Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest.
Teata esimestest saabunud rändlindudest!
Rubriik: Sindi
Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit
17. märtsil toimusid Paikuse Spordikeskuses kadettide vanuseklassi (s.: 2001-2004a) Eesti meistrivõistlused naiste-, kreeka-rooma ja vabamaadluses. Erinevates maadlusviisides võistles 165 noort, kes pidasid kokku 227 maadlusmatši.
[pullquote]Nii palju meistritiitleid ja medali kohti maadluses pole ühel aastal Pärnumaale kunagi varem toodud[/pullquote].Pärnumaa Maadlusklubi Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit ja kolm teist kohta.
Naiste maadlusviisis saavutas teise koha Tiia-Triin Tomson -57kg.
Kreeka-rooma maadlusviisis tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg,
Raimond Uibo -51kg, Robyn Paulberg -71kg.
Vabamaadluses tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg ja Allan-Devid Ševtsov -92kg, teise koha saavutasid Raimond Uibo -51kg ja Robyn Paulberg -71kg.
Tiia-Triin Tomson, Raimond Uibo ja Robyn Paulberg elavad Sindi linnas.
Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal
Kui palju seda veel mäletatakse, et kuraditosin aastat tagasi kutsus ajakirjanik Rein Sikk ellu Eesti Päevalehe rubriigi „Külauudised“, milles hakkasid ilmuma „Väikeste kohtade suured uudised“. Viis aastat hiljem sündis hea algatuse jätkuna iseseisev veebiuudiste voog Külauudised, mis kuulub Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsile.
[pullquote]Miks mitte suur rottide ränne ja kolme peaga vasikas, tantsida oskavast kassist[/pullquote]Esimesed uudised polnud eriti pikad, piirdudes kõigest paarisaja kuni tuhande tähemärgiga. Praegu saab sellises mahus uudiseid väga edukalt levitada ka sotsiaalmeedia vahendusel, pealegi ülisuure kiiruse tõttu äärmiselt värskelt. Võib küsida, kas Facebook muudab seetõttu Külauudiste taolise veebilehe elus hoidmise mõttetuks. Vastus on lihtne: kuni jätkub toimekaid toimetajaid ja kirjasaatjaid, samuti lugejaid, püsib ka jätkamisel mõte. Seda arvamist toetab teadmine, et Külauudistele saabub pidevalt kutseid sündmuste kajastamisele rohkem kui napp vabatahtlike koosseis suudab ära teha. Mõnegi suure sündmuse igakülgseks kajastamiseks ei jätku ainult ühest inimesest.
Loe edasi: Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal
“Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus
Esmakordselt toimunud Pärnumaa nelja ajaloolise omavalitsuse vahelises kabeturniiris Are ei osalenud. Võitis Sauga, teiseks tuli Sindi ja kolmanda koha sai Tori. Sellele järgnenud individuaalse välkturniiri karika viis koju Marko Šorin.
Täna, 17. märtsil peeti Sindi seltsimajas uueks Tori vallaks liitunud endiste omavalitsuspiirkondade kabetajate vaheline võistlus, millest loodetakse kujundada traditsiooniline kabeturniir.
Võistkonnas oli kolm meest ja kaks naist. Võistlejate hulgas oli mitmeid Pärnumaa parimaid kabetajaid, mille tõttu oli võistluste tase päris kõrge. Enim punkte kogus Sauga esindus (24 punkti), teise tulemuse mängis välja Sindi (19 punkti) ning kolmandaks tuli Tori (17 punkti). Võitja võistkond sai aastaks enda valdusesse rändkarika.
Jätkuks mängiti individuaalturniir välkkabes (mõtlemisaeg kolm minutit). Osales kümme võistlejat. Ühegi kaotuseta läbis võistluse sintlane Marko Šorin, kes pälvis 16 punktiga esimese koha. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama võistluste eestvedaja Mihail Šorin Sindist ning August Morozov Saugast.
Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja
Marko Šorin, individuaalse välkturniiri võitja. Foto: erakogu →
Fotod galeriis: Karl Hussar ja Este Maidle ↓
Loe edasi: “Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus
Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad
Vallavanem Lauri Luur ütles reedel, 16. märtsil Sindi seltsimaja väikesesse saali kogunenud peredele, et Pärnumaa suures Tori vallas toimub lusikate üleandmine esimest korda ja senist tava püütakse jätkata selliselt, kuidas enne liitumist erinevates omavalitsustes seda on korraldatud.
„Laste heaolu on meie valla üks suurimaid prioriteete. Sünnitoetuse tõstsime kohe 500-le eurole. Kooli minekut toetame 100 euroga. Kolme ja enama lapsega pered on vabastatud lasteaia toiduraha tasumisest. Kindlasti tahame sellel aastal renoveerida Suigu ja Jänesselja lasteaia, aga tuleb ka teisi investeeringuid. Kõike tehakse selle nimel, et meie vallas oleks rohkem ja rohkem lapsi,“ rääkis Luur sissejuhatusesks.
[pullquote]On kasvamas kuskil üks pisike puu[/pullquote]Valla sotsiaalnõunik Kaja Rebane ütles, et vastuvõtule kutsuti 46 kingi saajat. Mõnevõrra oodatust suurem hulk oli tingitud sellest, et viimane lusikate kinkimine Sindi linna omavalitsuses jäi toimumata.
Väikese kontsertkavaga esinesid Sindi lasteaia mudilased, kes laulsid ja tantsisid. Lapsi juhendas ja saatis klaveril õpetaja Ülle Ots.
Loe edasi: Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad
Mõttetalgutel räägiti palju Sindist
Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.
13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.
[pullquote]sintlased soovivad Tori vallast lahkuda[/pullquote]Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.
Toris kõneldi ajakirjanduse ja vallalehe tegemisest
Sauga noortekeskusesse kogunenud 30 Tori valla allasutuste töötajat said kolme ja poole tunni kestel üldharivaid teadmisi ajakirjandusest, nad püüdsid lahendada ülesandeid ja vastasid küsimustele, millest on abi eeskätt valla ajalehe tegemisel.
13. märtsil toimunud õppepäeva viis läbi ajakirjanik Rein Sikk, kes teinud sarnaseid koolitusi ajakirjanduse vallas juba alates käesoleva aastatuhande algusest saadik. Sikk on jaganud oma teadmisi Võrumaal toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil ja väga paljudel kordadel mujalgi. Kuna ta on toimetanud ka Kadrina vallalehte Kodukant, siis on tema teadmised hästi praktiliste kogemuste tõttu seda hinnatavamad.
[pullquote]18-leheküljeline väljaanne on Are kogukonna tõelise kodanike ühiskonna suurepärane näide[/pullquote]Seni nelja numbriga lugejate ette astunud Tori Valla Teataja asendab liitunud väiksemate omavalitsuste Sindi, Are, Sauga ja Tori kogukondade paberlehti. Uue ajalehe üks ülesandeid oleks seega erinevate kogukondade omavaheline sidumine. Ettepanekuid selle eesmärgi saavutamiseks esitati mitmeid. Näiteks persoonilood ja koduloolised artiklid.
Loe edasi: Toris kõneldi ajakirjanduse ja vallalehe tegemisest
Kabeturniir Tori valla rändkarikale “Tori-Sindi-Are-Sauga”
Eeloleval laupäeval, 17. märtsil kogunevad Sindi seltsimajja Tori valla kabetajad, et üksteisega mõõtu võtta.
Kuna uus Tori vald on tunduvalt suurem kui aasta tagasi, siis on võistluse põhimõte endiste omavalitsuste esindajate omavaheline võistlus. Nii on esindatud omaaegne Tori, Sauga ja Are vald ning Sindi linn. Võistlused toimuvad nö ’mahe-spordi’ põhimõttel ehk siis kõik võistlejad ongi just nende paikkondade elanikud. Tihti on võistlustel kasutatud hoopis teiste valdade-linnade kõvemaid mängijaid, kuid nüüd on võistlustules just oma piirkonna kabetajad.
Idee pakkus uuele Tori valla juhtkonnale välja Mihail Šorin, kes on kabe populariseerimisega tegelenud aastakümneid. Kaheksakümnendatel olid kabetajate hulgas populaarsed Sindis toimunud nn ’võileiva turniirid’, kuhu tulid võistlejad isegi väljapoolt kunagist Pärnu rajooni.
Võistluste korraldaja on Sindi seltsimaja ja mängud algavad kell 11.00. Kabe turniir peetakse Tori valla rändkarikale Tori-Sindi-Are-Sauga. Lisaks saab karika ka parim mängija.
Marko Šorin
Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik
Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.
„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?
Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.
Loe edasi: Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik
Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest
Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.
Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.
Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.
Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.
KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.
Urmas Saard
Sindi Naisliit tähistas naistepäeva
Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud naisi ootas ees pikk pidulaud suupistetega ja iga kohvitassi kõrval rõõmustas toolile istujat tulbiõis. Muusikapaladega tervitas saabujaid Suurejõe rahvamaja kapell Sirema.
Kapelli juhendaja Silva Jõulu ütles muusikuid tutvustades, et Sindis on esindatud kolmandik esinejaid. Kitsuke ruum poleks kõiki ära mahutanud. Mall Jürjo näitas, et saanuks üheaegselt ka üksinda kõigi pillide mängimisega hakkama. Selle kinnituseks võis kuulda viiest loost koosnevat popuriid, mis kõlasid kolmel pillil: suupill, akordion, kannel. Aga kui asuti kolmekesi kolme kolmehäälset laulu laulma, mängis Mall mandoliini, Silva kannelt, ja Reet Pärn akordionit.
Lauldi Kihnu kirikulaulu „Pääsuke“, Kihnu Virve lugu „On jälle kevade“ ja päris naistepäeva laulu „Lilled sinule“, mille sõnad ja viisi loonud Joe Lumi. Edasi jätkati instrumetaalpaladega. Valsi helid kutsusid naised valsile, aga tantsiti hoogsamal sammul ka polkat.
Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil
Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.
Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.
Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.
Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.
Toris toetatakse Sindi kultuuri rahastamist
Tori vallavolikogu toetab rahaliste kohustuste garanteerimisega Julius Seljamaa büsti püstitamist, Sindi Rocki korraldamist ja Sindi laululava rekonstrueerimist.
Tori vallavalitsus soovib esitada projektitaotluse MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogule meede 3.2 „Piirkonna eripära investeeringud“ Julius Friedrich Seljamaa büsti paigaldamiseks Sindi gümnaasiumi hoone lähedusse. Vallavalitsus taotleb Leader meetmest 20 000 eurot ja soovis volikogult garantiikirja omaosaluse 8000 euro tasumise kohta, mille Tori vallavolikogu ka 1. märtsi istungil otsustas anda.
Seoses Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamisega on võimalik täiendavalt lugeda järgmistelt linkidelt: “Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale”, “Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks”, “Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“”, “Mälestades Julius Friedrich Seljamaad”, “Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist”, “Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele”, “Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine”.
Ühtlasi on võimalik endisel viisil jätkata ka annetuste tegemist pangakontole: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.
Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust
„Maalides on selline väga hea tunne, et jalad ei puuduta maapinda ja käed ei ulatu taevasse. Asuksid nagu ei kellegi maal,“ rääkis Vanda Kirikal oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis järjekordset maalinäitust avades.
[pullquote]joonistatud värvipliiatsitega Kama šokolaadi ümbrispaberi valgele poolele[/pullquote]„Enamasti maalin lapsepõlve metsa või lapsepõlve raba. Merel on sada nägu ja värvi. Meeldib täiskuu, mida ka täna öösel nägin. Olen võtnud koera kaasa ja käinud jalutamas. Olen näinud hunti. Pildid jutustavad ka reisimisest. Siin on päikeseloojangu aegne Tallinn. Siin on Sindi kasarmud. Sindi on olnud väga ilus linn, iga kasarmu esist kaunistasid lillepeenrad. Siin on olnud palju lapsi ja erinevaid rahvusi: soomlasi, tatarlasi, ukrainlasi, venelasi jt. Pärnu jõgi on olnud Sindile teine Sindi, kus jätkus nii suvel kui talvel väga mitmekesist tegevust,“ jutustas vähese jutuga Vanda, kelle näitus jääb avatuks kuni 27, aprillini.
Lisaks tosinale kunstihuvilisele osalesid väljapaneku avamisel õpetaja Eneli Arusaare õpilasteatri näitlejad Kaisa Hartwich, Egon Gentalen, Chätlyn Parts, Gabriela Grimm, Eliise Kull. Nad meenutasid juubilari varasemaid näituseid ja Vanda põnevaid ütlemisi, mis väärivad mõtestatud sisu poolest jätkuvalt meelespidamist.
Loe edasi: Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust
Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku
Saja-aastaseks saanud Eesti riigi juubelipäeva hommik algas Pärnumaal Tori vallas piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni lipumasti.
[pullquote]Mehis Born, kelle arvates ei saagi meie maal olla Sindist rohkem sümboolsemat asukohta, kus Eestile kõige olulisemaid tähtpäevi pühitseda[/pullquote]Päeva koitmisel 17 pügalat allapoole nulli langenud külmakraadid olid etteaimatud ja sellest tulenevalt pakasega arvestav. Säästes suurt hulka lippude rivistusel seisjaid, lauljaid ja puhkpillimängijaid piirduti tseremooniaväljakul kõige olulisemaga. Kell 07.55 heiskas Mihhail Škljar Eesti hümni saatel sinimustvalge lipu. Hümni esitasid Kaido Kivi dirigeerimisel Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Sindi laulukoor. Sajad südamed tukslesid sellel hetkel valjemalt kui tavaliselt.
Esimesena tervitas Tori vallavanem Lauri Luur juubeli hommikule kogunenud rahvast veendumuses, et järgmised 100 aastat on meie kätes ja ainult ühine pingutus tagab isamaale helge tuleviku.
Loe edasi: Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku
Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?
Tänane Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus „Ema käed on kui sünnimaa“ pühendati Eesti Vabariigi sajandale juubelile. Laval oli 138 esinejat.
[pullquote]„Mõni hetk on elus ilusam…“. Kohe väga, väga ilusad sõnad![/pullquote]Tori abivallavanem Jana Malõh nimetas vahetult pärast kontserdi lõppemist oma muljeid jagades noormeest, kes laulis „Mõni hetk on elus ilusam…“. „Kohe väga, väga ilusad sõnad! Ilmselgelt oli tänane kontsert see, mis koosnes väga paljudest ilusatest hetkedest ja põimus kokku kauniks tervikuks. Mulle tundus hästi sümpaatsena, et kõik erinevas vanuses lapsed olid laval. Alati liigutab laste siirus, mis teeb kontserdi veelgi armsamaks.“
Malõhi arvates sobitus suurepäraselt kavasse ka rahvatantsijate naisrühma esinemine. Nõnda rõhutati erinevate põlvkondade vahelist sidet, millel on samuti oluline tähtsus.
Loe edasi: Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?
Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes
Eesti Vabariigi juubelinädalal külastasid Sindi gümnaasiumis õppivad ja töötavad MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Sindi Vana kalmistut, kus puhkavad sama kooli kauaaegne juhataja Jaan Arak ning tema poeg kapten Viktor Arak, vilistlane, Vabadusristi ja Kotkaristi kavaler, kelle sünnist möödub tänavu 22. aprillil 122 aastat.
Sindi gümnaasium on aastaid hooldanud seda rahulat, toonud lilli ja süüdanud küünla. Siia on tähtpäevadel kogunenud teisedki sintlased, et kangelase haual mälestada kõiki Vabadussõjas võidelnud inimesi.
Juba mitmendat aastat järjest kutsub lipu seltsi esimees Jüri Trei väärtustama kahte kõrvuti seisvat tähtsündmust eesti rahva ajaloos: kättejõudnud riigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Kahe olulise juubeli puhul palub lipu selts ja muinsuskaitse selts korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.
Hiljuti külastasid lipu seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati küünlad ja asetati sinimustvalged lipud.
Noor Egon Gentalen tõi oma loomingu Sindi linnaraamatukokku
„Joonistamine ja maalimine on mulle alati meeldinud. Tunnen sellega mingit sügavamat sidet,“ ütles Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Egon Gentalen täpselt nädal tagasi oma elu esimese isikunäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus.
[pullquote]Siin pildi peal on vanaisa ja tema tütretütar kõrvuti, aga tegelikkuses lahutab neid teineteisest väga kauge vahemaa.[/pullquote]Egon arvas, et hakkas joonistama vist kolmeselt. Paikuse huvikoolis alustas seitsmendas klassis. „Mitte keegi ei soovitanud, läksin puhtalt isiklikust huvist. Õppisin seal joonistamist ja maalimist neli ja pool aastat. Kindlasti andis see mulle väärtuslikke teadmisi ja oskuseid juurde.“ Sindi gümnaasiumis õpetas teda õpetaja Maia Agar. Hariliku pliiatsiga joonistamisel peab Egon ennast paremaks kui maalimisel. Värvidest kasutab akvarelli ja guašši. „Eelistaksin hoopiski õlivärve, aga need on kallid.“
Talle meeldib joonistada inimesi. „Oma piltides olen ma tahtnud välja tuua teema, mis meis peitub: probleemid, mida läbi elame ja sageli rääkimata jätame. Igaüks ei pruugi minu tööde mõttest aru saada, sest palju on peidetud sümbolitesse ja arusaamiseks tuleb need üles leida ning tõlgendada,“ selgitas Egon ja astus ühele joonisele lähemale.
Loe edasi: Noor Egon Gentalen tõi oma loomingu Sindi linnaraamatukokku
Johan Holberg Eestis ja maapaos
Tänavu küünlakuul möödub eksiilis asutatud paralleelvalitsuse Eesti Vabariigi Peaministri asetäitja Johan Holbergi sünnist 125 aastat. Nädalapäevad tagasi tegi Sindi ajalooklubi Vabadussõja ohvitseri, advokaadi, poliitiku, ministri, metsavenna ja metsatöölise tegevusest põgusa ülevaate.
Holberg sündis 1893. a 20. veebruaril Pärnumaal asuva Sauga (nüüdne Tori) valla Eametsa külas. Tema sünnimaja on tänapäevani alles ja paikneb eeskujulikult korrastatuna Sauga jõe kaldapealsel, Niitjõe tupiktee lõpus. Holberg suri 1978. a 10. aprillil Chicagos (Illinoisi osariigis), aga tema põrm maeti Torontos Mount Pleasanti kalmistul perekonna rahulasse. Ema, isa, vend ja õde on maetud Vana-Pärnu kalmistule. Perekonna rahula ühte nurka püstitatud mälestuskivile on raiutud kõigi Niida talus kasvanud laste nimed, üheksast esimesel kohal Johan Holberg. Musta graniidi teisele küljele on kirjutatud: „Õppimine, töö ja isamaa-armastus olid väärtused, millega kasvatasid Riina ja Jaan Holberg oma lapsi Niida talus Sauga vallas, 1892-1941.“
Taluperemehe poeg Johan alustas hariduse omandamist Pappsaare külakoolis, edasi jätkus koolitee Pärnu linnakoolis ja 1914. aastal lõpetas Pärnu Aleksandri gümnaasiumi, õigusteadust omandas Peterburis aastatel 1914-1915. Alanud maailmasõja ja mobilisatsiooni tõttu õpingud katkesid. Pauli sõjakooli lõpetas ta kaadriohvitserina.
100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust
TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli koostatud retseptiraamat „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ sõitis täna kõrgekvaliteedilise trükisena Pajo trükikojast välja.
[pullquote]Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades[/pullquote]Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ütles, et käesoleva retseptikogumiku näol on tegu millegi ainulaadse ja erakordsega. „Ühelt poolt saab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostatud ja siin esitatud vanavanemate 100 retsepti abil taaselustada möödunud aja toite ja maitseid. Teisest küljest on 2010. aastal Pärnus käivitunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli sümpaatse initsiatiivi näol tegu kõige ehedama näitega kultuuri alalhoidmisest ja põlvkondade sidususest.“
Raamatusse koondatud retseptid on välja valinud Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid. Mitmed retseptid on saja-aastase riigiga enam vähem üheealised, aga mitte kõik pole nii vanad. On ka aastast 1885. Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades. Seepärast leiab kohe raamatu algusest kaalude, mõõtude ja mõistete seletusi. Raamatu toimetaja on Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ja kujundaja Isabell Maripuu. Illustreerivad fotod tegi Signe Kiri ja kaane kujundas Birgit Tuulemäe.
Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva
Sindi Naisliidu ja vene segakoori Slavjanotška ühisel eestvedamisel toimus täna vastlapäeva tähistamine.
Naisliidu esinaine Juta Velleste tervitas vastlapäeval osalejaid ja tänas Tori vallavalitsust, kes kostitas rahvast paarisaja vastlakukliga. Renna Järve tutvustas vastlapäeva kombeid. Vastlapäeva kohta on öeldud ka liupäev, pudrupäev, lihaheitepäev. Vastlapäeva kuupäev on muutuv ja oleneb ülestõusmispühadest. Eestlaste kombestikku kuulub kelgutamine. Pikk kelguliug ennustab eelseisvaks suveks paremat linakasvu. Eesti vastlatoiduks on ikka olnud seajalad ja herne- või oasupp. Uuemal ajal maiustatakse meelsasti vahukoorega vastlakukleid. Neid mütsiga kukleid süüakse ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, samuti mõningates piirkondades Saksamaal.
Kukleid ja teed jagas Edvi Kukk. Külliki Almosen korraldas lastele võistlusmänge ja andis auhinnaks kompvekke. Mänge korraldas ka Slavjanotška, aga väga oodatud oli nende laulmine. Samal ajal tegi Sauga kandi mees Boriss hobusaaniga lastele vastlasõitu. Lapsi jätkus küllaga ka samas kõrval asuvale Kahurimäele.
Loe edasi: Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva
Viimastel päevadel mahasadanud lumi võimaldab ka Sindis suusatada
Kümnendat talve Sindi suusarada hooldav After Ski OÜ juhatuse liige Kalmer Jürima ütles, et sedakorda lubas mahasadanud lumekogus avada väiksema valgustatud ringi 7. veebruaril.
Kalmeri sõnul pole ka 10 cm paksune lumekiht küllalt piisav selleks, et päris korralikku rada saada. Seepärast pole ta praegu veel pikemale ringile jälgi peale lohistanud. Üks tänane suusatajatest ütles enesekindlalt, et küll tuleb veel lund peale ja ei nurisenud, et mõnes kohas vähese lume tõttu üksik kõrs pisut suuska kraapas. Oma tütrega suusatama tulnud ema oli väga õnnelik, et pärast kolmeaastast vahet taas suusatada saab. Keegi eriti sportlikus vormis suusataja tegi uisusammul järjepanu ilma kordagi puhkamata aina uusi ja uusi ringe 1,8 km pikkusel rajal. Ühed olid suusatamist lõpetamas, teised alles suuski alla panemas.
Sindi suusarajal. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: Viimastel päevadel mahasadanud lumi võimaldab ka Sindis suusatada
Kadri Hinrikus külastas jälle Sindi lapsi
Pea seitse aastat tagasi kohtus Kadri Hinrikus Sindi gümnaasiumi nooremate õpilastega Sindi linnaraamatukogus, nüüd kuulasid terase meelega algklasside õpilased lastekirjaniku raamatute esitlust Sindi gümnaasiumi aulas.
Kirjanik ladus püstises asetuses kõik oma üheksa raamatut lauale, et uudishimulikud silmapaarid näeksid kogu tema kirjanduslikku loomingut ainsa silmapilguga.
[pullquote]Kas te olete ise hakanud ka naerma, kui oma lugu kirjutate?[/pullquote]„Minu vend on minust kolm aastat vanem. Tema kõrvalt õppisin lugema. Mina lugesin Sipsikut, Astrid Lindgreni lugusid ja teisi lasteraamatuid, mis minu lapsepõlves olid kättesaadavad,“ alustas Hinrikus.
„Et ei unustaks ära, kuidas meie vanavanemad kunagi elasid, kogusin lugusid juba kümme aastat tagasi. Ema ja isa mälestustest sündisidki kaks esimest raamatut.“ Esimesena valminud raamat “Miia ja Friida” jõudis lugejateni 2008. aastal. Kuidas kohtusid raamatus kaks pisikest tüdrukut? Oma ema, isa ja tädi lapsepõlve jutustustustele kirjutas ta juurde mõne loo ka enda mälestustest ja täiendas seda fantaasia killukestega.
Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist
Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tegi sajandat sünnipäeva tähistavale Eesti Vabariigile kingituse kontserdiga „Ma armastan Eestit“.
https://www.youtube.com/watch?v=t1bQty1Azmk&t=8s
Sindi seltsimaja lavaesise külgi kaunistasid seitsmestele alustele paigutatud Eesti lipu seltsi lipud, mis tekitasid juba enne riigihümni ühislaulmist erilise pidulikkuse ootusärevuse. Tori vallavanem Lauri Luur ütles kontserdil osalejaid tervitades: „Mis saaks olla veel ägedam, kui noored saavad kasvada sellises sinimustvalges vaimus.“
[pullquote]Väga vahva kontsert Sindi muusikakoolilt Eesti Vabariigi juubeli puhul. Suur tänu heade emotsioonide eest![/pullquote]Eesti riigile kingituse tegemisel osalesid Sindi muusikakooli õpilased, õpetajad, sama kooli vilistlased ja Selja Lauluseltsing.
Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk tänas kõiki esinejaid ja kuulajaid, keda oli loodetult üsna suur hulk. „See tähendab, et meie tegemised lähevad meie kogukonnale korda,“ oli direktor tulemusega rahul seda enam, et kontsert kogus kokku inimesi ka varasema nimetusega valdadest Torist, Saugast, Arest. „Meie uus kogukond ootab sidumist, liitmist. Ma arvan, et sellised sündmused võivad seda väga edukalt teha.“
Loe edasi: Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist
Ena „Inimhetked ja kohtumisretked“ sõnaga sõnas
Erinevates ilmakaartes rännanud teejuht Ena Mets peatus 8. veebruari õhtul Sindi linnaraamatukogusse kogunenud väikese hulga inimestega, kellest igale ühele kinkis maailmarändur kolm sõna.
[pullquote]Ta usub, et lood omavad jõudu andvat ja tervendavat väge.[/pullquote]Pisut enam kui poolteist tosinat inimest istus Sindi linnaraamatukogu lugemissaalis kaarjalt paigutatud toolidel. Raamaturiiulite vahele veetud pesunööril rippusid fotod vaheldumisi tekstidega, mida on erinevatel aegadel sõnastanud Stanislaw Jerzy Lec, Ema Teresa, Saint Exupery ja teised isiksused. Laual ja põrandal süüdatud tulukesed lisasid ruumile õdusust ning tillukesed muusikariistad tekitasid teatavat põnevust. Väikese seltskonna ette istus Ena Mets, kes võtnud nõuks asuda küünlakuul rännakule mööda Eestimaad. Oma retke alustas ta Võrust ja loodab lõpetada Ruhnus 3. märtsil, peatudes seitsmeteistkümnes saja aasta vanuse riigi asurkonnas.