ametiaja lõppu ning asus tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.
Täna on viimane tööpäev 2011. aasta sügisest Põlva maavanema ametit pidanud Ulla Preedenil, kes alates juulikuust alustab tööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.
Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden. Foto: pressisõnumiga
Ametiajale tagasi vaadates jäävad Preedenile eelkõige meelde erinevad inimesed, kellega aastate jooksul kohtutud on. “Maakonna tasandilt võtan endaga kaasa väga head koostöösuhted jõustruktuuride ning ettevõtjatega, kes üheskoos Põlvamaa arengu ja tuleviku pärast muret tunnevad ning kaasa soovivad rääkida,” lisas Preeden.
Põlvamaa suurima väljakutsena näeb Preeden kahtlemata haldusreformi ja sellele järgnevat riigireformi: “Selles protsessis on jätkuvalt palju teha ning oleks kahju kui haldusreformiga seonduvad otsused sünniksid emotsioonide põhjalt.”
Preeden kinnitas, et Tartusse tööle asudes ei jää talle ka edaspidi Põlvamaal toimuv kaugeks: “Elukohaks jääb mulle ikka Räpina ning enamike inimestega jään sidet hoidma erinevatel maakondlikel sündmustel kohtudes. Kindlasti püüan Põlvamaad puudutavatel teemadel kaasa mõelda ja rääkida,” sõnas Preeden.
Alates 1. juulist alustab Põlva maavanemana tööd Igor Taro, kes nimetatakse viieks aastaks ametisse vabariigi valitsuse tänasel istungil.
Kõivualutse laadapäev toimub 11. juunil algusega kell 9.00 ajaloolise ja käänulise Postitee äärsel neljarealisel kasealleel. Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal. Juba kolmandat korda toimuva Kõivualutse päeva traditsiooniline avalöök kostub ligi meetrise läbimõõduga suurelt Päikesegongilt, mille kõla hajutavat taevast vihmapilved.
Postiteel, Ihamaru külas. Foto: pressisõnumiga
Kaskede all etendub stiilipuhas külajant “Hullud naised” Tartu huumoriklubilt “Kihva”. Keskpäeval moodustub kõigist kohalviibijaist ühendkoor ja lauldakse kolm isamaalist laulu. Kes laulab peast, kes vaatab sõnu laululehelt, aga Ihamaru kilomeetripikkune kaskedeallee lööb kajama sellistest lauludest, mida oleme kuulnud maast madalast. Lisaks esinevad tantsutrupid mitmest Lõuna-Eesti nurgast.
Toimub ka suur laadaloos müüjate ning sponsorite panusest, kus ükski pilet ei jää võiduta. Oma kaupa ja põnevaid oskusi pakkuma on registreerunud rohkem kui sada müüjat ja esindatud on kõik laatadele omased kaubagrupid, aga leidub ka üht-teist sellist, mida selliselt laadapäevalt ei oskaks oodata. Jaanieelsele kauplemisele kohaselt on võimalik saada taimi ilu- ja tarbeaeda. Naaberkülast tuleb Lõuna-Eesti auhinnatud suitsusaunasingi meister. Paljud vanakraamikaupmehed on leidnud, et on väga kohane linnulaulu ja kasekohina saatel oma kaupa vahetada. Päeva märksõnadeks ongi kased ja rohelus. Kohapeal saab külastaja enesele oma kätega laupäevaseks saunaõhtuks sobiva kaseviha kaasa meisterdada Rahvalik laadapäev Võrumaa põhjaveerel kutsub kokku rahvast Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaalt ja siia mahub meid tuhandeid. Info: www.ihamaru.eu
Meremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.
Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.
Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.
Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.
Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Lootvinas Vastse-Kuuste vallas Põlvamaal, ühes väikses külas, kus elab 131 hinge ja kokku vast 63 suitsu, saab sel kevadel teoks teatrikevad, mis sai alguse juba 26. mail Luunja Aidateatri komöödiaga “Lüpsiaeg” Lootvina vanade nõukaaegsete kolhoosilauda varemete juurde mängule.
9. juunil etendub Lootvinas Tartu- ja Jõgevemaa harrastusteatrifestvali 2016 võiduetendus “Minejad”. Autor ja lavastaja on geniaalne Janno Puusepp. Enne etendust avavad Lootvina naised teatrikohviku.
Sõpruskond Lootvina Naised korraldab väikses külas sündmusi omaenda rõõmuks ja lastele eeskujuks tõestades, et maal saab ka kultuuri ja elamust, vaja vaid ise pingutada.
Lootvina Naiste tegemisi saab vaadata nende elustiiliblogist www.lootvinanaised.blogspot.com.ee ja infot küsida Palli talu perenaiselt Marga Marjult telefonil 5257 058. FB: Lootvina Naiste tegemised.
Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus hummõn kell 18 Kanepi kihlkunnan. Laul võetas üles Erastveren pubin Temp ja Taar. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!
Ristipuude kaarti tutvustatakse kolmapäeval, 25. mail kella 13-14.30 tutvustatakse Võru maavalitsuse teise korruse saalis ja kella 15.30-17 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis.
Ristipuud on vaid Kagu-Eestis säilinud ning ristide lõikamine on veel elav matusekomme Vanal Võrumaal. Siiski on ristipuude teema paljudele võõras ning seetõttu raiutakse ristipuud tihti teadmatusest maha ning sellega väheneb üks osa meie kultuuripärandist.
Keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja maa-ameti koostöös on valminud ristipuude kaardikiht, mis on kõigile kättesaadav maa-ameti kaardiserveris. Nimetatud koostööpooled püüavad ühiselt teemat edastada nii paljudele kui võimalik, et metsaomanikud ja kohalikud elanikud teaksid ristipuid hoida.
Ristipuudest on vaid mõned looduskaitse all, seega nende säilimine sõltub väga palju metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast.
SuperBus.com võimaldab alustada oma tänavust kultuurisuve Tallinnast väljaspool viies 1. mail huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Varbusele, kus Eesti Maanteemuuseum avab oma uue püsinäituse „Head teed!“. Pühapäeval on bussisõit ja muuseumi külastus kõigile tasuta. Tule kogu perega!
SuperBus.com stardib Tallinnast D-Terminalist pühapäeval, 1. mail, kell 08:15, buss jõuab Tartusse AHHAA keskuse juurde kell 10:45 ning stardib seejärel Varbuse suunal kell 11:00. Muuseumisse jõuab buss kell 11:45. Tagasisõit muuseumist algab kell 15:15.
SuperBus.com piirkonnajuht Jaan Mürk ootab juba huviga, kuidas 74-kohaline VanHool Altano buss ajaloolisele looklevale Varbuse Postiteele sobib. „SuperBus.com võib küll olla kõige uuem bussifirma Eesti bussitransporditurul, aga me väga väärtustame Eesti teid ja meie transpordi arengulugu. Põnev on näha Maanteemuuseumis kogu seda pikka ajalugu, mis on eelnenud sellele, et tänasel päeval saame meie oma moodsate bussidega teenindada kliente Eesti suurimate linnade vahel. Muuseumi uue püsinäituse avapäeval teeb erisõidu buss, mis hakkab 23. maist sõitma Tallinn ja Riia vahel,“ sõnas Mürk.
Maanteemuuseumis avatakse 1. mail külastajatele uues kuues Varbuse postijaama peahoone. Maja esimesel korrusel on seadnud end sisse püsinäitus “Head teed!”, mis kõneleb Eesti teede ja kommunikatsiooni ajaloost, otsides vastust küsimustele, kas teede rajamise ja kiiruste kasvamisega on maailm muutunud väiksemaks või suuremaks?
Selleks, et reis kulgeks kõigi jaoks ladusalt ja rõõmsalt, palume huvilistel oma sõidusoovist teada anda SuperBus.com Facebookis https://www.facebook.com/SuperBuscom-383892365134839/ või helistades tööajal numbril +372 6311620.
11. aprillist kuni 13. maini korraldab Põlvamaa üheksat ettevõtet ühendav MTÜ Põlvamaa Patrioot Patrioodi kuu, et juhtida taas tähelepanu kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisusele.
Kui eelmisel aastal tutvustati patrioodi mõtteviisi maakonna noortele, siis sellel aastal on sihtgrupiks võetud maakonna eakamad inimesed, kellega plaanitakse aprilli- ja maikuu jooksul kõikides Põlvamaa omavalitsustes või päevakeskustes kohtuda. Kõik huvilised saavad mälestuseks Põlvamaa Patrioodi välja töötatud tootemärgi “Parim Põlvamaalt” magneti. Tootemärgi eesmärgiks on kohalike toodete ja teenuste tarbimise propageerimine ja ühtlasi hõlbustab see tarbijatel põlvamaiste toodete leidmist kaubandusest.
MTÜ Põlvamaa Patrioot juhatuse liige ja ASi Lõuna Pagarid juhataja Uno Kaldmäe sõnul saab igaüks just kohalike toodete ja teenuste tarbimisega panustada kodupaiga arengusse.
“Eelistades kohalikke tootjaid, aitame luua head keskkonda nii iseendale kui ka oma lähedastele,” sõnas Kaldmäe.
MTÜ Põlvamaa Patrioot koondab üheksat Põlvamaa ettevõtet: AS Värska Vesi, AS Lõuna Pagarid, AS Arke Lihatööstus, AS Lihapagar, Põlva Tarbijate Ühistu, OÜ Emer-Pen, AS Tere, Mahta Kütus AS, Räpina Paberivabrik AS. Patrioodi kuu korraldamisel on abiks Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Arenduskeskus.
Põlvamaa Patrioodi eesmärgiks on propageerida ja selgitada kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisust, et soodustada kohalikku majanduselu ja säilitada töökohti. Ühinguga on oodatud liituma ka teised maakonna ettevõtjad ja omavalitsused, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerida kohalike ressursside kasutamist.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös toimuval loodusõhtul tutvustab tihaseaasta koordinaator Margus Ots kõiki Eesti tihaseid: rasvatihast, sinitihast, musttihast, tutt-tihast, salutihast, põhjatihast, lasuurtihast, taigatihast, sabatihast ja kukkurtihast.
Loodusõhtu toimub 30. märtsil kell 18 Põlvamaa keskkonnamaja suures saalis (Kalevi 1a, Räpina).
10. – 13. märtsini toimusid Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa Päevad, mille kaudu tutvustati maakonna suuremaid sündmusi ning Põlvamaal tegutsevaid ettevõtjaid ja nende põnevat toodangut.
Põlvamaalased Solarises. Foto: pressisõnumiga
Põlvamaa Päevade kultuuriprogrammile andsid sisu Mandoliinide Orkestri kontsert 12. märtsil ning mitmed lõõtsa”maiused”, mille raames esinesid telekonkursi Rahvalõõts populaarseim esineja Kristin Semm ning taasiseseisvunud Eesti esimene lõõtsakuningas Juhan Uppin, lisaks lõõtsaäss Richard Ott Leitham ning 40 aastase staažiga lõõtsamees Ain Lindvest ja Peeter Nahko. Pikema muusikamaiusega tuli aga laupäeval välja Intsikurmu Festival, mille kolmetunnise kava raames esines neli omapärast artisti: Laura Prits ja Jörgen Pakkas, Tiina Adamson ja Bänd, The Werg, Moody Ocean ning Abandoned Alysium. Mõnda neist on võimalus uuesti kohata augusti alguses toimuval Intsikurmu Festivalil!
Põlvamaa ettevõtjatest ja turismisihtkohtadest olid end Solarise kahel korrusel nähtavaks tegemas nt Värska Sanatoorium & Veekeskus, Setomaa, Hea kodu koht Räpina koos sadama ja loomemaja esindajatega, Haudamäe Puhkemaja, kodukohvik Tillu, OKKA lae- ja seinaplaadid, lõõtsapealinn Põlva, Rohelise Võtme hotell Pesa, Lõuna Pagarid, Taevaskoja Puhkekeskus, matkakorraldaja Puhka Looduses, Eesti Maanteemuuseum,
10.-13. märtsini toimuvad Tallinnas Solarise keskuses Põlvamaa päevad, mille läbivaks teemaks on suvel maakonnas toimuvate mainesündmuste tutvustamine. Lisaks saavad kõik huvilised end nelja päeva jooksul Põlvamaal toimuva ja pakutavaga kurssi viia ning tutvuda Eesti kagunurgale värvi andvate inimeste ja ettevõtetega.
Oma sündmuste kaudu peegeldavad Põlvamaa rohelisemat elu Moisekatsi Elohelü (Mooste folk), Räpina hea kodu päevad, Seto folk, Põlva lõõtspillipidu Harmoonika, ökofestival ning Eesti Positivuseks ristitud Intsikurmu festival.
,,Meie maakonnas toimub nii palju põnevat,” sõnas ettevõtmise üks algatajaid, kodukohvik Tillu perenaine Eve Veski. “Tahtsime killukest sellest tõsta hoopis Eestimaa teise otsa. Ja nii sündiski mõte võtta kokku Põlvamaa lahedamad suvesündmused ning viia need Tallinna. Head koostööpartnerid Solarise keskusest olid rõõmuga nõus, et see mõnus melu saab toimuma nende juures. Põlvamaa päevadega Solarise keskuses soovime anda Harjumaa ja Tallinna inimestele ettekujutuse Eesti kagunurgas toimuvatest suvesündmustest, siin pakutavatest põnevatest ning mitmekesistest teenustest ja atraktsioonidest, et motiveerida neid suvel tulema Põlvamaale.”
Lisaks on Solarise külastajatel võimalus keskuse kahele korrusele paigutatud aladel leida endale sobivad sihtkohad ja vaatamisväärsused puhkuse sisustamiseks Põlvamaal. Näiteks on oma tegevusi tutvustamas Eesti maanteemuuseum, mis avab 1. mail teede ja kommunikatsiooni ajaloost kõneleva näituse. Samuti Pokumaa esindajad, kes õpetavad tähele panema esmapilgul nähtamatut ning väärtustama elu tema lihtsuses. Värska sanatoorium toob kaasa ainulaadse ravimuda, millega on võimalus endale tasuta näomaski teha. Lisaks Värska sanatooriumile on kohal Taevaskoja puhkekeskus ja matkakorraldaja OÜ Puhka Looduses, kes pakuvad põnevaid matkapakette ja loodusreise.
Põlvamaa kultuuriprogrammi sisustavad Mandoliinide Orkester ning kohal on ka Eesti lõõtsapealinn Põlva, mis tähendab, et iga päev on kuulda lõõtspillimängu nii kohalikelt kui ka pealinna tegijatelt. Lisaks esitleb Intsikurmu muusikafestival laupäeval, 12. märtsil kolme bändi, kes astuvad üles ka augustikuu alguses toimuval Eestimaa Positivusel.
Traditsioone austavaid ja kohalikku toorainet kasutavate tegijatega saab tutvuda R&S käsitöösalongis, mis teiste seas müüb Wiera käsitööküünlaid ning Süvahavva loodustalu tooteid. Sireli talu villakojast leiab lambanahast tooteid. Lõõtsasaiu, jõhvikarulle ning teisi maitseelamusi pakub Tillu kodukohvik.
Põlvamaa päevi Solarises korraldavad ja toetavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlvamaa omavalitsuste liit ja Põlva maavalitsus koostöös kohalike ettevõtjate ning Põlvamaa mainesündmuste korraldajatega.
Jaga Facebooki sündmust Põlvamaa Päevad Solarises ning anna oma pealinnas või selle lähistel elavatele sõpradele ja sugulastele võimalus saada kodu lähedal osa Põlvamaa rohelisemast elust!
Eesti Maanteemuuseum taotleb EASi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” meetme toetusvoorust 1,6 miljonit eurot liikluskasvatuse keskuse ja autoajastu näituse avamiseks 2018. aasta lõpus.
Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis. Foto: Urmas Saard
Projekti tulemusel luuakse maanteemuuseumi masinahalli rekonstrueerimisel 1500-ruutmeetrine keskus, kus külastaja saab tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede- ja liikluse ajaloole.
Uues keskuses luuakse paremad võimalused pakkuda erinevaid liiklusharidusprogramme nii lastele kui täiskasvanutele. Uuenduslik on seegi, et atraktiivses ekspositsioonis on võimalik näitusepindu liigutada vastavalt vajadusele, kohandudes ümber konverentsi- või kultuurisündmuste saaliks.
“Täna suudab muuseum aastas pakkuda liiklusharidust kuni 3000 lapsele, uue keskuse puhul tõuseb see 4000-le. Samuti eeldame muuseumi külastajate arvu kasvu vähemalt 43 000 inimeseni 2019. aastal,” lisas Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.
Eile, 19. veebruari õhtul toimunud Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Mooste Folgikojas anti üle Põlvamaa kõrgeimad autasud.
Maakonna vapimärgi ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu preemia pälvis elektriinsener, hüdroelektrijaamade taaskäivitaja, Inseneride Liidu asutajaliige ja kohaliku elu edendaja Voldemar Enno, kes tähistab käesoleval aastal oma 90. sünnipäeva.
Vastne laureaat on öelnud: “Mul on vedanud. Õpitud eriala on nii minu hobi kui ka töö. Elektrijaama ehitamist haudusin juba algkoolis. Esimese elektrijaama rajasin oma kodu tarbeks 1980. aastal. Sellest sai esimene eraelektrijaam Eestis. Vesi, mis niisama voolab, tuleb ära kasutada. Abikaasa veel hurjutas, et mis poisikese tempe sa teed, aga nüüd enam nii ei räägi. Pole ju oma elektri eest midagi maksnud.”
Autasude kättejagamisel ja pidulikul vastuvõtul esinesid Riivo Jõgi ja Margot Suure juhendatav tütarlaste vokaalansambel Gram of Fun ning muusik Bonzo. Eesti hümni esitas Kristi Raias ning õhtut juhtis näitleja ja lavastaja Jüri Lumiste.
Täna ennelõunal kirjutasid Põlva maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuse Liidu esimees Kaido Kõiv ning Valgevene Vabariigi Tšetšerski rajooni tegevkomitee esimees Vladimir Kravtšenko alla ühisele koostöölepingule.
Koostöölepingu eesmärgiks on arendada poolte omavahelist koostööd ja vastastikuseid kontakte. Lepingu järgi lähtutakse koostöö olulisusest nii omavalitsuste, riikide kui ka rahva tasemel, samuti Euroopa integratsiooniprotsessist.
Koostöövaldkondadena on lepingus välja toodud näiteks kultuur ja sport, ökoloogia ja keskkonnakaitse, investeerimise kaasamise võimalused ning omavalitsuste töökogemuse vahetus.
Tšetšerski rajooni delegatsioon viibib Põlvamaal kuni pühapäevani ning lisaks maakonna ettevõtete ja asutuste külastamisele osaletakse täna õhtul Mooste Folgikojas toimuval Eesti Vabariigi 98. aastapäeva maakondlikul pidulikul vastuvõtul.
Kaido Kõiv, Vladimir Kravtšenko, Ulla Preeden. Foto: pressisõnumiga →
17. detsembril avati pidulikult Kanepi valla uus kergliiklustee, mis kulgeb 1,1 km ulatuses Kanepi alevikust Erastvere suunas.
Vallavanem Mikk Järve sõnul oli antud teelõik üks ohtlikumaid Kanepi vallas, kuna autod ja inimesed pidid tiheda liiklusega kitsale teele koos ära mahtuma. “Väga oluline antud tee puhul on ka see, et seda kasutavad väga aktiivselt Erastvere Kodu inimesed. Kergtee valmimisega oleme muutnud ühe teelõigu taas turvalisemaks. Vallal on valmis ka uued projektid jätkamaks kergliiklustee võrgustiku laiendamist Kanepi vallas.”
Vallavolikogu esimees Arno Kakk pidas antud kergliiklusteed Kanepi vallale oluliseks objektiks nii turvalisust, majandust kui esteetilisust silmas pidades ning tänas ilusa tee ehitajaid.
Tervitussõnad edastas ka Valgjärve vallavanem ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv, kelle sõnul on see oluline samm edasi kergliiklusteede võrgustiku loomisel ja tihendamisel. “Tuleviku nägemus on siinsed vallad ühendada kergliiklusteedega. See on küll suur ja kallis ettevõtmine, kuid töö selle nimel käib,” lausus Kõiv. Loe edasi: Kanepis avati kergliiklustee
Kolmapäeval õnnistati Kõlleste vallas asuva Janukjärve juures sisse palverännutee palvepink, mis on üks paljudest kultuuriloolistest kohtadest, mida palverändurid teekonnal Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini läbivad.
Õnnistamisel ning hilisemal koosviibimisel Põlva Talurahvamuuseumis, mis on samuti üks palverännutee vahepeatus, osalesid maavanem, maakonna erinevate koguduste vaimulikud ning palverännutee eestvedaja Lagle Parek koos Pirita kloostri sõprade ringiga.
Janukjärv ja selle ümbrus pakub rändajatele huvitavat ajalugu ja legende. Arvatakse, et järve olla kukkunud või selle tekitanud meteoriit. Põhjasõja ajal seisid järve kaldal omavahel vastamisi Rootsi ja Vene väed ning rahvuseeposes “Kalevipoeg” mainib Kreutzwald järve, mille kallastel Kalevite kanged pojad vaenuvägedega lahinguid lõid ning hiljem suurest janust järve tühjaks jõid. Palvepingi lähedal on ka palksambaga märgistatud koht, kus poetess Anna Haava kirjutas oma luuletuse “Järv leegib eha paistel”. Loe edasi: Põlvamaad läbiv palverännutee sai uue tähise
Laheda valla keskuses Tilsis avati eile vastvalminud peremajad, kus hakkavad elama Tilsi lastekodu lapsed.
Kokku mahub kahte peremajja 32 last, kelle eest hoolitseb kahekümneliikmeline personal. Pered kolivad majadesse pärast jõule.
Ühte maja kasutab kaks peret: üks elab maja ühel, teine teisel pool. Mõlemal pool on sama palju ja sama otstarbega ruume. Kuus pisikest tuba, neist viis kaheksale lapsele ja üks kasvatajale, suur elutuba koos kööginurgaga, saun, duširuum ja teised vajalikud olmeruumid.
Juuni alguses nurgakivi saanud ja OÜ Silindia Ehituse rajatud peremajad läksid maksma 1,4 miljonit eurot, mis eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Peremajade eesmärgiks on luua lapsele kasvukeskkond, mis sarnaneb peres kasvamisele ja vastab seeläbi paremini iga lapse konkreetsetele vajadustele.
Põlvamaa invataksojuht Ants Väärsi, kes palus headelt inimestelt abi uue haigetele igati mugavama sõiduvahendi soetamiseks, tegi nüüd vahekokkuvõtte seni laekunud annetustest. Kampaania “Aita Antsul aidata” alguspäevadest saati on laekunud 7703,43 eurot ja sinna juurde veel ka 1500 eurot juba varem kogutud toetusraha.
Uue invatakso ostmiseks saab raha annetada otse OÜ Antsu Takso arvele või telefonioperaatorite vahendusel teatud numbritele helistades. Maainimeste seas tuleb sageli ette ka seda, et annetatakse sularaha ning Ants kirjutab selle kohta kassa sissetuleku orderid. Selliste annetustega ongi seotud kõige südamlikumad lood.
Nii näiteks annetas hiljuti 102aastaseks saanud Põlvamaa memm 100 eurot, mis võttis ka elunäinud mehel silmad märjaks. Seda vanainimest veab Ants sageli kirikusse ja poodi. Ka üks Kuusalu kandi patsient on juba kahel korral üle andnud olulise omapoolse toetuse.
Kampaania “Aitame Antsul aidata” tingis vajadus uue nüüdisaegse invabussi järele, millega oleks võimalus transportida ratastoolis inimest, lamavat haiget kanderaamis, liikumispuudega inimest ja saatjat. Ise raskeid haigusi üle elanud Ants Väärsi poolt on tegu abistamise, mitte äriga, sest ta ei teeni ei tulu ega palkagi.
Võimaluseks teda selles tegevuses toetada on annetamine avatud fondidesse: helistades telefonil 900 6677 annetad 10 eurot, OÜ Antsu Takso arveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.
Heade uudiste portaal Goodnews algatas heategevuskampaania, mille eesmärgiks on aidata Põlvamaa heategijal Ants Väärsil soetada uus invatakso, millega tema saab omakorda abistada hädasolijaid. Kampaania kohta saab jooksvat ülevaadet kodulehelt: http://aitameantsulaidata.ee/
Uue invabussi maksumuseks hindab Ants Väärsi ligikaudu 40 000 eurot ja oodatud on iga toetus.
Värska Vallavalitsus annab sel aastal juba kahekümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest.
Käesoleva aastal hindas komisjon ühehäälselt vallasisese preemia vääriliseks Anna Kõivot seto omakultuuri aktiivse arendamise ja vanade käsitöövõtete elushoidmise eest. Anna on olnud toetav eestvedaja Seto Talumuuseumi rajamisel ja edaspidistes tegevustes nii laulu kui ka käsitöö õpete läbiviimisel. Anna on laulnud leelokoorides Põrste, Leiko ja Kuldtsäuk ning loonud palju olulisi laule seoses Setomaa sündmustega Leelopäeval, Seto Talumuuseumi avamisel, Tsäimaja valmimisel ning Värska valla külaliste vastu võtmisel. Hetkel on ta leelokoor Kuldtsäuk auliige, kes on alati nõu ja jõuga koori tegemiste juures.
Vallavälise preemia saab leelokoor Helmine pikaajalise, aktiivse ja viljaka seto omakultuurialase tegevuse ning tutvustamise eest Eestis ja välismaal. Leelokoor on käinud esinemas Venemaal, Saksamaal, Soomes, Itaalias, Taanis, Lätis, Leedus, Hispaanias. Lisaks sellele on esinetud väga huvitavates kohtades nagu Sibeliuse Akadeemias Soomes, Europeade festivalidel, Kadrioru lossis ja Riigikogus. Kuigi leelokoor Helmine on pisike osake tervest suurest seto kultuurist, siis järjepidevus on kindlasti üks nende motodest. Nad õpetavad Mikitamäe noortele seto laule, käivad koos esinemas ning lauldakse-tantsitakse ka koos lasteaia lastega.
Preemiad antakse kätte Anne Vabarna omakultuuriõhtul 21. detsembril. Anne Vabarnale pühendatud päev algab kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Elutööpreemiate üleandmine ja laureaatide õnnitlemine toimub samal päeval kell 14.30 Värska Kultuurikeskuses eelmise aasta laureaatide Seto Talumuuseumi ja Igor Taro juhtimisel.
Omakultuuriõhtule on oodatud kõik seto omakultuuri austajad ja viljelejad.
Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm ja Värska Vallavalitsus.
Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik RelveEesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.
Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 meetri ning kõrgeim mänd 42,4 meetri kõrgune. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks 133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.
Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvatajale Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid.
“Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutas Tiganik. “Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.”
Maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga.
“Mõõtmise käigus suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,” selgitas Ahto Kangur. Enne elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete põhjal.
Kui kuusk üle mõõdetud, võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi.
Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik RelveMaaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.
“Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” rääkis ta.
Teadlased plaanivad uusi puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma.
“Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud infotahvlitel,” kinnitas metsaülem Andres Sepp.
Metsamehed ja teadlased peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega.
Värska Vallavalitsus annab sel aastal juba kahekümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest.
