TÄNA ON EUROOPA PÄEV JA 23. JUUNIL VÕIDUPÜHA

Repliik

Eesti lipp Euroopa päeval koduõuel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Mida vastata ülevoolavas meeleolus tuttavale, kes astub sammu lähemale, sirutab käe välja ja ütleb c праздником с cднем победы! (head võidupüha!) arvamises, et vastan samaga. Aga ei vasta. Eestis tähistatakse võidupüha 23. juunil. Inimene, kes ei tunne riigikeelt ega siinse maa tähtsaid tähtpäevi, rahvuslikke tavasid, kombeid ja elementaarset viisakust, väärib üksnes põlgust.

Pärnu Alevi kalmistul asuv Saksa sõdurite matmispaik. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kui 1939. aasta 22. septembril toimus Saksa Wehrmachti ja Punaarmee ühine sõjaväeparaad Brest-Litovskis, siis polnud see Poola riigile võidupüha. Samuti pole tänane päev Eestile võidupüha üksnes seepärast, et venelased saavutasid oma endiste relvavendade üle võidu.

Nõndanimetatud Aljoša monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tolle sõja lõpust on möödas 77 aastat, kuid Eesti jaoks polnud II maailmasõda veel kaugeltki lõppenud. Aga Maarjamaal austatakse surnute rahu. Need vaenupoolte sõjamehed, kes jäänud Eestimaa külma hauda, võivad siin jätkuvalt puhata.

Pärnu Alevi kalmistul asuv Saksa sõdurite matmispaik.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu Alevi kalmistul asub Saksa sõdurite matmispaik ja Pärnu Vanal kalmistul II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Mõlemad on tähistatud monumentalsete mälestusmärkidega ja neid kohti külastades võib igal ajal asetada lilleõie ning süüdata küünla. Samasugune luba on sarnase monumendiga Tallinnas Kaitseväe kalmistul ja mitmel pool mujalgi Eestimaal. Seda juhul kui austatakse kalmistukultuuri ega minda surnute külastamise ettekäändel eestlaste tundeid riivama.

Pärnu Vanal kalmistul asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaua mälestusmärk.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga