Rubriik: Lääne-Virumaa

Vabaühenduste suvekool toimub 7. ja 8. septembril Jänedal

Vabaühenduste suvekool toimub 7.-8. septembrini Jänedal. Suvekooli teemaks on seekord ühenduse töö oma liikmete ja võrgustikega.

Regamiseks tuleb minna http://www.ngo.ee/suvekool, kus nüüd on üleval ka suvekooli esialgne programm. Programm täieneb veel ning  järgneva kuu jooksul tutvustame seda lähemalt. Põhiküsimusena otsime aga Eesti parimate ja kogenumate asjatundjatega koos vastuseid küsimustele nagu kuidas teha nii, et vabaühenduse ning tema liikmete ja võrgustiku liikmete suhe oleks vastastikku kasulik, kuidas saada ja hoida aktiivseid inimesi ning kuidas organisatsioon ühtse meeskonnana tööle panna. Kodulehelt leiad ka info osalustasu kohta, milleks seekord on mitmeid variante ja ka üks eriti tore lisavõimalus. Muud praktilist infot lisandub suvekooli lähenedes veel, küsimusi võib aga saata ka e-posti aadressil ivan@ngo.ee. 

14. korda toimuva suvekooli korraldajatena on seekord jõud ühendanud suur ja äge seltskond: Arengukoostöö Ümarlaud, Avatud Eesti Fond, Eesti külaliikumine Kodukant, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, sihtasutus Domus Dorpatensis ning Uue Maailma Selts. Ja EMSL ise ikka ka. Rahastab KÜSK.

Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Eesti Taasiseseisvumispäeval selgitati Rakvere linnastaadioni väga heal jalgpallimurul Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeister. Tuline heitlus toimus Vinni Spordiklubi Tammed võistkonna ja SK Kadrina vahel, mis lõppes vinnilaste võiduga 2:1. Vinni Spordiklubi Tammed tõestasid oma paremust seitsmendat korda järjest.
Käesoleva aasta Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeistrivõistluste korraldajaks oli Vinni Spordiklubi Tammed. Kokku osales 6 võistkonda. Loe edasi: Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Rakvere Kultuurikeskus kutsub Vabadussõja ausamba taastamise 20. aastapäeva miitingul kõnelda soovijaid endast märku andma

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu. Esinevad Rakvere linnaorkester ja kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkonna paneb välja Kaitseliidu Viru malev, toimub pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Ausamba taasavamise 20. aastapäeva tähistamise sujuvamaks läbiviimiseks paluvad korraldajad mälestusmiitingul sõna võtta soovijatel end eelnevalt registreerida 28. augustiks Rakvere Kultuurikeskuse e-posti aadressil või telefonidel 322 3425 või 5820 0429 (Keio Soomelt).

Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Metsapealinn Rakvere tähistab Eesti Vabariigi iseseisvumise aastapäeva esmaspäeval, 20. augustil kogupere ökopäevaga Rakvere Kirikupargis, kus
mitmekesiseid tegevusi jätkub varasest keskpäevast kuni hiliste õhtutundideni – alates välijumalateenistusest, kirbuturust ja mahelaadast, õiglase kaubanduse filmidest ja kohvikust, keskkonnatelgi ning mitmekesise kultuuriprogrammini välja. 

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on taasiseseisvumise tähistamine Rakvere ökopäevaga Rakvere metsapealinna-aasta üks hilissuvised tippsündmusi, kus ühitame taasiseseisvumispäeva säästva, keskkonnasõbraliku ja õiglast kaubandust tutvustava mõtteviisi ja taaskasutuse propageerimisega. „Kutsun kõiki linlasi ökopäevale ja veetma koos mõnusalt aega,“ lisas Jaadla.

Ökopäev algab kell 11 välijumalateenistusega kirikupargis, kus Helle Lihtmõtestab oma jutluses lahti piiblit ja rohelist mõtteviisi. Jumalateenistusel musitseerib Rakvere Kolmainu koguduse noortebänd. Samas saab näha ka Pirita kloostri vaimuliku isa Vello Salo ingliskeelset rohelist piiblit.

Keskpäeval saab Kirikupargis hoo sisse kirbuturg. Korraldaja Rakvere Kultuurikeskuse direktori Keio Soomelti sõnul on huvi kirbuturu vastu olnud oodatust suuremgi, eelneva registreeringu järgi on müüjaid 60 ringis. „Müüma võib tulla veelgi, tasub lihtsalt kohale tulla ja kaupa pakkuma hakata,
müügialus tuleks sel juhul endal kaasa võtta.“

Ökopäevale kohaselt leiab samas aset mahetoodangu laat.
Loe edasi: Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Rakvere Lennuvälja tööstuspark avatakse õhusõitudega linna kohal

Rakvere Linnavalitsusel on hea meel teatada, et valminud on kõigiti kaasaja nõuetele vastav Lennuvälja tööstuspark koos parki teenindavate Papiaru tänava ja Nortsu teega ning see on Rakvere linna viimase aja suurim investeering ettevõtluse arendamisse.

Lennuvälja tööstuspargi pidulik avamine toimub kolmapäeval, 22. augustil algusega kell 11 Nortsu tee 8 asuva konserveeritud kasarmuhoone juures. Avamispäeval tänab Rakvere linn projekti panustanud koostööpartnereid. Esineb Rakvere linnanoorte näitetrupp. Põnevust pakub võimalus mõõduka tasu (2,2 eurot lennuminutile) eest teha väikelennukiga õhusõite Rakvere linna kohal. Linnarahvas on oodatud tööstuspargi avamisest osa saama.

Loe edasi: Rakvere Lennuvälja tööstuspark avatakse õhusõitudega linna kohal

Eestis rändav Tudu mees kohtus Rakvere linnapeaga

Pildil: Jaanus Käkk

Lääne-Virumaa Tudu kandi mees Jaanus Käkk on mõttesse võtnud läbi käia kõik Eesti linnad ja kohtuda kõikide linnapeadega, teha neist pilti, koguda autogramme, meeneid jmt.

Pildil: Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Jaanus Käkk

Rakvere linnapea Andres Jaadlaga toimunud vestluse käigus tundis ta huvi Rakvere linna ja linnapea tegemiste vastu.

Rakvere linnapea kirjutas mälestuseks mõned read Tarva kujuga postkaardile ning julgustas Tudu meest oma mõtet lõpuni viima, teisi linnu külastama ja linnapeadega kohtuma.

Tudu mehele oli Rakvere viies linn, järgmiseks on tal kavas ette võtta teised Virumaa linnad.

Veel on kolm vaba kohta Varangu talgutele, mis algavad juba ülehomme

Käpaliste talgud toimuvad Varangul 16. – 19. augustini.See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt.
Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas.
Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi.
Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Ühtlasi anname teada, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond

Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas

Rakveret külastas sel nädalal 12-liikmeline delegatsioon Gruusiast. Kümme teismelist ja nende kaks saatjat on pärit põgenikeküladest.

 

gruusia

Gruusia noored on pärit peredest, kes kaotasid oma kodu 2008. aasta 8. augustil puhkenud Lõuna-Osseetia sõjas ning elavad täna põgenikekülades.

Gruusia noorte külaskäigu Eestisse organiseerisid kaks siinset vaimulikku, Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen ja Margus Einlo, kes on Vormsi Rälby koguduse pastor.

„Mõned asjad algavad sellise suure teadmisega, et ma pean seda tegema, teised asjad aga nagu kukuvad kätte, tulevad sellised võimalused. See projekt on olnud neist viimastest. Eelmisel aastal käis Margus Einlo Gruusias ja tuli sealt tagasi sellise mõttega, et äkki pakuks neile sellist võimalust, tooks noori siia, ehk keegi võtab vastu,” kirjeldas Gunnar Kotiesen projekti algust. Eelmisel aastal käis Eestis neli Gruusia noort. „Sel kevadel käisin ma ise Gruusias ja küsisin ka nende käest, kas sellest oli mingit tolku. Üks põgenike küla vanem ütles nii huvitavalt, et paljud organisatsioonid ja inimesed käivad ja annavad meile abi – keegi toob pliiatseid, keegi kustukumme, keegi toob uued sokid, aga neid, kes võtaksid aega, suhtleksid, pühenduksid, neid praktiliselt ei olegi.” Loe edasi: Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas

Pühapäeval on Palmses mõisatoidufestival

Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.

Festivali ajakava:

09.00-11.00     festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus

11:00     toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus

12:00     festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus

12:30    Tervituskontsert

13:00     Jüri Kuuskemaa  – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal

14:00     Anneli Maksan  õpetab kodus leiba küpsetama

14:45     valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks

15.00     Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis

15:15     Parvepoisid

15:45     vamistumine Palmse fantaasiavooru hindamiseks

16:00    Palmse fantaasiavooru hindamise algus avaliku hindamisena võistlusplatsidel

16:30    Parvepoisid

17:45     Palmse fantaasiavooru hindamise lõpp ja punktilugemise algus

18:00    Võitjate autasustamine

18:15      Parvepoisid

Öökino ja sajandi populaarseimad võttepaigad Sagadis

Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.

Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.

“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.

Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012

Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee

Rakke vald kutsub rahvast valla päevadele

Laupäeval, 11. augustil tullakse Rakke vallas kokku, et kohtuda kodukandi inimestega, vahetada mõtteid, avardada kogemusi ning olla osakesed kogukonnast.

Osalejaid oodatakse kirbuturule, mõttetalgutele Rakke hariduse teemadel, kodukohvikutesse ja laadale. Esinema on tulemas eesti-ukraina folkbänd Svjatra Vatra, päeva juhib Margo Mitt. Terve päeva on avatud Rakke Muuseum ja Rakke Gümnaasium

Ametlik päevakava järgmine:
kell 9.00-16.00 Laat ja KIRBUTURG
kell 11.00 I Kontsert – Rahvatantsukontsert
kell 12.oo II Kontsert – Laulukontsert
kell 13.00 Mõttetalgud “Kuidas elad Rakke Haridus?”
kell 14.00 Line-tantsu pooltund
kell 15.00 SPORTLIKUD VÕISTLUSED Rakke GM staadionil
kell 17.00 III Kontsert – Ansambel “Svjata Vatra”

Üritused toimuvad Rakke Gümnaasiumi ja õpilaskodu ümbruses. Rohkem infot Rakke valla päevade kohta leiab siit.

Nädalavahetusel toimuvad Sagadis puupäevad

Eelseisval nädalavahetusel, 4. ja 5. augustil kell 11-17 toimuvad RMK Sagadi metsakeskuses puupäevad, kus põnevat tegevust ja avastamisrõõmu pakutakse igas eas huvilistele. Kõik üritused on külastajatele tasuta.

„Sagadi puupäevad on juba üheksandat korda toimuv pereüritus, kus huvilistele tutvustatakse kõike metsa, puude ja puiduga seotut,“ kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus ja lisas, et tänavu saab uue tegevusena proovida täpset kätt ja silma ragulka, vanaaegset tüüpi jahioda ja pika vibuga.

Nädalavahetusel ootab uudistajaid ka vastavatud RMK Sagadi looduskool, kus puupäevad on peale põhjalikku renoveerimist esimeseks ürituseks. Uues avaras õppeklassis ootab puupäevalisi metsamuinasjutt, laboriruumides aga saab teadlase pilguga meid ümbritsevat keskkonda uurida.

Lisaks on puupäevade ajal avatud muuseumid ja õpitoad ning teadmishimulisi ootavad erinevad nuputamisülesanded. Metsamuuseumis saab teada, mis maitseb meie metsloomadele ning pidada pildijahti. Meisterdamishuvilistel on võimalus punuda laastukorvi, teha nahast ehteid, voolida valmis puukoorest uhke laevuke või meisterdada puidust mõni mõnus köögitööriist. Nuputamiseks leiate eri mõõtudes puslesid ja muid mänge, osavat kätt ja teravat silma saab proovile panna vibu- ja ragulkalaskmisel. Härrastemaja on metsataimede päralt – üles tuleb leida mõisaproua ravirohud ja maitsetaimed ning proovida saab ka ise erinevate ürtide tervendavat väge.

Erametsanduse aastakonverents “PUIT ENERGIAKS”

SA Erametsakeskus, Maamajanduse Infokeskus ja MTÜ Eesti Erametsaliit korraldavad 14. septembril 2012 rahvusvahelise konverentsi, mis käsitleb puidu kasvavat rolli energiamajanduses.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalis-esinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on TASUTA!

Konverentsile eelnevad kolme erineva rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid ja õppereis.

14. septembril toimuvale konverentsile eelregistreerimine toimub Eesti Erametsakeskuse veebilehe kaudu www.eramets.ee/urituste-kalender

Toimumiskoht: Maamajanduse Infokeskus, Jäneda, Tapa vald, Lääne-Virumaa

Emumäele on valmimas soojuurikatest skulptuuride allee

Hando Kuntro koos meelespealillega.

Lääne-Viru Salla küla mees Hando Kuntro ja kunstnik Piret Smagar on sel suvel kõvasti vaeva näinud: Hando koduõuel Sallas on osaliselt juba valmis saanud soojuurikatest valmistatud kujud. Iga kuju on pühendatud mõnele Rakke valla klubile, seltsile või MTÜle. Nii näiteks saab Rakke kogudus läbipaistva risti, Rakke rattaklubi jalgratta, Salla seltsimaja hobuse jne. Sügisel viiakse kujud umbes kilomeetri kaugusele Emumäele, kus nendest valmib allee.

Soojuurikatest on Hando Kuntro varemgi ehitanud. Nii näiteks on Emumäel juba palju aastaid seisnud suur soojuurikatest koda Emumemm.

Fotod: Elina Allas

Homme kuulutatakse Jäneda talupäevadel välja parim talumetsamajandaja

Laupäeval, 28. juulil 2012 kuulutatakse Jänedal toimuvatel Eesti Talupäevadel välja tänavune parim talumetsamajandaja.

Parimate talumetsamajandajate väljaselgitamine on kujunenud Eesti Erametsaliidu pikaajaliseks traditsiooniks. Konkurss toimub alates 1994. aastast, tänavu antakse tiitel üle juba 19. korda.

Parima talumetsamajandaja konkursi eesmärk on väärtustada säästvat metsandust ning metsaomanike panust Eesti talukultuuri traditsioonide hoidmisel.

Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ja maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.

Rohkem infot:
Parima talumetsamajandaja konkurss
Eesti Talupäevad

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”,  mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest.  Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb Marek Rahula vaatlustel aastatel 1984-2009, ehk siis veerandsajast aastast. Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik” . Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes. Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas suured linnustiku muutused taas, sest kaheksakümnendate aastate suured raiiesmikud on kinni uue metsapõlvkonnaga kasvamas ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel.  Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.
Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võiks ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, indeks  45201 Neeruti Seltsi maja, või aadress : neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel. : 55525314
Marek Vahula  wabakutseline  marekult.blogspot.com  facebook.com/marek.vahula

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee
1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot

Lääne-Virumaa kogukonna pärli tiitli võttis vastu Zinaida Režnitšenko. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekonda Tapa vallast.

Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele kultuurilisele tegevusele ning eesti ja mitte-eestlaste kogukondade suhtluse hoogustamisele kohalikul tasandil. Perekond Režnitšenko on märgatavalt elavdanud nii Tapa valla kui laiemalt kogu Eesti elanikkonna kultuurielu.

Ema, isa ja perepoeg on organiseerinud MTÜ “Koit” tegevust, samuti laulukoori “Žuravuška” ja maakondliku Ukraina pühapäevakooli tööd. Nad on korraldanud tasuta eesti keele kursuseid muulastele, teiste rahvuste traditsioone ja kombeid tutvustavaid käsitöönäituseid, vastlapäeva “Maslenitša” slaavi kommete järgi, organiseerivad ühiseid üritusi ja väljasõite valla lastele, kontserte, salongiõhtuid jpm. Selle aasta märtsis avas nende eestvedamisel uksed Ukraina kultuurikeskus. Erinevate projektide elluviimisel on nad heaks koostööpartneriks ka omavalitsusele. Loe edasi: Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot

Vinni Tammed tähistab 10. tegutsemisaastat


Sel aastal täitub Vinni spordiklubil Tammed kümnes tegevusaasta. Selle aja jooksul on koostöös Vinni vallaga ning kasutades Euroopa Liidu ja siseriiklike fondide rahastamisvõimalusi, investeeritud spordiobjektidesse sadu tuhandeid eurosid.

Vinnis, valla poolt rajatud tartaankattega täismõõtmelise staadioni alale on ehitatud staadioni teenindushoone ja liivakattega spordiplats rannavõrkpalli ja rannajalgpalli mängimiseks, paigaldatud 200 kohaline tribüün ja 11 turnikut virgestusväljakule. Parklasse joonitud liikluslinnakus saab teha vigursõitu või jalgratturite algõpet või hoopis rulaga trikitada.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed pole seadnud eesmärgiks tippsportlaste ettevalmistamist, vaid liikumis- või huviharrastuslikku tegutsemist endale meeldival viisil ja ajal.

Gustav Saar