Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.
2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.
Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.
“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.
MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.
Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Loe edasi: Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast
Saja päeva pärast ehk 20. mail algavad Eestis neljateistkümnendad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool. Neljateistkümnedat korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolide jaoks suursündmus. Esiteks võib võitja pidada end Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on aga just need võistlused üks väheseid kohti, kus metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta. „Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Võistluste peakorraldaja Marko Vinni lisas, et võistluste korraldamine on luua Metsanduskoolile suur au ja vastutus. Võistlustest võtavad osa 24 Euroopa riigi võistkonnad, kes esindavad oma riigi parimat metsanduskooli.
Võistlusalad on rahvusvaheliselt ette antud, kuid sel aastal toob Luua Metsanduskool sisse ka ühe üllatuse. „Kui tavapäraselt võisteldakse Euroopas puude langetuses platsidel, kus on püsti langetatavad postid, siis meil on plaanis viia võistlejad metsa, langetama päris kasvavaid puid. Tulevastele elukutselistele metsameestele ei ole see üle jõu käiv ülesanne, kuid mõnede maade õpilastele ilmselt midagi uut ja põnevat,“ rääkis peakorraldaja Marko Vinni. Võistlustest võtavad osa paarikümne Euroopa riigi parimad metsandust õppivad õpilased vanuses 16-25, parim riik selgitatakse välja metsarajal ja raievõistlustel. Rahvusvahelise formaadi järgi läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Neljal viimasel, n-ö „platsialadel“ võisteldakse 23. mail Tartu kesklinnas. Sada päeva enne võistlusi on avalik ka meistrivõistluste ametlik kodulehekülg, mis on leitav aadressilt http://forestryskills.eu/ Eesti ja inglisekeelne kodulehekülg täieneb aja jooksul, hetkel on võimalik seal tutvuda võistlusalade ja üldise infoga.
Toomas Kelt
Norras 5.-8. veebruarini 10. juubelit tähistava ainulaadse Jäämuusika festivali skulptorite tiim tuleb taas Eestist. Tänavu ootab meie kunstnikke ees 21 meetri laiuse ja 4 meetri kõrguse seina skulpturaalne lahendamine.
Juba teist aastat aitavad linnas festivalimeeleolu luua eesti skulptorid Elo Liiv, Marje Mee ja skulptuuritudeng Mari Hiiemäe ning vabatahtliku abilisena Tanel Jaanimäe. Kutse tulla Geilosse festivali lavamiljööd kujundama esitas sündmuse korraldusmeeskond, sest eestlaste 2014. aasta töö “Helide allee” pälvis kiidusõnu nii Geilo linnakülalistelt kui ka meedias üle maailma.
Rahvusvahelise jäämuusika festivali algataja on mainekas impromuusik ja löökpillimängija Terje Isungset, kelle kodulinna Geilosse kogunevad igal aastal jaanuari lõpus-veebruari alguses täiskuu perioodil muusikud ja huvilised üle maailma, et ehitada koos jääst pillid ja anda kolmel õhtul kontserte. Tänavu on kaugeim külaline muusik Mamadou Diabate Burkina Fasost.
Oslo ja Bergeni vahel asuv idülliline suusakuurort Geilo on võõrustanud jääfestivali raames aastate jooksul muusikuid pea igalt kontinendilt, samuti filmigruppe ja ajakirjanikke üle maailma. Külalisi võlub teadmine, et iga hetk sellel festivalil on kordumatu. Muusikuid köidab võimalus improviseerida vaid nende jaoks kohalikust jääst voolitud pillidel.
Tänavune programm on igati esinduslik, sest laval improviseerivad Põhjamaade impromuusika eliiti kuuluvad norrakad Arve Henriksen, Lena Nymark, Trio Mediaeval, Jan Bang ja Helge Norbakken ning kontrabassist Anders Jormin Rootsist. Enamus kontserte toimub linna südames laval, mille välsifassaadi kujundavad Eesti kunstnikud. Traditsiooniliseks laupäeva kesköiseks täiskuu-kontserdiks sõidetakse kõrgele mäkke, kuhu on selleks ehitatud spetsiaalne lava.
Festival on tähelepanuväärne sellegi poolest, et meeskonda kuuluvad inimesed üle maailma ning kogu töö toimub vabatahtlikkuse alusel. Tänavust festivali korraldavad vabatahtlikud USAst, Suurbritanniast, Norrast, Portugalist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Eestist.
Eestlaste koostöö Terje Isungsetiga algas Tallinnas Euroopa kultuuripealinna aasta raames toona üheks edukamaks eksperimentaalseks improprojektiks hinnatud “Klaasimaailmaga”, kus osalesid Eesti klaasikunstnikud. Ebatraditsiooniliste materjalide kasutamine muusika loomisel on Isungseti jaoks väga loomulik. Nii köidab teda ka looduslik jää, mis sunnib materjali eluaja järgi tegutsema – instrumendid lubavad tekitada helisid vaid lühikesel perioodil kuni sulamiseni.
Kunstnik Elo Liiv on mitmekülgne skulptor ja pedagoog, kes on õppinud ka Rootsis, Hispaanias ja Soomes ning töötanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna dotsendina. Liiv on ka üks Tallinna Valgusbiennaali eestvedajaid. Tartu Kõrgema Kunstikooli 4. kursuse skulptuuritudeng Mari Hiiemäe on jää ja lumeskulptuure teinud nii Eestis kui ka Kanadas. Skulptor Marje Mee töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Soomes ja Inglismaal, samuti on ta osalenud erinevatel konkurssidel ja Tallinna lumelinna ehitamisel Eesti Kunstiakadeemia grupis.
Eesti kunstnike teost esitletakse ametlikult reedel 6. veebruaril Geilo keskuses.
Ukrainast alguse saanud rahvusvahelisel loodusfotovõistlusel Wiki Loves Earth (Eestis “Loodusmälestised Vikipeediasse”) pälvis kolmanda koha Eesti fotograafi Janno Loide pilt hilissügisesest hommikust Mukri rabas.
Wikimedia Ukraina algatatud loodusfotovõistlus Wiki Loves Earth toimus sel aastal teist korda ning nüüd juba rahvusvahelisena. Võistluse eesmärkideks on anda vabasse kasutusse võimalikult palju pildimaterjali loodusmälestistest ja kaitsealadest ning panustada keskkonna kaitsmisse avalikkuse parema teavitamise teel.
Eestis toimus võistlus nime all “Loodusmälestised Vikipeediasse” ning selle raames koguti 501 pilti meie looduskaitsealadest ja kaitsealustest üksikobjektidest. Siinse osavõistluse žürii – tunnustatud loodusfotograafid Arne Ader, Urmas Tartes ja Remo Savisaar ning Aare Undo vikipedistide kogukonna poolt – valisid 10 parima hulka tööd mitmelt juba varemgi Wikimedia liikumise raames toimunud võistlusel silma paistnud fotograafilt: Ilme Parikult, Janno Loidelt ja Vaido Otsarilt.
Rahvusvahelise võistluse žürii valikus jõudis eepiliste mägismaastike vaadete kõrval kõrgele kolmandale kohale peaaegu monokroomne ülesvõte uduloorides, kergelt härmatanud Mukri rabast hilissügisesel hommikul, autoriks Janno Loide.
Ülemaailmsel võistlusel osales üle 3000 pildistaja 15 riigist, loodusmälestiste ülesvõtteid koguti 71 225. Suurim fotosaak – üle 12 000 pildi – tuli Ukrainast; viis Ukrainas tehtud pilti jõudsid 15 parima hulka. Peamiselt loodusfotograafidest koosnev seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii valis võidutööd välja rahvuslikel osavõistlustel parimateks tunnistatud 156 foto hulgast.
Mari Vallik
Möödunud reedel toimus suur koristuspäev Albaanias, millest võttis osa 112 000 inimest. Täna algas Teeme Ära Venemaa (“Сделаем!”) üleriigiline konverents Novokuznetskis ning homme algab Filipiinidel Cebus Maailmakoristuse piirkondlik konverents Aasia riikidele. Nädala pärast kogunevad Senegalis Dakaris toimuvale konverentsile Teeme Ära aktivistid Aafrika riikidest.
“Filipiinide koristuskampaania eestvedajad tegid äsja teatavaks, et korraldavad üleriigilise aktsiooni tuleva aasta 20. septembril ning ootavad 500 000 inimese osavõttu. See on lihtsalt uskumatu, millise lumepalli me oleme vaid mõne aastaga veerema lükanud. Kui ma ütlen meie, siis pean silmas kõiki neid 50 000 eestimaalast, kes 3. mail 2008 Teeme Ära koristuspäeval osalesid,” rõõmustab Eva Truuverk, Teeme Ära Maailmakoristuse üks eestvedajatest.
“Tähistame täna Eestis kodanikupäeva ja praegu on ideaalne aeg mõelda kodanikuksolemisele laiemalt. Hea kodanik on eeskujuks ja just sellist õhinat on eestlased tõepoolest teistes rahvastes tekitanud – tänu sellele toimub üle maailma palju põnevaid ja häid algatusi,” räägib Truuverk.
Maailmakoristuse eesmärk on üle maailma Teeme Ära lugu jutustada ning innustada. Kampaania ja koristuspäeva korraldamine on võrgustike riikide endi ülesanne, kuid neile on teadmiste ja nõuga abiks sajad vabatahtlikud, kellest enamik on pärit Eestist.
Loe edasi: Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis
Tänavusel õiglase kaubanduse nädalal saabub Eestisse üleeuroopalise kampaania Make Chocolate Fair! sõiduk, mis oma 10 000 km teekonnal teavitab inimesi šokolaaditootmise varjupooltest ja kutsub üles andma allkirju šokolaaditööstusele suunatud nõudmistele. Paljud läbitud linnadest kannavad õiglase kaubanduse linna tiitlit, mis omistatakse nendele omavalitsustele, kes soovivad oma avalike hangetega tagada kestlikku arengut ja edendada eetilist tarbimist. Esimesena Eestis pälvib õiglase kaubanduse omavalituse aunimetuse Hiiu vald.
“Make Chocolate Fair! kampaania šokolavka on teel olnud juba ligi 3 kuud. Alguse sai teekond Berliinist 1. augustil ning tänaseks on külastatud 22 linna, kus on samalaadsed sündmused aset leidnud,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜst INKOTA. Šokolavka peatub esmaspäeval 20. oktoobril Tartu Kaubamaja juures ning neljapäeval 23. oktoobril Tallinnas Rocca al Mare keskuses. Lisaks allkirjakogumisele esitleb kampaania temaatilist näitust, toimuvad trummi- ja tantsushowd. Esinevad FinEst sound DJ-d Ras Wu ja Masu. Trummishow ning trummide töötoa viib läbi Brasiiliast pärit trummiõpetaja Francois Archanjo. Tantsushowd ja töötuba juhib Queen Elisabeth Reggae.ee-st.
“Mitmed õiglase kaubanduse tooteid müüvad kauplused on selleks nädalaks käima lükanud erikampaaniad, milles esitletakse erinevaid õiglase kaubanduse tooteid ning nii mõnelgi pool on ka hinnad tavapärasest erinevad,” ütles MTÜ Mondo õiglase kaubanduse valdkonna juht Jaanus Välja. “Lisaks jätkame traditsiooniga tunnustada ettevõtteid ja asutusi õiglase kaubanduse sõbra märgiga.”
Šokotuur jõuab pärast Eestit veel Helsingisse ning seejärel pöördub tagasi Berliini oktoobri lõpus. Allkirju petitsioonile, mis nõuab šokolaaditööstuselt vastutustundlikku käitumist arengumaade inimeste suhtes ja eetiliselt sertifitseeritud tooraine kasutamist, on kogutud pea 50 000. Järgmise aasta lõpuks plaanitakse seda kahekordistada ja seejärel need üle anda Euroopa šokolaaditööstusele.
Iga-aastast õiglase kaubanduse nädalat ja Make Cholate Fair! kampaaniat Eestis koordineerib MTÜ Mondo.
Rahvusvaheline Uue Muusika Ühing (ISCM) valis oma auliikmeks Arvo Pärdi.
Wroclawis, Poolas toimus rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu poolt korraldatud festival, mille raames läbi viidud koosolekul otsustati valida Ühingu auliikmeks Arvo Pärt.
1922. aastal loodud ISCM on suurim erinevaid maid ühendav nüüdismuusika ühing, kus on liikmeid rohkem kui 50-st maast, esindatud on kõik kontinendid.
Ühingu auliikmete nimekiri hõlmab enamikku olulistest ja kaalukatest 20. ja käesoleva sajandi heliloojatest. Kuna auliikmetelt eeldatakse väga olulisi saavutusi, siis see nimekiri ei ole väga pikk. Sinna kuuluvad sellised heliloojad nagu Ravel, Stravinski, Hindemith, Sibelius, Messiaen, Cage ja paljud teised.
Ettepaneku võtta Pärt Ühingu auliikmeks tegi ISCM-i Poola sektsioon, kes tõi välja Pärdi muusikas peegelduvat vaimsust olulisust ning tema tihedat seotust Poola vaimu- ja kultuuriruumiga. Rõhutati ka Pärdi muusika imetlusväärset võimet haarata nii asjatundjaid ning samas kõnetada ka laiemat publikut. Ühingu Eesti sektsiooni esindajana oli festivalil kohal EHL esimees Märt-Matis Lill, kes tõi ettepanekut toetava argumendina välja asjaolu, et Pärdi looming on tervikuna väga eripalgeline ning peegeldab mitmeid olulisemaid 20. sajandi muusika suundumusi ja pöördeid ning et Pärt on kuulunud nüüdismuusika juhtivate tegijate hulka juba üsna varasest tegutsemisajast peale. Festivali raames toimunud mitmel kontserdil kõlas Pärdi muusika. Lisaks kanti ette ka Mirjam Tally kooriteos “Animalistic Hymn”.
Märt-Matis Lill
Täna jõuab Eestisse kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.
Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.
[pullquote]
Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala
Lavakujundus: Perttu Sinervo
Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)
[/pullquote]
Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”
“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.
Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.
Vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse liige ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu alustab täna, 24.oktoobril Põhja-Ameerika ringreisi tutvustamaks kohalikele eestlastele ja estofiilidele enda kaasasutatud vähiravifondi “Kingitud Elu”. Kahe nädala jooksul kuulevad eestlased “mitte kulutõhusate” vähihaigete aitamise missioonist ja seda seitsmes linnas: New Yorgis, Connecticutis, Washingtonis, Torontos, Portlandis, Los Angeleses ja San Franciscos.
“Sõidan Ameerikasse kirjutama häid lugusid, kuid mul on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan Põhja-Ameerika eestlaskonda juba ette abi ja sooja vastuvõtu eest, mida olen fondi tutvustusõhtute planeerimisel juba kogenud. Kutsun kõiki sõpru ja kogu Ameerika eestlaskonda paati osa saama ja osa võtma meie missioonist toetada raskete valikute ees olevaid vähihaigeid, kes Haigekassast hädavajalikku abi ei saa,” ütles vähiravifondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.
Vähiravifond “Kingitud Elu” on kaheksa tegevuskuu jooksul toetanud kaheksa patsiendi ravi, võimaldades neile väärtuslikke lisa elupäevi. Äsja otsustas fondi nõukogu jätkata neljanda staadiumi kõhu eesseina kasvajaga 20-aastase tudengineiu toetamist, kellele kallis vähiravim on väga positiivselt mõjunud. Loe edasi: Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas
Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.
Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis kombineeritud järkamises 13. koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt
Fotod: Eesti Metsaselts
Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noortele mõeldud rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31.10.2015 ning võitjaid autasustatakse 29.11. 2015Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks ja/või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne 20. sajandit. Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.
Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja
unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000-3000 pühapaika.
Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.
Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate
aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.
Ahto Kaasik
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus
Soojade ilmade saabudes tõuseb oluliselt karastusjookide tarbimine. Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.
Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok selgitab, et iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett. Arvestades, et vannitäis vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu ühele pisikesele pudelile kaks-kolm vannitäit. Enamus sellest veest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.
Eesti on kahjuks jõudnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda hüvesid arenguriikide arvelt. Kuidas tarbida värskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnasäästlikult: *Joo kraanivett. Kui Sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võid maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi. *Osta taaskasutatav pudel – valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saad jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata. *Kõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut. *Kui Sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi ja vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi.
Ethical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st. Näiteks Pepsi sai 6,5 punkti 20st, mis on samuti vähe, kuid Coca-Cola jookidest siiski üle nelja korra parem punktisumma.
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud
Puuvillased rõivad on kuumal suvepäeval üks meie lemmikutest. Tarbija peaks siiski enne uue kleidi või särgi ostmist mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.
Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.
Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.
„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada”, selgitas Andrespok.
Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud.
Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.
Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:
1. Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus.
2. Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.
3. Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).
4. „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.
5. Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.
Katrin Pärgmäe
Rauno Põld, osaleja
2.-5. juulini toimus Baltimaade suurim teatrite festival Baltoscandal Rakveres. Tegemist on festivaliga, mille käigus etendused lavastuvad lõunast hilisõhtuni ja mis toimub iga kahe aasta tagant.
Eesti ja Portugali ühisetendus „Atlas“
Ühe Baltoscandali lavastusena toodi inimesteni 100 vabatahtliku äänevirulase ja Portugali lavastajate vahelise koostööna valminud lavastus “Atlas”.
Lavastus “Atlas” on alguse saanud Portugalist. Lavastaja kuulas ühte Portugali lastelaulu, mille sõnad olid “Kui üks elevant, segab paljusid, siis kaks elevanti segavad veel rohkem” ja sealt see areneski edasi lavastuseks, kus nüüdseks osaleb 100 kohalikku inimest ning igaüks saab omale numbri ja tuleb lavale öeldes lause (näide: Kui 35 noort ajakirjaniku häirivad paljusid inimesi, siis 36 ajakirjaniku häirivad veel rohkem), lause teist poolt kordavad kõik teised laval olijad koos ütlejaga.
“Atlase” etendust on mitmel pool kirjeldatud, kui minirevolutsiooni, kus 100 inimest on kogunenud lavale, et jõuda oma lausete ja jutustustega inimeste südamesse, hoides nendega intensiivselt silmsidet. Baltoscandali infos on “Atlase” etenduse kohta öeldud järgmiselt: „Nii nagu Antiik-Kreeka mütoloogiline kangelane Atlas kandis oma õlgadel taevast, kannavad lavale astuvad sada läänevirulast oma õlgadel kogu kodumaakonda. Igaüks on kunstnik. Koos tehakse ära.“ Lavastajateks olid Portugalist tulnud Ana Borralho ja Joao Galante.
Laulu- ja tantsupidu vaatama sõitnud Utah’ tööstuslinna Vernali linnapea Sonja Norton külastas sel nädalal Eesti põlevkivitööstust – Narva karjääri, Auveres kerkivat elektrijaama ja Eesti Energia õlitööstust.
Vernali linnapea kinnitusel on Eesti Energia põlevkiviprojekt Utah’s teretulnud. “See loob meile töökohti juurde, toob meie piirkonda tööstust, mis on hea, sest meile meeldib laieneda. Me püüame infrastruktuuri ja inimestega käituda vastutustundlikult, aga igasugune tööstus, mis aitab meie piirkonnal areneda, on teretulnud,” kinnitas Sonja Norton “Aktuaalse kaamerale” antud intervjuus.
Toetust põlevkivitööstuse arendamisele näitasid ka eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 68% vastanutest on põlevkiviprojektide arendamise poolt. Eesti Energia omandas 2010. aastal Utah’ osariigis põlevkivimaardla, mis sisaldab hinnaguliselt 2,6 miljonit barrelit põlevkiviõli. Projekt on eelarendusfaasis, toimub keskkonnamõju hindamine, geoloogilised ja tehnoloogiauuringud. Õlitööstuse ja kaevanduse rajamine on plaanitud 2020. aastatesse ning rahastamiseks kaasatakse teisi strateegilisi investoreid.
Vernal on Eesti Energia Utah’ põlevkivimaardlale lähim linn, kus elab ligi 10 000 inimest. Piirkonnas on aktiivne nafta-, maagaasi-, fosfaadi- ja gilsoniiditööstus ning linn on tuntud ka dinosauruste fossiilide leiukohana.
Täna saabuvad 20 noort Rumeeniast ja Saksamaalt, et koos eestlastest eakaaslastega saada osa keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemalisest seikluskasvatuslikust noortevahetusest.
ERASMUS+ noorteprojekt “EE-EwocA” ehk Educational Enterprising – Environmental Work Opportunity with Communication and Adventure on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite algatatud keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemaline seikluskasvatuslik rahvusvaheline noortevahetus. Projekti alustatakse Tallinnas, kus külastatakse tantsu- ja laulupidu. Tegevused jätkuvad Jõgevamaal Alam-Pedja looduskeskuses keskkonnateemalise töötoa, looduses turvalise liikumise õppimisega ning Pedja jõe kaldaäärsete koristustalgutega.
Noortevahetuse peamised tegevused toimuvad Palupõhja looduskoolis 10. – 18. juulil. Noortevahetuse käigus toimuvad erinevad õpitoad, kus jutuks tulevad kultuuridevaheline õppimine, leiva küpsetamine, ravimtaimede korjamine, linnu pesakastide valmistamine, tegeletakse kiikingu ja geoseiklusega ning mille raames tehakse piirkonnale kasulikke heakorratöid. Lisaks tutvutakse Eestimaa loodusega külastades erinevaid kohti ning matkaradu. ning vahetatakse eri riikide kogemusi keskkonna jaoks olulistel teemadel. Palupõhjast edasi liigutakse Tartusse kus tutvutakse loodusmaja ja Tartu seikluspargiga ning noortevahetus lõpeb 20. juulil TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Loe edasi: Täna algab rahvusvaheline noortevahetus
Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.
27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.
Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal – esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.
Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.
Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.
Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.
Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.
Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.
Peagi elab planeedil Maa üheksa miljardit inimest, kuid täna ei mõtle keegi sellele, kuidas meie koduplaneet sellise inimhulga toitmisega hakkama saab. National Geographic alustab maikuus aasta lõpuni kestvat artiklisarja, mis avab temaatika eri vaatenurgast. Üks on juba praegu selge: et toita näljast planeeti, peame muutma põllumajandust ja oma mõtteviisi.
Teised põhiteemad maikuu numbris on järgmised:
Dinosauruste väljakaevamine Utah’s
Osariigi lõunaosa kõrbes, mis oli kunagi osa kadunud mandrist, peetakse jahti dinosaurustele.
Laevalõhkujad
Bangladeshi mehed riskivad eluga, et lammutada kaubalaevu ja tankereid.
Helde laht
Planktonist kuni tursa ja vaaladeni – Saint Lawrence’i lahes kihab elu.
Armastus Seine’i jõel
Seine’i jõgi meelitab ligi armastajaid, turiste, õngitsejaid ja psühhiaatriapatsiente – tervet Pariisi.
Lisaks tuleb juttu käte temperatuurist, merihobust, linnarahva toidust jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõuab müügile 29. aprillil.
Allikas: www.national-geographic.ee
24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.
Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.
Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?
Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.
Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.
Rohkem infot Moerevolutsiooni päeva kohta:
www.facebook.com/fashionrevolutionestonia
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud
Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.
Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.
Rein Joamets
Kuna olukord Ukrainas on kriitiline, kutsub Avatud Eesti Fond üles vaatama ja toetama vene telekanalit Dožd.
Vaata nende kodulehelt, kuidas saad nende tegemistele õla alla panna ja seista hea, et nad oma tegevust saaksid jätkata.
