Ülempreester Emmnuel Kirss Tallinna Issanda Muutmise kiriku Kuldaltari ees 21.03.2010. Foto: Arvo Tomson
Kuna tänavu juulis möödub Eesti õigeusu vaimuliku ja ülempreestri Emmanuel Kirsi (kodanikunimega Eduard Kirss) sünnist sada aastat, siis teeb ajalooline Ald Kals lühikese ülevaate suurmehe mälestuseks koos ajastule viitavate mõtisklustega.
Eesti lasterikaste perede nimel, Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
Aage Õunap. Foto erakogust
Läinud nädala laupäev jääb meile alatiseks meelde, sest just siis avaldasite peatselt valitsuse moodustavate koalitsioonipartneritega leppe, mille sisu on pehmelt öeldes jahmatav. Nii ulatuslikke maksutõuse ja juba rahvale lubatu äravõtmist teie valijad ette näha küll ei osanud. Rahvastikuteadlane, professor Ene-Margit Tiit on öelnud, et parim perepoliitika on selline, et midagi ei tohi vähendada, vaid juurde panna.
Henrik Raave, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja www.teemeara.ee
Henrik Raave, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja. Foto: Teeme Ära
Tänavune talgukevad kulmineerub laupäeval, 6. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, mille raames pöörame sauna-aastale kohaselt tähelepanu ka saunadele. Just seepärast kõlab üks meie seekordseid talguüleskutseid: teeme kõik Eesti saunad korda!
Maarja Krais-Leosk, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Maarja Krais-Leosk. Foto: erakogust
Raske oli Rakvere Lille kodus toimunu kirjeldusi lugeda. Loetu oli õõvastav ja valus. Juhtumid kummitasid mind terve päeva – käies kaasas tööl ja istudes õhtul lauas lastega jäätist süües. Meie peres kasvab sügava liitpuudega laps, kes on täielikult teiste inimeste abist, aususest, headusest ja tähelepanelikkusest sõltuv.
Praegune ühishaual olev mälestusmärk püsitati 1974. aastal, autoriks on Ants Mölder. Foto: Arvo Tomson. 1985. aastal lisati selle monumendi juurde mälestuskivi viie nimega.
Kiri Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele
Meie, allakirjutanud, esindades Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsi ja Pärnu-Jaagupi üliõpilasseltsi „Jakobiat“, pöördume teie poole Eesti avalikus ja poliitilises elus laia vastukaja leidva nn. punamonumentide teemal. Esitasime oma arvamuse ses küsimuses Pärnu-Jaagupis mullu 24. septembril, tähistades kohalikus surnuaias Vabadussamba esmaavamise sajandilist aastapäeva.
Ülle Madise loenguga Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajate ees 2023. aasta 11. jaanuaril. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tund aega tagasi tegi õiguskantsler Ülle Madise ühismeedias postituse, milles lausus, et eesti keel peab jääma hariduse, teaduse ja kultuuri keeleks. Eesti keel ühendab me rahva põlvkondi ja teeb üksteisest arusaamise võimalikuks. Eesti keel on eestluse ankur ja me riikluse üks alustala.
Poolteist aastat tagasi avaldas Postimees minu artikli „Eesti vajab kestmiseks rahvastikubürood“. Artikli originaalis oli see sõnastatud Peaministri rahvastikubüroona. Sellise ettepaneku edastasin peaminister Kaja Kallasele 3. mail 2021. Rõhutasin, et olles teadlikud peaministri ülesannete ja vastutuse suurusest, ei ole nende hulgas tähtsamat riiklikku ülesannet kui põhiseaduslik „… tagada eesti rahvas, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Teavitasin, et selle realiseerimine on v a h e t u l t peaministri kohustus ja võimalus.
Aldo Kals 9. märts pealinna Pikal tänaval. Foto: Aleksander Feld
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Suure järjekindluse ja väsimatusega toimuvad Tallinnas Pikal tänaval Venemaa föderatsiooni suursaatkonna ees neljapäeviti kell 16 tunniajalised isamaalaste juhitud meeleavaldused Ukraina toetuseks. See kõik on tervitatav, sest nii saab näidata oma suhtumist hea ja kurja suunal.
Eilses Postimehe valimisväitluses, mis oli televaatajatele jälgitav ka Kanal 2 ekraanil, lausus peaminister Kaja Kallas, et ukrainlased polevatki slaavlased.
Lipu seltsi liige Marko Šorin kõnelemas Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamisel Sindi raekoja rõdul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikme Marko Šorini kõne täistekst, mille ta pidas Sindi raekoja rõdul Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamisel 24. veebruari hommikusel pidulikul lipurivistusel ja lipu heiskamisel.
Raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“
Jaak Uibu
Aastal 2016 esitleti Riigikogus minu raamatut „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“. Raamat sündis suurperede eestseisja Ago Tederi pealekäimisel ja poliitik Rein Ratase kaasabil. Ilma Ago Tederi veenmiseta ja Avo-Rein Terepingi abita ei oleks olnud ka järge käesolevale tööle.
Käesoleva nädala teisipäevases kõneluses YouTube kanalil esitab Joosep Tammo küsimuse, kas depressioon – või nagu seda varem nimetati melanhooliaks – on haigus, eriline viis maailma näha või äkki isegi mingi ande tunnus?
Laura Valk, Jana Paulman ja Jesper Parve. Foto: Jana Paulman
Arvamus
Jana Paulman, raamatu „Kui naine armastab meest. Avameelsed kirjad mehele” autor
Jana Paulman. Foto: Urmas Saard / Külauudised
See juhtus täpselt nädal tagasi, neljapäeval, 12.jaanuaril 2023, kui ma istusin laevale, et sõita Soomest Eestisse ühele põnevale raamatuesitlusele Tallinnas, Manna La Roosas. Minu sees oli mingi seletamatu ootusärevus, samas kergendustunne, sest olin oma viimase vastuse andnud kirjale, mille sain just samal öösel. Sain nimelt kirja oma pikaaegselt elukaaslaselt, kes oli ka minu raamatu „Kui naine armastab meest. Avameelsed kirjad mehele” Muusaks.
Käesoleval nädalal vaatleb Joosep Tammo YouTube kanalil viimastel kümnenditel toimuvat teismile vastandumist ja leiab, et uusateismi alguseks võiks pidada 2006 aastat, kui Briti teaduskirjanik Richard Dawkins avaldas oma rahvusvaheliseks bestselleriks kujunenud raamatu “Jumala pettekujutelm”.
Joosep Tammo ja kujundlikult lendamisest. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
„Head vaatajad, soovin teile head uut aastat!” Nii ütlebYouTube kanalil käesoleva nädala teisipäevases arutluses mõtisklev Joosep Tammo ja küsib samas: „Miks head, miks mitte väga head uut aastat? Äkki liiga palju head polegi nii hea.”
Toimetuselt: Entsüklopedist Hardo Aasmäe kirjutas ühes Eesti Päevalehe artiklis aastal 2005: „Koguteos TARTU sai Prantsuse Akadeemia kuldmedali kui aasta kõige eesrindlikum uurimus“. Tänapäevalgi tuleks võtta malli Vabadussõja järgse Eesti eliidi tegutsemisest riigi vaimses ja materiaalses ülesehitamises. Tartu Ülikooli ajaloo uurija Milvi Hirvlaane on tõdenud: „Tol korral tehtud töö oli väga tähtis. Mina olen imetlenud sel ajal tehtud koostööd enamuse Eestimaa maakondade kohta ilmunud koguteoste heaks. Kui hästi oli see koostöö korraldatud ülikooli juhtimisel. Nendele koguteostele on mõned maakonnad ja linnad nüüd püüdnud järge teha, kuid tase on olnud teistsugune“.
Lõppevat aastat jäävad meenutama erakordne lumerohkus ja tuisused päevad. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Nii lugejale kui Külauudiste toimetusele endalegi on olnud vana-aasta viimasel päeval huvitav meenutada lähima tosina kuu jooksul avaldatud artikleid. Suures infokülluses võimaldab hetkeline tagasivaade näha läbitud aastat terviklikuma pildina selles vaates, mida Külauudised on märganud, oluliseks pidanud või kuhu on tema haare ulatunud.
Helgi Kaldma koos Sakalamaa Rahvarinde juhi Arnold Kimberiga Eesti Läti piiril Lilli lähedal Balti keti 20. aastapäeva tähistamisel. Foto: Heino Laiapea
Heino Laiapea
Märt Müüri meenutustepäevast kasvas välja mõte tähistada 2023. aastal raamatukogudes 90-aastaste sünnipäevi ja sünniaastapäevi näitustega.
Täna arutleb Joosep Tammo YouTube kanalil, kas me teeme aastavahetusel kokkuvõtteid ainult õnnestumistest või ka vigadest? Sageli tekitab vigade paranduse vajadus meis aga krambi. Kui kaua võib… Me ei saa ju kunagi nii perfektseks, et vääriksime kiitust, rääkimata siis Taevariigist.
Kindlal sammul lubaduste jälgedes. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Peatselt on käes aastavahetus – kõigest halvast loobumise ja lubaduste andmise aeg. Mõned lähevad trenni, teised loobuvad suitsetamisest, kolmandad proovivad vähendada nutisõltuvust. Halbadest harjumustest edukalt vabanemiseks on mõistlik juba täna valmistuda.
Novembris ja detsembris Eestit lumesadude tõttu tabanud liikluskaos tekitab küsimuse – kas nutikad ülekäigurajad, millest üha enam räägitakse, oleks abiks ka lumistel libedatel tänavatel?