Toimetuse repliik
Artiklis „Tervenemine iseenda kaudu” meenutab autor esmalt oma vanaema, kellel oli kahe seinajagu maast laeni raamatuid, mida ta algul mõõtis aukartusega, sest kõigi nende läbilugemine tundus olevat võimatu.
Loe edasi: KÜLAUUDISTE REEDENE ARVAMUSLAHTER ON JÄLLE JANA PAULMANI PÄRALTArvamus
Jana Paulman
Kõik tahavad olla edukad! Miks? Sest edukus on kiirtee heaolule, mugavusele, komfordile ja kuulsusele, mis on enamike unistus. Miks üldse on vaja edukust? Kas selleks, et pääseda Kroonikasse, või selleks, et klassikokkutulekul edvistada, kuhu keegi jõudnud on? Või selleks, et jõuda tagatubadesse, kust terendavad head võimalused? Saada tutvusi ja rohkeid Facebooki sõbrakutseid? Või hoopis võimu ja raha? Mõne jaoks on edukus võrdväärne õnnetundega.
Loe edasi: EDUKAKS SÜDAME KAUDUApteekri nõuanne
Katrin Jeeger, Südameapteegi proviisor. Foto: Südameapteek
Suvi on aeg, kus reisitakse ja puhatakse nii Eestis kui ka välismaal ringi sõites. Aktiivse puhkusega käib paraku kaasas ka haavade sagedasem teke. Igasugune õnnetuse või vigastuse tagajärjel tekkinud katkine nahapind on haav, mille puhtana hoidmine on oluline, et vältida põletiku teket. Kuidas haavu korrektselt puhastada, nõustab Südameapteegi proviisor Katrin Jeeger.
Loe edasi: MIKS HAAVA PUHASTAMINE ON OLULINE?Apteekri nõuanne
Päikesel on palju positiivseid omadusi: ta annab meile soojust, valgust, loob hea tuju ja kauni jume ning tugevdab immuunsust. Osade inimeste sõprust päikesega varjutavad aga erinevad nahaprobleemid. Mida teha kui päike põhjustab allergiat? Nõu annab Südameapteegi farmatseut Alina Noorkõiv.
Loe edasi: KAS TEADSID, ET KA PÄIKESE VASTU VÕIB ALLERGIA TEKKIDA?
Võidupüha eel jõudis lugejani kirjaniku Ilmar Vananurme Võru trükivärvi järgi lõhnav ajalooline romaan „Petserimaa taevahelgid“ (128 lk).
Loe edasi: PETSERIMAA ROMAAN ÕPETAB AJALUGU TUNDMAArvamus
Marko Šorin, suur rocki sõber
Marko Šorini sõnad Riigikogu kõnetoolist öelduna: „Kõrgkultuur on kõrgkultuur ka kahesaja aastapärast, aga tänane alternatiivmuusika on siis juba folkloor.”
Seekord pani mind klaviatuuri klõbistama asjaolu, et äsja toimunud Elva rokifestivali väga laialdaselt meedias Eesti esimeseks rokifestivaliks tituleeritakse. Ajakirjanikud pole peljanud väita, et tegu olla lausa mitte ainult Nõukogude Eesti vaid kogu Nõukogude Liidu esimese taolise festivaliga.
Loe edasi: MARKO ŠORIN: EESTI ROKIAJALUGU ON VIIEKÜMNEST AASTAST PIKEMRepliik
Urmas Saard, Külauudiste tegevtoimetaja
Lõppeval nädalal soovitas ajakirjanik Rein Sikk Vikerraadio vahendusel eestlastel vältida vene keeles rääkimist. Ta leidis, et see pole Eestis elavate ja töötavate muukeelsete suhtes ahistav vaid ikka abistav hoiak. Jutt käis siiski eeskätt Ukraina sõjapõgenikest, kes Eestis varjupaiga leidnud.
Loe edasi: KUI ÕPIKS ÜHE SÕNA PÄEVAS…
19. mail avaldas Paldiski Põhjasadam, et veeldatud maagasi (LNG) ujuvterminalile oleks soodsam asukoht Paldiski linna keskuses olevas Paldiski Põhjasadamas. Lääne-Harju vallavalitsus tollega ei nõustu, sest see mõjutaks otseselt linlasi.
Loe edasi: LNG TERMINALI RAJAMINE PALDISKI PÕHJASADAMASSE OHUSTAKS INIMESIRepliik
Mida vastata ülevoolavas meeleolus tuttavale, kes astub sammu lähemale, sirutab käe välja ja ütleb c праздником с cднем победы! (head võidupüha!) arvamises, et vastan samaga. Aga ei vasta. Eestis tähistatakse võidupüha 23. juunil. Inimene, kes ei tunne riigikeelt ega siinse maa tähtsaid tähtpäevi, rahvuslikke tavasid, kombeid ja elementaarset viisakust, väärib üksnes põlgust.
Loe edasi: TÄNA ON EUROOPA PÄEV JA 23. JUUNIL VÕIDUPÜHAArvamus
Jana Paulman, ema
Kallid Eesti emad! Meile, naistele, on looduse poolt kaasa antud suur kingitus ja privileeg: me saame olla Emad. See on õnnistus, mida tuleks alati ja igavesti väärtustada, hoida ja hinnata, sest ainult meile, naistele, on antud võimalus ja õigus jätkata elutegevust emakesel Maal. Ometi kipuvad naised seda kingitust, mis loodus neile pakub, kasutama endastmõistetavalt ja pillavalt. Ega laste sünnitamine pole ju ainult nende ilmale toomine, vaid eelkõige ka nende kasvatamine.
Loe edasi: EMANA NUTIKESKSES LÕKSUS EHK KIRI EMADEPÄEVAKSApteekri nõuanne
Mariana Džaniašvili, Südameapteegi proviisor
Kaunis kevadine aeg rõõmustab meid päikesekiirte ja tärkava loodusega. Umbes 150 000 eestimaalasele on see aga keeruline aeg, kuna õitsevad taimed põhjustavad allergiat ja terviseprobleeme. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili selgitab, miks allergiad tekivad ning kuidas nendega toime tulla.
Loe edasi: KEVADE SAABUDES KIMBUTAB ALLERGIA
Joosep Tammo ütles videopöördumises You Tube kanalil kirikuisa Augustinuse sõnadega, et ülestõusmispüha on kõigi teiste pühade ema.
Loe edasi: JOOSEP TAMMO: INIMELU SALADUS ILMUB UUELE TASEMELEArvamus
Hillar Kohv, Hillar Kohvi Meedia
Toidupanga teisest toidukogumise päevast võttis osa ka Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik, kes jagas Pärnus Kaubamaja Rimis flayereid.
Loe edasi: HILLAR KOHV: VAHELDUSEKS VÕIKS KA TOIDUKOGUMIST KAJASTADAArvamus
Olen saatnud kirju Riigiinfo emailile, aga midagi pole ette võetud. Pärnumaa Tori valla Jõesuu-Aesoo maanteelõik Viira koolist Toherani ja edasigi on väga jube, sest kruusatee on päris auklik. Samuti pidi auklik olema Tõramaa kandi tee ehk Riisa sillast Soomaa keskuse suunas.
Loe edasi: HILLAR KOHV: KRUUSATEEDE HOOLDAMINE JÄTAB KÕVASTI SOOVIDAArvamus
Urmas Saard
Mäletan seitsmekümnendate teisest poolest pealtkuuldud sõnelust kahe vene keelt kõnelenud inimese vahel. Arvatavalt oli mõlema puhul tegemist Pärnusse tulnud puhkajaga, kes astusid Rannapargi servas asunud einelauda, mida nüüd enam olemas ei ole.
Loe edasi: MILLAL STALINISTID-HITLERLASED-PUTINISTID PATTU KAHETSEMA ASUVAD?Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees
Lugedes üleeile Pärnu linnavalitsuse pressisõnumist, et küüditamise mälestuspäeval heisatakse Eesti riigilipp leinalipuna, pidasin teadet esimesel hetkel Ukrainale mõeldes üksmeele avaldusena sõjas hukkunud ja küüditatud ukrainlaste mälestuseks.
Loe edasi: ARVAMUS MÄRTSIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAKSArvamus
Heino Laiapea
EV100 sarjas ilmunud raamat “Eesti Põllumajanduse 100 aastat” annab tasakaaluka ja tervikliku ülevaate meie põllumajandusest ja maaelust. Kui tavaliselt paljudes kaasaja ajaloolaste raamatutes ei peeta 1940.-1990. Eesti riigi ajalooks ja libisetakse sellest üle või iseloomustatakse nendel aastakümnetel tehtut halvustavalt tendentslikult, siis agraarajaloolane Tiit Rosenberg on käsitlenud kõiki perioode nii mahuliselt kui sisuliselt võrdselt.
Loe edasi: RAAMAT „EESTI PÕLLUMAJANDUSE 100 AASTAT”Arvamus
Elina Allas, Külauudiste peatoimetaja
Nädal tagasi pühapäeval (6. märtsil) jooksid sajad inimesed siin Võrus poodide, apteekide ja Saagu Parema keskuse vahet, kust väljusid kaks bussi Ukraina poole. Nad tundsid, et peavad midagi ära tegema, kuidagigi, midagigi. Viie konservi ostmine või oma lastelastele kootud sokkide loovutamine ukrainlaste heaks pani ühtlasi alateadlikult uskuma, et äkki meile siis sõda ei tule.
Loe edasi: SÕJA 11. PÄEV – TAVALISE INIMESE ILUSTAMATA MÕTTEDArvamus
Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees
Loetud päevade pärast tähistame Eesti Vabariigi 104. aastapäeva ja tänavu 27. juunil möödub sada aastat sinimustvalgele lipule riigilipu staatuse omistamisest. Me oleme harjunud sinimustvalge lipuga ja kuulame põnevusega lugusid, mis jutustavad meie lipu kasutamisest endisaegse võõrvõimu ahistavates tingimustes.
Loe edasi: MILLAL EI PEAKS MEIE LIPP LEHVIMA VÕIMU SÜMBOLINA PIKA HERMANNI TORNIS?Arvamus
Igapäevane märkamine, mis ühel päeval neljal korral neljakümnenda liini Sindi bussis kuidagi eriliselt silma jäi, ei jätnud mind enam ükskõikseks. Tegelikult pole päris ükskõikne olnud ka paljudel varajasematel juhtudel, kui bussi kõrvuti asetsevad istmed hõivavad reisija ja tema kandekott.
Loe edasi: KUI KOOLIKOTT ON VÄSINUDArvamus
Aldo Kals, ajaloolane
2. veebruaril kubiseb Tartu üritustest, mis kõik on pühendatud siin 102. aastat tagasi alla kirjutatud Eestile ülisoodsa rahulepingu sõlmimisele. Aastad pole vennad, aga talv on talv. Üle tunni ei suuda naljalt keegi paigal püsida ja sõnavõtte kuulata. Külm hakkab.
Loe edasi: MILLEST KÕNELDI TARTU RAHULEPINGU 102. AASTAPÄEVAL TARTUSApteeker annab nõu
Eestlastele on üsna harjumuspärane võtta sauna juurde väike õlu, õhtusöögi kõrvale klaas veini või peo käigus mõni kokteil. Mis aga juhtub siis kui sümboolsest klaasikesest saab suurem kogus ja järgmise päeva enesetunne viitab justkui oleksid rongi alla jäänud? Miks tekib pohmell ja kuidas seda leevendada, selgitab Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.
Loe edasi: KUIDAS ENESETUNNET PARANDADA PÄRAST JOOGIGA LIIALDAMIST?Apteekri nõuanne
Eestlaste armastus looduse ja taimede suhtes on püsinud sajandeid. Paljud pöörduvad külmetushaiguste perioodil, stressirikkal eluetapil või põiepõletiku tundemärkide tekkimisel ravimtaimede poole. Milliste tervisemurede korral ravimtaimeteest abi saab ja millisel juhul peaks siiski ravimitele lootma, selgitab Südameapteegi proviisor Külli Teder.
Loe edasi: MILLAL JA MIKS RAVIMTEED KASUTADA?Avamus
Jaak Uibu, Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes ütles president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas. Karise sõnul tähendab tarkus oskust oma teadmisi kasutada ja saada hakkama igas olukorras. See on hästi öeldud ja vastu ei saa olla mitte keegi. Ideaalis kõrguvad targa rahva kohal sinine taevas, Toompeal tark Riigikogu ja tark Valitsus.
Loe edasi: PRESIDENDI TARK RAHVAS VAJAB TARKA RIIGIKOGUArvamus
Heino Laiapea, algatuse „Maleta naabriga!“ autor
Pärast viimaseid kohalikke valimisi muutusid Viljandi volikogus jõujooned. Kõige enam kogus hääli Helmen Küti valimisliit “Südamega Viljandis.” kes sai 27 liikmelises volikogus kaheksa kohta. Reformierakond seitse, EKRE ja Isamaa neli ning Keskerakond ja Eesti 200 kaks mandaati.
Loe edasi: VALIMISTEGA KADUS VILJANDIS MALE ARENGUPIDUR