Käesoleval nädalal jätkas Joosep Tammo teisipäevase mõtiskleva videokõnelusega kahest rahvast ja kahest riigist. Eelmisel korral oli vaatluse all Iisraeli riigi tekke eellugu ja palestiinlaste reaktsioon Iisraeli riigi tekkele. Nüüd on kõneaineks Palestiina kaheks riigiks jagamise plaani tagajärg ning muud võimalused.
Loe edasi: JÄRG ESIMESELE: KAKS RAHVAST, KAKS RIIKI
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viimaste päevade vapustavad sündmused Iisraelis ja Gaza sektoris on kõiki ehmatanud. Filosoofiaõpetaja Joosep Tammo ei tahaks käesolevas mõtiskluses kõnelda hetke sündmuste detailidest ja hinnangute andmisest. Ta toetub ajaloolises ülevaates David M.Neuhaus’i artiklile 2023. a oktoobri kuu “Stimmen der Zeit” ajakirjas ilmunud artiklile “Zwei Völker, zwei Staaten?”
Loe edasi: KAKS RAHVAST, KAKS RIIKI?Arvamus
Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meie vabadus riigirahvana on tänaseks kestnud rohkem päevi kui kõigi päevade koguarv (18 950) võõraste riikide võimu all. Tulime Teisest maailmasõjast – küll hirmsa viivitusega! – ikkagi elusalt välja.
Loe edasi: KUI PALJU TAHAME MÄLETADA? TULEVAL AASTAL MÖÖDUB 150 AASTAT KONSTANTIN PÄTSI SÜNNIST
Kuigi enamik inimesi arvab, et autoõnnetusse sattumine on vaid ebaõnne küsimus, tõestab autoandmetega tegeleva ettevõtte carVertical värskeim uuring, et see ei vasta tõele. Selgus, et teatud värvi sõidukid satuvad suurema tõenäosusega liiklusõnnetustesse kui teised. Kuna auto värvivaliku ja sõiduharjumuste vahel on seos, näitab uuring, millised värvid on liiklemiseks kõige ohutumad.
Loe edasi: UURINGU PÕHJAL VÕIB ÖELDA, MILLIST VÄRVI AUTOD SATUVAD SAGEDAMINI ÕNNETUSTESSEArvamus
Üsna peatselt lõppeva nädala mõtiskluses keskendub filosoofiaõpetaja Joosep Tammo magamisele ja ärkvelolekule ning tõdeb, et magame keskmiselt kolmandiku oma elust. „Seda on tunduvalt rohkem kui me veedame oma sõprade ja perekonnaga. Ajaliselt vaadatuna peaksime me kõik olema eksperdid magamise alal. Tegelikult ei tea me sellest valdkonnast eriti palju,” arutleb Tammo.
Loe edasi: MAGADES JA ÄRKVELOLEKUL
Seni suurima USA e-sigareti uuringu läbiviimisel tuvastati, et e-sigarettidel on oluline väärtus suitsetamisest loobumise vahendina. Uuringu viisid läbi Lõuna-Carolina meditsiiniülikooli (MUSC) Hollingsi vähikeskuse teadlased. Uuring on avaldatud teadusajakirjas eClinicalMedicine, mida vahendab NNA Suitsuvaba Eesti.
Loe edasi: E-SIGARETID OLEVAT VÄÄRT SUITSETAMISEST LOOBUMISE VAHENDIDArvamus
Jaak Uibu. Foto erakogust
Toompea Haridusseminari infokiri
Ungari keelemees ja etnograaf Pal Hunfalvy oma 1871. aastal Pestis ilmunud raamatus „Reis Läänemere provintsides“ (eesti keeles 2007) kirjutab lk 113: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“
Loe edasi: VAJALIK ON EESTI II ELUJÕU KONGRESSI KOKKUKUTSUMINE TARTUSArvamus
Teisipäeval, 12. septembril oli viimane aeg esitada arvamusi ja ettepanekuid Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura ala asjakohase hindamise algatamine” eelnõu kohta. Rõuge vallavalitsus kutsus kohalikke inimesi üles oma ettepanekuid esitama ning saatis ka ise Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele 17 ettepanekut ja arvamust.
Loe edasi: RÕUGE VALLAVALITSUSE ARVAMUS NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA LAIENDAMISE EELNÕUSTRepliik
„Kui ma vaatan oma aia õunapuid ja viljapõõsaid, lilli ja umbrohtu, siis tekib tahtmatult küsimus: Kas neil on ka teatud intelligentsust?
Loe edasi: MÕTTEID AIAST⟩ KAS TAIMEDEL ON TEATUD INTELLIGENTSUST?Arvamus
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Neljapäeval, 17. augustil kogunes rühm Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmeid Taaralinnas Vikerkaare tänavale, et koos Eesti väljapaistva vabadusvõitleja Mart Niklusega pühendada hetk sellele, mis selja taha jäänud.
Loe edasi: UUDISEID TARTU RAHU PÕLISTAMISE SELTSILT
Kui kaalute auto ostmist, paljastavad eksperdid, et auto ajaloo ja vaadeldavate asjade tundmine võib aidata hinda viiendiku võrra alla kaubelda. carVertical autoekspert Matas Buzelis toob välja need viis asja, mida enne läbirääkimisi meeles pidada:
Loe edasi: AUTO AJALOO ANDMED VÕIVAD AIDATA TEHINGU HINDA LANGETADA ESIALGSEST KUNI VIIENDIKUArvamus
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Siinpool ajutist kontrolljoont elavatest eestlastest teavad vähesed, kus täpselt asub Petseri linn ja kuidas sinna saab? Veel vähem on neid, kes teavad, et Eest Vabariigi põhiseaduse järgi on see Eesti linn.
Loe edasi: PETSERI 2. KESKKOOLI 26. KOKKUTULEKULT VÕRUSArvamus
Seekordses teisipäevases mõtiskluses kõneleb Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi filosoofia õpetaja Joosep Tammo, kes täna tähistab oma 73. sünnipäeva, elu mõtte otsinguist riigi ja majanduse horisondilt.
Loe edasi: MINU PÕLVKONNA ELU MÕTTE OTSINGUSTRepliik
Fotogalerii
Urmas Saard
Hea juhuse tahtel pisteti Pärnu Muusikafestivali kinkepilet mullegi näppu. Küsimusele, kas ma tahaksin minna esmaspäeva õhtul öökontserdile, ei mõelnud vastamiseks hetkegi. Laususin otsekohe: jah, ma tahan, seejuures täpsemalt teadmatagi, milline on tolle kontserdi sisu ja esinejad.
Loe edasi: JÄRELMÄRKMEID PÄRNU MUUSIKAFESTIVALI ÖÖKONTSERDILTArvamus
Üleminekut elektrisõidukitele on laialdaselt tähistatud kui olulist sammu jätkusuutliku tuleviku suunas. Kuid pinna all peitub palju keerulisi asjaolusid ja takistusi, mida sageli ei arvestata.
Loe edasi: TEEMA, MIS PUUDUTAB SUURIMAID VÄLJAKUTSEID ELEKTRISÕIDUKITELE ÜLEMINEKUL
Lota Vana, Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist
Lota Vana
Seekordne noorte laulu-ja tantsupidu oli Võru maakonnale märgilise tähendusega. Nii laulu- kui tantsupeol võis kuulda võro keelt, näha laval kohaliku kultuuri edasikandjaid ning näiteks isegi tantsupeo muusikalise juhi juured on Setomaal.
Loe edasi: XIII NOORTE LAULU- JA TANTSUPEOL OLI VÕRU MAAKONNA KULTUUR AU SEES
Kuna tänavu juulis möödub Eesti õigeusu vaimuliku ja ülempreestri Emmanuel Kirsi (kodanikunimega Eduard Kirss) sünnist sada aastat, siis teeb ajalooline Ald Kals lühikese ülevaate suurmehe mälestuseks koos ajastule viitavate mõtisklustega.
Loe edasi: SAJAND TAGASI SÜNDIS ÜLEMPREESTEER EMMANUEL KIRSS (21.07.1923–20.03.2017)
Sindi gümnaasiumi direktori Karel Alliku kõne Sindis tähistatud Eesti lipu 139. sünnipäeval.
Loe edasi: KAREL ALLIKU: DIREKTOR, PALUN ANNA MULLE TIIVADArvamus
Eesti lasterikaste perede nimel, Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
Läinud nädala laupäev jääb meile alatiseks meelde, sest just siis avaldasite peatselt valitsuse moodustavate koalitsioonipartneritega leppe, mille sisu on pehmelt öeldes jahmatav. Nii ulatuslikke maksutõuse ja juba rahvale lubatu äravõtmist teie valijad ette näha küll ei osanud. Rahvastikuteadlane, professor Ene-Margit Tiit on öelnud, et parim perepoliitika on selline, et midagi ei tohi vähendada, vaid juurde panna.
Loe edasi: Kiri peaministrile ⟩ LASTERIKASTE PEREDE LIIT: POOLED LAPSED TULEVAD LASTERIKASTEST PEREDESTArvamus
Henrik Raave, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja www.teemeara.ee
Tänavune talgukevad kulmineerub laupäeval, 6. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, mille raames pöörame sauna-aastale kohaselt tähelepanu ka saunadele. Just seepärast kõlab üks meie seekordseid talguüleskutseid: teeme kõik Eesti saunad korda!
Loe edasi: TEEME KÕIK EESTI SAUNAD KORDA!Arvamus, vastukaja
Maarja Krais-Leosk, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Raske oli Rakvere Lille kodus toimunu kirjeldusi lugeda. Loetu oli õõvastav ja valus. Juhtumid kummitasid mind terve päeva – käies kaasas tööl ja istudes õhtul lauas lastega jäätist süües. Meie peres kasvab sügava liitpuudega laps, kes on täielikult teiste inimeste abist, aususest, headusest ja tähelepanelikkusest sõltuv.
Loe edasi: LILLE KODUS TOIMUNUT EI VÕI VAIBA ALLA PÜHKIDA
Kiri Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele
Meie, allakirjutanud, esindades Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsi ja Pärnu-Jaagupi üliõpilasseltsi „Jakobiat“, pöördume teie poole Eesti avalikus ja poliitilises elus laia vastukaja leidva nn. punamonumentide teemal. Esitasime oma arvamuse ses küsimuses Pärnu-Jaagupis mullu 24. septembril, tähistades kohalikus surnuaias Vabadussamba esmaavamise sajandilist aastapäeva.
Loe edasi: LEPPIMATUS JÄLESTAVAID KURITEGUSID PÕLISTAVA JA ÜLISTAVA SÜMBOLIGAArvamus
Ülle Madise, õiguskantsler
Tund aega tagasi tegi õiguskantsler Ülle Madise ühismeedias postituse, milles lausus, et eesti keel peab jääma hariduse, teaduse ja kultuuri keeleks. Eesti keel ühendab me rahva põlvkondi ja teeb üksteisest arusaamise võimalikuks. Eesti keel on eestluse ankur ja me riikluse üks alustala.
Loe edasi: ÜLLE MADISE: EI SAA LEPPIDA MILLEGAGI, MIS VÕIKS TAANDADA EESTI KEELE ÜLEILMAKEELE KOHALIKUKS MURRAKUKSArvamus
Jaak Uibu, D.Sc. Aino Järvesoo auhinna laureaat
Poolteist aastat tagasi avaldas Postimees minu artikli „Eesti vajab kestmiseks rahvastikubürood“. Artikli originaalis oli see sõnastatud Peaministri rahvastikubüroona. Sellise ettepaneku edastasin peaminister Kaja Kallasele 3. mail 2021. Rõhutasin, et olles teadlikud peaministri ülesannete ja vastutuse suurusest, ei ole nende hulgas tähtsamat riiklikku ülesannet kui põhiseaduslik „… tagada eesti rahvas, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Teavitasin, et selle realiseerimine on v a h e t u l t peaministri kohustus ja võimalus.
Loe edasi: PEAMINISTRI RAHVASTIKUBÜROO LOOMINE TAAS PÄEVAKORDAArvamus
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Suure järjekindluse ja väsimatusega toimuvad Tallinnas Pikal tänaval Venemaa föderatsiooni suursaatkonna ees neljapäeviti kell 16 tunniajalised isamaalaste juhitud meeleavaldused Ukraina toetuseks. See kõik on tervitatav, sest nii saab näidata oma suhtumist hea ja kurja suunal.
Loe edasi: 9. MÄRTS PIKAL TÄNAVAL