Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõuab lugejateni 27. veebruaril.
Lisaks paljudele väga hea kvaliteediga fotode vaatamisele saab lugeda sellest, et raiskamine toob puuduse. Ligikaudu kolmandik planeeditoidust läheb raisku, osa üksnes laitmatu välimuse puudumise tõttu. „Külmapalavik“ on hea leid pealkirjaks, mille all kirjutatakse uluvatest tuultest ja miinuskraadidest, mis muudavad isegi sulava Arktika ebainimlikult karmiks tööpaigaks. Põhja-Iraagis on kurdid loonud jõukuse ja rahu oaasi. Kas ISIS hävitab selle? Küsitakse „Teistsugusest Iraagist“ kõneldes. Merepinna tõustes võitlevad Kiribati saare elanikud oma kultuuri säilitamise eest. Sellest artiklis „Tõusule vastu“.
National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist. Foto: Urmas Saard →
Eesti lipu kasutamise kord on reguleeritud Eesti lipu seadusega, millega sätestatakse miinimumnõuded. Seaduse norme täites võib igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud. Allpool väljavõtteid Riigikantselei kodulehelt.
Näiteks sätestab seadus, et iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvuspäeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.
Et lipp ei puutuks maapinda
Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Lipu heiskamine õnnestub paremini kahekesi. Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei keerduks ümber lipumasti. Lipp heisatakse rahulike tõmmetega, hoides samal ajal lipu alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Lipp tõmmatakse alati masti tippu välja. Pinguli mastinöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge.
Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Mastinööridest vabastatud lipp pannakse kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti.
Tugeva tormiga lippe ei heisata.
Lipu heiskamise ja langetamise kellaaeg
Eesti lipp heisatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, muude organite, avalik õiguslike ning juriidiliste isikute hoonetele lipupäevadel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
Jaaniööl Eesti lippu ei langetata.
Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid pimedal ajal tuleb see siis valgustada.
Lipupäevadel on kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised.
Kõik neliteist toidupanka valmistuvad sellekevadisteks ainsateks toidukogumispäevadeks, mis toimuvad 11. ja 12. märtsil. Üle Eesti ootab vabatahtlikke 42 kauplust. Registreerumiskeskkond, sh täpne poodide nimekiri ja vahetuste ajad on leitavad veebilehel.
Toidupank Pärnu Rimis aastal 2010. Foto: Urmas Saard
Toidukogumispäevade ajal toimetavad Toidupanga vabatahtlikud üldjuhul 3-tunnistes vahetustes, jagades infot ja kogudes kokku poekülastajate poolt annetatud toidukauba. “See on uskumatult särasilmne ja vahva seltskond, kes tegelikult vaid kolme tunni jooksul saadab ühiselt korda midagi suurt,” kirjeldab üldist toidukogumispäevade meeleolu Nele Hendrikson, Toidupanga kommunikatsioonijuht.
Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel ühtekokku rohkem kui 700 inimest, neist enam kui pooled Tallinnas. “Tänase disainipäeva puhul võiks ehk isegi öelda, et me disainime iseennast paremaks kodanikuks ja maailma paremaks paigaks,” arutleb Hendrikson. “Samuti juhivad meie regulaarsed toidukogumisaktsioonid tähelepanu sellele, et meie ühiskonnas on vaesus valus probleem, mis pigem näitab süvenemistrendi.”
Tänu toidukogumispäevade vältel kogutavale kaubale on paljudel puuduses elavatel peredel järgnevate nädalate jooksul lihtsam toime tulla. Iga toidupank jagab kogutud kauba iganädalaste toiduabipakkide koostises allpool toimetulekupiiri elavatele (eelistatult lastega) peredele.
Eesti juristid avasid uue õigusabilehe DigiLegal, mis võimaldab koostada levinumaid juriidilisi dokumente nagu üüri-, müügi-, töövõtulepingud internetis tasuta. Spetsiaalne IT-lahendus tagab, et koostatavad lepingud vastaksid kehtivale seadusele ja kohtupraktikale. Tulemuseks on juriidiliselt korrektne leping, mida on võimalik alla laadida, edasi saata või kohe ka välja printida.
“Olen korduvalt kogenud, et lepingute koostamise ja nende sisu selgitamisega seotud õigusabi on Eestis raskesti kättesaadav, kallis, ebaõiglane ega loo alati väärtust. DigiLegali idee sündis seega täiesti praktilisest vajadusest luua süsteem, mis oleks mõistetav ja kättesaadav kõigile,” rääkis DigiLegali üks loojatest SanderKaus, kes on lõpetanud nii Tartu Ülikooli õigusteaduste kui ka Oxfordi Ülikooli majanduse magistrantuuri. “Selle asemel, et maksta juristile kõrget tunnihinda, on DigiLegali abiga võimalik leping ise kiiresti koostada, digiallkirjastada, saata või välja printida. Minu hinnangul peaks õigusabi olema vahend, mis parandab ühiskonna toimimist ja lihtsustab igaühe elukorraldust. DigiLegal on kahtlemata üks samm lähemale selle visiooni täitmisel.”
Juba kümnendat aastat järjest tunnustati Eesti suurima raamatukaupluste keti Apollo auhinnagaalal eesti kirjanikke, kelle raamatud valiti lugejate poolt möödunud aasta parimateks.
Apollo Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard
“Igal aastal lisandub Apollo sortimenti ca 4000 uut eestikeelset raamatut, mille seas on väga palju häid teoseid, mis väärivad esiletõstmist. Apollo raamatueksperdid koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga tegid aasta alguses ära põhjaliku eeltöö ning valisid välja kuues kategoorias kokku 60 teost, mille seast lugejad selgitasid välja parimad,” rääkis Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank. Pank lisas, et hääletus parimate eesti autorite ja raamatute välja selgitamiseks toimus nagu varasematel aastatelgi apollo.ee kodulehel. Lisaks said kõik soovijad esmakordselt hääletada ka Apollo kauplustes kohapeal. Parimad autorid ja teosed selgusid enam kui 5000 lugeja hääle põhjal.
Pank rääkis, et hääletajatelt paluti ka tagasisidet, et teada saada, mida tarbijad möödunud aasta teostest arvavad. “Suur osa lugejatest hindas, et möödunud raamatuaasta oli huvitav, mitmekesine, täis üllatusi ning pakkus väga palju meeliülendavaid lugemiselamusi,” võttis ta lugejate arvamused kokku.
Käesoleval nädalal näeb mitmel pool Eesti kinodes superkomöödia „Klassikokkutulek“ esilinastust. Filmiloojad on paljude kinode esika-seanssidel filmi sisse juhatamas.
“Klassikokkutulek”
Nii ei peaks selleks nädalaks olema enam eriti palju inimesi, kes tootja Taska Film “Klassikokkutulekust” veel teadlikud ei oleks. Välja arvatud alla 14 aastased lapsed, kellele vaatamine keelatud.
Filmirollides osalevad Mait Malmsten, Genka, Ago Andreson, Mart Müürisepp, Grete Klein, Maarja Jakobson, Ülle Lichtfeldt, Märt Pius, Kadri Adamson, Kristiina-Hortensia Port, kellelt võib oodata ohtralt naljakaid kahekõnesid, pisarateni naerma ajavaid olukordi. Parimat näitlejameisterlikkust pakkuv “Klassikokkutulek” on komöödia, mida Eesti kinokülastaja juba tükk aega oodanud. Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Mart (Mait Malmsten), Toomas (Genka) ja Andres (Ago Anderson) on üsna tavalised tublid ja toredad mehepojad, kel elus kõik pealtnäha hästi, aga ometi eredaimad unistused jäänud kas saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma.
Elron teatel kehtib alates 15. veebruarist uus sõidupiletite hinnakiri. Uued hinnad on olnud juba alates 15. jaanuarist avaldatud Elroni kodulehel.
Elroni reisirong Papiniidus. Foto: Urmas Saard
“Rongipiletite hindade tõus on keskmiselt 5 protsenti. Lühemate sõitude puhul lisandub piletihinnale keskmiselt vaid 10 senti, seejuures jääb mitmetel juhtudel sõidu hind endiseks” selgitas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.
Kongo sõnul vajavad rongipiletite hinnad korrigeerimist, kuna Elron suurendab uuel aastal reisijatele pakutava teenuse mahtu umbes 6% võrra, kiireid ühendusi on lisatud Narva ja Tartu liinile, rongiliiklus tiheneb ka mujal. “Suurenev diiselkütuse aktsiis ja kasvavad raudtee kasutustasud moodustavad olulise osa Elroni kuludest.”
Uuendusena pakutakse veebimüügis vabalt valitava päevade arvuga perioodipileteid, mis annab püsiklientidele võimaluse oma sõite ökonoomsemalt planeerida. Perioodipiletit saab osta 1-90 päevaks. “Suur osa meie igapäevastest reisijatest ei kasuta veel aktiivselt Elroni pakutavaid soodustusi – Elroni sõidukaarti, mis annab 10% soodustuse, ja võimalust osta pilet internetist, millega saab säästa veel täiendavalt 10%,” lisas Kongo. “Julgustan kõiki neid võimalusi aktiivselt kasutama.”
Täna, 13. veebruaril toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu VII noorteorkestrite festival. Suurejooneline kontsert kulmineerub 2017. aasta laulupeo “Mina jään” sümfooniaorkestrite kava esmaesitusega.
Narva noorte sümfooniaorkester laulupeo rongkäigus. Foto: Urmas Saard
Ettekandele tulevad Rasmus Puuri “Tärkamine”, Tauno Aintsi süit telelavastusest “Buratino tegutseb jälle”, Jüri-Ruut Kanguri “Ühe rahva lugu”, Liina Kullerkupu süit filmist “Supilinna salaselts”, Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Riivo Jõgi seatud “Rännak. 6 teemat eesti sümfoonilisest muusikast”. Kahte ühendorkestrit juhatavad 2017. aasta laulupeo dirigendid Rasmus Puur, Riivo Jõgi, Jüri-Ruut Kangur, Martin Sildos ja Hando Põldmäe.
Kontserdil antakse üle ka Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia. Orkestrite poolt esitamisele tulev kava on väga mitmekesine hõlmates nii maailmaklassikat, muusikali-ja filmimuusikat, eesti rahvamuusika seaded aga ka Läti heliloojate loomingut. Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri ja orkestri koori ühises ettekandes kõlab Tonio Tamra “Quo vadis”.
Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna 2016.aastal võitis Margus Laidre oma kirjutise „Kelle sõna valitseb maailma?“, mis ilmus alalehes Postimees 31.detsembril 2015, eest.
Auhind anti üle Enn Soosaare Sihtasutuse poolt Harju Maakonnaraamatukogus Keilas. Auhinnale kandideerivad eelmise kalendriaasta silmapaistvaimad kirjutised esseistika valdkonnas. Auhind antakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee eest.
Eestis on palju inimesi, kes võiksid selle auhinna saada ning paljud neist töödest jõudsid ka žürii lauale. Nominentide hulgas olid veel Andres Maimik, Guido Viik, Mathura, Mihkel Mutt, Marju Lepajõe ja Mihkel Kunnus.
Auhind on traditsiooniline ning seda anti välja juba viiendat korda. Eelmised laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul ja Hent-Raul Kalmo.
Auhinna väljapanekut toetab LHV pank, see on osa panga Eesti strateegiast ja selle suurus on 3000 eurot. ESSA žüriisse kuuluvad Ülle Madise, Viivi Luik, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülo Tuulik ja Hannes Rumm.
1995. aastast on Margus Laidre Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia välisliige. Margus Laidre on uurinud Eesti ajalugu 17. sajandil ja avaldanud töid diplomaatia ajaloost. Pärast õppejõutööd Tartu Ülikoolis sai Margus Laidrest 1991. aastal välisministeeriumi töötaja ja suursaadik. Alates 7. maist 2014 suursaadik Soomes.
Talvine ökokogukondade kokkutulek “Kool kui kogukond, kogukond kui kool” toimub homme, 30. jaanuaril Tallinna Gaia Koolis. Sündmus otsib vastust teemale – milline peaks olema Eesti koolivõrk, et kool oleks meie lastele põnev, sõbralik ja hariv keskkond.
Uuringute järgi on õpilaste ja õpetajate koolirõõm Eestis Euroopa madalaimate hulgas. Haridus- ja Teadusministeeriumil on valmimas plaan vähendada erakoolide toetust, mis omakorda seab ohtu erakoolide püsimajäämise ning perede haridusvalikute vabaduse. Kuidas saavad kogukonnad kaasa rääkida haridusvõrgu mitmekesistamisel ning kuidas luua parim koolikeskkond meie lastele – seda arutataksegi Gaia Koolis, Weizenbergi 20b.
Talvisel kohtumisel saab kokku Eesti Ökokogukondade Ühenduse (EÖÜ) üldkogu, räägitakse ühenduse tehtud töödest, tulevikuplaanidest, koostööst ja eesmärkidest. Loenguga muutunud õpikäsitlusest esineb TLÜ Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter ning ülevaate alternatiivpedagoogikast ja Soome erakoolidest teeb mitmetes ülikoolides lektorina tegutsenud Maarika Pukk.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu seitsmendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2700 linnusõbra, kes vaatlesid kokku enam kui 70 000 lindu.
Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega.
Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv.
Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile. Esmased tulemused avaldatakse 1. veebruari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt.
Eesti Kirjandusmuuseumis aastakonverentsil 2015. aasta lõpul kuulutati välja ülemaailmne eluloovõistlus “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”. Kogumisvõistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin (pildil, foto: ERR).
Eesti kirjandusmuuseum kutsub oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal, kõigilt, kes Eestit südames kannavad. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni, vajadusel võib kasutada varjunime.
Elulugu võiks mahtuda kümnele kui kahekümnele leheküljele ning tähtaeg on 1. detsember 2016.
Lood võib saata märksõnaga “ELULOOD” aadressil: Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003 või e-postile: elulood@kirmus.ee
Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus “Eesti rahva elulood” kirjastuses Tänapäev. Parimatele pannakse välja auhinnad. Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.
3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 96. aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.
Kapten Viktor Arak on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium. Pildil kooli praegused vilistlased. Foto: Urmas Saard
Kaitseliidu malevad ja kaitseväe üksused asetavad sel puhul pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Tallinnas asetab Vabadussõja võidusamba jalamile Kaitseliidu poolt pärja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Hannes Hanso, Tallinna Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.
Pärnus toimub algusega 10.30 Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures mälestustseremoonia. Ausamba jalamile asetavad pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad.
Tänavu möödub 96 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise, öeldakse Kaitseliidu pressisõnumis. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Mullu juunis peetud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati rasvatihane 2016. aasta linnuks. Rasvatihane on Eestis üks tavalisemaid, tuntumaid ja levinumaid linde. Samuti on ta maailmas üks põhjalikumalt uuritud linnuliike. Meie arvukaima talvituja tegevusi näeb aastaringselt. Ta on paigalind.
Rasvatihased. Foto: Urmas Saard
Vikipeedia kirjeldusel kaalub rasvatihane 19 grammi ja keskmiseks pikkuseks mõõdetud 15 cm. Paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, aga kõigil neil on must lagipea ja kurgualune, mille alt läbi kõhualuse kuni sabani kulgeb must vööt. Isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega. Rasvatihane eelistab pesitseda lehtmetsades. Ta pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes, meelsasti ka üles pandud pesakastides. Emaslind ehitab õõnsusesse pesa samblast, kuivadest kõrtest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, jõhve, taimevilla, sulgi. Kurna 3–13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja hajusate roostekarva täppidega kirjatud. Rasvatihane pesitseb meil üks kuni kaks korda aastas.
Surmavalt mõjub rasvatihasele 40 kraadine külm ja paks lumi.
29. detsembril Lennusadamas toimunud galal anti kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud traditisioonilise teema-aasta teatepulk sümboolselt üle muusika-aastalt merekultuuriaastale.
Pärlselja rand. Foto: Urmas Saard
Merekultuuriaasta, mille tunnuslause on „Näoga mere poole“, on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele ning mere ääres ja merega koos elamise kunstile. Teema-aasta eesmärk on väärtustada Eesti mereajalugu ja osutada tähelepanu merega seotud traditsioonidele.
Merekultuuriaasta eestvedaja, Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul kaasatakse teema-aasta läbiviimisel erinevaid merendusvaldkonnaga seotud osapooli.
Merekultuuriaasta programmi kontseptsioon tugineb neljale temaatilisele lainele. Jaanuaris ja veebruaris tuuakse esile pärandi- ja kultuuriteemad. Kevadel, märtsist maini, on fookuses mereohutus ja -haridus. Juunist augustini kutsub merekultuuriaasta programmi suvine laine kõiki mere äärde ja merele aktiivselt puhkama ja vaba aega sisustama. Septembrist kuni novembrini on päevakorral tuumakad arutelud Eesti kui mereriigi tuleviku üle. Merekultuuriaasta programmiga on võimalik lähemalt tutvuda SIIN.
Merekultuuriaasta programmi avalik tutvustamine Eesti Meremuuseumi poolt toimub 7. jaanuaril kell 14 Lennusadamas, kuhu on oodatud kõik meresõbrad.
2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. Foto: Kultuuriministeerium
28. detsembril toimunud tseremoonial Kumu kunstimuuseumis andis kultuuriminister Indrek Saar üle 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised kunstiüliõpilastele mõeldud stipendiumid Eesti Kunstiakadeemia üliõplasele Alissa Nirgile ja Genti Kuningliku Kunstiakadeemia magistrant Ingel Vaiklale.
Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumit makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana andis stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja muuseumi kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.
Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.
Ühisnäitusel “TEE” osales kuuskümmend kolm kunstnikku üle Eesti. Näitus torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, keraamika, graafika, joonistuse kui ka maali sõpradele.
Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid. Foto: Urmas Saard
Näituse korraldaja Jana Huul on seni toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri” koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga.
Käesolev projekt sündis elust enesest – teetassi taga, mõtiskledes pideva kiirustamise, elutee ja enese otsimise peale. Näituse nimi leiab erinevate kunstnike käsitluses väga mitmetahulise tõlgenduse.
Näitusel “Tee” osalevad: Ado Lill, Ahti Seppet, Aigi Orav, Aivar Rumvolt, Albert Gulk, Aleks Kase, Alide Zvorovski, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anneli Säre, Anu Juurak, Ave Avalo, Edgar Tedresaar, Elo Liiv, Elo-Mai Mikelsaar, Epp Margna, Evi Gailit, Fideelia- Signe Roots, Gea Sibola Hansen, Heli Tuksam, Helle Lõhmus, Henrik Martin, Jaan Luik, Kane Tiidelepp, Kadri Kangilaski, Kalli Kalde, Katrina Kolk, Kelli Valk, Kristina Tamm, Kristiina Jakimenko, Kritsino Rav, Lauri Tamm, Lii Pähkel, Liive Koppel, Lilli-Krõõt Repnau, Maie Helm, Maie Värton, Malle Raet, Maret Suurmets Kuura, Marju Must, Meelis Krigul, Merike Sule-Trubert, Mirjam Mölder-Mikfelt, Navitrolla, Niina Freiberg, Per Willem Petersen, Piret Meos, Reti Saks, Rita Rahu, Ruti Jõgi-Rumvolt, Saara-Nette Tõugjas, Sirje Petersen, Taavi Oolberg, Tanel Tolsting, Tiina Kaljuste, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Toomas Kuusing, Viive Noor, Vilve Unt, Ülle Ottokar, Yyhely Hälvin.
Näitusel pakutakse teed ja huvilistel on võimalik vastata Maanteeameti poolt koostatud viktoriini küsimustele, õigesti vastanud saavad meene. Näituse piletiga saab Ränduri pubis arve 10% soodsamalt.
Paul Kerese 100. sünniaastapäevale pühendatud 2-eurone münt lastakse ringlusse 7. jaanuaril.
Eesti Panga muuseumipoest ja e-poest saab münte 8. jaanuaril alates kella 12st.
2-eurone münt on tavaline maksevahend ja seda võib sularahatehingutes vahetusrahana tagasi saada.
Mälestusmünti on võimalik soetada ka kõrgemas, BU-kvaliteedis meenetootena.
7. jaanuaril esitleb Eesti Pank Eesti esimest erikujundusega 2-eurost käibemünti, mis on pühendatud Eesti male suurkuju Paul Kerese 100. sünniaastapäevale. Samal päeval hakkab Eesti Pank väljastama münte pankadele. Nii muuseumipoes kui ka e-poes saab münte soetada 8. jaanuarist. Münt kehtib maksevahendina kogu euroalal.
7. jaanuaril möödub Paul Kerese sünnist 100 aastat. Eesti maailmakuulsale maletajale pühendatud mündi kujunduskonkursi võitis Riho Luuse kavand, mille järgi vermitakse erikujundusega 2-euroseid tiraažiga 500 000. Sellest meenetootena ja kõrgema kvaliteediga münte on 5000. Mündid on vermitud Leedu Rahapajas.
Lisainfot mälestusmüntide kohta saab Euroopa Keskpanga veebilehelt. Ingrid Mitt
Joel Juht pälvis Tartu tunnustuse eduka noorsootöö eest.
Joel Juht on tuntud kui tänavatantsu arendaja Eestis, JJ-Street tantsukooli looja ning hinnatud noorsootöötaja, kes oma kogemustele toetudes on aidanud paljudel noortel leida tee positiivsesse ellu.
Joel on alati heatujuline, lõbus ja positiivne, tema tegudes on kirge ja kuigi ta on ise õpetaja, jätkab ta pidevalt uute asjade juurdeõppimist. Pühade ajal leidis Joel veidi aega, et rääkida sellest, mis aitab tal olla positiivne ja edasiliikuv.
Olete töökas ja motiveeritud isiksus, kuidas leiate endas igapäevaselt motivatsiooni, et kõigi ettevõetud asjadega kirega tegeleda?
Proovin lihtsalt alati teha nii kaua, kui veel jaksan. Tore on tegutseda, siis on alati millest rääkida ja saab juurde uusi kogemusi. Õppimine on siinkohal minu jaoks väga oluline, sest iga uue asja algatamine annab võimaluse kogeda midagi uut.
Millist nõu annaksite inimestele enese paremaks motiveerimiseks?
Inimesed on erinevad ja igal inimesel on tõenäoliselt oma isiklikud tegemised ning asjad, mis teda motiveerivad, kuid arvan, et õiged väärtused südames ning positiivse ellusuhtumisega inimesed meie ümber hoiavad alati ka meid ennast motiveerituna.
Kuidas leiate endas jõudu olla positiivne ja elurõõmus?
Mõtlen tihti nende tublide ja edukate inimeste peale, kes on ühiskonnas heaks eeskujuks. Just sellised inimesed panevad silmad särama ja veel rohkem vaeva nägema enda isikliku arenguga. Kui ümbritseme ennast inimestega, kes on meile eeskujuks ja teeme ise kõik, et olla teistele eeskujuks, oleme juba teinud suure sammu rõõmsama ja positiivsema elu suunas.
Kuidas arendada endas positiivset ellusuhtumist?
Soovitan pidevalt tuletada endale meelde häid ning sügavaid põhiväärtusi, sest kui väärtused sinu sees on paigas, on nendele alati hea toetuda. Positiivsus algabki õigetest põhiväärtustest.
Lapsepõlvest mäletan jutustust pikalt vaikinud kirikukelladest, mis pidid hakkama uuesti helisema alles siis, kui keegi toob kuuse alla kõige suurema kingituse. Mitte keegi ei teadnud, kui suur peaks olema kõige suurem kingitus, sest sellest legend ei rääkinud.
Toodi seda ja teist, aga kellad vaikisid jätkuvas tardumuses. Siis hiilis arglikult, soovides märkamatuks jääda, keegi pisike poiss kuuse juurde. Ta poetas sinna tühise väärtusega, kuid ainsa, raha. Kae imet, äkki jahmatas kellade kõmin inimesi.
Härdaks tegev vagajutt on mälus sõnalise täpsuse poolest ähmastunud, aga selle mõtte salapärane võlu ergastub valgustatud jõulupuude säras ikka uuesti. Neil puhkudel kõnetab kogemus vaimu.
Asjade rohkus ei pruugi äratada hinges vaikinud helisid. Kummaline vastuolu veenab tõdemust, et piskus peituv rohkus võib olla suuremgi küllus, mis võngutab hinge helinaid ja külvab rõõmu kogu ilmamaale.
Hetkede toel
Härdaid hetki hoolsalt kokku loen,
et üksteise järel ritta laduda.
Tipitud mälestuste siiral toel
veendun, et lahkus ei saa kaduda.
Kauneist hetkist loon puule karra,
eeskujuna teistelegi siiralt see särab.
Kui ka see tuhmub, ära siiski karda,
pimedus vaid uut valgust ootav värav.
21. detsembrist kuni 31. detsembrini on kõigil headel inimestel võimalus sooduspakkumiste portaali niihea.ee vahendusel soetada heategevuslikke vautšereid, et anda oma panus raskelt haigetele lastele hobuteraapia võimaldamiseks või haruldasegeeniveaga tüdrukule hambaimplantaatide paigaldamiseks.
17-aastasel Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille tagajärjel puuduvad tal paljude jäävhammaste alged. Kuna tüdrukul on puudu lausa 12 hambaalget, on tegu funktsionaalse probleemiga, mis põhjustab valu ning ülekoormust alalõua liigestele. Lahenduseks on implantaatide paigaldamine, mis aga on väga kallis – kogu ravi läheks maksma ligi 13 000 eurot. Estellele on otsustanud appi tulla ning annetusi koguda SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kellele omakorda on jõuluajal toeks niihea.ee.
Lisaks Estellele saab niihea.ee keskonnas toetada kuni 31. detsembrini ka raskelt haigeid lapsi, kes vajavad oma haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks hobu- või ratsutamisteraapiat. Täpsemalt on vautšeri soetamisega võimalik abistada kolme SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poolt toetatavat tüdrukut: Meritit, Eliisat ja Hanna-Liinat. Loe edasi: Niihea.ee aitab jõuluajal koguda raha
11. ja 12. detsembril toimus toidupankade selle aasta kolmas ja viimane toidukogumisaktsioon.
Kokku annetati poekülastajate poolt Eesti 14-le toidupangale kokku 44 624 kilo toidukaupa, mida kasutatakse nii jõulukuiste toiduabipakkide komplekteerimisel kui uue aasta alguses toimetulekuraskustes peredele jagatava regulaarse toiduabi koostises.
Kokku osales umbes 750 vabatahtlikku 19-s erinevas linnas asuvas 39-s poes. “Võrreldes oktoobrikuise toidukogumisaktsiooniga osales vaid üks kauplus rohkem, kuid kogutud kauba kogus sai jõulukuul 50% suurem,” rõõmustas Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson ja lisas, et oktoobris annetati kokku 29 730 kilo (vt siit). See on toidupankade jaoks ülimalt rõõmustav, sest muul ajal on eriti just väiksematel toidupankadel pidev mure, et mida panna toiduabipakkidesse. Abi vajajaid on rohkelt, ennekõike just maapiirkondades. “Paljudes väiksemates kohtades ongi jooksvalt võtta vaid leiba-saia ja ehk veidi puuvilja, kuid samas me teame, et kauplustel läheb palju enam head söögikraami prügisse – kui me selle omale saaksime, oleksid ka abi vajavad pered aastaringselt paremini toetatud,” oli Hendrikson lootusrikas.
Tänu kõigile, kes ei pidanud paljuks toidukogumispäevadele vabatahtlikuna appi tulla või siis toidupanga kogumiskärudesse kaupa annetada. Suur tänu samuti osalenud kauplustele ning meie partnerorganisatsioonidele (koolid, MTÜd) ja erinevatele ettevõtetele, kust tuldi kohe meeskonnana!
Jääkaru Jääaja Keskuse näidiste seas. Foto: Urmas Saard
Kui reastada Eestimaa tuntuimad inimesed, siis võib olla kindel, et Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal edastab suurema osa poliitikutest — nüüdseks 40 aastat seda ametit pidanud mees on oma muheda olemise ja põnevate loomalugudega tuntud-teatud igas Eesti peres. Kuivõrd praegu on teravalt päevakorral jääkarude uue kodu küsimus, siis räägib loomaaia direktor oma muljetest, mis on talle jäänud pikajalisest jääkarude kõrval töötamisest.
Millised sündmused ja millised jääkarud on Teile kõige eredamalt meelde jäänud?
Kui ma 1. novembril 1968 loomaaias asedirektorina tööle hakkasin, oli meil üsna noor paar jääkarusid Kubi ja Kara, kes jõudsid 1983.aastal ka Veskimetsa maile uuele territooriumile ja kelle sigimine lõppes mõned korrad nurisünnitusega.
Minu asetäitja Vladimir Fainšteini juhitud ekspeditsioon püüdis Franz Josephi maalt kaks isast jääkaru poega Franzu ja Joosepi. Viimane suri 1990. aastal pahaloomulise kasvaja tõttu ning Venemaalt toodi paariaastane emakaru Vaida. Neist sai hiljem Franzuga koos edukalt sigiv paar, kuni Franzu õnnetu hukkumiseni 2007.aasta 8. septembril.
Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi uudisteportaal Külauudised tänab kõiki lugejaid ja koostööpartnereid, kes saabuvate pühade puhul meid tervitavad ja soovib ka omalt poolt häid pühi!