Tuuli Hiiesalu

Osale koduse toidu ja veini konkursil

Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastes sündinud suurmehe mälestust. Sel aastal korraldatakse koduse toidu ja veini konkurss.

Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlased nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas eesti rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim just Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise. Loe edasi: Osale koduse toidu ja veini konkursil

Vormsi põhikooli lõpetajatele kingiti sülearvutid

Vormsi vallavanem kinkis kohaliku põhikooli lõpetajatele sülearvutid, et noored ei kaotaks saarega sidet. Arvutite kinkimine on paari aasta tagune algatus, mida püütakse edaspidigi elus hoida.

Koolilõpetajatele sülearvutite kinkimise komme sai alguse kaks aastat tagasi, kui Vormsi vallavanema ametit pidas Urmas Pau. Tema sõnul on kingitusel sümboolne tähendus, et noored ei kaotaks kodusaarega kontakti ning hoiaks oma vanematega ühendust. Vormsi põhikooli lõpetas käesoleval aastal neli last.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on saarel igati kaasaegsed õppimisvõimalused. “Mitmesugused elektroonilised abivahendid klassis on täiesti elementaarne nagu ka see, et arvestatava osa kooli elektrist annavad päikesepatareid koolimaja katusel,” lausus Viks. “Vormsi on mõnes mõttes nagu Eesti väike mudel, kus kaunis ürgloodus saab kokku tipptehnoloogiaga.”

Vormsi hariduselu algas 1873. aastal, kui misjonär Lars Österblomi eestvõttel avati saarel koolid. Koolimajad kerkisid Hullosse ja Kersletisse. Praegune koolimaja valmis 1937.a. Vormsi põhikool-lasteaias õpib 33 last ning õppetöö toimub liitklassides või rühmades. Õppekava täielikuks ja tulemuslikumaks omandamiseks on mõned ainetunnid individuaalsed.

Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Sel aastal kümnendat korda toimuval Londoni arhitektuurifestivalil esindab Eestit arhitektuuribüroo b210 arhitekti Aet Ader, kes valiti Briti Nõukogu poolt osalema festivali alaprogrammi International Architecture Showcase rahvusvahelises residentuuriprogrammis.

Käesoleva nädala laupäeval, 21. juunil, esitletakse Londonis kahenädalase residentuuriprogrammi tulemusi.

Residentuuriprogramm jagab paaridesse kümme Londoni arhitektuuripraksist ja kümme arhitekti välismaalt, et tiimina töötada Londoni arhitektuurifestivalil; programmis osalevad just viimastel aastatel tähelepanu äratanud briti arhitektuuribürood, sh DK:CM, Duggan Morris, Karakusevic Carson Architects, Friend & Company, The Decorators, Studio TILT, Natasha Reid ja Sarah Wigglesworth. Arhitektide tähelepanu keskmes Poplari linnaosa Londonis, mis on ehk eestlastele värskelt tuttav sel kevadel ka ETVs linastunud briti telesarjast “Kutsuge ämmaemand”, mille tegevus toimub 1950. aastate Poplaris. Iga tiim vaatleb Poplaris kahe nädala jooksul kas eluaseme, kultuuri, linnakeskuse, looduse või linna muutumisega seotud küsimusi, kogub infot, analüüsib piirkonna võimalikke tulevikustrateegiaid. Loe edasi: Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Läänemaal saab medali 18 koolilõpetajat

Parimad koolilõpetajad eelmisel aastal Kuursaalis.

Täna tunnustavad Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees Toomas Schmidt Epp Maria Kokamäe galeriis Läänemaa parimaid koolilõpetajaid.

Tänavu on üritusele kutsutud 36 Läänemaa õpilast, mida on 11 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Suureks teeb arvu Haapsalu Kutsehariduskeskuse täiskasvanud edukate õppijate hulk. Ka medalisaajaid on kahe võrra rohkem kui eelmisel aastal. Vastuvõtule on oodatud 8 kuldmedali ja 10 hõbemedali saajat. Lisaks Haapsalu Kolledžist erialade parimad lõpetajad.

Sarnaselt eelmise aastaga läheb taaskord kõige rohkem medaleid Noarootsi Gümnaasiumi õpilastele (4 kuld- ja 5 hõbemedalit).

Kuldmedaliga lõpetavad: Katariina Peksar, Ingrid Tamberg, Marek Grencštein ja Riigo Kärner Noarootsi Gümnaasiumist; Heddi Heinlaid ja Heini Heinlaid Lihula Gümnaasiumist; Hedvig Alasi ja Laura Väli Läänemaa Ühisgümnaasiumist.

Hõbemedaliga lõpetavad: Kärt Kalvet, Marju Puk, Doris Välis, Kaisa Kask ja Dagmar Seera Noarootsi Gümnaasiumist; Simo Stahlman Lihula Gümnaasiumist; Hanna Sein ja Tauri Türkson Läänemaa Ühisgümnaasiumist. Kristi Tiev Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumist ja Kaja Sarrapik Taebla Gümnaasiumist.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse parimad lõpetajad on: Tekstiilitöö erialal Kersti Koiduste, Marika Laos ja Kaire-Anniki Kikut; majutusteeninduse erialal Agathe-Marie Saar, Kerstin Põld ja Krislin Kozik; majandusarvestuse erialal Piret Õunpuu, Ele Uusen, Rita Sobols, Katrin Saar ja Karmen Kääramees; sadulsepa erialal Helle Mändla, Silver Tsupsman, Helle Suits ja Katrin Randman; tisleri erialal Ergo Orumaa.

Haapsalu Kolledži parimad lõpetajad on liiklusohutuse erialal Kaie Kodres ja tervisejuhtimise erialal Epp Kerge.

Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Tiks_Aigi — Tiksi Aigi tütre Anne Leega. Pilt eräkogost

Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna haridusõ as’atundjaTiksi Aigi (44) luut, et vahtsõnõ Võro riigigümnaasium hoit opilaisi inämb kodokandin.

Määne tuu inspektri-pääspetsiälisti tüü teil om?

Tüül om kats puult: üts om kuulõ ja latsiaidu perrä kaeminõ. Tõnõ om haridusõ kõrraldaminõ: olümpiaatõ ettevalmistaminõ ja perän tulõmuisi kokkokorjaminõ-vormistaminõ. Riigieksämi, põhikooli lõpueksämi ja tasõmõtüü omma kah mu rida. Läbikäümist kuulõga om iks hulga. Ku om küsümüisi säädüisi kotsilõ, sis küstäs kah mu käest nõvvu.

Miä om timahavadsõ koolilõpõtamisõ man vahtsõt?

No seo kevväi om muidoki laulupido-hõngolinõ. Terve talv omma kooli tüüd tennü, et sinnä päsedä, ja koolõn om rõõm suur, ku sis peräkõrd suurtõ laulu- ja tandsupitto mindäs.

Tsipakõsõ esimuudu om tuu, et edimäst kõrda lõpõtõdas vahtsõ opikava perrä. Tuu pääle minti üle jupikaupa, kolm aastat. Vahtsõnõ opikava om parõmb, kooli saava umma opikavva inämb uma tahtmisõ perrä tetä.

No tuud võimalust pruukva mõnõ kooli inämb, mõnõ veidemb. Mõnõl koolil om kümme projekti kõrraga tüün. Tunnõ sisse poimitas egäsugutsit vahtsit asjo. Loe edasi: Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Padar: Peame leidma Lätiga toiduekspordis koostöökohti

Valmieras Läti kolleegi Janis Duklavsiga kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et Eesti ja Läti peaksid tegema rohkem koostööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel.

“Nii Eesti kui Läti ettevõtjad teevad tõsist tööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel, kuid ühine tegevus võiks tuua kaasa suuremat edu,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar . “Läti kolleegid on praegu väga aktiivsed näiteks Kesk-Aasia suunal, kus püütakse kanda kinnitada nii piima- kui kalatoodetega. Kahe riigi ettevõtjate suurem ühistegevus aitaks paremini pääseda suurematele ja kaugematele turgudele.”

Läti põllumajandusminister Janis Duklavsiga olid kõne all ka Euroopa Liidu piimakvoodi rakendamine, perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste kasutuselevõtt, ühistegevuse edendamine ja kalanduspoliitika. Käsitleti ka ettevalmistusi Euroopa Liidu finantsperioodiks 2021-2027 ja kahe riigi koostööd selle raames.

Põllumajandusministrit saatsid visiidil Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad, Võru Talupidajate Liidu esindaja, ministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning välissuhete osakonna juhataja asetäitja Janika Salev.

Valminud on raamatusarja “Läänemaa kalmistud” kaks esimest osa

25. juunil kell 14.00 tulevad Lääne maavalitsuse saalis esitlusele esimesed kaks osa Lembit Tverdjanski koostatud raamatusarjast Läänemaa kalmistud.

Praeguseks ilmunud kahest raamatust leiab lisaks kalmistutel leiduvate vaatamisväärsuste info ka palju lisateavet arheoloogia, ajaloo, matusekommete, folkloori, hauakujunduse ja hauakirjade arengu jm kohta. Seega peaks raamatud huvi pakkuma ka nii laiemale kui ka nõudlikumale kalmistukultuuri huviliste ringile. Seda enam, et mõlemas raamatus on mitmeid teemasid käsitlenud Eesti üldtunnustatud ajaloo, arheoloogia, folkloori, matusekultuuri jm alade asjatundjad.

Esimene raamat käsitleb kalmistuid Kullamaa kihelkonnas, teine Ridala ja Martna kihelkonnas ning Haapsalu linnas. Esimesed kaks osa peaksid tulevikus ka järje saama, sest nii lõunas kui ka põhjas on veel kihelkondi, mille kalmistute vaatamisväärsused ja kogukonnas olulist mõju omanud inimesed väärivad jäädvustamist kirjasõnas.

Mõte selliste raamatute koostamiseks tõstatati Lääne maavalitsuse ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolekul 2011. aasta sügisel.

Raamatute trükkimine on seni õnnestunud tänu Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile ja raamatutega seotud omavalitsustele. Kogu koostamistöö, samuti autorite ja teiste abiliste töö, on olnud 100% vabatahtlik, tasustamata töö.

Puurkaevu rajaja ihtüoosihaige Kaido majale on leitud

Kuu aega tagasi hõikas SA TÜ Kliinikumi Lastefond välja, et otsib ihtüoosi põdevale Valgamaa poisile Kaidole uue kodu ehitamise projekti raames partnerit, kes aitaks rajada majale puurkaevu. Tänaseks on abiline leitud ning koostööleping sõlmitud: puurkaevu ehitab heategevuse korras Puurvesi OÜ.

Lepingu kohaselt teostab ettevõte tasuta kõik puurkaevu ehitamisega seotud ja sellele eelnevad ja järgnevad toimingud (projekteerimine, kooskõlastuste hankimine jms) ning soetab vajalikud materjalid. Kaevu rajamise maksumus on 8 400 eurot, mida aga SA TÜK Lastefond tasuma ei pea, sest puurkaev ehitatakse annetusena.

Ettevõtte tegevjuht Taavi Hansoni sõnul oldi Lastefondi Kaidole maja ehitamise algatusega kursis algusest peale ning kui kuuldi puurkaevu rajamise vajadusest, sooviti koheselt ka ise projektis kaasa lüüa. “Oleme pereettevõte ja ka ise lapsevanemad, mistõttu läks Kaido lugu meile väga hinge. Saades aimu, et riigipoolne toetus on pea olematu, enam pikka mõtlemist ei olnud,” selgitab ta otsust rajada oma kuludega Kaidole puurkaevu. “Soovime, et ta saaks kasvõi natukenegi inimväärsemalt elada,” lisab Hanson.

Puurkaevu rajamisega seotud tööd on plaanis valmis saada tänavu 31. juuliks.

Põllumajandusmuuseumis popsuvad maamasinad

Laupäeval, 14. juunil toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis vabariiklik masinapäev, kuhu koguneb üle poolesaja erineva masina – maamootoritest kuni aurumasinani välja.

Kohapeal on väljas ka põllumajandusminister Ivari Padari algatatud isetehtud traktorite kogumisvõistluse pärlid. “Eestis on palju vanatehnika huvilisi ja ka neid, kes masina oma käe järgi ümber ehitavad. Seetõttu sai ka umbes aasta tagasi koos Ivari Padariga ellu kutsutud isetehtud traktorite kogumisvõistlus” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Muusemisse on sel päeval tulemas Lõuna-Eesti Vanatehnika klubi oma autode ja bussidega. Pealtvaatajatel on võimalik näha töötavat aurumasinat Marshall (Colonial) ja palju teisi põnevaid masinaid.

Samal päeval toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, mille raames on huvilistel võimalik tutvuda Ülenurme mõisa ajalooga ja osaleda erienvates töötubades ning maitsta erinevaid mõisatoite.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vabariikliku masinapäeva kava leiab siit: http://www.epm.ee/event/vabariiklik-masinapaev/

Põlvamaa parimad noored matemaatikud osalesid rahvusvahelises noorteprojektis

Põlvamaa noored, kes osalesid edukalt 2014. aastal matemaatika olümpiaadi piirkonnavoorus, osalesid 30. maist – 8. juunini 2014 Saksamaa Liitvabariigis Rudolstadt’is rahvusvahelises noorteprojektis, mille raames meisterdasid näituse tarbeks koos Saksa noortega matemaatika teemalisi elemente.

Reisi korraldanud Põlva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus jäi noorte tegemistega väga rahule. “Taaskord saan tõdeda, et Põlvamaal elavad rõõmsameelsed, osavad ja nutikad noored” sõnas Viljus.

Põlvamaalt osalesid projektis Karina Valdas Krootuse Põhikoolist, Tarmo Veskemaa Kanepi Gümnaasiumist, Triin – Mirjam Tark Põlva Ühisgümnaasiumist, Ranar Kihho Friedebert Tuglase nimelisest Ahja Koolist, Krete Auser Värska Gümnaasiumist, Elo Meriste Vaste – Kuuste Koolist ja Janne Jaago Räpina Ühisgümnaasiumist.

Lisaks näituse elementide meisterdamisele tutvusid noored Biomeileriga (lihtsa looduliku energia süsteemiga, kus on kasutatud ainult spiraaltoru, vett ja hakkepuidu kompostihunnikut) ja rokokoo näitusega Heidecksburgi lossis. Osaleti geoseiklusel ning noored avastasid ning proovisid kätt kiltkivitööstuses ja lõõgastusid veekeskuses Saalemaxx.

Valminud näitus “Minimathemathikum” hakkab ringi rändama Põlvamaa koolides alates septembrist.

Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine. Loe edasi: Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Esmakordselt algab kursus loodusgiididele looduse vahendamiseks puuetega inimestele

Homme alustatakse Eestis esmakordselt kursusega, mille raames koolitatakse välja loodusgiidid, kes on edaspidi suutelised loodust ka puuetega inimestele vahendama.

Kursus viiakse läbi vastvalminud Puhta vee teemapargi õppekeskuses projekti “Erivajadus nõuab erilähenemist!” raames loodusgiididele, kes projekti tulemusena on pädevad looduse abiga nii puudega kui ka terve inimese vaimset ja sotsiaalset tervist ning heaolu edendama.

Siiani pole Eestis veel sarnaste oskustega inimesi koolitatud. Nii projekti kui ka kursuse raames pööratakse tähelepanu puuetega inimeste vajaduste täimisele ja võimaluste parandamisele Eestis.

Kursusel osalevad peamiselt Puhta vee teemapargi ja lähipiirkonna looduse tutvustamisega seotud loodusgiidid. Huvi kursuse vastu on olnud loodusgiidide ning puuetega inimeste organisatsioonide poolt suur, näiteks osalejate nimekiri täitus mõne päevaga ning praktika raames loodusesse viidavate puuetega inimeste arv on täitunud. Loe edasi: Esmakordselt algab kursus loodusgiididele looduse vahendamiseks puuetega inimestele

36 000 allkirja õiglasele šokolaadile kogutud

Tänasel rahvusvahelisel lapstööjõu kasutamise vastasel päeval täitub Make Chocolate Fair! kampaanial esimene aasta. Selle ajaga on petitsioonile üle Euroopa kogutud peaaegu 36 000 allkirja, nõudmaks šokolaaditootjatelt õiglase tasu maksmist kakaokasvatajatele.

MCF! kampaania Eesti koordinaatori Tiina-Katrina Kaber’i sõnul on kampaania jooksul saavutatud tulemused märkimisväärsed. “Nelja kampaaniat juhtiva riigi koostöös on petitsioonile tänaseks kogutud peaaegu 36 000 allkirja. Käesoleva aasta kevadest liituvad allkirjade kogumisega veel 12 riiki ning 2015. aasta juuniks planeeritakse koguda juba 100 000,” selgitas Tiina-Katrina.

Eestis on šokolaaditööstus astunud suure sammu läbipaistvama ja jätkusuutlikuma tootmise suunas. AS Kalev ühines maikuus UTZ Certified süsteemiga ning alustas sertifitseeritud tooraine kasutamist. 2016. aastaks plaanivad nad viia kogu tootmise üle ainult sertifitseeritud toorainele.

Kampaania näeb ette ka suuremat teavitussündmust, mille käigus alustab 1. augustil oma teekonda läbi Euroopa suur kampaaniabuss. Sõiduk peatub oma teekonnal kõikides suuremates linnades ning kohalikud kampaanias osalevad organisatsioonid korraldavad seal erinevaid sündmusi. Eestis näeb bussi nii Tartus kui Tallinnas oktoobri lõpus, õiglase kaubanduse nädala raames.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh. lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

Petitsioonile saab allkirja anda siin: et.makechocolatefair.org

Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Täna kuulutati välja selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, kelleks on Aivar Pikkmets Mätiku talust Pärnumaalt.

Mätiku talu, mis ühtlasi esindab Eestit rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil, pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud jälgimise eest mahepiima tootmisel.

Keskkonnasõbralikud talud nagu Mätiku aitavad vähendada liigsete toitainete voolu Läänemerre ning toetavad seeläbi meie kodumere kehva olukorra paranemist. “Kuna põllumajandus mõjutab veekogude olukorda väga palju, peame oluliseks tunnustada põllumajandustootjaid, kes suhtuvad keskkonda arvestavalt ja hoolivalt,” selgitas žürii liige ning Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Baltic Tours Aasta Reisija 2014 tiitli pälvisid TÜK Lastefondi vabatahtlikud

Viive metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo. — Viive Metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo.

Reisibüroo Baltic Tours andis täna kätte “Aasta Reisija 2014” tiitlid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi (TÜK Lastefondi) vabatahtliku töö tegijatele Sirli Heinsoole ja Maria Mandrile.

“Oleme võtnud eesmärgiks igal aastal oma auhinnaga esile tõsta ühte Eesti elu edasi viivat inimest,” ütles AS Baltic Tours juhatuse liige Viive Metsamaa. “ Aasta Reisija auhinna kutsusime ellu seoses Baltic Toursi tänavuse 25. juubeliga. Auhinna sünniaastal otsustasime aga auhinnaga pärjata koguni kahte tublit noort vabatahtliku töö tegijat,” lisas Metsamaa.

Sirli Heinsoo, kes töötab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis juhtivspetsialistina, on TÜK Lastefondi Tallinna piirkonna vabatahtlike juht. Maria Mandri on TÜK Lastefondi vabatahtlik olnud üle kolme aasta ning alates sügisest on ta Tartu piirkonna vabatahtlike juht, õppides samal ajal Tartu Ülikoolis magistrantuuris.

Aasta Reisija auhind on ellu kutsutud Baltic Toursi väärtuste edasikandmise eesmärgil. Tahame tunnustada inimesi, kes aitavad meil olla innovatiivsed ja professionaalsed oma töös, sõbralikud üksteise, klientide ja ühiskonna vastu. Hindame inimesi, kes väärtustavad pikaajalist partnerlust. Aasta Reisija tiitli vääriline on inimene (või inimesed), kelle kohta saab öelda, et ta aitab meil parimal moel edasi kanda meie väärtushinnanguid.

“SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevus ühtib hästi meie reisibüroo tegevuspõhimõtetega ja seetõttu otsustasime reisija auhinnaga pärjata just neid inimesi,” sõnas AS Baltic Tours müügijuht Margit Lõiv.

Sõjaministeeriumi kingitud pärg jõuab tagasi Risti kirikusse

Vabadussõjasamba pärg. Foto: Marko Paloveer.

Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest kingitud Vabadussõja pärg jõuab tagasi Risti kirikusse.

Täna jõuab Harjumaal asuvasse Risti kirikusse tagasi haruldane, nüüdseks konserveeritud Vabadussõja pärg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis.

Metallpärja lintidelt võib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mälestuseks toonud Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. Pärg paigutati Risti kirikaias oleva Vabadussõja mälestussamba juurde tõenäoliselt monumendi avamisel 29. juunil 1924. aastal.

Risti mälestussamba näol on tegemist ühega neljast Vabadussõja mälestusmärgist, mis säilis puutumatuna läbi kogu okupatsiooniaja. Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud mälestuspärg . EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on tõenäoline, et pärgi viidi kirikutorni varjule Nõukogude okupatsiooni saabudes. Millal see täpselt sündis, ei tea praegustest koguduseliikmetest enam keegi. Kummulikeeratuna ja tolmu alla mattununa seisis pärg tornis aastakümneid. Kolm aastat tagasi tõid koguduseliikmed torni koristamise käigus pärja taas päevavalguse kätte ja tegid sellele esmase puhastuse.

Pärjalindil olev tekst “ Risti langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium ” köitis leidjate tähelepanu ja pani otsima võimalusi selle korrastamiseks. Konserveerimise tegi võimalikuks Kaitseministeeriumi tugi, millele kogudus lisas oma panuse. Pärg konserveeriti Ennistuskojas Kanut.

Pärg oli tsingitud raudplekist ümbrisvannis, mis kinnitus 1,8 meetri pikkuse puidust risti külge. Pärja jämedast traadist ovaalile kinnituvad viiestes puntides sarnase vormiga stantsitud raudplekist vahtralehed, moodustades pärja kahara taustafooni. Lisaks on kase- ja loorberilehtedega oksi ning erinevad lilled: kallad, liiliad, roosid ja “valged” sinililled.

Kirikus hakkab paiknema Risti kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal.

Luua Metsanduskoolis algavad 50. Balti mängud

Täna algavad Luua Metsanduskoolis 50. Balti Kutsekoolide vahelised võistlused metsanduses. Võistlustules on Eesti, Läti ja Leedu metsanduskoolide 40 õpilast. Võitjad selguvad laupäeva õhtuks.

Metsanduskoolide õpilaste võistlused nõuavad osalejatelt nii metsanduslikke teadmisi kui sportlikku vormi. Võistluste peakorraldaja, Luua Metsanduskooli metsandusõppe koordinaator Marko Vinni selgitas, et metsamehe amet just niisugune ongi – igapäevatöös on vaja mõlemaid. „Võistlusalade valik sellest lähtubki, näiteks metsaraja läbimisel läheb arvesse nii kiirus kui erinevate ülesannete lahendamise edukus,“ rääkis Vinni.

Võistlustest võtavad osa Euroopa parimad metsandusalade juuniorid, Eesti ja Leedu võistkondade liikmed saavutasid väga häid tulemusi ka hiljutistel Euroopa metsandusõpilaste võistlustel.

Võistlusalad on erinevad – raiesport, metsaraja läbimine, osavusrada, aga ka indiaca ja õhupüssist laskmine. Lisaks võistlemisele käivad osalejad ekskursioonil Palamusel ja tutvuvad Tartus AHHAA keskusega.

Baltimaade metsanduskoolide õpilaste võistluste idee sai alguse Eestist, juba poolsada aastat toimunud võistluste algataja on väärikas metsamees Kaupo Ilmet, kes võtab võistluste avamisel ka ise sõna.

Sel reedel ja laupäeval avatakse Tartus taas kultuurihoov Uus Õu

Õues kohiseb ja loksub võitmatu juuni, mis kuulutab suve saabumist ja Uue Õue teise hooaja avamist.

Sel reedel ja laupäeval saab Tartus taasavatuks jälle Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahelisele alale jääv kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu.

Uus Õu on kesklinna hoov, kus kohtuvad isiklik ja avalik ruum, kus ei ole kliente ega teenindajaid, korrapidajaid ega koristajaid, vaid ainult inimesed – sõbrad, naabrid, juhututtavad ja võõrad – kes võtavad Õue kui oma isiklikku jagatud tagahoovi. Uus Õu on omamoodi sotsiaalne eksperiment, et näha, kas ja kuidas selline jagatud rõõmu ja vastutusega linnaruum elama ja toimima hakkab.

Viiel päeval nädalas, teisipäevast laupäevani saab Uues Õues nautida mitmepalgelist programmi alates muusikast, luulest, loengutest, filmidest, päikesest ja väga eriilmelistest töötubadest kuni suvistel laupäevadel traditsiooniks saanud lastehommikute ja pannkookideni välja.

Täpsema kava leiab siit.

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Eesti lipuloo bareljeefi konkursi võitja on skulptor Gea Sibola Hansen

Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen.

Teise koha pälvis skulptor Vergo Vernik. Konkursižürii otsustas anda võidutööle auhinnaks 3000 eurot, teine koht sai 2000 eurot.

Võidutöö kujutab kahte bareljeefi, millel on kujutatud taasiseseisvumise aegset ärkamisaega ja traditsioonilist lipu toomist hobuvankril. Tööd on plaanis teostada selle aasta jooksul, töid rahastab Riigikantselei ja Otepää vallavalitsus.

Võidutöö autor Gea Sibola Hansen ütles, et konkursist osa võtma ajendas teda Eesti lipu teema. “See on tähtis teema, tegin seda auga. Olen tänulik, et minu töö välja valiti. Töös olevad motiivid tulidki kuidagi iseenesest – taasiseseisvumisega seoses meenusid mulle endale tudengiaja ärkamisaja laulud ning lipu toomine Otepääle hobuvankril on väga jõuline motiiv,” rääkis töö autor.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi.

Konkursižürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Lipu Seltsi, Muinsuskaitseameti, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku, Otepää koguduse, Riigikantselei ja Otepää valla esindajad. Žürii esimeheks oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana Tõnis Lukas.

Haruldase haigusega tüdruk saab Lastefondi abiga lümfiteraapiat ja tugisukad

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab osta 13-aastasele liikumispuudega Sandrale tugisukad ning toetab tema regulaarset lümfimassaaži, mis aitavad hoida kontrolli all tema haruldast haigust.

Sandra põeb Eestis harvaesinevat haigust – primaarset lümfiturset ehk lümfödeemi, millest on haaratud tema mõlemad jalad. Haiguse korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt vedelikku, mis väljendub Sandra puhul tursetena jalgades. Haigusest tingituna on häirunud lapse immuunsüsteem, mis tähendab, et ta on tundlik väikseimatelegi vigastustele nagu näiteks kriimustused või putukahammustused, mis võivad tekitada tõsise põletiku. Raskendatud on ka Sandra liikumine, sest liigeste vahele kogunev vedelik kahjustab tema liikumisaparatuuri. Seetõttu on tüdrukule määratud keskmine puue.

Vedeliku voolu lümfiteedes saab parandada ning nii haiguse kulgu kontrolli all hoida regulaarse lümfimassaažiga ja igapäevaselt spetsiaalsete tugisukkade kandmisega, mis aga on väga kallid. Üks sukapaar võib maksta kuni 1000 eurot ning massaažikord 30 eurot. Kasvava lapsena ning sukkade kulumise tõttu vajab tüdruk uusi sukki kord poolaastas ning lümfiteraapiat ideaalis paar korda nädalas. Sandrat üksinda kasvatava ema võimalused tütre abistamiseks on ammendumas ning ta pöördus abi saamiseks Lastefondi poole.

“Kuna Eesti Haigekassa meid kahjuks ei toeta, sest tugisukad ei kuulu abivahendite nimekirja ning lümfimassaaži teenust rahastataks vaid siis, kui tegu oleks taastusraviga, ning meie enda võimalused on otsa saamas, siis palun heade inimeste abi, kes meid tütre ravi osas toetada saaks,” on Sandra ema igasuguse abi eest tänulik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond otsustas aidata perel soetada lapsele tugisukad ning toetada Sandra lümfimassaaži igakuise toetussummaga 120 euro ulatuses ühes kuus esialgu kuue kuu vältel.

Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Võro instituudin näüdäti eelä “Mino Võromaa” 27. jutuvõistlusõ parõmbist töiest kokko pantut latsiraamatut “Tansaman ja parhilla'”. Üteliisi anti teedä’ konkursi võitja’.

Timahava võtsõ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõst ossa 124 kirotajat 128 tüüga. Parõmbit töid avit vällä valli’ hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kübärä Merili ja Rahmani Jan).

Võistlusõ pääpreemiä pandsõ vällä Eesti eurosaadik, Võromaa miis Padari Ivari. Timä kutsõl sai võitja Koduvere Jolan Henriette kävvü Brüsselin europarlamendi ello kaeman.

Kokko sai raamatulõ “Tansaman ja parhilla’ ” 59 juttu-luulõtust, pildi’ tekk mano Võromaa juuriga kunstnik Vähi Laura.

Latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlust alost 1987. aastagal Võro hariduskuundis. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut. Loe edasi: Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Kesk-Eestis sajab laupäeval piimatarkusi

7. juunil toimub Eesti Piimandusmuuseumis suur piimapäev, kus saab kätt proovida erinevate piimatoodete valmistamises, maitsta Eesti parimaid piimatooteid, vaadata teadusteatrit ja loomi.

„Piim on läbi aegade olnud eestlase toidulaua traditsiooniline osa, millest saab valmistada väga palju erinevaid toite, näiteks suvel väga populaarset jäätist,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe Järvamaa infoportaalile. „Laupäevane piimapäev tuleb üks väga maitsev, lõbus ja huvitav päev, kus tegevust jagub kogu perele.“

Piimapäeval pakuvad oma parimaid tooteid Eesti suured ja väikesed piimatööstused ja mahetootjad, kohapeal toimetavad meisterkokk Ragne Värk ja koolikokad ning toimuvad või, sõira ja fetajuustu ning leivaküpsetamise töötoad. Lapsed saavad meisterdada piimapukke, lasta vibu, vaadata loomi jpm. Täpsemat programmi näeb siit: www.piimandusmuuseum.ee

Piimandus on Eesti põllumajanduses üks olulisemaid valdkondi, kus toodang läheneb lähiaastail 1 miljonile tonnile aastas. Eelmisel aastal oli Eestis 97 900 piimalehma, kes andsid kokku 762 300 tonni piima. Piim on ka Eesti toiduainetööstuse juhtiv haru, andes mullu ligi veerandi Eesti toiduainetööstuse kogutoodangust. Piima ja piimatoodete eksport moodustas 203,3 mln euro suuruse väärtusega eelmisel aastal 16,4% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost.

Mis meil Ukraina põllumajandusest?

Eesti ja Ukraina põllumajandusministrid allkirjastasid täna tegevuskava koostöö tugevdamiseks, mis tähendab, et Eesti aitab Ukrainat ELi põllumajandusnõuetega kohandumisel.

Samas on Ukraina ka maailma suuruselt neljas teravilja eksportija ning aprillis otsustas Euroopa Liit toetada Ukrainat muuhulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega. Kuidas see mõjutab Eesti põllumeest?

Maablogis annab teemast ülevaate Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.

Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2014/06/04/mis-meil-ukraina-pollumajandusest/

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon

Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribienaali Eesti ekspositsioon, mis käesoleval aastal kujutab endast e-riigi avaliku ruumi tulevikku vaatavat projekti.

Noorte Eesti arhitektide Johanna Jõekalda, Siim Tuksami ja Johan Tali kureeritud “Vaba ruum” (“Interspace”) uurib, kuidas füüsilise ja digitaalse avaliku ruumi üheks tervikuks saamine tulevikus linnaruumi korraldamist mõjutada võiks. Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljon avatakse pidulikult 5. juunil kell 17.00 ning see jääb külastajatele avatuks 7. juunist kuni 23. novembrini 2014.

Eesti ekspositsiooni teeb eriliseks see, et esmakordselt täiendab kohapealset ekspositsiooni Veneetsias ka e-riigi virtuaalpaviljoni veebis. See on veebikeskkond, mis võimaldab külastada näitust ka digitaalselt ning teha digitaalsete külastajate ruumikasutus näituseruumis reaalajas nähtavaks. “See on meie viis rääkida sellest, et e-riigis on kohalolek ja ruumikasutus saanud uue tähenduse ning seetõttu peaks uue tähenduse saama ka e-riigi ruumi kujundamine. Viibides erinevates füüsilistes ruumides, võivad inimesed paikneda siiski samas inforuumis ja vastupidi,” selgitavad kuraatorid. Loe edasi: Täna avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon