HIRMUTAV VÄGIVALD POLE VÕTNUD VÕIMET ARMASTADA

Eile oli Ukraina iseseisvuspäev, aga mööduv päev ei pühkinud olematusse eelnevate ega tulevaste päevade kurjust. Nendest mõtetest kantuna potsatas kaks ja pool tundi pärast keskööd minu postkasti Jana Paulmani kirjutatud probleemlugu, mis ilmub reeglipäraselt tema reedeses arvamuslugude rubriigis.

„Vägivald – elu kibe mõrumandel” rullub Jana läbitunnetatud, kogetud ja läbimõeldud mõtetena meie ees valla lihtsalt mõistetava selgusega sellest, millises maailmas peame suutma ellu jääda. Jana ütleb, et keegi on mingil hetkel unustanud oma lapsele öelda, et ta teda armastab. Aga enne selle tõdemuseni jõudmist lausub naine kibedalt mõjuvad sõnad võrdluspildis meie ajastu kirjandusest: Sauroni orkid ehk venelased. Sellest hoolimata ei täida autorit hinge tappev viha ja kibestumine ning ta suudab kõigele vaatamata öelda ka pärast isiklikke kannatusi: „Õnneks pole see kogemus võtnud minult ära peamist: võimet armastada ja olla armastatud.

Loe arvamuslugu „Vägivald – elu kibe mõrumandel” 26. augusti varahommikul alates kella kuuest.

Külauudised