Eesti

Aidakem üht Peipsi ääres elavat tublit peret!

2011. aasta novembris ja detsembris ootab Peipsi Kostöö Keskus kõiki toetama üht Peipsi-äärses linnas elavat tublit ja üksteisest hoolivat perekonda, kes on viimasel kahel aastal igal hommikul pidanud mõtlema, mitu krooni või eurot on vaja kulutada igapäevaste arvete tasumiseks ja palju jääb sellest järele söögi ostmiseks.

Pereisal vähendati palka ja pere sissetulek jäi nii väikeseks, et väga keeruliseks muutus kahelapselise pere vajaduste katmine. See tähendab, et päevast päeva peab pere tegema valikuid, milliseid arveid millal tasuda ja kuidas toime tulla minimaalse toidurahaga. Praegu teeb perekonnale suurt muret maksmata lasteaiatasu, samuti on lähenemas jõulud, kus iga pere tahaks katta tavalisest rikkalikuma jõululaua ja oma lähedastele midagi meelepärast kinkida.
Miks tahab koostöökeskus toetada just seda perekonda? Loomulikult on abivajajaid palju. Nende seas on ka inimesi, kes peavad iseenesest mõistetavaks, et teised nende probleemid lahendaksid. See perekond aga soovib ise toime tulla ja abi küsiti alles siis, kui raske seis oli kestnud juba väga kaua. Sellisesse olukorda, nagu on sel perel, võivad paljud meist ootamatult sattuda. Ning väike toetus hetkel, kui usk enda toimetulekuvõimesse ja seeläbi enesest lugupidamine on murenemas, annab kindlasti perele juurde jõudu raskustest välja tulemiseks.

Annetuste abil soovitakse teha jõulukingitus kogu perele, et vanal aastal saaksid makstud vanad võlad lasteaia ees ning et selle aasta jõuluaeg oleks erinev eelmisest aastast, kus pereemal ei olnud võimalik peolauda katta.

Ükski annetus ei ole liiga väike!
Peipsi Koostöö Keskuse arveldusarve:
Swedbank 221012449629
märksõna: annetus

Peipsi Koostöö Keskus on väga tänulik, kui Te seda üleskutset ka oma heade sõprade, sugulaste ja kolleegide seas levitate!

Piilu tihastekaamerasse!

Kohtla – Järve Slaavi Põhikooli õpilased hoolitsevad tallindude eest ja seda veebikaamera vahendusel. Vaata siit.

Meie toidumajade kõige tuntuim ja arvukaim talilind on rasvatihane. Sulisõbrad kaaluvad kuni paarkümmend grammi. Hommikuti on nad toidumaja esimeseks külaliseks. Vahel on varahommikus lindude tegutsemist ainult kuulda. Aga Rasva–Antsud on väga sarnased, kas neil saab vahet teha?

Täiskasvanud isaslindude saab eristada musta ning laiema kõhualuse triibu järgi ja söögimajas on ka käitumine domineerivam. Emaslindudel ning veel välja kujunemata sulestikuga noorlindudel on kõhualune triip kitsam, aga absoluutne reegel see kindlasti pole.

Looduskalender.ee

Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Amazone Ensemble — Foto: amazonensemble.com

Eestisse saabub esmakordselt Amazon Ensemble, mis on kokku kutsutud eesmärgiga säilitada Amazonase indiaanlaste rikkalikku musikaalsust. Kontsert toimub 17. novembril kl 21.00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c).

Amazonas Ensemble’i moodustavad Amazonase põlisrahvaste poolt sisse pühitsetud andekad brasiilia muusikud EDUARDO AGNI ja TXAI FERNANDO ning etnoloog ja instrumentalist SIGMUND VATVEDT Norrast, kes on aastaid erinevate kultuuride muusikalisi traditsioone uurinud.

Kuldsel kolmikul on kombeks oma esinemistele kaasa kutsuda andekaid muusikuid erinevatest kultuuridest, et täita maailm kaunite looduslike ja loomulike eri maailma nurkadest pärit helidega. Muusikalisi elemente kasutatakse nii Brasiilia, India kui Norra pärimusmuusikast, mida vürtsitatakse kaasaegsete aranžeeringute ning metsadest inspireeritud muusikaga.

Seekord astub bändiga lavale shamaan TXANA BANE – Amazonase vihmametsade hõimust Huni Kuin. Eestit esindavad: KADI UIBO (laul, harmoonium, kannel, kalimba) ja KRISTA JOONAS (bambusflööt). Loe edasi: Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

“Keerutädi” on parim pisipõnnidele kirjutatud raamat

Selgusid parimad 1-5aastastele lastele kirjutatud raamatud sel aastal. Kultuuriministeeriumi, kirjastuse Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud konkursile “Põlvepikuraamat“ esitati 75 võistlustööd.

Kultuuriministeeirumi juurde moodustatud komisjon otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta, peale selle märgiti ära veel kolm tööd. Auhinnakomisjon tunnistas lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat“ esimese koha vääriliseks töö märgusõna all „Keerutädi“, mille autoriteks on Eva Koff ja Marja-Liisa Plats. Komisjon leidis, et tegemist on kõige läbimõelduma pildi ja teksti koosmängulise originaaliga, mis on kirjanduslikult heal tasemel. Teise koha sai Tiia Metsa töö märgusõna all „TomTom“. Kolmandat kohta jagasid kaks tööd – töö märgusõna all „Kell Üks“, autoriks Annika Tonts ning Kertu Sillaste töö märgusõna all „Kooki ja moosi“.

Veel otsustati ära märkida töö märgusõnaga „Luuletar“, autoriteks Urve Tinnuri ja Kristel Maamägi. Ka Kristi Mägi töö märgusõnaga „Päikeseraamat“ leidis tunnustamist ning kolmas äramärgitud töö oli märgusõnaga „Meie suur puu“, autoriteks Indrek Koff ja Louise Duneton.

Lasteraamatukonkursile „Põlvpikuraamat“ oodati valmis käsikirju vähemalt viie illustratsiooninäitega lastele vanuses 1-5 aastat. Hinnati lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui kujundus.

Auhinnakomisjoni kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge, ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Kivirähk, kunstnik ja mitmete lasteraamatute illustraator Kirke Kangro, kirjastaja Piret Voll ning kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel.

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Loe edasi: Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht — Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Selgusid Aadu Luukase Missioonipreemia kandidaadid

Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 nominendid on: Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Sihtasutus Maarja Küla, Mittetulundusühing Oleviste Hoolekanne, mõtleja ja kirikutegelane Toomas Paul ning tuntud vabadusvõitleja ja Pirita Kloostri vaimulik Vello Salo. Missioonipreemia väärtuseks on miljon krooni ehk ligemale kuuskümmend neli tuhat eurot, laureaat selgub novembrikuu lõpul toimuval pidulikul tseremoonial.

Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia Laureaadi kandidaate said esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Otsuse Missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks teeb Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtus on olnud 1 miljon krooni.

Vinnis kihutavad täna punnvõrrid

sääreväristaja — Sääreväristaja, punnvõrr ... kuidas keegi soovib

Täna keskpäeval algab Vinni-Pajusti koolimaja ümber punnvõrride kestvussõit Vinni Punn. Võistlusaeg sõltub ilmast ja on pikk 30 minutit kuni tund.

Selle aja jooksul tuleb läbida võimalikult palju ringe. Võistluse juhendis on kirjas, et selle aja jooksul võib kasutada vahetussõitjaid (eriti soositud on isa-poeg meeskond)

Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimub nagu korralikus võistlussõidus ikka ainult boksis, kus võistlejal võib abiks olla ka mehaanikuid.

Võistlus toimub erinevates masinaklassides, võistlejal peab olema vastav kaitseriietus ja – kiiver.

Samal ajal, kui mehed võrride võidusõitu peavad, saavad perenaised osaleda taaskasutusturul Vinni-Pajusti gümnaasiumis. Müüjatena on oodatud kõik, kel midagi uut või vana, aga mittevajalikku, soodsalt pakkuda on. Olgu selleks läbiloetud raamat, oma laste väikeseks jäänud riided või kunagi huupi ostetud rõivatükk, mida kordagi kantud pole, või hoopis kuurinurgas jõude seisev muruniitja.

Võimu ja rahva vahel peab olema seos

“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.

Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.

Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Loe edasi: Võimu ja rahva vahel peab olema seos

Valgamaal kohtuvad ühe- ja kahemehe bändid

Lõuna-Eestis tuntud peojuht ja pulmavana Arne Nõmmik on ellu kutsunud väärt algatuse – kutsuda 26. novembril Tsirguliina rahvamajja kokku Lõuna-Eesti ühe- ja kaheliikmelised bändid.

„Sellise päeva korraldamiseks on tulnud väga palju soove nii pillimeeste kui peokorraldajate poolt,“ selgitas Arne Nõmmik. Tema sõnul annab päev hea ülevaate pillimeestest, keda on paslik kutsuda just väiksema rahvaarvuga üritustele.

“Valgamaal toimuvale üritusele ootame kindlasti ka Võru- ja Põlvamaa pillimehi,“ kinnitas Nõmmik. Nagu tavaks, annab lisaks asjatundlikule žüriile oma hinnangu ka publik.

Kohapeal on Nõmmiku sõnul olemas hea valik helitehnikat: bassivõimendus, monitorid, mikrofonid jms. Nuppe keerab kogenud helitehnik. Esinemise aeg ühe bändi jaoks on kuni 30 minutit.

Kontsert Nipet-näpet meenutab rahvamuusik Toomas Toropit

Homme kell 17 toimub Tallinnas Nokia Kontserdimajas kontsert-etendus Nipet-näpet, mis on inspireeritud Toomas Toropi elust ja loomingust.

Toomas Torop oli rahvakunstiansambli Leigarid muusikajuht ning pärimusliku keelpillimuusika ansambli Virre üks olulisemaid loovjõude. Ta oli harukordne pillimees, kes puhta ja peene viiulimängu kõrval pidas lugu tantsust ning oli tuntud just rahvapärase tantsumuusika traditsioonitundliku interpreteerijana. Pole siis ime, et Toomas Toropi ja Virre seatud muusikale on loodud suurel hulgal autoritantse, mida rahvatantsijad armastavad ja publik kõrgelt hindab. Nii mõnigi tants ja saatemuusika sündis tihedaskoostöös koreograafiga. Kahel korral täitis Toomas vastutusrikast tantsupeomuusikajuhi rolli.

Intensiivne töö, pühendumus perele ja lähedastele, erialane asjatundlikkus ja vastutustunne, terav kriitika- ja soe huumorimeel on märksõnad, millega viimasel kolmel aastal tuleb Toomas Toropit kahjuks vaid meenutada, sest raske haigus sai noorest mehest võitu. Tänavu oleks Tom, nagu sõbrad teda ikka kutsuvad, saanud 40aastaseks. Selleks puhuks sündival kontsert-etendusel „Nipet-näpet“ tulevad tantsud ettekandele salvestatud muusika saatel ehk sõna otseses mõttes Toomas Toropi pilli järgi. Ansambel Virre tuleb aga kontserdiks spetsiaalselt uuesti kokku, et ka elavas vormis jagada oma vanu ja uuemaid muusikalisi mõtteid.

Tantsivad Leigarid, Koidupuna, Lee, Leesikad, Päripidi, Pääsuke, Tarvanpää ja Tee Kuubis.

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

Kohtumine toimub eesti ja vene keeles.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum kutsub kohvile korüfeega

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum alustab sarjaga „Kohv korüfeega“. Tegemist on õhtuste kokkusaamistega, kus külaline räägib endast, oma lapsepõlvest ja jõudmisest oma erialani. Lisaks saab kohtumisel kuulda ka külalise õpinguaegadest Tartu Ülikoolis, toonastest eripäradest, tähtsamatest eeskujudest ja õpetajatest.

Esimene „Kohv korüfeega“ toimub 14.novembril algusega kell 17:15 ning külaliseks on akadeemik Jaan Einasto, kes sündis Tartus 1929. aastal. Ta lõpetas Tartu I keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli füüsika eriala keskendudes astronoomiale. Kohe pärast lõpetamist asus ta tööle Tartu Observatooriumisse ja töötab seal tänaseni.

Rahvusvahelist tähelepanu on köitnud tema uurimused tumeda aine ja universumi struktuuride kohta. Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto erinevate väljaannete veergudel avaldanud arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni. Lisaks mitmetele teaduspreemiatele ja riiklikule teenetemärgile tiirleb Einasto töö tunnustuseks ümber Päikese ka temanimeline asteroid.

Järgmine kohviõhtu toimub 12. detsembril. Siis on võimalik silmast-silma kohtuda vaimuliku, literaadi ja tõlkija Vello Saloga.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta.

Täna esilinastub Eesti rahva enda tehtud mängufilm

Infot kohtadest ja aegadest!

Täna ootab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse naisrühm Tantsurõõm oma sünnipäevapeole

11. novembril kell 19 tähistab naisrühm Tantsurõõm Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses oma 40. tegevusaastat suure sünnipäevakontserdiga “Oh keeruta, lennuta…”

Lisaks sünnipäevalapsele löövad kaasa Heino Tartes ja sõbrad, Ruusa segarühm “Reilender”, Tartu Ülikooli vilistlaste segarahvatantsurühm, Antsla meesansambel, “Vanaprouad” Vana-Koiolast jpt. Olete kõik oodatud sünnipäevapeost osa saama!

1971. aastal alustas Põlvas Maire Pedrase käe all tegevust naisrahvatantsurühm. Hiljem sai naisrühm endale nimeks Tantsurõõm. Visa tööga on aastate jooksul Tantsurõõmust kujunenud üks maakonna esinduskollektiive. Tantsurühm on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, oleme käinud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus. Ükski rahvapidu Põlvas ning Intsikurmus ei möödu naisrühma kaaslöömiseta. Rühm on heaks sõbraks saanud TÜ Rahvakunstiansambli vilistlasrühmaga, kellega koos on ette võetud mitmeid kontserte ja reise.

Tantsurõõm on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Naisrühmas tantsivad Merike Saan, Merike Kuklase, Õnnela Rohtla, Terje Heinsoo, Riina Jaaska, Margit Naruson, Lea Kirotar, Age Priimus, Kristina Paluoja, Marge Piirilaht, Kati Taal, Tiina Mõtsar, juhendaja Maire Pedras.

Punase Raamatu toimkond ei anna naaritsale lootust

Maailma Looduskaitseliidu Punase Raamatu toimkond avalikustas oma selleaastase liikide seisundi hinnangute kaasajastamise tulemused. Selle hindamisega on nüüdseks objektiivsete kriteeriumite järgi hinnatud maailmas kokku 61 900 liigi liigikaitseline olukord.

Seekordse hindamise tulemusel tõsteti Euroopa naarits äärmiselt ohustatud liigi (critically endangered) kategooriasse. Sinna kuulumine tähendab, et liikipeetakse äärmiselt suures väljasuremisohus olevaks. Kõikidest maailma kiskjatest peetakse sama kriitilises seisus olevaks veel kaheksat kiskjaliiki. Euroopas on kõikidest imetajatest naaritsa kõrval nii kehvas seisus neli ja kiskjatest kaks liiki: ibeeria ilves ja vahemere munkhüljes.

Eesti faunas esinevatest liikidest on samasse kategooriasse praeguseks veel arvatud vaid angerjas.
Naaritsa nihutamine äärmiselt ohustatud liigiks ei tähenda otseselt seda, et, alates eelmisest liigi seisundi globaalsest hindamisest 1996. aastal, oleks ta olukord hüppeliselt halvenenud. Ka siis avaldati kahtlust, et naarits võib tegelikult kuuluda äärmiselt ohustatud liik, kuid küllaldaste andmete puudumine Venemaalt ei võimaldanud seda tõestada.

Naaritsa praegune ohustatuse hinnang on kättesaadav Punase nimistu kodulehelt:
http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/14018/0

Eestis tehtud naaritsa alalhoiualasel tegevusel on märkimisväärne roll selleliigi kaitsel. Tallinna loomaaias peetakse ligi poolt naaritsa globaalsest tehisasurkonnast ning Hiiumaal naaritsa asurkonna loomine on üks edukamaid naaritsa liigikaitselisi ettevõtmisi. Tänaseks on samalaadsed liigikaitselisi ettevõtmisi algatatud ka Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Maanteeamet kutsub esitama kandidaate Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinnale

Maanteeameti lõuna regioon tunnustab ka sellel aastal inimesi ja organisatsioone, kes on märkimisväärselt panustanud liikluskasvatusse ja -ohutusse. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad, esitamise tähtaeg on 25. november.

„Meie eesmärk on tänada ja tunnustada järjepidevalt liikluskasvatuse ja ohutusalase ennetus- ja teavitustegevusega silma paistnud inimesi ja organisatsioone. Soovime näidata, et hindame kõrgelt nende panust ohutuma liikluskeskkonna kujundamisel,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu. Tunnustust jagatakse neljas kategoorias: aasta õpetaja, aasta sündmus, aasta kohalik omavalitsus ja aasta koostööpartner.

Tunnustust vääriva inimese või organisatsiooni nime ning motivatsioonikirja, kus seisavad põhjendused, miks just tema on esiletõstmist väärt, ootab Maanteeamet e-postiaadressile Kai.Kuuspalu@mnt.ee või Maanteeameti lõuna regiooni postiaadressile Sepa 23, Tartu 51013. Kandidaate saab esitada 25. novembrini, pärast mida valib komisjon välja need, kes saavad kutse pidulikule tänuüritusele.

Esitamise korra ja nõuetega, millele kandidaadid peavad vastama, saab tutvuda Maanteeameti kodulehel.

Pooltevahetus 2011 kutsub töövarjuks või võõrustajaks

EMSL tähistab 26. novembril kodanikupäeva, viies vabaühenduste eestvedajad ning ametnikud üheks päevaks üksteise igapäevatöö juurde. Töövarjuprojekti mõte on võimaldada nii avaliku sektori ametnikel kui kodanikeühenduste liidritel üksteise igapäevatööd paremini mõista. Töövarjuks olemine võimaldab näha organisatsiooni köögipoolt lähemalt ning kogeda selle igapäevast toimimist – nii annab see ainulaadse kogemuse, mis aitab enam väärtustada üksteise tööd ning seeläbi ka enda töökorraldust parandada. Võõrustajaks olles vaatad oma tavapärasele tööle värske pilguga ja kobestad pinnase ka viljakaks koostööks tulevikus. See on kogemus, mis aitab enam väärtustada üksteise tööd, seeläbi enda töökorraldust parandada ning leida ühiselt võimalused paremaks sektoritevaheliseks koostööks.

Pooltevahetus 2011 toimub ajavahemikus 21. – 26. november. Kuidas valmistuda?

Kui soovite endale töövarju, mõelge, mis laadi tegevusi on teil plaanis ajavahemikus 21.-26. november. Millist töölõiku võiksite jälgimiseks välja pakkuda? See võib kesta 4-8 tundi. Pange see päev endale kalendrisse kirja.
Kui soovite ise minna töövarjuks, mõelge läbi, millise ametniku või vabaühenduse töö teid huvitab ning miks. Soovitav on mõelda eeskätt nende ametnike/vabaühenduste peale, kes on seni teie partneriks olnud või kellega soovite koostööd tihendada. Sel aastal soovime enam Pooltevahetusse kaasata kohalike omavalitsuste ametnikke ja kohalikke vabaühendusi.

Registreeru töövarjuks
Registreeru võõrustajaks
LOE JUHENDIT

Lisainfo:
Teve Floren e-postiaadressil pooltevahetus@ngo.ee või Elina Kivinukk e-postiaadressil elina@ngo.ee
Kodulehelt

Energiasäästunädal kutsub targalt tarbima

Üha kõrgemale tõusvad energiahinnad toovad aina enam inimesi energiasäästu meetmete rakendamise juurde, kuid energiasäästupotentsiaal on Eestis veel väga suur. Sel nädalal kolmandat aastat toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta eestimaalaste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida inimesi reaalsetele tegudele.

„Inimeste teadlikkus energiasäästmisest on viimaste aastate jooksul tunduvalt tõusnud. Üha rohkem uuritakse võimalusi säästa energiat koduses majapidamises. Energiat saavad säästa kõik inimesed ning isegi lihtsate harjumuste muutmine võib anda tuntava rahalise kokkuhoiu,“ ütles Tiit Pikk Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

Energiasäästunädala raames toimub üle Eesti ligi 40 erinevat üritust, mille eesmärk on teadvustada inimestele, mille peale nad tegelikult energiat kulutavad ja kuidas on võimalik tarbimist vähendada.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni Mirja Adleri sõnul peitub kõige suurem energiasääst korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimises. „Hetkel on loodud korterelamute rekonstrueerimiseks soodsaimad finantseerimistingimused läbi aegade. Komplekse renoveerimise tulemusena on võimalik saavutada kuni 50% energiasäästu ning alandada sellega igakuiseid makseid,“ ütles Adler.

Energiasäästunädala jooksul toimuvad seminarid, esitlused, näitused ja õppepäevad. Nädala avab energiasäästuviktoriin Riigikogus, lõpetab aga energiasäästu teemal toimunud videokonkursi võitja väljakuulutamine Tartus.

Energiasäästunädala kavaga saab tutvuda kodulehel www.energiatark.ee, kus on üleval ka juhised ja näpunäited, kuidas kodus lihtsate vahenditega energiat säästa.

Energiasäästunädalat korraldavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Säästva Eesti Instituut, Tartu Teaduspark, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Swedbank.

Teavitust aitavad läbi viia Euroopa Liit, Postimees, Edelaraudtee, Raadio Elmar, Raadio KUKU, SEBE ja Teadusaasta.

Enamik elanikest rahvaloenduse toimumisest teadlikud

83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.

“Inimeste teadlikkus saabuvast rahvaloendusest on oluliselt kasvanud. Kui veel augustis oli saabuvast rahvaloendusest kuulnud vähemalt pooled Eesti elanikest, siis oktoobriks oli see näitaja tõusnud juba nelja viiendikuni,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kõige suurem on teadlikkus 55-74 aastaste (95%) ja kõrgharidusega inimeste (94%), väiksem aga 15-34 aastaste (69%) ja alg- ning põhiharidusega inimeste seas (70%). Kõige enam on kolmekuulise uuringuperioodi jooksul suurenenud teadlikkus alg- ning põhiharidusega inimeste hulgas (augustis 24%, oktoobris 70%).

Teadlikkuse tase eestlaste (85%) ja muukeelsete inimeste (80%) hulgas on võrdsustumas, veel augustis oli teadlikkus rahvaloenduse toimumise kohta eestlaste seas 65% ning muukeelsete elanike hulgas 39%.

Rahvaloenduse korraldamist pidas vajalikuks või pigem vajalikuks 95% elanikest (septembris 92%). Et rahvaloendusel osalemine on kohustuslik kõigile Eesti püsielanikele, teadis 68% küsitletutest (septembris 61%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Rahvaloendus Facebookis
Rahvaloendus Twitteris

Räpinas saab kuulata juttu kotkastest ja must-toonekurest

Kolmapäeval, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus kotkastest ja must-toonekurest räägib Urmas Sellis.
Urmas Sellis on Põlvamaa Valgjärve kandi mees, kes juba mitu aastakümmet tegelenud kotkaste uurimise ja kaitsega. Praegu on ta MTÜ Kotkaklubi juhatuse liige ja Euroopa Liidu konnakotkaste ja must-toonekure kaitse projekti Eaglelife projektijuht. Kotkaklubi eestvõttel on endale GPS-saatja külge saanud nii mõnigi kotkas ja must-toonekurg ning me kõik saame nende rändele kaasa elada www.kotkas.ee kodulehe vahendusel.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üritus on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Kohtume keskkonnamaja suures saalis!
Lisainfo: Mari Kala, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
tel 79990914, mob 53047565
mari.kala@keskkonnaamet.ee

“Täitsa lõpp” homme Rõuge rahvamajas

Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa lõpp” linastub reedel (11.11.11) Rõuge rahvamajas.
Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toimetulekust ja armastuse leidmisest.
Rõuge rahvamajas käivitub film sel reedel kell 20.11.

Filmi treilerit näeb siit
http://www.youtube.com/watch?v=3qaKNZMKp3o

Täna on mardipäev

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.

Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit.

Allikas: folklore.ee

Sportlased kutsuvad isadepäeva tähistades head tegema

hermakyla — Ettevõtmise õnnestumisse panustab ka Hannes Hermaküla. Foto: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Laupäeval, 12. novembril kell 12-16 toimub Tallinna Spordihallis heategevuslik isadepäeva spordipäev, kus uusi oskusi õpetavad soovijatele kettaheitjad Aleksander Tammert ja Märt Israel, kümnevõistleja Mikk Pahapill ning treener Valter Espe. Üritusega kogutud tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks.

“Loodame näha palju peresid, kes soovivad koos sporti teha, veeta üks mõnus päev ning meeles pidada isasid,” rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu liige Aleksander Tammert. “Koos teiste sportlastega kutsume inimesi üles tegema ka head ning lustliku ürituse raames toetama Pelgulinna Sünnitusmajale ühe väga vajaliku seadme soetamist. ”

Päeva juht, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon Laine Randjärv kutsub kõiki tervislikult perepäeva veetma: „Osalemine heategevuslikul spordipäeval on üks võimalus veeta aktiivne päev koos perega ja samas aidata kaasa suurele heateole. Koos sportides tähistame ühtlasi ka peagi saabuvat Isadepäeva!“

Heategevusliku spordipäeva perepilet maksab 7 eurot, üksikpilet 2.50. Kogu päeva tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks. Uudne süsteem aitab ilma personali pideva juuresolekuta jälgida sünnituse kulgu, tagades sünnitajale privaatsuse ning vajadusel kiire abi. Kogu süsteem läheb maksma 52 000 eurot, millest on pea pool juba heade toetajate abiga kokku kogutud. Uuri lisa siit.

Täpsem info: Eeva Kauba, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond, tel 55528323, fond.synnitusmaja.ee

Mooste toiduklubi seekordne tähelepanu on maiustel

Reedel, 11. novembril kell 18 koguneb MoKSis taas Toiduklubi, milles seekord tulevad lähema vaatluse alla erinevad maiused.

Liilia demonstreerib tiramisu tegemist, Patrick kõrvetab kokku kreembrülee ning Sveta ja Vahram valmistavad idamaist pahlavat. “Kel magusasoolikas ei ole väga arenenud, sel ei maksa heituda – meil on alati midagi ka soolasesõpradele varuks,” julgustavad korraldajad.
Peale Toiduklubi kell 20.11 tuleb samas esilinastusele Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa Lõpp”.
Mooste ToiduKlubi alustas 4. märtsil 2010. aastal. Toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamasid toidust, mida me sööme ja kuidas, Lisaks toiduvalmistamisele on klubi rolliks ka inimeste kokkutoomine, et koos toitu ja teadmisi jagada, nautida ja eksperimenteerida.
Ka loodab klubi algatustuumik, et iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood. Toiduklubisosalemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonitsi 513 8599 (Evelyn) või elektronposti teel toiduklubi@hot.ee Olete oodatud ise või koos sõpradega. Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
http://mooste-toiduklubi.blogspot.com
www.moks.ee