Lapsed proovisid koolile kingitud bussi kohe ära. Foto: Rosma HaridusseltsPõlva maavanem Priit Sibul andis Rosma waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldavale MTÜ-le Rosma Haridusselts täna üle 9-kohalise väikebussi, mille kinkis Põlvamaa sõprusmaakond Segeberg Saksamaalt Schleswig-Holsteini Liiduvabariigist.
Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ütles, et kingitud väikebuss oli tõeliseks üllatuseks kogu kooliperele. „Oleme väga tänulikud sõprusmaakonnale Saksamaal ja ka Põlva maavanemale Priit Sibulale, kes aitas sellel kingitusel Rosma Haridusseltsini jõuda. Plaanime väikebussi hakata aktiivselt kasutama nii kooli kui lasteaia ja kogu haridusseltsi tegevuste arendamisel,“ lausus Länkur.
Väikebussi kasutas varem Norderstedtis asuv kool Moorbek-Schule. Kingitud buss on 10 aastat vana ja selle läbisõit ca 100 000 km.
MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja kuus aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium. Loe edasi: Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi
Laheda valla tervisekomisjoni eestvõttel toimub 8. märtsil kell 12 Kõrbjärve lauluväljaku mäel vastlapäev.
Süüdatakse vastlalõke. Toimuvad lastedisko ja võistlused, kus selgitatakse välja vastlapäeva rändkarika omanik.
Võta kaasa kelk, kauss, või vann, millega mäest alla lasta!
Eriti oodatud on valge kassi ja jänese aastaga seotud peakatete ja näomaalingutega vastlapäevalised.
Rosmal toimub homme, 2. märtsil algusega kl 18.00 Vanemate Kooli tänavune viimane koolipäev, mis tuleb seekord oodatust võimsam. Nimelt tulevad kohale Vanemate Kooli mõlemad tänavused põhilektorid: doktor Ülle Pechter ja psühhiaater Anne Daniel Karlsen.
Jutt jätkub nii inimese elukaare kui lapse arenguga seotud teemadel, sealhulgas kõneldakse laste ja vanemate suhetest, mis puudutab otseselt kõiki tänaseid ja tulevasi vanemaid. Lisaks temaatilistele aruteludele on ka praktilisi tegevusi ja kooliaasta lõppeb koduste hõrgutiste maitsmisega.
Osalemine tasuta, ent ettevõtmist võib iga osaleja toetada annetuse korras.
1. märtsist pääsevad kalamehed Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele taas nakkevõrkudega püüdma. “Teadusuuringud näitavad, et särjevaru on praegu heas seisus ja seda võib rohkem püüda,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Särje kude-eelne liikumine algab märtsis-aprillis, kudemine lõpeb mais.” Määruse muudatus lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alustada harrastusliku nakkevõrguga püüki 14 päeva senilubatust varem ehk 1. märtsist, püüda võib kuni 5. maini.
1. märtsist kuni 14. märtsini kestval täiendaval harrastuspüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on Ida-Viru maakonnas 174, Jõgeva maakonnas 121, Põlva maakonnas 228, Tartu maakonnas 249 ja püsiasutusega Piirissaarel 100. Tasu sel ajal ühe nakkevõrguga püügil on 3 eurot; Piirissaare alalistele elanikele 1,5 eurot.
Kalastuskaarte saab taotleda alates 28. veebruari hommikust internetist ID-kaardi abil kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee) ning Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi büroost, Jõgeva–Tartu regiooni Tartu büroost ning Põlva–Valga–Võru regiooni Räpina büroost. Piirissaare saarele väljastab kalastuskaarte Piirissaare vallavalitsus.
Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma HaridusseltsMTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab Johannese Kooli Rosmal ja waldorflasteaia Täheke tegevust, kutsub kõiki huvilisi lahtiste uste päevale laupäeval, 5. märtsil algusega kl 10.45.
Nii Rosma waldorfkool kui lasteaed asuvad Põlva Võru-poolse külje all Rosma külas Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles 1885. aastal sündinud-kasvanud Eesti kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastast tegutsev waldorfkool.
Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.
Kooli tutvustamiseks korraldabki selts 5. märtsil tutvustuspäeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugemalt. Ajakava on järgmine:
10.45 saabumine, tervitused kooliperelt, näitus
11.00 Rosma koolitund – koolipinki istuvad nii lapsed kui vanemad
11.45 teepaus aed- ja puuviljadega, kaasa võib võtta ka võileibu
12.10 vestlusring täiskasvanutele – mänguring lastele
13.30 lõpetamine
Täpsem info: www.rosma.edu.ee, tel 7994159, 7996936, 53022793 (Külli Volmer)
Dolgoševi Marta. Foto: Uma LehtVõro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» lõppvoori, viktoriini perrä om 8. klassi opilaisist kõgõ parõmb võro keele mõistja Dolgoševi Marta Orava koolist.
«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.
Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.
Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.
«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»
Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.
Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.
«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:
8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p
11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p
Avaliku konkursi Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale võitis muuseumi senine direktor Reet Roop, kes jätkab sel ametikohal järgnevad viis aastat.
Reet Roop on Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametis olnud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Ta on Karilatsi muuseumisõprade seltsingu asutajaliige, samuti kuulub ta Eesti Põllumajandusmuuseumi teadusnõukogusse, Põlvamaa kultuuripärandi kaitse komisjoni ning Põlvamaa kultuurikogusse. Lisaks on ta osalenud projektijuhina mitmetes kultuuri- ja turismivaldkonna projektides.
Reet Roopi on 2010. aastal tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga rahvakultuuri edendamise eest, ta on saanud Põlvamaa keskkonnasõbra ja Põlva maakonna turismitegija tiitli ning talurahvamuuseum pälvis 2005. aastal UNICEFi Sinilinnu aastapreemia.
Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale kandideeris kaks inimest.
Reedel, 25. veebruaril kell 18 toimub Mooste külalisstuudios toiduklubi selle aasta kolmas kooskokkamine.
Seekord valmivad Evelyni ja Liilia eestvõttel hõrgutised kõrvitsast. Korraldajad paluvad huvilistel oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt neljapäeva, 24. veebruari õhtuks, helistades telefoni 513 8599 või saates kirja e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee. Miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
Mooste toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu toidust – mida me sööme ja kuidas. Klubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toidu valmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).
Rohkem infot: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com.
18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee
Tänavu jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.
Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.
Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides
Põlvamaal Rosmal waldorflasteaias Täheke jätkab tööd Laivi nukukursus. Meisterdamishuvilisi oodatakse Rosmale kolmapäeviti kord kuus kell 14.00-17.00.
Eile alanud tänavune nukukursus jätkub 9. märtsil, 6. aprillil ja 11. mail. Kõik huvilised on oodatud, ent hea oleks enne oma osalemissoovist teada anda kursuse juhendajale, kogemustega waldorfkasvatajale Laivi Raamat-Boekele telefonil 53625812.
Kursus algas väikeste loomade õmblemisega. Kevadel proovitakse kätt väikeste nukkude õmblemisega. Kui sul on kodus viltinud vana kampsunit, paksemast sametit, millest saaksid välja lõigata koera, siis võta see kaasa. Osalemise tasu 3 eurot, lisaks tasu nukutrikoo, täitevilla jms materjali eest.
Foto: Uma Leht«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.
«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.
Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»
Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!
Kolmapäeval, 17. veebruaril toimub Põlva Avatud Noortekeskuses poliitiliselt sõltumatu varivalimiste debatt, mille korraldab Eesti Noorteühenduste Liit.
Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) korraldatav poliitiliselt sõltumatu kodanikuhariduse projekt, mis toob 14-20-aastased noored Eesti Riigikogu valimiste eel valima ning arvamust avaldama. Projekti eesmärgiks on suurendada noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu, muuta poliitika noortele arusaadavamaks ning teha noorte hääl otsustajatele kuuldavamaks.
25. veebruarist 3. märtsini toimub üle-eestiline valimissimulatsioon, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad e-hääletada kõik Eesti kodakondsusega 14-17-aastased noored. Oma hääle saab anda aadressil www.varivalimised.ee
Varivalida saab ID-kaardi, internetipanga (Swedbank, SEB) ja e-kooli kasutajatunnuste abil. Noorte “variparlament” ehk noorte hääletustulemused tehakse avalikuks 6. märtsil valimisjaoskondade sulgemise järgselt.
Projekti raames toimuvad ka valimisdebatid noortele olulistel teemadel, õpilastööde konkurss valimisreklaamist ning interaktiivsed simulatsioonimängud. Kuni 25. veebruarini saavad kõik 14-20-aastased noored õpilastööde konkursist osa võtta ning teha kas oma poliitiline reklaam (video, flaier, plakat) või analüüsida poliitreklaami ja poliitikat esseevormis. Peaauhinnaks on uhke Ordi sülearvuti, lisaks antakse välja ka mitmeid eriauhindu.
Varivalimiste idee on tulnud Soomest, kus Soome noorteühenduste liit Allianssi on samasisulist projekti korraldanud juba üle kümne aasta. 2009. aastal toimusid varivalimised esmakordselt Tallinnas ja Tartus, 2011. aasta Riigikogu valimiste eel korraldatakse noortele mõeldud varivalimised üle-eestiliselt. Varivalimised on valitud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt 2009. aasta kodanikuühiskonna teoks, Tartu linna parimaks noorte omaalgatuseks ning SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo poolt parimaks noorte osalust arendavaks projektiks.
Räpina ühisgümnaasium ja Petseri 3. keskkool tähistasid koostöö ümmargust aastapäeva; juba kümme aastat käivad õpilased ja õpetajad üksteisel külas, et vahetada kogemusi või lihtsalt naabritega põnevalt aega veeta.
Räpinast Petserisse on auto või bussiga kõigest poole tunni tee, kuid kultuurilised erinevused on küllaltki ulatuslikud, aga võib-olla just see on hoidnud koolide huvi üksteise vastu nõnda pikka aega. Ning looduskaitseainelisest ühisprojektist said arvukad ühisvõistlused, kultuuriõhtud ja iga-aastane ühislaager, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Selleks, et üksteisest paremini arus saada, on Petseri 3. keskkooli õpilased juba mõnda aega õppinud vabatahtliku ringitunnina eesti keelt.
Juba 11. märtsil suunduvad Räpina õpilased taas Petserisse, kus neid ootab vene rahva muinasjutu etendus eesti keeles.
Vasakult: Rivo Veski, Marju jalas, Steven Kongo, Tiiu Leppikus. Foto: erakogu
Kanepi Seltsimajas toimus neljandat korda tunnustusüritus noortele ja noorte sõpradele, kes on andnud märgatava panuse kohaliku noorsootöö edendamisse. Jagati välja tiitlid „Aasta Noorte Sõber“, „Aasta Noor“ ja „Aasta Tegu“ ning eripreemiana „Aasta Noorte Eeskuju“.
Kanepi valla „Aasta Noorte Sõber 2010“ on Marju Jalas, kes on loonud noortele mitmeid uusi vaba aja veetmise võimalusi: draamastuudio, trummiring ja üldkultuuri ring. Ühtlasi on ta õpilasmaleva rühmajuht ja aktiivne kohalikus elus.
Kanepi valla „Aasta Noor 2010“ on Steven Kongo, kes on mitmete traditsiooniks kujunenud spordiürituste (rannavõrkpalli- ja piljarditurniir, jalgpallimängud, mobiilivise ja pleieriheide) organisaator. Ta on alati kohal nõu ja jõuga.
„Aasta Tegu 2010“ on Kanepi Teataja uuenduskuur. Kanepi Teataja on valla infokandja, mida veab väsimatu Tiiu Leppikus. Möödunud aastal läbiti uuenduskuur, mis muutis lehe veelgi paremaks.
Erandkorras anti välja tiitel „Aasta Noorte Eeskuju“. Auhinna pälvis Rivo Veski, kes hoolimata õpingutest Tartus tegutseb aktiivselt ka Põlvamaal, olles teatrijuht, lavastaja, näite- ja ajakirjanik, Rivo on üks Põlvamaa noorteportaali ellukutsujaid ja eestvedaja aga ka Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldaja .
Allikas: polvamaa.ee
Jaanuaris Räpina Aianduskoolis toimunud aianduskonverentsil „100 aastat Adolf Vaigla sünnist“ kuulutas Räpina vallavanem Teet Helm 2011. aasta Räpina vallas Adolf Vaigla aastaks.
„Adolf Vaigla kui meisteraednik, tuhandete aednike õpetaja, haljastusagronoom, Räpina aukodanik, Põlvamaa aasta inimene (1997) ja Valgetähe medali kavaler (1998) on kõigiti väärt, et tema elutööd ja selle jätku, mis eriti meil Räpinas silmaga näha ja südamega tunda, vääriliselt tunnustada ja huvilistele tutvustada,” ütles vallavanem.
Adolf Vaigla on Räpina Aianduskoolis õpetanud peaaegu kõiki aianduslikke aineid, juhendanud praktikaid, tegelnud daaliate, sirelite, elulõngade ja teiste ilu- ning tarbetaimede sordiaretusega, avaldanud ajakirjanduses üle saja artikli ja raamatu „Elulõngad”, koostanud õppekirjandust.
Ta planeeris ja aitas rajada Räpinasse kuus parki, koostas haljastusplaane paljudele koduaedadele, asulatele ja asutustele.
Ettepaneku Räpinas Vaigla aasta välja kuulutamiseks tegi Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, kes koostöös Räpina Aianduskooli, Räpina Vabahariduse Ühenduse ning aiandus- ja ajaloohuvilistega pakub Vaigla-aasta raames sel aastal välja ka palju huvitavaid ettevõtmisi.
Reedel, 11. veebruaril kell 18 algab Mooste külalisstuudios (MoKS) Mooste toiduklubi tänavune teine kooskokkamine.
Seekord valmistatakse šokolaaditrühvleid ning õpitakse ka neile sobivaid karpe meisterdama. Huvilistel palutakse oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt täna, 10. veebruari õhtuks telefonil 5562 3181 või e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee.
Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
Mooste toiduklubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises niipalju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. Samuti tahab klubi ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toiduvalmistamisse puutuvaid teadmisi (säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).
„Kui see baas on tugev, siis võime julgelt ka eksperimenteerima asuda, segades omavahel traditsioonilisi ja ebatraditsioonilisi toiduained erilistes toiduvalmistusviisides,” ütles MoKSi koordinaator Evelyn Müürsepp.
Iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood.
Mooste toiduklubi koguneb vähemalt kord kuus.
Lisainfo: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com, http://moks.ee
Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18 toimub Räpinas Põlvamaa keskkonnamajas loodusõhtu teemal „Õitsev elu”, mille külaliseks on bioloog Urmas Tartes.
„See on rikkalikul pildimaterjalil tuginev esinemine, kus räägin putukate elust nende sünnist surmani,” tutvustas Urmas Tartes. „Sinna vahele jäävad jutustused putukate mitmekesisusest, erinevatest eluavaldustest, paljunemisest, suhetest teiste loomadega, suhetest taimedega, rollist looduses ja kohast inimkultuuris.”
Urmas Tartes on diplomeeritud bioloog. Akadeemilise karjääri jooksul on ta olulisemateks ametikohtadeks olnud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktor, Eesti Maaülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees.
Praegu õpetab ta Eesti Maaülikoolis fotograafiat ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis loodusfotograafiat.
Loodusõhtu korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loeng on tasuta ning kõik huvilised on oodatud.
Lisainfo: Veiko Maastik, tel 799 0914, 5304 7565, veiko.maastik@keskkonnaamet.ee.
30. aprillil 2011 saab stardi järjekordne Võhandu maraton. Järjekorras kuues maraton toob sellelgi aastal Võhandu jõele sadu paate, kõigil eesmärgiks läbida Euroopa üks pikim ja karmim aerutamismaraton.
Start maratonile antakse kell 7 hommikul Võrus Tamula järvelt. Oodatud on nii kanuud, süstad, aerupaadid kui ka kummipaadid.
Süstad ja kanuud peavad esmalt tegema 5 km pikkuse ringi järvel. Kummi- ja aerupaadid pääsevad otse jõele. Finiš asub Võõpsu paadisadamas.
Rajal on mitu kontrollpunkti, kahes neist saab süüa ja kõigis punktides on olemas joogivesi. Samuti on raja ohtlikumatesse kohtadesse püstitatud soojendustelgid, kus on võimalik ennast kuivatada ja riideid vahetada.
Tee oma sõbrale sportlikku motivatsiooni pakkuv ettepanek ning kutsu ta endaga maratoni sõitma. Ütle talle, et mitte distants ei tapa, vaid tempo tapab, et võtate sõitu rahulikult ning naudite iga hetke sellel maratonil.
Stardinimekirjas on juba eelmise aasta maratoni võitnud leedukad, kes üllatasid rajarekordiga. Neil kulus 100 km läbimiseks aega vaid alla kaheksa tunni. Tänavu on mehed kahekohase süsta vahetanud ühekohase süsta vastu. Neile on konkurentsi pakkumas maratoni kahekordsed võitjad Uko Kõrge ja Koit Põder.
Sel neljapäeval ja reedel kohtuvad metsasektori esindajad Põlvamaal Mammastes, et talimängudel selgitada parimad üheksal spordialal. Võistlustele on registreerinud 350 osalejat.
Mammastes toimuvatel talimängudel saab võistelda üheksal spordialal: suusatamine, male, kabe, lauatennis, bridž, koroona, korvpall ja võrkpall. Esimese päeva õhtul toimub meelelahutuslik võistlus tõukekelgu teatesõidus, kus võistkonnad võidakse moodustada kohapeal arvestamata traditsioonilisi organisatsioonide meeskondi.
Mõlemal päeval toimuvad ka tõukekelgumatkad, kus osaleb 42 matkajat. Matka pikkuseks on kümmekond kilomeetrit Taevaskotta ja tagasi.
Omavahel võtavad mõõtu metsanduse töötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ja erametsaomanikud koos peredega. Osalejate seas on ka metsandusest pensionile läinud töötajaid. Tänavune osalemine on mullusest aktiivsem. Mullu osales talimängudel 282 inimest, tänavu on aktiivsus märgatavalt tõusnud 350 osalejani.
Võistlustel peetakse arvestust individuaalselt ning teise päeva lõpuks tehakse kokkuvõtted meeskondlikest tulemustest. Nagu igal aastal, on ka tänavu kõike populaarsem ala suusatamine, kus osaleb kokku 133 meest ja naist vaba ja klassikalise sõidutehnika peale kokku.
Lisainfo: Mart Kelk, talimängude peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi projektijuht, tel 5349 0286, mart.kelk@metsaselts.ee.
1.-2. aprillini Kanepi Seltsimajas toimuv Põlvamaa kooliteatrite festival kuulutab välja näidendikonkursi. Konkursi eesmärgiks on koguda Põlvamaa noorte näitekirjandusloomingut ning rikastada seeläbi maakonna kooliteatrite repertuaari.
Parimad tööd saavad autasustatud žürii poolt lõppfestivalil. Konkursi osalussihtgruppi kuuluvad Põlvamaa ja Põlvamaalt tänaseks lahkunud noored vanuses 7-26 eluaastat. Teema osas konkurss piiranguid ei sea. Küll aga mõeldes Põlva maakonnas väljakuulutatud Mäletamisaastale antakse välja eripreemia teemaga seotud võistlustööle.
Näidendikonkursi töid ootab Kanepi Seltsimaja 28. märtsini.
Näidendikonkursil on osalema oodatud ka koolid, sest konkursi raames valitakse ka parim juhendaja. Konkursi võitjad kuulutatakse välja 1.-2. aprillil Kanepi Seltsimajas toimuval festivalil. Võistlustööd võistlevad neljas vanuseastmes: 1.-4., 5.-9., 10.-12. klassi õpilased ning gümnaasiumi lõpetanud noored või üliõpilased kuni vanuseni 26 eluaastat.
Homme, 8. veebruaril kell 18-20 toimub Rosmal waldorflasteaias Täheke järjekordne Lastaia Vanemate Kooli tund.
Seekordsed teemad:
• Kõne areng läbi matkimise. Vanema võimalused lapse kõne arengu toetamisel. Lasteaias kõne ja eneseväljenduse arendamise võimalused. Kõne ja liikumise seosed. Sõrmesalmid, hommikuringid, muinasjutud / Heli Kudu
• Meisterdame hernekotid – väga head tasakaalu, koordinatsiooni, haaramist, fantaasiat jne arendavad mänguasjad / Heli Kudu ja Laivi Raamat-Boeke
• Kolmekuningapäeva sisu ja meeleolud. Tegevused ja õhkkond lasteaias jaanuarikuus. Kolmekuningamäng – mängime seda ühiselt / Laivi Raamat-Boeke
Kuulama ja osalema oodatakse kõiki lasteaia praeguseid ja uusi vanemaid ning kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid. Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta, teistele 3 eurot.
Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt kodulehelt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli poole: 522 4639.
Foto: juured.eeLõuna eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel Põlvamaal Mooste mõisa meistrite hoovis praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta. Õpetatakse põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all.
12. veebruar – KERGSAVIST EHITAMINE. Kasutame puiduhaket, höövlilaastu, kanepi ja linaluud. Teeme kergsavi telliseid, plokke ja maja välisseinte näidislahendusi. Juhendaja Marko Kikas, Saviukumaja oü
19. veebruar – PÕHUMAJA EHITUSTEHNIKAD. Tutvume põhuseinte ehitamise kaasaegsete tehnikatega. Ehitame kandva ja karkass põhuseina. Õpime vältima senitehtud vigu. Juhendaja Knut Klais, Savikodu mtü Loe edasi: Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad
XII eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü korraldajad valisid saadetud ankeetide põhjal võistluskontserdile esinema 16 muusikalist kollektiivi.
Peapreemia nominendid on vokaalansambel -7, Levski, Laul jätta ja Mälutagune Tallinnast, ansamblid Vikerkaare hallskaala ja Punt Tartust,
suupilliorkester Piccolo ja vokaalansambel Greip Pärnust, ansamblid Tuulepuu ja Knihv Viljandist, ansambel Marjulise Elvast, ansambel Slap
Võrust, vokaalansambel Naized Türilt, ansambel Mehe Pojad ja Dialekt Tartumaalt ning ansambel Sõõriku Värskast.
Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele saab Kanepi kihelkonnast pärit Hällülaul e. Kiigelaul. Parimale esitajale on
preemiaks 1000 eurot koos Ilme ja Riho Kulla valmistatud pronksskulptuuriga “Laulev neiu.”
Festivali eesmärk on väärtustada eesti rahvamuusikat nüüdisaegsete esituste kaudu, nii et säiliks side vana ja uue vahel ning elavdada
kultuurielu. 23.-24. aprill Moostes toimuva festivali Moisekatsi Elohelü läbiv teema on sellel aastal lihavõttepühadega seotud kombestik. Võistluskontsert algab jüripäeval, 23. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud
kontserdisaale.
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tähistas eilset rahvusvahelist märgalade päeva uue eestikeelse käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ kinkimisega Lõuna-Eesti õppeasutustele ja looduskeskustele.
Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja
lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.
Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.
Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.
Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.
