Kolmapäeval, 10.aprillil, algusega kell 16.00, toimub Tallinna noorte karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) tasuta seminar algajatele “Kuidas teha lihtsat kodulehekülge?”
Kas ilma erialase hariduseta saab kodulehte teha? Millest alustada? Mis programmi kasutada jne? Vastused küsimustele saad, kui külastad seminari.
Seminar on vene keeles.
Registreerimine kuni 9.aprillini e-maili: jelena@taninfo.ee või telefoni teel 641 2271
Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.
Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).
Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00
8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.
Väitlusteema on valitud Rahvakogul kogutud ideede seast. Üritus on avatud kõigile ning on tasuta. Väitlusele eelneb pool tundi argumendiõpetust ning pärast väitlust saab publik hääletada võitja poolt, esitada küsimusi ning ise sõna võtta.
Tallinna avalik väitlus on esimene Väitluskuu avalike väitluste sarjas. Lisaks toimuvad väitlused veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Peale avalike väitlustele toimub Väitluskuu raames ka muid üritusi. Lisainfot ürituste kohta leiab koduleheküljel.
Väitluskuu patrooni Anvar Samosti sõnul on väitlusel oluline koht ühiskonnas: “Ma ei mäleta ühtegi otsust oma kogemusest, mis oleks sündinud ilma väitluseta või kuhu väitlus ei oleks lisanud teatud aspekte, mis selle otsuse paremaks ja kergemini rakendatavaks oleks teinud.”
Eesti Väitlusseltsi missioon on levitada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis peaks saama määravamaks tugevam argument. Väitlusselts pakub väitlusharidust noortele, koolitusi täiskasvanutele ning arendab avalikku diskussiooni laiemalt. Väitlusega tegeletakse Eestis aktiivselt enam kui 60 gümnaasiumis ning kõikides ülikoolides. Väitlusseltsi tegevust Eestis toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt.
Aprillis 35-aastaseks saav Heiki Hanso, kes on rohkem tuntud arboristina puu otsa ronimisega, vedas end neljapäeval köite ja rakmete abil esimese inimesena maapinnalt otse üles Tallinna teletorni 176 meetri kõrgusele restorani platvormile.
Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on kerkimas Harjumaale Harku valda Viti külla. 5. aprillil kell 13 peetakse Vääna-Viti Kodu peremajades sarikapidu.
Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkivad peremajad saavad elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimestele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust. Senises mõisahoones ja lähedalasuvas korterelamus paiknevas teenuseüksuses jätkub kogukonnas elamise teenuse ja toetavate teenuste osutamine 29-le juba täna seal elavale inimesele.
Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmib 55 kümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.
Vääna-Viti peremajad valmivad lõplikult augustis selle üle-Eestilise projekti viimase asukohana, misjärel saab öelda, et kõik kavandatud 55 peremaja on valmis. Uusi peremaju kavandades ja neid ehitades oli eesmärgiks luua seni amortiseerunud suurtes ühiselamu-tüüpi hooldekodudes elanud inimestele kaasaegne ja nende vajadusi arvestav elukeskkond, aga mis peamine, pakkuda erivajadustega inimestele kaasavat ning tegusat elukorraldust.
Vääna-Viti Kodu laiendus loob juurde 17 uut töökohta ˗ tööd leiavad tegevusjuhendajad ja kodu juht. Peremajade projekteerijaks on QP Arhitektid, ehitajaks OÜ Nordlin Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujuneb 2,3 miljonit eurot.
Lisainfo: www.hoolekandeteenused.ee/pages
AS Hoolekandeteenused on 100% riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti pea kõigis maakondades, pakkudes hoolekandeteenuseid ligi 2500-le kliendile ning tööd enam kui 1000-le töötajale. Teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele.
Eesti Muusika Päevadel tuleb pühapäeval esiettekandele Eesti päritolu USA-s elava helilooja Jonas Tarmi uus heliteos keelpilliorkestrile. Iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad tutvustab eesti heliloojate värskeimat loomingut.
Taimetoidupäeval, 14. aprillil kell 14 oodatakse kaheliikmelisi võistkond osalema Telliskivi loomelinnakus toimuvale smuutide meistrivõistlustele.
Võistluse eesmärk on kummutada arusaama, et smuuti on vaid piimakokteil marjadega. Grüne Fee Eesti toetusel kasutatakse võistlusel smuutides ka värsket kurki, salatit või ürte, mis sobivad hästi smuuti komponentideks ning aitavad süüa päeva jookul rohkem rohelisi lehtvilju. Smuutidesse roheliste lehtviljade lisamine muudab nende söömise ka lastele meelepärasemaks.
Võistlustel valminud smuutisid hindab žürii koosseisus Eesti Toitumisteraapia Assotisatsiooni ETTA president Annely Soots, Taimetoidumessi korraldaja Annika Lepp, F-Hoone esindaja.
Smuuti meistri tiitli saanud võistkonnale on auhinnaks maitsev taimetoiduõhtusöök kahele F-Hoones väärtuses 30 eurot, ajakirja “Toitumisteraapia” kuus ilmunud numbrit ja Toivo Niibergi värskelt ilmunud raamat “Toorsalatid”.
Keskkonnaamet tutvustab keskkonnahariduse bussi, mis on keskkonnasõbralik. Buss kasutab kütusena maagaasi ja bensiini ning bussi parkimisandurid töötavad päikeseenergial. Väikebuss on varustatud mitmesuguste õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.
Bussi soetamise eesmärgiks on parandada Harju-, Järva- ja Raplamaa õpilaste võimalusi osaleda keskkonnaharidustegevustes, kuna neis maakondades puuduvad Keskkonnaameti looduskeskused.
„Keskkonnaamet sai idee Saksamaalt, kus keskkonnahariduse pakkumiseks mõeldud busside võrgustik toimib juba üle 25 aasta. Meie buss on kohandatud erinevate õppevahendite transpordiks. Sellega saab näiteks sõita kooli juurde ja korraldada senisest laiemate võimalustega õppepäev koolis või kooli ümbruses õuesõppena,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Bussis olevate õppevahendite abil saab ammutada teadmisi päikeseenergia kasutamisest, vee ja elektrienergia mõistlikust tarbimisest, mürast, energiasäästlikust majast, maavaradest. Õppevahendid aitavad tundma õppida vee-elustikku, putukate mitmekesisust, panna ennast proovile Eesti ulukite nahkade, koljude ja ekskrementide tundmises.
Lisaks õppeprogrammide korraldamisele üldhariduskoolides saab bussi edukalt kasutada looduslaagrites ja teistes loodusharidusega seotud ettevõtmistes. Kevadel ja suvel on plaanis testida bussi õppevahendeid erinevates tegevustes, alates sügisest saavad koolid keskkonnahariduse bussi külla kutsuda.
Mercedes Sprinter bussi sisemuse ehitas ümber Silwi Autoehituse AS. Bussi soetamist, sisemuse projekteerimist ja ümber ehitamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ raames.
Bussi tutvustatakse üldhariduskoolide õpetajatele 9. aprillil Paides, Paide Ühisgümnaasiumis, 10. aprillil Tallinnas, Tallinna Reaalkoolis ja 11. aprillil Raplas, Rapla Ühisgümnaasiumis. Kõikjal on algus kell 15.00.
Registreerimine:
Järvamaa: Piret Eensoo, piret.eensoo@keskkonnaamet.ee, tel. 5306 5044
Harjumaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650
Raplamaa: Reet Kristian, reet.kristian@keskkonnaamet.ee, tel. 5590 0650
Lisainfo:
Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja, maris.kivistik@keskkonnamet.ee, tel. 518 3249
Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.
* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!
* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.
* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis
Sigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.
Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.
Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.
Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.
Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.
Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.
Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.
Sigula Küla Ühendus
Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.
Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.
Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.
Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.
“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.
“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme. Loe edasi: Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva
Kolmandat aastat korraldab Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (EIL) talendifestivali raames klassikaartistide esitluskontserdi (showcase’i) ning esmakordselt koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide esitluse.
Klassikaartistide esitlus Tallinn Music Week`il toimub 6. aprillil kell 19 Estonia Kontserdisaalis: Irina Zahharenkova ja Ralf Taal (klaver), Ivi Ots (viiul), Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Kristel Pärtna (sopran), Artimus Ensemble koosseisus Magdalena Filipczak (viiul, Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu), Henry-David Varema (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), keelpillikvartett Prezioso & Pirjo Püvi (sopran).
Noorte klassikatalentide esitlus Tallinn Music Week’il 6. aprillil kell 15.15 Hopneri majas (end Matkamaja): Johan Randvere (klaver), Marlena Keine (sopran, Läti), Marike Kruup (viiul), Neeme Ots (trompet); Klaveritrio: Linda-Anette Suss – Theodor Peeter Sink – Sten Heinoja, Gert-Ott Kuldpärg (saksofon), Johannes Välja (tšello), Heili Rosin (flööt); Klaveritrio: Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Rasmus Andreas Raide.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinn_music_week_2013/?concert=120835
Pille Lille Muusikute Fond
Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.
Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.
Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.
Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.
Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:
Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;
Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;
Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.
Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.
Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.
Toomas Kään
Eesti Tööõpetajate Selts koostöös Lehola Keskkonnahariduskeskusega viivad läbi projekti “Pesakast 2013”, mille raames valmistasid nelja Tallinna üldhariduskooli õpilased pealinna lasteaedadele erinevate suurustega lindude pesakaste.
Esimesed pesakastid pannakse üles esmaspäeval, 18. märtsil kell 11 Tallinna Lehola Lasteaias aadressil Mustamäe tee 187. Korraldajate kinnitusel on tegemist juhtprojektiga ning järgmisel aastal on kavas ettevõtmist juba üle-eestiliselt korraldada.
Lehola Keskkonnahariduskeskuse juhi Mairi Enoki sõnul on projekt vajalik ja õpetlik ning lasteaiad on pesakastidest väga huvitatud. “Lasteaedade ümber on kõrghaljastusega suured õuealad, kus lindudel on hea pesitseda. Pesakastide olemasolul saavad lapsed erinevaid linnuliike vaadelda ja tundma õppida. Linnas on lindudel keeruline leida pesa ehitamiseks vajalikku materjali, seetõttu suurendab pesakastide paigaldamine lindude pesitsusvõimalusi lasteaedade läheduses,” ütles Enok.
Eesti Tööõpetajate Seltsi juht ning Tallinna Ristiku Põhikooli õpetaja Jürgo Nooni selgitas, et projektis osalenud koolid said kingituseks binoklid, et loodusõpetuse- või bioloogiatundide raames oleks võimalik ka linnuvaatlusega tegeleda. Nooni sõnul on projekti kaasatud ka Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna tudengid, kes selle raames olid nõus pesakastedisainima. “Üliõpilaste valmistatud pesakastide funktsionaalsusele annab hinnangu Georg Aher MTÜ-st Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Aher käis ka projektis osalevates koolides linnuvaatlusest rääkimas,” selgitas Jürgo Nooni.
Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pesakastid aitavad üles panna Tallinna Keskkonnaameti töötajad.
RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi renoveerimis- ja ehitusprojekti ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd ning projekti valmimistähtaeg on juulis.
RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul on mullu novembris alustatud ettevalmistustööd Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks ja objektide ehitamiseks lõpule viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad külastajaid,” selgitas Maasalu ning lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist ning Keila vallavalitsusest. Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus paekiviastmetega treppidele, paigaldatud rippsildade taridetailid ning hetkel käib vundamentide valamine.
Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete osade ehitus ning siis asutakse eemaldama ka tabalukke, mis olid sildadele pulmatraditsioonide käigus kinnitatud. Mais alustatakse paekivist treppide astmete ja käsipuude paigaldamisega. Kuna peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid ei tohi sildadele lukke enam kinnitada, pakub RMK võimalust vanale pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida. Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid saata aadressile keilajoa@rmk.ee.
Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Täna toimus Aruküla rahvamajas Raasiku valla ajaloo- ja tulevikupäev.
Raasiku vallavanema Aare Etsi sõnul tekkis valla mineviku ning tuleviku käsitlemisel mitmeid paralleele.
“Raasiku valla arengut sõdade vahelisel perioodil määrasid paljuski raudteeühenduse olemasolu ning visioon kujundada Arukülast aedlinn. Ka täna tõstavad valla konkurentsivõimet kiired ja mugavad transpordiühendused ning kõrget elukvaliteeti võimaldav elukeskkond,” ütles Ets.
Riigikogu liige Andre Sepp käsitles omavalitsusreformi erinevaid stsenaariume.
Harju maavanem Ülle Rajasalu tõi esile, et pärast Rail Balticu valmimist tekib Raasikult paljudesse Euroopa sihtpunktidesse otseühendus.
Möödunud aastal Arukülla uue alajaama ehitanud ASi Elering juhatuse liige Kalle Kilk tutvustas uusi väljavaateid energeetikas.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson selgitas ameti hiljuti valminud strateegias sisalduvaid koostööprintsiipe kohalike omavalitsustega. Ühtlasi lubas Adamson Aruküla kergliiklustee riigi poolset ehitamist algava teehoiukava perioodi jooksul.
Konverentsi ajaloo osa ettekanded käsitlesid valla ajaloo erinevaid etappe, ettekandjateks olid nii Raasiku vallas elavad kui sealt pärinevad inimesed.
Raasiku vallas elab täna 4676 elanikku.
Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.
Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.
2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.
Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.
Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.
Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.
Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Täna algab Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis kolmepäevane Euroopa 30 riigi Turvalise Interneti Keskust ühendava Insafe võrgustiku kohtumine. Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks .
Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.
Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta Turvalise Interneti Päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.
“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” ütles Insafe’i koordinator Janice Richardson.
Eesti Turvalise interneti keskuse projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe-i koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.
Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. Eesti Turvalise Interneti keskuse projekti “Targalt Internetis” kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee .
Turvalise Interneti Päeva info leiate veebilehelt www.saferinternetday.org.
Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.
Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.
Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.
Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha
11. märtsil esitleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane Mari Tammar Kapsad raamatupoes oma hiljuti ilmunud esikraamatut „Sõna Raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste.“
Kirjastuses Tänapäev ilmunud raamat räägib sõna jõust ja meie esivanemate usust sellesse. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et see jõud ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, vaid eksisteerib meie kõigi jaoks käeulatuse kaugusel. Raamatusse on kogutud valik regilaulutekste ning rahvaste loitse ja palveid, mis aitavad avardada sisemist silma ja ühendavad meid universumi harmoonilise tervikuga. Tegemist on uudse lähenemisega meie esivanemate suulisele pärandile. Loe edasi: Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut
Nabaratoorium esitleb:
Harjumaal Kõue vallas Ardu koolimajas toimub homme, 6. märtsil 2013 kõhutantsu tutvustav tund ning see on osalejatele täiesti tasuta!
Kõhutants on tervislik ja lõbus harrastus igas eas, sõltumata vormist, treeningvarustusest või varasemasest tantsukogemusest. Tule saa osa!
Kõrvemaal peetud Estoloppeti suusasarja viienda etapi kiireim mees oli Timo Simonlatser. Suusasportlane läbis 40 kilomeetrit vabastiilis ajaga 1:49:09. Kolm sekundit hiljem ületas finišijoone Peeter Kirss. Kolmanda koha omanikku Siim Sellist jäi võitjast lahutama 14 sekundit.
Naiste arvestuses oli parim Heidi Raju, kes läbis distantsi ajaga 1:58:59, mis andis talle üldjärjestuses 34. koha. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 890 ja lühikesele 343 suusatajat.
20 kilomeetrisel rajal oli kiireim Tair Tooming, kes läbis distantsi ajaga 1:03:12. M15 klassi parim Rain Noormann lõpetas üldjärjestuses neljandal kohal ning tema ajaks fikseeriti 1:05:20. N15 klassi arvestuses võidutses Merili Sirvel. Neiu tulemus 01:11:57 andis talle lõpuprotokollis 17. koha.
Estoloppeti viimasel etapil Haanjas Timo Simonlatser startida ei plaani. “Tegin kaasa Tartu maratonil, kuid rohkem polegi sel aastal maratone sõitnud. Nüüd on vaja vaid taastuda, et maailmameistrivõistlustel Lahtis ka natuke kiirust näidata,” võtab suusasportlane taastumist tõsiselt.
Estoloppeti sarja kuues etapp toimub 9. märtsil kui sõidetakse 41. Haanja Maraton.
Eesti pikamaasuusatajate sarja Estoloppet ametliku veebilehe leiab www.estoloppet.ee.
Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele Jääkeldrist välja! Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.
Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen.
Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.
“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.
Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste
