Täna, 13. aprillil korraldas Sindi Avatud Noortekeskus traditsioonilise võimlemispeo. Sindi seltsimajas esinesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Tori kooli võimlejad ja tantsijad, stuudio Happy Dancers ja üllatusesinejad.
Osalejad Sindi võimlemispeol 2019. Foto: Helen ParmenSindi võimlemispidu 2019. Kätry Lisete Kuusik, juhendaja Merili Passel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]millise nõtkusega naised posti külge klammerdudes sooritasid erinevate raskusastmetega trikinumbreid[/pullquote]Ühtekokku toodi suure saali lavale 20 etteastet. Tavapäraselt tulid esimestena vaatajate ette Sindi noortekeskuse noorimad võimlejad. Esimese kuni kolmanda klassi tüdrukutest koosneva Ritsikate rühma kava kulges langevarju all ja servadel. Ritsikad tulid lavale hiljem veel teist kordagi ja esinesid trikikavaga. Sindi noortekeskuse Täheratas on edasijõudnute rühm. Nemad käisid laval koguni kolmel korral. Esmalt oli vabakava, järgmisena trikikava ja viimaks lindikava. Sindi võimlejaid ja tantsijaid juhendab Margit Schmidt. Aga ta treenib ka Githa nooremat rühma ja Githa seeniordaame.
Sindit esindas ka Sindi gümnaasiumi tantsurühm Hope, juhendaja Merili Passel.
Asutava Kogu liikme ning Eesti Vabariigi sise- ja kohtuministri Tõnis Kalbuse auks avati 5. aprillil Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talu õueväravas asuval rändrahnul mälestustahvel. Pidulikul sündmusel võttis veidi pikemalt sõna riigimehe pojapoeg Jaan Kalbus, kes avas oma vanaisa eluloost olulisi lehekülgi.
Jaan Kalbus, Tõnis Kalbuse pojapoeg, oma vanaisa mälestustahvli avamisel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Tänan kõiki siiatulnuid vanaisa Tõnise mälestuse austamise eest, mis on muutnud tänase päeva veel päikselisemaks[/pullquote]Tõnis Kalbus sündis 4. detsembril 1880. aastal Kõveroja talus Tori vallas Pärnumaal. Tema vanemad olid vabadik-müürsepp Jaan Kalbus ja Mari (Kask). Hariduse omandas ta Tori-Selja vallakoolis aastatel 1890-1893 ja Tori kihelkonnakoolis 1893-1896. 1909. aasta kevadel sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures ja õppis selle järel Moskva ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1913. aastal I järgu diplomiga.
Tõnis abiellus 1911. aastal Salme Sophie Kollistiga (sündinud 1884. a.). Sellest abielust sündisid perre pojad Arvo 1913. aastal ja Endel 1914. aastal ning tütar Juta 1920. aastal.
Pärnumaal Tori vallas alustati kergliiklustee ehituse ettevalmistavate töödega, et ühendada Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere maantee äärne kergliiklustee.
Rajatav 2,5 kilomeetri pikkune tee tõstab jalakäijate ja jalgratturite liiklemise ohutust Selja küla ja Tori aleviku vahelisel lõigul. Tori vald on sõlminud ehituslepingu AS TREV-2 Grupiga. Alustatud tööde lõpetamise tähtaeg on käesoleva aasta augusti lõpp. Tööde kogumaksumus on ilma käibemaksuta 381 915,45 eurot. Tori-Selja kergliiklustee teine etapp valmib valla enda vahenditest.
Urmas Saard
Kergliiklustee ehitus Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmiku vahelisel lõigul. Foto: Urmas Saard →
Täna keskpäeva paiku külastasid riigikogu liige Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Tori muuseumi juhataja Lea Puust, Tori raamatukogu juhataja Aita Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, Memento esindaja Peep Varju ja mõned ajakirjanikud Piistaojal asuvat Theodor Pooli talu, et mäletada Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget.
Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto: Urmas Saard
Oma isalt päranduseks saadud Piistaoja talu oli Theodor Pooli eluajal paik, mida käidi uudistamas ja kus õpiti eesrindlikku põllumajandust. Praegu on peahoone paraaduksest mõlemale poolele seinale kinnitatud kaks mälestustahvlit: Piistaoja talu peremehele Theodor Poolile ja tema töö jätkajale Edgar Keevallikule. Aita Puust jutustas veidi põhjalikumalt põllumajandusteadlase elust, ametitest Pärnu maavanemana ja põllutööministrina. Theodor Pool oli hingelt talupidaja, tõuaretaja ja karjakasvataja, aga samavõrd ka hinnatud ning haritud poliitik, Eesti Vabariigi esimese maareformi eestvedaja.
Sõna võtsid ka Lea Puust, Metsoja, Luur, Varju. Süütati küünlad ja asetasid need ukse ette. Theodor Pool hukati 1942. aastal Sverdlovskis.
Sindis austati meenutuste kildudega nelja praegusest Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget. Kogunemisel Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures osalesid sajad Sindi gümnaasiumi õpilased ja nende õpetajad, samuti Sindi Naisliidu ja Sindi ajalooklubi liikmed, riigikogu liige, Tori vallavanem ja teised.
Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto: Urmas SaardSindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard
Täna, mõned minutid enne ühteist sammusid kümnete sinimustvalgete kandelippude lehvides Eesti lipu seltsi noored abilised, Sindi gümnaasiumi õpilased, oma koolimaja esisele väljakule. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetas Seljamaa mälestusmärgi ette põleva küünla. Piduliku auavalduse alguses lauldi ühiselt Eesti hümni. Päeva ajaloolist tähendust selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe.
Asutav Kogu
Eesti esimese parlamendi rahvaesindajate valimised toimusid täpselt 100 aastat tagasi kolmel päeval – 5.-7. aprillil 1919. Rahvas andis oma hääle kandidaatidele sõjaseisukorra ajal, kui käis Vabadussõda, aga vaenlane oli juba Eesti pinnalt välja tõrjutud. Valimistel osales 80% valimisealistest kodanikest, kandideeris 10 erakonda või rühma. Ülekaaluka võidu said vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid 33 % ja Tööerakond 25.1 %. Kohti oli Asutavas Kogus 120. Esimeheks valiti sots August Rei, esimeseks abiesimeheks tööerakondlane, Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa.
Reedel, 5. aprillil täitub 100 aastat Asutava Kogu valimistest, mille puhul tahetakse süüdata austustulukesed kõikide Eesti riigi esimesse esinduskogusse valitud saadikute sünnipaigas.
Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand
Tõnis Kalbus on üks saja kahekümnest Asutava Kogu rahvasaadikust, kelle sünnikodu asus Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talus. Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees teadis Kalbuse sünnikoha juures asuvast suurest rändrahnust ja viis Tori vallavalitsuse mõttele kinnitada selle külge mälestustahvel. Vallale ettepanek meeldis ja kuna aega polnud tähtpäevani palju jäänud, pöörduti pikalt arupidamata tellimusega skulptor Ülo Kirdi poole.
„Lees andis ka esialgse teksti, mina lisasin pildi Genist, sest ta on minu kauge sugulane – vana-vana-vanaonu poeg,” rääkis Jüri Puust, kes on Tori valla majandusosakonna juhataja. „Tahvli teksti tegi täiendava muudatusettepaneku Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Ta pidas oluliseks lisada täpsustavalt juurde EV sise- ja kohtuminister,” jätkas Puust.
„Teadmata on Kalbuse täpne surmaaeg. Välja pakutud ja mõnel pool kirjutatud kuupäev ei ole usutavat kinnitust leidnud,” teab Lees öelda. Surmaasjaolusid ja võimalikku kuupäeva otsis tulemusteta ka Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Plaadi viimases kujunduses on sünniaeg toodud talu juurde ja aastaarvud jäetud nime alla. Teksti lõpliku versiooni vormistas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born. Nii Kirt kui Puust leiavad, et selline lahendus jätab lõpetatud mulje.
Mälestustahvel valmib punakaspruunist graniidist, ligilähedaste mõõtmetega 1 korda 0,7 meetrit. Kiri tuleb kuldne ja plaadi ülemisesse otsa kinnitatakse pronksist bareljeef. Eile õhtul toimunud telefonivestluse ajal ütles Kirt, et pronksivalu on parajasti jahtumas. Valmis plaadi viib Kirt Kõverojale neljapäeval. Vallale läheb mälestustahvel maksma 1000 eurot.
Tõnis Kalbuse mälestusplaadi pidulik avamine toimub Tori vallavanema Lauri Luuri osalusel 5. aprillil kell 13.30. Avamisele tuleb ka lapselaps Jaan Kalbus, kes võtab samuti sõna.
Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.
Viivi Palmissaar. Foto: Urmas SaardMoedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha[/pullquote]28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”
Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.
Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.
Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard
Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.
Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.
Käesoleva nädala kolmele päevale kavandatud Sindi lasteaia 125. sünnipäeva tähistamine algas täna hommikul “Aardejahiga” ja lõppes hästi pika tähtedeks ja numbriteks kujundatud tordi söömisega.
Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto: Urmas Saard
[pullquote]„Aardejahil” otsiti peidetud kingitust akende ja klaveri alt, aga magusa kuldse medali peidikuni jõuti hoopis lippudele lähenedes[/pullquote]Kui eile pidasid pidu sõimerühmad, siis tänane ennelõunane aeg pühendati lastele alates nelja-aastastest kuni kooli minevate lasteni. Kooli tänaval asuv peamaja võttis vastu ka Sindi gümnaasiumis tegutsevad koolieelikute rühmad. “Aardejahil” käisid rühmad neljas ruumis: muusikasaalis, direktori kabinetis, liikumisetoas ja tervisetoas.
Võibolla pidanuks direktori kabinet olema täna erakorraliselt palju suurem, aga näis, et keegi ei nurisenud kitsaste olude üle. Pigem vastupidi. Ei juhtu ju sageli, et direktor kutsub lapsed oma töötuppa. Erilist elevust tekitas võimalus istuda Kairi Rinaldo toolile. Kahekesi mahuti lahedasti ühele toolile, et tähtsalt küünarnukiga lauale nõjatudes toimuvast ülevaadet saada. Kes direktori laua taha ei mahtunud, istusid rõõmsalt nahkdiivanitel või seisid leplikult lihtsalt püsti.
Sindi lasteaia asutas 1892. aastal tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulff. Tegevusluba saadi 1894. aasta kevadel, mida loetakse lasteaia tegevuse algusaastaks.
Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Alates tänavu 1. jaanuarist võttis kauaaegselt direktorilt ameti üle Kairi Rinaldo[/pullquote]Kuigi lastehoidusid tegutses Eestis juba varemgi, siis kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Viis aastat tagasi, Sindi lasteaia 120. sünnipäeva tähistamiseks valmis ligemale poolesaja leheküljeline, paljude fotode ja rohke teabega kõvakaaneline kvaliteettrükis, mis annab sisuka ülevaate väga pika ajalooga lasteasutuse eluloost.
Praegu tegutseb Sindi lasteaias 13 rühma, nende seas neli sõimerühma ja üks tasandusrühm. Suureks paisunud lasteaed jaotub kahte hoonesse – peamaja asub Kooli tänaval, Sindi gümnaasiumi kaugemas tiivas tegutsevad koolieelsed rühmad. Hetkeseisuga on lasteaias 207 hoolealust last, keda suunavad ja toetavad üle poolesaja täiskasvanu.
Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.
Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.[/pullquote]Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.
Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.
Täna saabus Tori vallavalitsusele SA KredExi ametlik otsus, mis kinnitab toetuse taotluste rahuldamist Sindis majade Pärnu mnt 22 ja Kooli tn 8 lammutamiseks.
„Toetus aitab hooned täielikult lammutada ning hõlmab jäätmete käitlemist, krundi korrastamist ja haljastamist,” kirjeldas tegevusi Tori valla arendusnõunik Kaie Toobal.
Pärnu mnt 22 eraldatava toetuse summa on 32 900€, projekti kogumaksumus on 47 000€, Kooli tn 8 eraldatava toetuse summa on 9458,40€ ning projekti kogumaksumus on 13 512€.
Kaie Toobali sõnul aitab kasutuseta hoonete lammutamine korrastada linnapilti ning likvideerib kaks potentsiaalset ohuallikat. „Nende asemele saab tulevikus rajada uusi arendusi.”
Staaride jäljendamise võistlusel selgitati välja kahe vanuserühma võitjad – noorematest pidasid hindajad parimaks 3.a ja vanemate klasside arvestuses 7.a võistlejaid.
Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto: Urmas Saard
Eile jätkus Sindi gümnaasiumis pika tavaga iga-aastane samastumine noortele meelepäraste kuulsate tähtedega. Tänavu osalesid korraldusmeeskonnas kooli õpilasesinduse aktiivsed noored koos huvijuhi Lisette Kandmimaga. Õhtut juhtisid õpilasesinduse liikmed ning gümnaasiumit lõpetavad Egon Gentalen ja Edwin Eylandt. Võistlejaid hindasid endine õpilane ja õpilasesinduse liige Ats Tobias Pikk, endine õpilane Georgina Ristoja ja inglise keele õpetaja Silva Sikk.
Vastlapäev langeb tänavu 5. märtsile, aga Sindi Naisliit ja Vene segakoor Slavjanotška otsustasid Sindi seltsimaja ja Kahurimäe vahelisel alal ühiselt liugupäeva tähistada juba täna.
Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto: Urmas Saard
Hommikuks maha sadanud lumi tegi vahepealse sulaga mustaks muutnud maa uuesti valgeks. Vaatamata plusskraadidele jätkus Kahurimäel siiski niipalju lund, et sai künka nõlvadelt päris hoogsalt pikka liugu lasta. Rahvakalendri järgi teame, et vanasti tehti vastlasõite ka hobusega. Sõidetud sugulaste ja tuttavate juurde, tihtipeale ka kõrtsi. Sindis tehti täna saanisõitu lühemalt ja tiirutati ümber kelgumäe.
Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et ligemale paarisaja vastlakukli eest tasus Tori vallavalitsus. Lisaks vastlakuklitele küpsetasid Slavjanotška naised pannkooke. Ka Pärnumaa Noorte Kokandusringid olid valimispäeva puhul oma kohvikuga kohal. Sindi noortekeskuse kokandusringi Sinklased noormehed Kaur Kasemaa ja Fred Hussar pakkusid kohvi, käsitöölimonaadi, vett, võileibasid, pulgavahvleid, käsitöökomme.
Slavjanotška koorivanem Niina Mozessova tutvustas vastlakombeid. Slavjanotška ja naisliit tegid päeva lõbusaks mitmesuguste seltskonnamängude korraldamisega. Velleste sõnul oli vastlatrallil täna rahvast oluliselt rohkem, kui viimastel eelmistel aastatel.
Sindi gümnaasiumi teleajakirjanduse õppestuudios valmis SG Reporteri uudistele õpilase Kaur Kasemaa tööna 1,41 minuti pikkune klipp, mis annab lühiülevaate traditsioonilisest iseseisvuspäeva lipuheiskamisest ja sellele järgnenud pidulik-meelelahutuslikust kontsertaktusest kooli aulas. Video tegemisel on kasutatud koolile kuuluvat drooni, mis kingiti Sindi linnavalitsuse poolt Sindi gümnaasiumi 180. juubelil.
Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”
Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda[/pullquote]Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.
Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.
„Armas rahvas, uskuge, Sindi gümnaasiumi pere teab hästi, et meie riigi sünnipäevaks on 24.veebruar, mitte 22.veebruar. Vaatamata sellele valisime pidulikuks lipuheiskamise päevaks just tänase päeva. Ja nagu õpetaja Eneli Arusaar teisipäeva hommikul Tre Raadios ütles, ei ole oluline see, millal me seda tähistame. Oluline on, et me teeme seda koos,” selgitas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis[/pullquote]Täna hommikul Sindi raekoja juurde kogunenud sadade linlaste hulgas olid enamjaolt esindatud koolinoored ja lasteaia lapsed nagu see paljude aastate kestel tavaks kujunenud. Õiget lipuhoidmist on aastaid õpetanud õpetaja Mart Nõmm. Lasteaia laste lippudega välja toomist korraldab alati mudilaste muusika õpetaja Ülle Ots. Mõlemad on lipu seltsi liikmed. Silma hakkasid täies koosseisus välja tulnud linnaraamatukogu ja muuseumi töötajad, ajalooklubi ja lipu seltsi liikmed. Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel oli esindatud ka Sindi Tuletõrje Selts koos päästeautoga. Sellega korrati ja tuletati meelde ajalugu, sest Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis ning ka siis ühinesid pidupäevalistega Sindi priitahtlikud pritsumehed.
Tunamullu 27. novembril valis Tori vallavolikogu Lauri Luuri uutes mõõtmetes sündinud Tori valla esimeseks vallavanemaks. Juba aastal 2011 sai temast Are vallavanem, aga enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Seega laias laastus tosin aastat omavalitsuse tippjuhi kogemusi. Kuna oleme sama valla mehed ja mingist hetkest märkamatult saanud sinatuttavateks, siis kulgeb vestlus mõistetavalt nüüdki samas vaimus.
Lauri Luur, Tori valla esimene vallavanem. Foto: Urmas Saard
→Ütlesid Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu. Mida ütled kolm kuud hiljem?
[pullquote]mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks[/pullquote]Tegelikult ütlesin seda väga läbimõeldult. Pean tunnistama, et ühtepidi ma mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks. Eks alguses oligi segadust. Panime erinevatest kohtadest tulnud inimesed kokku ja siis hakati sagima. Üksteist ei tuntud. Vaadati, kes on kangem, kuni lõpuks selgusid jõujooned. Siis prooviti siin igasuguseid kombinatsioone harrastada. Ja aegajalt käis läbi ka mõte, et see vald ei kõlba mitte kuskile. Ma aktsepteerin seda, kui linnaäärsele asumile sobib elada pigem linna koosseisus. Aga ma ütlen, et elada saab ka Tori valla koosseisus ja mitte midagi ei lähe selle tõttu halvemaks. See on ainult emotsionaalne küsimus. Me peame mõistma, et esmalt tuleb näha vaeva, aga mitte minna kohe kodaratesse taguma. Öelda, et see ei sünni mitte kuskile, tuleb lõhki kiskuda ja ära lammutada – siis see ei ole suhtumine, millega peaks avalikus sektoris toimetama. Mina olen seda meelt, et tööd tuleb teha ja vaeva näha. Alles siis saame aru, et see ongi meie oma ja ehe koduvald. Tulles selle tsitaadi juurde tagasi, pidasin silmas vaeva nägemist, mis annaks lõpptulemusena rahuldava tulemuse, millega vaev saab tasutud.
Eneli Arusaar rääkis käesoleval nädalal Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammis, et Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus ja koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakonnaga Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Sindi raekoja juures ning järgnevas rongkäigus.
Usutluse lõpuminutil tervitas Arusaar läbi raadioeetri Alexit, oma endist näiteringi õpilast, kes on praegu eesti keele õpetaja. „Kui me lavastasime taaskord ühte etendust, küsisin ma kõigilt, miks nad ärkavad 24. veebruari hommikul nii varakult, kui pole isegi koolipäeva. Ja Alex ütles nii toredalt: Eneli, kui me oma laule ei laula ja oma rahva luuletusi ei loe ja oma rahvarõivaid ei kanna, kes siis seda meie eest teeb?! See ongi see, mida peaks lastele edasi andma.”
Erandlikult toimub tänavu iseseisvuspäeva pidulik lipurivistus Sindi raekoja ees paar päeva varem, 22. veebruaril. Hommikul kell 9.00 heisatakse lipp. Pärnu noorte puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel Eesti hümni. Sõna saavad Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi direktor. Lipu seltsi liige Kardo Kase tänab nimeliste laualippudega Sindi gümnaasiumi 5a ja 9a klassi noori lipu seltsi abilisi, kes on korduvalt silma paistnud erinevate tähtpäevade või sündmuste lipurivistustel. Eneli Arusaare näiterühma õpilased esitavad 4 minuti pikkuse sõnalise montaaži, mille sisu võetakse kokku Paul-Eerik Rummo sõnadega „Me hoiame nõnda ühte”.
Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel traditsioonilises asukohas Sindi raekoja juures ja järgnevas rongkäigus.
Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Täpselt kell üheksa teatab piduliku tseremoonia algust raekoja tornimasti tõusev lipp[/pullquote]Sindi gümnaasium korraldab koostöös lipu seltsiga juba kümnendat aastat rahvusliku kokkuhoidvuse tähenduses sündmuseid, mille lahutamatuks osaks on koolile kuuluvate kümnete sinimustvalgete lippudega osalemine. Ühiselt koolile ja lipu seltsile kuuluvate kandelippudega toodi esmakordselt 2010. aasta taasiseseisvuspäeval koolimaja õuel aset leidnud ülemaalisele ühtelaulmisele sadakond sinimustvalget lippu. Sealt alates on Sindis olnud põhjust kümnetel erinevatel juhtudel rivistuda lippude alla.
Alates 2012. aasta iseseisvuspäevast on igal aastal kogunetud 24. veebruari hommikul Sindi raekoja juurde pidulikule lipuheiskamisele ja lippude rivistusele. Traditsiooniga jätkatakse ka tänavu, kuigi mõningase erinevusega. Kuna käesoleval aastal langeb 24. veebruar pühapäevale, aga juba reedel lähevad õpilased koolivaheajale, siis võeti korraldustoimkonna poolt vastu otsus tähistada oma riigi 101. aastapäeva 22. veebruari hommikul.
Pärast mitmepäevast sula ööga uuesti maha sadanud lumi, mis vähestes plusskraadides pisut kristalselt ereda päikese käes sillerdab, vedas sundimatult kaameraga linnavahele uitama. Fotod: Urmas Saard
Video valmis Kaur Kasemaa kaamera hoidmisel ja SG stuudioringi teiste abiliste koostöös. Paarikümne minuti pikkusest materjalist koostati 3,15 minutiline kokkuvõte.
Kaur Kasemaa suunab drooni Seljamaa monumendi kohale. Foto: Urmas Saard
Video alguses ja lõpus tehtud droonikaadrid said võimalikuks tänu sellele, et Sindi gümnaasiumi teletöö huvilistel on võimalik kasutada kooli 180-ks sünnipäevaks Sindi linnavalitsuse poolt kingitud drooni. Lennumasina kasutamine lisab põnevamaid võimalusi videoklippide kokkumonteerimisel.
Seljamaa monumendilt eemaldasid sinimustvalgetes värvides katte Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi õpilased Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen. Aulas kõneles Seljamaa tööst Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Monumendi valmimist rahastati üldrahvaliku korjanduse teel saadud annetustest, millele Tori vald ja Rohelise Jõemaa kogu lisas omalt poolt olulise täienduse. Avapäeva piduliku tseremoonia stsenaariumi valmistas täies mahus ette Sindi gümnaasiumi vabatahtlik aktiiv.
Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.
Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond[/pullquote]Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.
