Rubriik: Türi vald

Türil vahetatakse pühapäeval vanad asjad uute vastu

Fotomeenutus lillelaadast Türil.

Türil saavad vanad asjad uute vastu vahetatud: mis ühele vana, see teisele uus.

Pühapäeval, 10. juunil kella 10-15 toimub Türi kultuurimaja pargis taaskasutuslaat „Ühe vana, teise uus“. Samal ajal oodatakse parki ka kõiki aiandushuvilisi, sest teist aastat järjest saab siin teoks rohevahetus.

Rohevahetusel vahetatakse või antakse ära ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid, juurikaid ning aiatarbeid. Lisaks taimedele võib rohevahetusele tuua ka üleliigseid taimeanumaid ja aiakirjandust. Kõik on oodatud kogemusi jagama ja taimi vahetama.

Samaaegselt rohevahetusega toimub kultuurimaja pargis ka kolmas ja ühtlasi selle hooaja viimane taaskusutuslaat, mis oli seni toimunud Türi turuplatsil.

Allikas: jarva.ee

Käivad viimased Pitka rattamatka ettevalmistused

Kaitseliidu Järva Malev kutsub Järvamaa inimesi üles osalema juba järgmisel laupäeval toimuval ligikaudu 100 km pikkusel rattamatkal, mida korraldatakse Järvamaalt pärit sõjamehe admiral Johan Pitka auks. Rattamatkal osalejatel palutakse end Järva malevas registreerida hiljemalt 30. maiks.

Rattamatk stardib 2. juuni varahommikul kell 7  üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad ligikaudu 50 kilomeetrist teekonda mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla, et admiral Pitka teadaolevale hukkumispaigale kõigi järvamaalaste nimel järjekordne tammepuu istutada.

Järva Maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et pikemas perspektiivis võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” selgitas Pops.

Rattaretkel osaleda soovijatel palutakse end 30. maiks registreerida Järva maleva staabi korrapidaja juures telefonil 717 9749 või kp.jarva@kaitseliit.ee Retkelised peaksid olema täis tahtmist kaunis Eestimaa looduses liikuda ning olema valmis ratastel sadakonna kilomeetri läbimiseks.  Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, on korraldajad arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada.

19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing, kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik. Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. a septembris Harjumaal Alansi külas. Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse, millest võtab igal aastal osa mitusada osalejat.

Särevere lasteaed kõndis viis korda ümber Türi valla

Särevere Lasteaed „Kurepesa“ lapsed jalutamas. Foto erakogu

Südamenädala raames läbisid Särevere lasteaia lapsed, töötajad ja lastevanemad ligi 603 kilomeetrit, mis teeb viis tiiru ümber Türi valla.

Särevere Lasteaed „Kurepesa“ õpetaja Triin Kaljuri sõnul võeti eesmärgiks 16.-22. aprillini toimuva südamenädala raames kõndida ümber Türi valla. Mõttega haakusid nii Särevere lasteaia lapsed, töötajad kui ka lastevanemad.

Nii algasid lasteaiapäevad ühise hommikuvõimlemisega ja igale päevale kavandati üks liikumisüritus. „Peeti spordipäeva, kõnniti Säreverre vana lasteaeda tervitama, lasteaiast liiguti jala ujulasse, toimusid liikumis- ja pallimänguhommikud ning südamenädal lõppes ühise piknikuga Türi tehisjärve ääres,“ loetles Kaljur.

Ühise eesmärgi täitumiseks kogutud kilomeetrite lõppsummaks saadi 603 kilomeetrit, mis tähendab, et võetud Südamenädala eesmärk täideti viie kordselt.

Silvi Lukjanov

 

Türi talgulised tegid väärt tööd

Eile korrastati talguliste abiga Türi kesklinnas asuvat kalmistut.

Heakorrapäeval sai talguliste abiga riisutud lehti, korjatud kokku oksi, istutatud lilli ja ära viidud hulgaliselt lehehunnikuid.

Kaitseliidu Järva Malev jagas pärast värskes õhus töötamist talgusuppi ning morssi ja saiakest.

Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp tänab kõiki, kel oli tahet ja aega tulla ühiskondlikult korrastama Türi linna südames asuvat kalmistut. „Seni kuni jagub talgulisi jätkub ka heakorratööde traditsioon,“ lisas ta.

Silvi Lukjanov

Laupäeval peetakse Türil luuremängu

Laupäeval, 28.aprilli toimub Türi linnas ja selle lähiümbruse maastikul Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk “Luureretk 2012”.

Noorte Kotkaste Järva Maleva teavituspealik Kärt Ojala andis teada, et võistlusmatkast võtavad osa Kodutütarde ja Noorkotkaste neljaliikmelised võistkonnad vanuses 8 kuni 17 aastased.

Tegemist on noorte loovust ja füüsilist vastupanuvõimet arendava mänguga, kus kontrollpunktides tuleb sooritada üldkultuurilisi- ning kodutütre/noorkotka teadmisi ja oskusi nõudvaid ülesandeid. Maastikule on paigaldatud 20 kontrollpunkti, milledest ühistardist alustanud võistkondadel tuleb kuue tunni jooksul läbida omal valikul niipalju kui võistkond jõuab ja soovib. Võistkonnad liiguvad maastikul jalgsi.

Võistluse korraldajad on Noorte Kotkaste Järva Malev ja Kodutütarde Järva Ringkond koostöös Kaitseliidu Järva malevaga ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga.

Võistluse korraldajad paluvad linnaelanikelt mõistvat suhtumist ning lahtised koerad kinni panna.

Pühapäeval toimub Türil esimene taaskasutuslaat

Pühapäeval, 8. aprillil kell 10-15 saab Türi turuplatsil osta, müüa ja vahetada kasutult seismajäänut või endale mittevajalikku.

Esimest korda toimuvale taaskasutuslaadale on selle ühe korraldaja Ester Pindmaa sõnul neljapäeva lõunase seisuga kirjapannud 17 kauplejat. „Pakkumisele tulevad raamatud, rõivad nii suuretele kui ka väikestele ning mõned mööbliesemedki,“ sõnas ta ja julgustas kõiki huvilisi tulema nii kauplema kui ostma, sest laat toimub igal juhul. „Ilmateadegi lubab pühapäeval sadu vaid Ida-Eestisse, nii et Türil paistab päike,“ lisas ta naerdes.

Osavõtt kevadpealinna ettevõtmiste raames esimest korda toimuvast taaskasutuslaadast on tasuta, kuid ettevõtmise paremaks korraldamiseks palutakse kauplejatel oma tulekust varem ette teatada telefonil +372 5615 6300 või ester.pindmaa@gmail.com.

Kauplemiseks tagatakse plats, kõik kauba väljapanekuks vajalik tuleb kaasa tuua endil. Samuti vastutavad kauplejad ise platsi korrasoleku eest.

Taaskasutuslaat saab teoks tänu Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi toetusele. Korraldavad Ester Pindmaa, Külli Kaarjas, Erika Jaanhold ja Teet Reier.

Tänavu kevadel toimub laat kolmel korral – kuu teisel pühapäeval. Järgmised laadapäevad on 13. mail ja 10. juunil.

Lisateave siit või Ester Pindmaalt telefonil +372 5615 6300.

Kevadpealinna tervitavad kaheksa teemapealinna esindused

Laupäeval Türi kultuurimajas toimuvale kevadpeole tulevad kaheksa teemapealinna esindused ka tänavu koos kultuurikollektiividega. 24. märtsil kell 20 toimub Türi kultuurimajas kevade stiilipidu „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”

Peole tulevad tantsuansambel Päikeseratas Narvast, Põltsamaalt muusikakooli saksofoniansambel, Kiisa näitetrupp Sakust ja lõõtspillimängija Silvi Tumanskaja Paidest. Lisaks tuleb Tallinnast külla Nukukoor, kes annab Türi kultuurimajas koos Suisapäisaga kontserdi.

Peoõhtul annab Tallinna esindus Türile üle tunnistuse, millega kevadpealinnal on õigus valitseda 20. märtsist – 20. juunini.

Jarvamaa.ee

Kevad võetakse kevadpealinnas Türil vääriliselt vastu

Kevadpealinna maskott.

Kevade saabumise pidulik vastuvõtt toimub Türil 20. märtsi hommikul kell 7.14. Õigemini algavad need juba kell 7.13, mil külmakartmatud talisuplejad teevad Türi tehisjärves oma viimase talvise vettemineku.  

Vaid minut hiljem tervitatakse kevadet Türi kultuurimaja juures: tõmmatakse käima muruniiduk, ärkab Murumoor, laulavad linnud ja ka naised, üles astub Türi kultuurimajas tegutsev ansambel Naized, jagatakse õhupalle, pakutakse teed.

Kevade esimesel päeval toimuvad Türi põhikooli algklasside maja siseõuel kevadised mängud lastele. Tegevust korraldab Türi Noortekeskus.

Kevadine esimene päev Kevade kodus Türil lõpeb kell 19 kultuurimajas toimuva kontsertiga „Hümn armastusele”, laulab Silvi Vrait, akordionil Raivo Tafenau, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Liina Amor.

Kevadpealinna 13. hooaja pidustused Türil jätkuvad 24. märtsil kell 18, mil Türi kultuurimajas saab kuulata Suisapäisa ja Nukukoori kontserti. Kell 20 toimub samas kevade stiilipidu teemal „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”

31. märtsil kell 10 on Türi kultuurimajja oodatud kõik tulbisõbrad, toimub II tulbipäev. Kell 12 saavad liikumishimulised osaleda Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos” avaetapil. Päeva lõpetab Türi kultuurimajas kell 19 toimuv kevadkontsert.

Kevadpealinna hooaeg kestab 20. märtsist – 22. juunini. Sellesse mahuvad näitused, kontserdid, laulu- ja spordivõistlused, laadad, festivalid ja konkursid. Kevadpealinna 13. hooaja raames toimuvate sündmustega saab tutvuda kodulehel http://www.kevadpealinn.tyri.ee/index.php/kavas

Kevadhooaeg lõpeb 22. juunil pööripäevapeoga Türi lauluväljakul.
Ülle Välimäe, kevadpealinna korraldustoimkonna juht, Türi kultuurimaja direktor

Jarva.ee

Türil Kevade kohvikus tuleb loodusõhtu Hendrik Relvega

Keskkonnaamet korraldab kolmapäeval, 28. märtsil algusega kell 18 Türil Kevade kohvikus loodusõhtu. Külaliseks on looduse- ja rännumees Hendrik Relve. Loodusõhtu teemaks on „Maailma metsarahvaste juures”.

Metsandus- ja ajakirjanikuharidusega Hendrik Relve on tuntud Eesti loodusfotograaf, loodushoiu populariseerija ning maailmarändur. Ta on olnud koolimetskondade juhendaja ning Metsanoorte Ühenduse ehk Metsaordu üks asutajaid. Aastate jooksul on ta mõõtnud ja kirjeldanud sadu põlispuid.

Hendrik Relve on avaldanud arvukalt artikleid, teinud raadio- ja telesaateid, kirjutanud raamatuid ja õpikuid. Alates 2002. aastast  on ta ajakirja Eesti Mets peatoimetaja. Alates 2001. aastast on olnud võimalus Vikerraadios kuulata Hendrik Relve rännulugusid populaarses saatesarjas “Kuula rändajat”.

Märtsikuisel loodusõhtul näeme pilte ja  kuulame Rändaja muljeid Siberi ja troopika metsarahvaste elust ning saame teada, kuidas eristuvad eestlased võrreldes teiste Euroopa rahvastega.

Looduseteemaliste õppeõhtute korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta. Oodatud on kõik huvilised, kuid parema korraldamise huvides on vajalik eelnev registreerumine. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on ca 2  tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks Järvamaal on Kevade kohvik, mis asub Türi Kultuurimajas, Hariduse 1.

Türi vallas õpitakse täna kiitma

MTÜ Kodukant Järvamaa eestvõttel toimub Kirna seltsimajas täna tunnustamise ja kiitmise oskust arendav koolitus, kus räägitakse aktiivsete inimeste tegutsemise ja kogukonnale heaks panustamise märkamisest.

Iga inimene, kes tegutseb vabatahtlikuna või külavanemana või panustab kogukonna heaollu mõne vabaühenduse liikmena, on väärt ka tunnustust. Paraku on eestlased tihtipeale n-ö kiitusega kitsid. Kiitmine on oskus, mida tuleb õppida ja harjutada. Seepärast võibki MTÜ Kodukant Järvamaa korraldatavat koolitust nimetada kiitmiskoolituseks.

Lektor on sotsioloog Ivi Proos. Õpitakse tunnustamise oskust, nägema ülepingutatud kiitmise ohte ja tegema vahet tunnustamisel, kiidulaulul ja lihtlabasel pugemisel. Koolitusel saab õpitut rollimängude abil ka kohe praktikas proovida.

Kiili vanamuusikaansambel esineb täna õhtul Laupa mõisas

Kiili vanamuusikaansambel.

18. veebruaril kell 19 saab Laupa mõisas nautida sajanditetagust muusikat elavas nooruslikus esituses. Tunni pikkuses kavas “Vaga ja vallatu” kõlavad keskaja ja renessansi laulud ja pillilood, tutvustades värvikalt nende aegade muusika erinevaid tahke. Esineb Kiili vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel. Kaastegev on Maria Staak (laul, rataslüüra).

Kiili vanamuusikaansambel on esinenud aastate jooksul paljudes väärikates kontserdipaikades, kirikutes, mõisates, muuseumides, raadios, televisioonis. Menukad on olnud kontsertreisid Rootsis, Soomes, USAs, Kanadas ja Iirimaal. Ansambli viimane reis viis möödunud aasta oktoobris Hispaaniasse, kus esineti Barcelonas ja selle ümbruses. Välja antud on kaks CD plaati. Ansamblis mängivad enamasti noored muusikud vanuses 13-19. Esinetakse ajastule sobilikes kostüümides.

 

Järvamaa laskurid näitasid jahilaskmises häid tulemusi

Laupäeval, 17. detsembril 2011 peeti Türil Lokuta jahilasketiirus traditsiooniline võistlus jahilaskmises “Jõulusporting 2011”. Osales 24 laskurit üle Eesti. Lasti 50 märgilist põhiharjutust, mille järel selgusid võitjad veteranide ja juunioride arvestuses. Absoluutarvestuse parimate selgitamiseks lasid kuus absoluutarvestuse paremat laskurit lisaks veel 25 märki finaalseeria.

Võistluse sportlikku pinget suurendas asjaolu, et võistlusel osalesid Türil treeninglaagris viibivad Eesti noortekoondise kandidaadid jahipraktiliste harjutuste laksmises. Meeldiva üllatuse valmistas Järvamaa laskur Alo Salm, kes põhivõistluse järel läks finaali liidrina. Finaalis panid küll kogenumad laskurid oma paremuse maksma, kuid tulemuste areng Alo Salmil on silmapaistev. Samuti näitas head tulemust ka Järvamaa veteranlaskur Oskar Paukku ja seda juba traditsiooniliselt.

Tulemused:

Absoluutarvestus:
1. Carl Uuemõis Tallinn 67 tabamust 75-st.
2. Thomas Soosaar Jõgevamaa 66 tabamust 75-st.
3. Reigo Paukku Järvama 65 tabamust 75-st.

Veteranid:
1. Oskar Paukku Järvamaa 35 tabamust 50-st.
2. Olev Schmidt Harjumaa 34 tabamust 50-st.
3. Nikolai Trofimov Järvamaa 34 tabamust 50-st.

Juuniorid:
1. Thomas Soosaar Jõgevamaa 44 tabamust 50-st.
2. Carl Uuemõis Tallinn 43 tabamust 50-st.
3. Reino Velleste Raplamaa 39 tabamust 50-st.

Ringhäälingumuuseum tähistab ringhäälingu 85. aastapäeva

Täna, 18. detsembril, on Eesti ringhäälingumuuseum auväärse tähtpäeva puhul avatud kella 10-17. Saab osaleda giidituuril, kuulata vanu helisalvestisi ja salvestada kuuldemängu.

Lisaks näitustega tutvumisele saab kell 12 osaleda giidituuril, kell 14 kuulata 1930. aastate helisalvestisi, kell 15 salvestada lühikuuldemänge ja kell 16 kuulata valimikku kuuldepilte, mis külalised on muuseumis 2011. aastal salvestanud.

Muuseumi tavapärane hinnakiri 18. detsembril ei kehti, igal külalisel on võimalus endal otsustada, milline on muuseumi külastamise tasu.

Ringhääling tekkis 1924. aastal eraettevõttena. Raadiojaama loomise algatajad olid Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamm ja raamatupidaja Hans Oll-Reinson. Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud.

Avasaateni, mida peetakse regulaarsete saadete alguseks Eestis, jõudis OÜ Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926.

Päkapikud külastasid lasteaeda

Paides tegutsev noorte naiste klubi LC-8 külastas täna hommikul Türi vallas asuvat Lokuta lasteaeda ja kinkis lastele kolm raamatut ning suure kommikoti.

Klubi president Katrin Murakas ütles Järvamaa Infoportaalile, et heategevus on üks klubi missioonidest. „Tänane jõulueelne heategevusüritus leidis aset juba kolmandat korda, eelnevatel aastatel oleme külastanud Paides asuvat Sookure lasteaeda ja Türi Kesklinna lasteaeda,“ selgitas Murakas.

„Täna lugesime koos päkapikkudeks maskeerunud klubi liikmetega Katrin Puusepa, Marianna Metsla ja Anne Põder`iga lastele raamatuid ette ja mängisime nendega. Saime lastelt palju armsaid kallistusi ja isetehtud järjehoidjad, lisaks anti meile ka piparkoogikott kaasa,“ kirjeldas Katrin Murakas rõõmsat kohtumist.

Klubi president tänas südamest Lokuta lasteaeda, kes päkapikud kenasti vastu võttis ja positiivse emotsiooni andis.

Allikas: jarva.ee

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Järvamaa rahvatantsupäeva rändsõle sai Kareda vald

Pühapäeval, 20. novembril toimus Oisu rahvamajas Järvamaa rahvatantsupäev, kus selgitati välja, et rändsõlg liigub edasi Kareda valda, vahendab Järvamaa infoportaal.

Rahvatantsupäeva osalejatele tutvustas rahvarõivaste kandmist asjatundjana Silvi Allimann. Kõige rohkem muret valmistavad tema sõnul tavaliselt tanud. „Kui kahtled seeliku või põlle pikkuses, vaata üldpilti. Mehed, tõmmake särgikrae vestikaeluse peale ja nägu hakkab särama. Kui vähegi võimalik, siis võiks soetada omale pikk-kuue. See oli vanasti tähtsaim rõivaese,” ütles Silvi Allimann.

Kuidas siduda õigesti vööd, kui pikad peavad olema varrukad ja milline sõlg on kõige õigem? Kõikidele nendele küsimustele saadi ammendav vastus, lisaks pudenes häid näpunäiteid.

Järvamaa rahvatantsupäeval esines ansambel Vabajalg Viljandist.

Türi vald otsib aasta küla

Türi vallavalitsus kuulutab tänasest, 1. novembrist välja kõige aktiivsema küla väljaselgitamise konkursi.

Ettepanekuid nimetuse määramiseks on oodatud tegema kõik isikud, asutused ja ühendused. Ettepanekuid oodatakse Türi vallavalitsuse kantseleisse vormikohasel blanketil kuni 15. novembrini.

Konkursi „Aasta küla” võitja ja nimetuse määramise otsustab Türi vallavalitsus. Võitjale antakse aasta küla aunimetus, lisaks tunnustatakse küla preemiaga ning rändauhinnaga Küla Valgus.

Viimastel aastatel on aasta küla tiitli võitnud Rassi, Ollepa, Kurla-Meossaare ning Kirna. Varasem võit ei tähenda, et küla ei võiks ka selle aasta konkursile esitada.

Järvamaa maitsvaim külatoit on välja valitud

Järva maavalitsuse ja Järvamaa tervisenõukogu korraldatud retseptikonkursi „Lihtne külatoit” võitis ülekaalukalt türilase Õnne Roosilehe valmistatud peekoni-köögiviljavormiroog, vahendab Järvamaa infoportaal.

Kabala koolis õpetajana töötava Õnne Roosilehe sõnul tuli vormiroa edu talle üllatusena. Esimest korda tutvustas ta kodus perele valmistatavat toitu Kabalas mahetoidu kokakoolis, kus soovitati roog ka konkursile esitada.

Kokku esitati retseptikonkursile „Lihtne külatoit” 50 nõuetele vastavat retsepti. Nende seast valis parimad välja žürii koosseisus Evi Lumi, Ene Niinsalu ja Reet Länkur.

Eriauhinna said Koeru lasteaia lapsed, kes koos vanematega koostasid tervislike hommikusöökide, putrude, magustoitude, vahepalade ja jookide retseptikogumikud.

Teine Türi õunafestival läks korda

Laupäeval, 1. oktoobril, peeti Türil teist korda õunafestivali. Türi kesklinna parki külastas selle päeva jooksul tuhandeid õunasõpru.

Õuntega seonduvat kaupa pakkus festivalil üle kolmkümne kaupmehe. Ka sel korral töötas festivali õunajookide puhvet, kus valikus mitukümmend nimetust Eestis saada olevaid õunateemalisi jooke. Eraldi kohvikutelgis pakuti ka õunakohvi.

Festivalil osales hulk õunateemalise käsitöö pakkujaid ja müüdi ka istikuid. Enda kaasavõetud õuntest oli võimalik lasta kohapeal õunamahla teha.

Türi kultuurimaja väikeses saalis jagati tarkust ja suurel ekraanil sai vaadata konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” saadetud töid.

Toimus ka õunaveini valmistamise koolitus Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri juhatusel. Suurt huvi pakkus Piia Tiigemäe koolitus, mille teemaks uued õunasordid ja õunte säilitamine.

Türi kultuurimaja fuajees oli Rebase talu (Ambla vald) suur õunanäitus, kus sai vaadata 61 eri sorti õunu. Samuti toimusid kultuurimajas konkursid „Türi valla õunakook”, „Türi õunafestivali õunavein” ja „Türi õunafestivali õunamahl”.

Türi õunafestivalil toimunud konkursside tulemused:

Türi valla kauneim õunapuu asub Liiva talus.
Türi valla õunakoogi võistluse võitja eraisikute kategoorias oli Kersti Kangur, koogi nimi „Minu õunakas”; ettevõtete kategoorias OÜ LM Food, koogi nimi „Õuna-toorjuustukook”. Võistluskookide retsepte saab vaadata kodulehel www.õunafestival.ee.
Türi õunafestivali õunamahla konkursi võitis Reet Länkur, mahla nimi „Tartu roos”.
Türi õunafestivali õunaveini konkursi võitis Endel Nurmsalu.
Eesti meistrivõistlused õunagrillimises võitis tiim Virukad.

Türil peetakse täna õunafestivali

Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.

2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.

Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.

Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).

Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Allikas: Kuhuminna.ee

Türist saab taas õunafestivali linn

Laupäeval, 1. oktoobril oodatakse nii kauplejad kui ka külalisi teisele Türi õunafestivalile. Jätkatakse eelmisel aastal alguse saanud traditsioone: valitakse kauneim õunapuu, maitsvaim õunakook, parim mahl ning õunavein.

Toimuvad rahvakoolitused, näitused, õunagrillimise üleriigilised meistrivõistlused ning tuju tõstab kultuuriprogramm.

Oodatud on ka kõik kauplejad, kellel pakkuda õunu, hoidiseid, jooke, käsitööd või istikuid – kõike seda, mis õuntega seotud.

Sissepääs õunafestivalile on kõigile tasuta. Kaasa võta hea tuju ja kott õunte jaoks!

Festivali ajakava on kodulehel: www.tyri.ee/festival. Eelmisel sügisel esmakordselt toimunud festivali külastas 2500 inimest.

Tõrvaaugul matkatakse homme metsatöötajate auks

17. septembril Tõrvaaugus toimuval metsa-ja matkapäeval jagub tegevust nii suurtele kui ka väikestele.

Rassi külaseltsi eestvedamisel toimub homme, 17. septembril Tõrvaaugus metsa- ja matkapäev.

Selle raames näeb, kuidas vanasti tõrva aeti, saab osaleda mitmesugustel metsanduslikel võistlustel nagu silmateritamine, raievõistlus jms ning metsamatkadel koos seenetargaga. Avatud on seenenäitus, võimalik on valmistada ise seenepaberit ja proovida seenetoitu. Tegevust pakuvad korraldajad ka lastele ja päev lõpeb ühise lõkkeõhtuga.

18. korda toimuvast metsa-ja matkapäevast on osa võtma oodatud kõik huvilised. Tegevused algavad Tõrvaaugus kell 11 ja kogu üritus on osalejatele tasuta.

Kel soov, saab Tõrvaaugule matkata jalgratastel. Väljasõit rattaretkele, mille pikkuseks on umbes 25 kilomeetrit, on kell 9.30 Jaama tänava parklas.

Metsapäev on pika traditsiooniga üritus, mida korraldatakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ning küla traditsioonide hoidmiseks.

Kabalas saab kartuliga trükkida

Kabala rahvamajas toimub veel täna ja homme VI rahvusvaheline kartulitrükifestival, annab teada Järvamaa infoportaal.

Tegemist on kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale „Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle: kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirjateemale arendatakse edasi looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning „kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete. Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, paberid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib oma materjale ka kaasa võtta. Olemas on ka tekstiilivärvid. Kaasa tuleks võtta aga oma rõivad-kangad, millele trükkida. Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahendused, mis seotud trükikunsti, kartulite ja keskkonnaga. Üritus on tasuta ning seda toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald. Teist aastat toimub festival Kabalas, varem saadi kokku Laupal.

Kabalas värvitakse… kartuleid

kartulitrükk

Täna algas Järvamaal Kabalas VI kartulitrükifestival, mis kestab pühapäevani. Tegemist on MTÜ Potatoprint korraldatava kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale “Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle nagu kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirja teemale tutvustatakse looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete.

Tekstiilikunstnik Reet Talimaa räägib osalejatele teemal  “Mustrimeelest, kirja keelest”, kirjanik Vahur Afanasjevi teemaks on “Kirjanik välismaal – emigratsioon kui eskapism” . Disainer Mart Anderson vestleb teemal “Kandilised Eesti kirjatüübid”  ning soome tekstiilikunstnik Ulla Lapiolahti on pealkirjastanud oma vestluse nii: “Punased putukad ja indigosinine”.  

Festivalil on osalejaid nii Eestist kui Norrast ja Soomest.