Repliik
Fotogalerii
Urmas Saard
Hea juhuse tahtel pisteti Pärnu Muusikafestivali kinkepilet mullegi näppu. Küsimusele, kas ma tahaksin minna esmaspäeva õhtul öökontserdile, ei mõelnud vastamiseks hetkegi. Laususin otsekohe: jah, ma tahan, seejuures täpsemalt teadmatagi, milline on tolle kontserdi sisu ja esinejad.
Loe edasi: JÄRELMÄRKMEID PÄRNU MUUSIKAFESTIVALI ÖÖKONTSERDILTArvamus
Üleminekut elektrisõidukitele on laialdaselt tähistatud kui olulist sammu jätkusuutliku tuleviku suunas. Kuid pinna all peitub palju keerulisi asjaolusid ja takistusi, mida sageli ei arvestata.
Loe edasi: TEEMA, MIS PUUDUTAB SUURIMAID VÄLJAKUTSEID ELEKTRISÕIDUKITELE ÜLEMINEKUL
Lota Vana, Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist
Lota Vana
Seekordne noorte laulu-ja tantsupidu oli Võru maakonnale märgilise tähendusega. Nii laulu- kui tantsupeol võis kuulda võro keelt, näha laval kohaliku kultuuri edasikandjaid ning näiteks isegi tantsupeo muusikalise juhi juured on Setomaal.
Loe edasi: XIII NOORTE LAULU- JA TANTSUPEOL OLI VÕRU MAAKONNA KULTUUR AU SEES
Kuna tänavu juulis möödub Eesti õigeusu vaimuliku ja ülempreestri Emmanuel Kirsi (kodanikunimega Eduard Kirss) sünnist sada aastat, siis teeb ajalooline Ald Kals lühikese ülevaate suurmehe mälestuseks koos ajastule viitavate mõtisklustega.
Loe edasi: SAJAND TAGASI SÜNDIS ÜLEMPREESTEER EMMANUEL KIRSS (21.07.1923–20.03.2017)
Sindi gümnaasiumi direktori Karel Alliku kõne Sindis tähistatud Eesti lipu 139. sünnipäeval.
Loe edasi: KAREL ALLIKU: DIREKTOR, PALUN ANNA MULLE TIIVADArvamus
Eesti lasterikaste perede nimel, Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
Läinud nädala laupäev jääb meile alatiseks meelde, sest just siis avaldasite peatselt valitsuse moodustavate koalitsioonipartneritega leppe, mille sisu on pehmelt öeldes jahmatav. Nii ulatuslikke maksutõuse ja juba rahvale lubatu äravõtmist teie valijad ette näha küll ei osanud. Rahvastikuteadlane, professor Ene-Margit Tiit on öelnud, et parim perepoliitika on selline, et midagi ei tohi vähendada, vaid juurde panna.
Loe edasi: Kiri peaministrile ⟩ LASTERIKASTE PEREDE LIIT: POOLED LAPSED TULEVAD LASTERIKASTEST PEREDESTArvamus
Henrik Raave, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja www.teemeara.ee
Tänavune talgukevad kulmineerub laupäeval, 6. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, mille raames pöörame sauna-aastale kohaselt tähelepanu ka saunadele. Just seepärast kõlab üks meie seekordseid talguüleskutseid: teeme kõik Eesti saunad korda!
Loe edasi: TEEME KÕIK EESTI SAUNAD KORDA!Arvamus, vastukaja
Maarja Krais-Leosk, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Raske oli Rakvere Lille kodus toimunu kirjeldusi lugeda. Loetu oli õõvastav ja valus. Juhtumid kummitasid mind terve päeva – käies kaasas tööl ja istudes õhtul lauas lastega jäätist süües. Meie peres kasvab sügava liitpuudega laps, kes on täielikult teiste inimeste abist, aususest, headusest ja tähelepanelikkusest sõltuv.
Loe edasi: LILLE KODUS TOIMUNUT EI VÕI VAIBA ALLA PÜHKIDA
Kiri Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele
Meie, allakirjutanud, esindades Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsi ja Pärnu-Jaagupi üliõpilasseltsi „Jakobiat“, pöördume teie poole Eesti avalikus ja poliitilises elus laia vastukaja leidva nn. punamonumentide teemal. Esitasime oma arvamuse ses küsimuses Pärnu-Jaagupis mullu 24. septembril, tähistades kohalikus surnuaias Vabadussamba esmaavamise sajandilist aastapäeva.
Loe edasi: LEPPIMATUS JÄLESTAVAID KURITEGUSID PÕLISTAVA JA ÜLISTAVA SÜMBOLIGAArvamus
Ülle Madise, õiguskantsler
Tund aega tagasi tegi õiguskantsler Ülle Madise ühismeedias postituse, milles lausus, et eesti keel peab jääma hariduse, teaduse ja kultuuri keeleks. Eesti keel ühendab me rahva põlvkondi ja teeb üksteisest arusaamise võimalikuks. Eesti keel on eestluse ankur ja me riikluse üks alustala.
Loe edasi: ÜLLE MADISE: EI SAA LEPPIDA MILLEGAGI, MIS VÕIKS TAANDADA EESTI KEELE ÜLEILMAKEELE KOHALIKUKS MURRAKUKSArvamus
Jaak Uibu, D.Sc. Aino Järvesoo auhinna laureaat
Poolteist aastat tagasi avaldas Postimees minu artikli „Eesti vajab kestmiseks rahvastikubürood“. Artikli originaalis oli see sõnastatud Peaministri rahvastikubüroona. Sellise ettepaneku edastasin peaminister Kaja Kallasele 3. mail 2021. Rõhutasin, et olles teadlikud peaministri ülesannete ja vastutuse suurusest, ei ole nende hulgas tähtsamat riiklikku ülesannet kui põhiseaduslik „… tagada eesti rahvas, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Teavitasin, et selle realiseerimine on v a h e t u l t peaministri kohustus ja võimalus.
Loe edasi: PEAMINISTRI RAHVASTIKUBÜROO LOOMINE TAAS PÄEVAKORDAArvamus
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Suure järjekindluse ja väsimatusega toimuvad Tallinnas Pikal tänaval Venemaa föderatsiooni suursaatkonna ees neljapäeviti kell 16 tunniajalised isamaalaste juhitud meeleavaldused Ukraina toetuseks. See kõik on tervitatav, sest nii saab näidata oma suhtumist hea ja kurja suunal.
Loe edasi: 9. MÄRTS PIKAL TÄNAVALRepliik
Urmas Saard
Urmas Saard
Eilses Postimehe valimisväitluses, mis oli televaatajatele jälgitav ka Kanal 2 ekraanil, lausus peaminister Kaja Kallas, et ukrainlased polevatki slaavlased.
Loe edasi: KAJA KALLAS: EI, UKRAINLASED EI OLE SLAAVLASED
MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikme Marko Šorini kõne täistekst, mille ta pidas Sindi raekoja rõdul Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamisel 24. veebruari hommikusel pidulikul lipurivistusel ja lipu heiskamisel.
Loe edasi: MARKO ŠORIN: HOIDKEM TEDA, RÕÕMUSTAGEM TA ÜLE JA TEHKEM RIIKI ISE PAREMAKS!Arvamus
Ants Välimäe kõne Eesti Vabariigi 105. aastapäeval Sindis Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures.
Loe edasi: ANTS VÄLIMÄE: AINUKE MAALAPP SUURES ILMAS MIS MEIE OMAArvamus
Jaak Uibu, Aino Järvesoo auhinna laureaat 2022
Jaak Uibu
Aastal 2016 esitleti Riigikogus minu raamatut „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“. Raamat sündis suurperede eestseisja Ago Tederi pealekäimisel ja poliitik Rein Ratase kaasabil. Ilma Ago Tederi veenmiseta ja Avo-Rein Terepingi abita ei oleks olnud ka järge käesolevale tööle.
Loe edasi: DIGIRAAMAT RIIGIKOGU VALIMISTEKS 2023 INIMLOOMUSE TERAVATE TAHKUDE TAHUMISEST
Joosep Tammo
Käesoleva nädala teisipäevases kõneluses YouTube kanalil esitab Joosep Tammo küsimuse, kas depressioon – või nagu seda varem nimetati melanhooliaks – on haigus, eriline viis maailma näha või äkki isegi mingi ande tunnus?
Loe edasi: DEPRESSIOONIGA KAUGEST MINEVIKUST NÜÜDISAEGARepliik
Joosep Tammo
Käesoleva nädala teisipäevases kõneluses YouTube kanalil küsib filosoofia õpetaja Joosep Tammo, kas oleme midagi kuulnud murmuratsioonist? Mis see on?
Loe edasi: MURMURATSIOON SOTSIAALVÕRGUSTIKUS. MIS SEE ON?Arvamus
Aldo Kals, ajaloolane
2. veebruar on ilmselt Eesti ajaloo kõige tähtsama riikliku ja rahvusvahelise tähenduse ning mõjujõuga dokumendi allakirjutamise päev.
Loe edasi: TARTU RAHULEPINGUT TULEB JÄRGIDA
Arvamus
Jana Paulman, raamatu „Kui naine armastab meest. Avameelsed kirjad mehele” autor
Jana Paulman. Foto: Urmas Saard / Külauudised
See juhtus täpselt nädal tagasi, neljapäeval, 12.jaanuaril 2023, kui ma istusin laevale, et sõita Soomest Eestisse ühele põnevale raamatuesitlusele Tallinnas, Manna La Roosas. Minu sees oli mingi seletamatu ootusärevus, samas kergendustunne, sest olin oma viimase vastuse andnud kirjale, mille sain just samal öösel. Sain nimelt kirja oma pikaaegselt elukaaslaselt, kes oli ka minu raamatu „Kui naine armastab meest. Avameelsed kirjad mehele” Muusaks.
Loe edasi: KOHVRID UKSE TAHA – LAURA VALK VÕTAB VASTUTUSE OMA ELU EESTArvamus
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Käesoleval nädalal vaatleb Joosep Tammo YouTube kanalil viimastel kümnenditel toimuvat teismile vastandumist ja leiab, et uusateismi alguseks võiks pidada 2006 aastat, kui Briti teaduskirjanik Richard Dawkins avaldas oma rahvusvaheliseks bestselleriks kujunenud raamatu “Jumala pettekujutelm”.
Loe edasi: UUSATEISMIST 17 AASTAT HILJEMRepliik
„Head vaatajad, soovin teile head uut aastat!” Nii ütleb YouTube kanalil käesoleva nädala teisipäevases arutluses mõtisklev Joosep Tammo ja küsib samas: „Miks head, miks mitte väga head uut aastat? Äkki liiga palju head polegi nii hea.”
Loe edasi: KUI KÕRGELT LENNATA?Arvamus
Jaak Uibu, D.Sc.
Külauudiste visuaal
Loe edasi: HARULDASE TRÜKISE SAATUS JA STAATUSToimetuselt: Entsüklopedist Hardo Aasmäe kirjutas ühes Eesti Päevalehe artiklis aastal 2005: „Koguteos TARTU sai Prantsuse Akadeemia kuldmedali kui aasta kõige eesrindlikum uurimus“. Tänapäevalgi tuleks võtta malli Vabadussõja järgse Eesti eliidi tegutsemisest riigi vaimses ja materiaalses ülesehitamises. Tartu Ülikooli ajaloo uurija Milvi Hirvlaane on tõdenud: „Tol korral tehtud töö oli väga tähtis. Mina olen imetlenud sel ajal tehtud koostööd enamuse Eestimaa maakondade kohta ilmunud koguteoste heaks. Kui hästi oli see koostöö korraldatud ülikooli juhtimisel. Nendele koguteostele on mõned maakonnad ja linnad nüüd püüdnud järge teha, kuid tase on olnud teistsugune“.
Nii lugejale kui Külauudiste toimetusele endalegi on olnud vana-aasta viimasel päeval huvitav meenutada lähima tosina kuu jooksul avaldatud artikleid. Suures infokülluses võimaldab hetkeline tagasivaade näha läbitud aastat terviklikuma pildina selles vaates, mida Külauudised on märganud, oluliseks pidanud või kuhu on tema haare ulatunud.
Loe edasi: VIIMASED TOSIN KUUD KÜLAUUDISTE ARTIKLITE VALGELArvamus
Heino Laiapea
Märt Müüri meenutustepäevast kasvas välja mõte tähistada 2023. aastal raamatukogudes 90-aastaste sünnipäevi ja sünniaastapäevi näitustega.
Loe edasi: AJAKIRJANIK HELGIST, FILMIMEES MÄRDIST JA RAAMATUKOGUDEST