Rubriik: Eesti

Eesti metsa eest ja heaks

Tekkinud on aktiivne kodanikualgatus Eesti metsade kaitseks.

Põhjuseks on 15. veebruaril Riigikogus vastu võetud metsade arengukava kuni aastani 2020. Kehtima hakanud arengukavas ei ole arvestatud eelnevat Riigikontrolli poolt tehtud kriitikat ja parandusettepanekuid. Riigikontrolli auditi väitel ei vasta selline arengukava oma eesmärkidele ja pole reaalsuses jätkusuutlik.

Algatatud on allkirjade kogumine. Petitsioon on kõigile kättesaadav kodulehel
http://metsad.vikerkaaresild.org/

Petitsiooniga on nädala jooksul liitunud juba tuhatkond inimest ja tuntuima organisatsioonina näiteks Eestimaa Looduse Fond. Eesmärgiks on arengukava tagasivõtmine ja muudatuste sisseviimine koostöös Riigikontrolli ja pädevate keskkonnaorganisatsioonidega.

Liikumisega on kutsutud liituma kõik, kellele Eesti metsade saatus korda läheb. Igaüks võib panustada sellega, milles ta end kõige kindlamini tunneb. Igast ühest oleneb palju. Liitu kodulehe kaudu listiga ja oledki meie hulgas. On aeg enda südame häält järgida ja ühineda Eesti metsa eest ja metsa heaks igas maakonnas, linnas, külas.

Kristel Põldma

Uuskasutuskeskus kogub asju lasterikastele peredele

Uuskasutuskeskus kutsub inimesi üles märtsi lõpuni annetama oma seisma jäänud esemeid Eesti lasterikastele peredele. Esimese kahe nädalaga on kampaaniaga kogutud esemeid kümnete perede abistamiseks.

„Lasterikkad pered ootavad mänguasju, raamatuid, riided ja kõik muid esemeid, mida ühes lastega peres vaja läheb, kuid eriti oodatud on sporditarbed. Märtsi kahe esimese nädalaga oleme kogunud esemeid kümnete perede abistamiseks üle Eesti. Täname heategijad ning kutsume kõiki, kellel on kodus üleliigseid asju neid kuni märtsi lõpuni SmartPOSTi abil annetama lasterikastele peredele, “ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.

Kampaanias osalemiseks tuleb viia ühte pakki, näiteks kilekotti, pakitud esemed SmartPOST-i pakiautomaati, kust need jõuavad Uuskasutuskeskusesse. Uuskasutuskeskuses kaubad sorteeritakse ning seejärel annetatakse koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga abi vajavatele lasterikastele peredele üle Eesti. Loe edasi: Uuskasutuskeskus kogub asju lasterikastele peredele

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Täna proovitakse Eestis esmakordselt kaasava vallaeelarve koostamist

Täna proovib vabaühenduste liidu EMSL kevadkoolis sadakond Eesti linnade-valdade ja vabaühenduste esindajat, kuidas koostada omavalitsuse eelarvet, andes sellest ühe osa üle otsustamise kohalike elanike kätesse. Kevadkool peetakse Harjumaal, Laitse Graniitvillas kella 11-17.30.

Kaasava eelarve koostamine innustab linna või valla elanikke välja tooma, arutama ja tähtsuse järjekorda seadma kohalikke vajadusi ning annab neile õiguse vahetult otsustada maksudest laekuva raha kasutamise üle. 1980. aastate lõpus Brasiilias alguse saanud lähenemine on tänaseks kasutusel ka USA-s, Kanadas, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal, kokku rohkem kui 1200 omavalitsuses.

Maailmapank toob kaasavate eelarvete positiivse tulemusena välja suuremad investeeringud vaesematesse piirkondadesse ning tervishoidu ja haridusse. Samuti on märgitud selle tulemusel kodanikuaktiivsuse kasvu ka teistes küsimustes, tugevamat kogukonnatunnet ning kodanike ja avaliku võimu lähenemist.

EMSLi kevadkoolis tutvustab teiste riikide kogemusi kaasava eelarve rakendamisel Suurbritannia võrgustiku Big Society alaprojekti Your Loval Budget juht Oliver Henman. Seejärel proovitakse kaasava eelarve koostamine Eesti tingimustes läbi ühe hüpoteetilise 1500 elanikuga valla näitel. Simulatsioonis harjutatakse, kuidas esitleda eelarveprojekti rahvale arusaadavalt, korraldada arutelusid erinevate toetusvajaduste üle, jõuda otsusele ning anda osalejatele tagasisidet.

Peame meeles Suure Lennu kaart

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama  29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.

Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

 Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.

Rõivakogumine “Kapid korda!” tuleb taas

Mullu edukalt toimunud „Kapid korda!“ rõivakogumine toimub ka sel aastal. Humana pakub võimalust oma seismajäänud rõivad annetada heategevuseks ja samas rõivaste taaskasutusse suunamisega vähendada vajadust uute loodusresursside järele. Näiteks ühe uue T-särgi tootmiseks kuluva ressursiga saab taaskasutusse suunata 32 juba kasutuses olnud T-särki. Vastu võetakse ka jalatseid, mänguasju ja kodutekstiile, kõike seda, mida saab taaskasutada kas lähedal või kaugel.

Rõivakogumiskampaania “Kapid korda!” kestab 14. aprillini. Riideannetusi võtavad vastu kõik Humana Tallinna, Tartu ja Pärnu poed. Lahketele annetajatele kingituseks Humana kliendikaart.

2010. aasta kampaania ajal koguti Humana kauplustes kokku 25,4 tonni riideannetusi, mis on 9 tonni rohkem kui 2009. aasta samal perioodil.

2010. aastal toetasHumana rõivaannetustega 30 hooldekodu ja –keskust, lastekaitseühingut ja seltsi, mis saadud riideannetusi kohapeal kasutasid või abivajajatele jagasid. Kokku annetati 576 885 eset ehk üle 200 tonni rõivaid, jalatseid ja mänguasju.

Tallinna Lastehaiglale koguti aasta jooksul 10 566 krooni (675,3 eurot). Alates 2004. aastast on Humana kliendid lastehaiglale annetanud üle 90 000 krooni.

Märjamaa õpilased korraldavad toetuskontserdi ja laada Haapsalu laste toetuseks

 Homme, veerandi viimasel päeval toimub Raplamaal Märjamaa gümnaasiumis õpilaslaat, kus tulevad müügile nii küpsetised, ehted ja muu laste enda valmistatu. Müügileti kohamaksumus on 2 eurot, mis annetatakse Haapsalu väikelastekodule, gümnaasiumi õpilasesinduskogu kutsub üles annetama heategevuseks kogu laada tulu.

Samal õhtul kell 19 toimub koolisaalis heategevuskontsert, kus esinevad nii õpilased, õpetajad kui kohalik menuansambel Sixpäkk. Ka selle kontserdi kulud kantakse Haapsalu väikelastekodu tuleõnnetuse ohvrite toetuseks ja loodava Märjamaa Gümnaasiumi heategevusfondi loomiseks.

Laada ja kontserdi korraldab Märjamaa gümnaasiumi õpilasesindus.

Eestis kohtuvad parimad jutuvestjad üle maailma

Kultuuripealinn Tallinn 2011 võõrustab paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.

Märtsist novembrini on oodata jutuvestjaid pajatama lugusid jutuõhtutel. Iga esineja viibläbi ka ühe töötoa, kus huvilistel on võimalik lugude jutustamisega seotud teemadel küsida, arutleda ja lugude rääkimise saladustele lähemale saada.

Avaüritus toimub 20. märtsil ning toob külaliseks indiaani jutuvestja Dovie Thomasoni. Jutuõhtu toimub Tallinnas Hobuveskis, Lai tn 47, algusega kell 18. Jutuvestmist veab Piret Päär. Tõlge Veronika Kivisilla.

Järgmisel päeval, 21.märtsil, kell 15 -17  Dovie Thomasoni töötuba Tallinna Keskraamatukogus.

Dovie Thomason on rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik. Tal on oskus oma lugudega viia kuulajad kaasa „paika, kus aeg ei kehti”, neisse sündmustesse, mida ta koges lapsena, kui kuulas vanu indiaani lugusid. Pajatajateks tema Kiova apatši ja Lakota indiaanlastest sugulased, eriti Vanaema Dovie ja ta isa. Neilt sai ta esmakordselt kuulda loodusrahva lugusid. Need olid lood, mis õpetasid teda tegema õigeid valikuid.

Juba 30 aastat on Dovie Thomason põiminud kokku lõimesid vanadest lapsena kuuldud pärimuslikest ja oma elus juhtunud lugudest. Nõnda valmib kaunis ja kirglik põlisrahvast jutustav vaip. Tema lood aitavad säilitada väärtusi läbi mitme põlvkonna ja õpetavad õiget käitumist ja valikuid. Oluline on, et õpitakse lugudest, mis loovad isikliku väärtushinnangute süsteemi.

Seejärel läheb jutuvestmissari rändama 23. märtsil Võrru ja 25. märtsil Pärnusse.

Muinsuskaitsjad kutsuvad korrastama muistiseid

Talgud on olnud loomulik osa meie esivanemate elulaadist. Foto: Teeme Ära
Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud kutsub osalema 7. mail Teeme Ära talgupäeval, et üheskoos korda teha muinsuskaitse objekte. Ka sel, 2011 aastal, kutsutakse Teeme Ära talgupäeval kodukandi parke riisuma, metsa istutama, prügiseid kohti koristama, mõttetalguid pidama ja mälestisi korrastama.

Koos Teeme Ära seltskonnaga – Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL – talguid tehes saame enam meediakajastust, tähelepanu ja loomulikult abikäsi mälestiste korrastamisel.

Mida peaks läbi mõtlema enne talgute registreerimist? Mõtle läbi kui palju talgulisi ja milliseid tegevusi nad talgukorras teha aitavad. Sinu kui omaniku-talgujuhi ülesandeks jääb töö organiseerimine, talgujärgsete tegevuste korraldamine ning võimalusel talgulistele tänutäheks kehakinnituse pakkumine. Kui talgute algatajaks ei ole mälestise vm objekti omanik, on tähtis omanikuga ühendust võtta. Abi prahi äraveoks või toitlustamiseks küsi julgesti kohalikust omavalitsuselt või ettevõtjatelt. Head üritust toetatakse kindlasti hea meelega ka konkreetse abi näol.

Selleks, et välja selgitada, milliseid töid mälestisel talgukorras teha saab ja kindlasti tegema peab, tuleb ühendust võtta oma piirkonna muinsuskaitseinspektoriga. Talgute registreerimine algas 15. märtsil,  talguliste registreerimine 11. aprillil.

16. mail 2009 toimunud talgutel korrastas üle 4000 inimese rohkem kui 200 mälestist. 1. mail 2010 Teeme Ära talgupäeval korrastas 4072 talgulist 162 mälestist.

Vaata lisa www.umarlaud.eu

Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 60 maaettevõtjale 13,3 miljonit eurot toetusi, mille abil soovitakse maapiirkondades teha 27,7 mln euro ulatuses investeeringuid mitmesugustes valdkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava meetme „Maaelu mitmekesistamine“ investeeringutoetus on mõeldud keskustest kaugemale jäävates piirkondades ettevõtluse elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks kõige laiemas mõttes. Toetuse abil tehtavate investeeringute abil laieneb tootmine ja tekivad töökohad, maarahvale pakutakse kohapeal vajalikke teenuseid, põllumajandussektorile võimalusi toodangu töötlemiseks, paiku puhkuseks ja huvitegevusteks, jne. Loe edasi: Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Talgupäev Saaremaal Valjala vallas Jööri külamuuseumis. Foto: Teeme Ära
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Eile toimus Rotermanni soolalaos Teeme Ära talgupäeva avalöök, kus kuulutati avatuks talgute registreerimine ja tutvustati talguettevalmistusi. Ühtlasi sai alguse Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. „Tuginedes eelmise aasta heale kogemusele toimub talgupäev ka tänavu nö vabal teemal, korraldada võib nii töö- kui mõttetalguid,“ selgitas Tüür. Ta lisas, et tänavuse talgupäeva korralduses on siiski mitmeid uuendusi, et aidata kaasa kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse hoogustamisele.

Tüür rõhutas, et Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. „Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus igal aastal kokku tullakse ja oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära tehakse,“ sõnas Tüür. „Talgupäeva tänavuses kommunikatsioonis puudutame süga-vamaid väärtusi ja rõhutame, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toovad nii talgupäeva tunnuslause kui reklaamid välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud.“ Loe edasi: Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Oma Lugude kirjatalgud 2011

Aegade jooksul on Eestist ikka välismaale õnne otsima mindud ning sealt ka tagasi tuldud. Eri aegadel on Eestist lahkumise põhjused olnud erinevad. On mindud sõjapakku või peitu okupatsiooni eest, otsima paremaid eneseteostuse võimalusi, saama haridust ja kogemusi, paremat elujärge taotlema või lihtsalt seiklema, maailma avastama ning ennast leidma. Aga kunagi varem pole Eesti uksed olnud nii valla kui täna.

Miks siis täna Eestist minnakse? Ja miks siia (tagasi) tullakse? Mida peaks tegema, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks? Et inimesed tahaksid Eestis elada, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja eneseteostuseks, laste kasvatamiseks ja vananemiseks. Et ei juhtuks nii, et inimesed tunnevad end kodus võõrana ja võõrsil kodus.

Loe lähemalt kirjatalgutest SIIT

 

MOBI alustab taas Tartumaal

Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine ehk MOBI tiirleb maakondade kaugemates kohtades ning paikades, kus tööpuudus on kõige suurem. MOBI ettevalmistusi tehti koostöös kohalike omavalitsustega – teavad nemad ju kõige paremini, millised küsimused ja probleemid just nende vallas-linnas aktuaalsed on ja mida tahetakse kõige rohkem arutada. Võimalusel tulevad rahvaga kohtuma ka tööandjate esindajad. Jutuks tuleb põhiliselt kohaliku tööturu olukord, tööotsingualased küsimused, kohalikud võimalused ettevõtluseks, tööturuteenused ja -toetused. Soovijad saavad ka individuaalset karjäärinõustamist. Vestlusringis saab arutada südamelähedasi küsimusi, kuulata, mida teised arvavad, kuidas neil on läinud töövestlustel ja kuidas on keerulises majanduslikus olukorras hakkama saadud. Koos nõu pidades võivad tulla sellisedki mõtted, mille peale üksi ei tulekski. Lähemat teavet MOBI töötubade toimumise kohta saab vallavalitsusest või töötukassa maakondlikust osakonnast.

Tartumaal toimub MOBI kaks korda aastas, kevadel ja suvel. Kevadine avalöök antakse homme, 16. märtsil Alatskivi vallas Kokora külakeskuses.

Tartumaa MOBI toimumiskohad ning -ajad:

16.03.2011 kell 10:00, Kokora külakeskus, Alatskivi vald
23.03.2011 kell 13:00, Puhja seltsimaja, Puhja vald
28.03.2011 kell 11:00, Kolkja Rahvamaja, Peipsääre vald
07.04.2011 kell 10:00, Roiu päevakeskus, Haaslava vald
13.04.2011 kell 16:00, Melliste Algkool-Lasteaia ruumides, Mäksa

Lähemalt MOBI kohta loe MOBI blogist

Tuhala poegade ja tütarde kiri presidendile

Austatud Eesti Vabariigi President!

Saatsite peaminister Andrus Ansipile aprillis 2010 kirja palvega end Nabala-Tuhala rindel toimuvaga kursis hoida. Kinnitasite seal oma veendumust, et keskkonnale võimalike suurte mõjudega projektide puhul, mis mõjutavad elukeskkonda väga mitmekülgselt, peab eelnema põhjalik analüüs ja arutelu. Lisasite ka, et “oma kodukoha asjade otsustamisesse tuleb alati kaasata piirkonna elanikud, see on kodanikuühiskonna eelduseks.

Rahva raha eest, meie kõigi poolt kinnimakstuna, toimusid möödunud Riigikogu valimiste eel erinevais paigus kulukad arutelud, et välja selgitada, mis Eesti jaoks on kõige parem. Loodame, et see polnud asjata, kui mõtlesime koos erinevate parteide saadikutega ajakirjanduse vahendusel, debattidel, valimisprogrammide ja valimislubaduste kaudu kaasa paljudel meie riigi jaoks olulistel teemadel. Soovime kodanikena neis aruteludes osaleda ka valimistevahelisel ajal. Eesti rahvas on valimistel ära andnud oma hääle, kuid mitte oma mõtlemisvõimet. Peaminister Andrus Ansip lubas vähem kui aasta tagasi oma kirjas kohalikele vallajuhtidele ja ajakirjanduse vahendusel avalikkusele (EPL 20.mai 2010), et niikaua, kui tema on peaminister, Nabala karstiala ei kahjustata. Reformierakonna valimisplatvormis on kirjas: „Tagame Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu säilimise.“ Me uskusime seda lubadust ja andsime peaministri erakonnale valimistel suure hulga toetushääli. Loe edasi: Tuhala poegade ja tütarde kiri presidendile

Kevad on käes!

Eestimaa lõunapiiri on ületanud järgmised linnuliigid: kuldnokk, künnivares, põldlõoke, kiivitaja, kormoran, viupart, puna-harksaba, sarviklõoke, punarind, piilpart, rääkspart, naerukajakas, hõbekajakas, hiireviu, õõnetuvi, kaelustuvi, hallhani, nõmmelõoke, hallhaigur, sookurg, linavästrik, metsvint.

Õitsevad esimesed lumikellukesed ja jookseb vahtramahl. Päike tõuseb hommikul kell 6.39 ja loojub 18.23. Kevad algab 21. märtsil kell 1.20.

Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Eesti Külaliikumise Kodukant moto „Kogu Eesti peab elama!“ saab aastal 2011 kinnitust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud projektiga Üheskoos on kindlam ning Eesti Külade IX Maapäevaga. Projekti avalöök toimus Kodukandi maakonnaühenduste kokkusaamisel 4.-5. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses.

Aastal 2012 saab liikumine Kodukant 15. aastaseks ning see projekt on ettevalmistus juubeliaastale. Räägiti Kodukandi ühtsest kuvandist, kodulehtede arendamisest, aga ka dokumentide säilitamisest ja ajaloo jaoks talletamisest. Elav arutelu toimus infotunnis, kus valdkondade juhid tutvustasid käesoleva aasta tegevusi ning rahastatud projekte.

Palju põnevat on ees noorte valdkonnas, koolituskeskus alustab uue tegevusega – õpiringidega. Sel aastal valitakse Aasta Küla, toimub Maapäev, seekord Läänemaal Roostal. Loe edasi: Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Emakeelepäeval tunnustati rahvapärimuse kogujaid

Riigipea Toomas Hendrik Ilves andis tänase emakeelepäeva puhul Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad. Tänavused laureaadid on Maire Sala, Anni Oraveer ja Ellen Randoja.

Pärimuse kogujate vabatahtlik töö, pühendumus ja kutsumus lisab meie ühise kultuuripärandi kangasse aina uusi triipe ja värve, tehes Eestit rikkamaks ja suuremaks, ütles president Ilves pressiesindaja vahendusel.

Maire Sala Karksi-Nuiast on põhjalikult talletanud meie uuema aja matmiskombestikku ja kalmistukultuuri.

Haapsalus elav Anni Oraveer on kogunud 712 lehekülge kirjapanekuid ja 20 tundi helisalvestusi Eesti pimedate kogukonna pärimusega ning sinna juurde veel seto murdejutte.

Ellen Randoja Palamuselt on saatnud arhiivile Põhja-Tartumaa rahvalaule ja jutte ning Teise maailmasõja aegset ja järgset, samuti nn kolhoosi pärimust, värvikaid pajatusi kohalikelt inimestelt ja pilalugusid.

Eraldi tänas riigipea Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Pille Kipparit, kes on rahvaluule arhiivile üle andnud 5200 lehekülge ligi kolmekümne aasta (1973-2004) vältel kogutud tudengifolkloori, kus üliõpilaste eluterve meel ja lõikav huumor kirjeldavad vahedalt ja täpselt erinevaid aegu ning mõttelaade.

Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad antakse Eesti Rahvaluule Arhiivi ettepanekul. 400- kuni 600-euroste auhindade väljaandmist toetab SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu.

Tulekul Udmurdi tantsude õhtu

Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102

Loodusõhtul räägitakse Paapua põlisrahvast

Täna, 14. märtsil kell 18 räägib loodusemees Hendrik Relve Tallinnas rahvusraamatukogus oma rännust paapua põlisrahvaste juurde.  

Maailmas elab vähe rahvaid, kel  töövahendiks kivikirves ning küttimiseks vibud  ja nooled. Retkele Paapua metsadesse viib meid Hendrik Relve. Helipilte maalib Aleksei Saks (jahisarv, trompet, elektroonika) ansamblist UMA.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 EUR, täiskasvanutele 2 EUR

Muinaskivide kaitse seadusest

Teisipäeval, 15. märtsil algusega kl 14 toimub Tallinnas Muinsuskaitseameti saalis Pikk t 2 teisel korrusel ettekandekoosolek pärandmaastikest ning muinaskividest. 

Ettekannetes räägivad Andres Rüdja geodeetilistest märkidest ja võrkudest, Katrin Treuman lohukividest loodus- ja kultuurmaastikul, Enn Pirrus üksteise kukil asuvatest suurtest kividest, Maie Remmel lohukividest ja Eesti kohast Euroopa megaliitkultuuris, Lembitu Tarang maastike kaitsmata pärandkultuurist. Karelli Fondi SA räägib ettepanekust koostada muinasgeodeesia seadus.

Põlvamaa keskkonnamajas õhtu Sven Začekiga

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kohtumisi metsloomadega” – Sven Začek.

Tunnustatud noor loodusfotograaf Sven Začek on Eestimaal rännates tihti metsloomadega kokku sattunud ning mitmeid kohtumisi ka jäädvustanud. Märtsikuu loodusõhtul pajatab ta põnevaid lugusid ja näitab fotosid oma kohtumistest metsloomadega. Osalejatel on võimalik esitada küsimusi loomafotode tegemise kohta.

Sven Začek sündis Valgas 1980. aastal, kasvas üles Võrus ning suundus sealt õppima Tartu Ülikooli. Fotograafiaga on ta tegelenud alates 2001. aastast ning selle aja jooksul saanud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto konkursidelt. 2005. aastal võitis ta Loomafoto konkursi peaauhinna ja 2006. aastal tuli Looduse Aasta Fotol loomapiltide kategoorias teisele kohale.

Püstiti Eesti rekord lüpsipingi heitmises

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupi liikmed võtsid osa Soome Vabariigis toimunud talvisest lehma lüpsipingi heitmise võistlusest, mille raames püstitati kaks Eesti rekordit.

Eestis senimaani tundmatu heiteala puhul on tegemist Varkausi piirkonnas tegutseva Harjuranna külaseltsi poolt propageeritava spordialaga, mida saavad aastaringselt harrastada nii mehed kui naised. Kehtivaks meeste maailmarekordiks on hetkel 28 meetrit, mida on võimalik ületada juba 2011. aasta juulis Varkausis toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Talviseid võistlusi senimaani aga korraldatud ei ole.

Lüpsipingi heitmise kehtivaks Eesti rekordiks on 17.2 meetrit, mille saavutas Lõuna- Eesti Päästekeskuses töötav Gert Krabbi, kellele järgnevad „Mehed Liikuma“ programmi eestvedajad Kristo Ausmees (tulemus 16 m) ja Andres Agan (tulemus 15.8 m). Gert Krabbi tulemus tähistab ühtlasi ka lüpsipingi heitmise talvist maailmarekordit.

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupp puhul on tegemist terviseklubiga, mis koondab eneses kokku 48 Tartu linnas ja maakonnas elavat meest. Lehmalüpsipingi heitmise võistlus toimus „Mehed Liikuma“ õppe- ja koolitusreisi raames, mida rahastatakse Tartumaa Arendusseltsi Leader- toetuse kaasabil. Harjuranna külaselts kinkis „Mehed Liikuma“ aktiivgrupile nii naistele kui meestele mõeldud lüpsipingid, mille abil soovitakse uudset spordiala ka Tartumaal ning mujal Eestis propageerida.

Lüpsipingi heitmise stiilinäidet on võimalik vaadata aadressil http://vimeo.com/21008887

Lehmalüpsi pingi stiilinäide on leitav aadressilt http://www.mehedliikuma.ee/pildid/pink2.JPG

Allikas: Siim Ausmees, Mehed Liikuma eestvedaja

Rahvas kaitseb Toompeal metsa

Alates esmaspäevast, 14. märtsist 2011 on kõik Eesti metsa ja maa sõbrad kutsutud iga päev osalema kestvusmeeleavalduses Toompeal, Riigikogu ja valitsuse ees.

 Kui sa ei saa tulla esmaspäeval, siis oled teretulnud ükskõik millisel muul päeval. Taotleme uue, meie kõigi koostöös tehtava ja tegelikke olusid arvestavate metsanduse ning ehitusmaavarade arengukava algatamist. Selleks on vaja viimase kuu jooksul riigikogu ja valitsuse poolt vastu võetud arengukavad aga tühistada.

Eesti rahval on aeg lõpetada orjalik vaikiolek ja võidelda oma maa säilimise eest. Meie mets ja maa on tegelikult ka ohus. Kui realiseeritakse 15. veebruaril vastu võetud “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, siis on Eestimaa vanad metsad paarikümne aasta pärast suuresti maha raiutud, nagu see on juhtunud mujal Euroopas. Kui teostub ehitusmaavarade arengukava, võime ilma jääda Tuhala nõiakaevust. Vaid meie aktiivne suhtumine aitab need tegevused peatada. Veel kord – meie eesmärgiks on üheskoos luua Eesti maa ja metsa tulevikku!