Tuuli Hiiesalu

Maaülikoolis alustab tegevust Lasteülikool

Septembrist alustab Eesti Maaülikoolis tegevust Lasteülikool, kuhu oodatakse õpilasi vanuses 12-18 eluaastat.

Lasteülikoolis saavad õpilased uusi teadmisi erinevatest maaülikooli uurimisvaldkondadest. Samuti jätkab tegevust menukas Pereülikool, kuhu on oodatud lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

„Lasteülikooli tegevus toetab õpilaste mitmekülgset arengut – see loob võimalusi täiendavate teadmiste, oskuste ja annete arendamiseks teadmistepõhises huvialaringis ning annab lisaks kooliteadmistele neile ka teaduspõhisemad kogemused,“ selgitas Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas. „Lasteülikooli eesmärgiks on süvendada huvi erinevate maaülikooli uurimisvaldkondade vastu läbi praktilise kogemuse, võimaldades koolinoortel omandada tarkust ülikooli professori juhendamisel.“

Lasteülikoolis õppija saab valida nelja erineva suuna vahel, milles saab süvendatult teadmisi omandada. Lasteülikooli Lemmikloomakool toimub Tallinnas, õppetöö on seal nii eesti kui ka vene keeles ning seda viiakse läbi koostöös Tallinna Loomaaiaga. Tartus saavad õppurid võtta osa Tehnikakooli, Looduskooli ja Maamõõdukooli tegevustest. Õppetööd juhendavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud, õppepäevad toimuvad kaks korda kuus.

Lisaks Lasteülikoolile jätkub eelmistel aastatel menukaks kujunenud Pereülikooli tegevus, kuhu tullakse septembrist maini laupäeva hommikuti koos perega – lapsed koos vanemate ja vanavanematega – uusi teadmisi omandama. „Uuel õppeaastal räägitakse pereülikoolis taimedest ja loomadest, hügieenist ja toiduainete tehnoloogiast, vanadest loodususkumustest ja internetiajastust“, ütles Kikkas.

Lasteülikooli tegevust toetab SA Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Täpsem ajakava ja registreerimine: http://lasteylikool.emu.ee

SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni külastavad lapsed saavad hoitud Lastefondi telgis

Sel nädalavahetusel, 23. ja 24. augustil leiavad aset SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni üritused, kus on taas oma Mängumaa telgiga kohal SA TÜ Kliinikumi Lastefondi vabatahtlikud, et pakkuda lastele põnevat tegevust ja hoiuteenust.

Laupäeval, 23. augustil leiab Lastefondi telgi Narva mnt – Kruusamäe tn ristmikult, kus on mudilatel võimalik joonistada, meisterdada, mängida ja lihtsalt toredalt aega veeta. Lisaks on lapsi lõbustamas Vanemuise Kollased Kassid ja fondi maskott Mõmmik. Mängumaa telk on ühtlasi ka kohtumispaigaks kaotsi läinud laste ja nende vanemate vahel.

Pühapäeval, 24. augustil on Lastefondi Mängumaa üles seatud Tartu Seiklusparki (Narva mnt 126B), kus lisaks meelt lahutavatele tegevustele pakutakse lastele ka hoiuteenust. Lapsehoidu on oodatud kõik vähemalt 3-aastased lapsed. Selleks palutakse soovijatel oma lapsed eelregistreerida hiljemalt 22. augustiks e-posti teel: kart@lastefond.ee.

Peale selle, et Lastefondi vabatahtlikud tegelevad kõige pisematega, on 2014. aasta eesmärgiks koguda Klubi Tartu Maratoni spordisündmuste raames toetusi liigesehaigete laste ravivesivõimlemise rahastamiseks. Oma panuse saab igaüks anda Klubi Tartu Maratoni spordiüritustel Lastefondi annetuskastidesse või soetades heategevusliku Mõmmiku rinnamärgi.

Vormsil kuuleb iidse talharpa kõla

20.-24. augustini toimub Vormsi saarel Hiiu kandle festival, mille raames toimuvad kontserdid ning viiakse läbi neljapäevane laager hiiu kandle ehk talharpa mängijatele.

Vähestele tuntud hiiu kannel (Vormsil tuntud kui talharpa) on poogenpill, mille keeled on punutud hobuse sabajõhvidest. Talharpa mängimise traditsioonid ulatuvad Vormsil ja Lääne-Eesti rannikualadel sajandite taha, ent 20. sajandil need praktiliselt hääbusid. Suuresti tänu erinevate rahvamuusikute ja rahvamuusika uurijate tööle on hiiu kandle populaarsus viimase viieteist aasta jooksul kasvanud.

Hiiu kandle festivali korraldaja Marko Veissoni sõnul on suur osa traditsioonilisest hiiu kandle repertuaarist salvestatud Vormsi pillimeestelt ning Vormsil kokkusaamine on olulise sümboolse tähendusega. “Teisalt toob festival Vormsile hiiu kandle ja selle sugulaspillide (näiteks Karjala jouhikko) parimaid esitajaid ning aitab pilli saarel veelgi enam populariseerida,” lisas Veisson.

Festivali raames toimuvates õpitubades tegeldakse pillimängu tehnika arendamisega, hiiu kandle traditsioonilise repertuaari ning hiiu kandlele seatud muude pillilugude õppimisega. Õpitubadele lisaks toimuvad hiiu kannelt tutvustavad kontserdid, koosmängimised ja tantsuõhtu.

Täpsema info ja kava leiab siit.

Noorte Kotkaste lühifilmide konkurss kutsub osalema

Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad kuulutas välja lühifilmide konkursi “Iga noor tervitab võimalust panustada riigikaitsesse!”. Konkurss kestab 30. septembrini.

Konkursi eesmärk on panna inimesi mõtlema, millisel moel saab tema kõige lihtsamal, kergemal ja just sellisel viisil nagu ta soovib, panustada riigikaitsesse.

Poole kuni kolmeminutiliste filmiklippidega on oodatud osalema kõik Kaitseliidu liikmed. Teretulnud on filmiklipid ka organisatsiooni veel mittekuuluvatelt inimestelt.

Parimate tööde autoritele on välja pandud auhinnad erinevates kategooriates. Lisaks saab filmimaterjali konkursi lõppedes näha Noorte Kotkaste veebilehel ja populaarsemates internetikeskkondades.

Täpsem info ja konkursi reeglid leiab siit.

Väliseesti noored õpivad suvelaagrites eesti keelt

Eesti juurtega, kuid välismaal sirguvatele lastele toimus eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks sel suvel kolm erinevat laagrit, neist viimane kestab 13. augustini.

Keelelaagrites saavad 13-18aastased Eesti päritolu, kuid välismaal elavad noored õppida ja harjutada eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning viibida Eesti kultuuriruumis. Laagrite päevakava on sarnane tavalistele suvelaagritele, on ühistegevused, sportlikud ettevõtmised ning ekskursioonid Eesti huviväärsuste juurde.

Esimene laager Viljandimaal Venevere puhkekeskuses oli mõeldud lastele, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Teises laagris Valgamaal Marja talus osalesid edasijõudnu tasemel eesti keelt valdavad lapsed. Vabalt eesti keelt rääkivatele lastele mõeldud laager algas Veneveres 3. augustil.

Laagrites veedab tänavu suve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist, osalejad valis MISA kandideerinute seast välja kevadel. Taotluste vaagimisel võeti arvesse noore eesti keele oskust, motivatsiooni, vanust, elukohta ja varasemaid laagris osalemisi.

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) kaudu. Laagrite läbiviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus, korraldab MTÜ HeadEst.

Laagreid korraldatakse juba kolmeteistkümnendat aastat ning need on väga hinnatud nii laste, vanemate kui õpetajate seas.

Võrus hakkavad kõlama vaskpillid

Aavo Ots tuleb oma trompetiklassi ja noorteorkestriga hilissuvisesse Võru linna, kus toimub VIII Aavo Otsa trompeti suveakadeemia, kammermuusika kursus ja XIX festival “Võru Vaskpillipäevad”.

Läinud õppeaasta oli minu õpilastele edukas ja tahan neid esitleda 10. augustil kell 19 “Kandles” toimuval kontserdil “Trompetitalendid 2014”. Veel enne, kui kõlavad kontserdihelid, ootame kell 18 lapsi, lapsevanemaid ja kõiki teisi puhkpillihuvilisi “Kandlesse”, kus toimub pillide ja pillimängu tutvustus. Trompetimäng on imelihtne”, ütles Aavo Ots. Koos tahetakse näidata, kui ilusat häält teevad trompet ning tema soliidsed sugulased piccolotrompet, flüügelhorn ja teised pillid.

Aavo Otsa Muusikastuudio www.musicstudio.ee loodi 2002. a eesmärgiga arendada ja süvendada noorte solistide ja kammermuusikute esitamise oskusi ning leida ja laiendada rahvusvahelise erialase koostöö võimalusi. Stuudio annab andekatele muusikutele täiendavat erialast õpet ning ansamblimängu koolitust. Muusikastuudio eesmärgiks on puhkpillisolistide ja ansamblite taseme arendamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, nende ettevalmistamine rahvusvahelisteks konkurssideks.

Võrumaal on Aavo Otsa kodu ja isatalu ning see on üks põhjus, miks ta tahab oma õpilaste ja sõpradega panustada siinse muusikakultuuri arengusse. „Juba 1996. aastal, kui minu idee korraldada suvekool ja kontserdisari “Võru vaskpillipäevad” teostus, seadsin eesmärgiks noorte puhkpillihariduse kaasajastamise. Selle nimel olen 18 aastat igal suvel “Võru vaskpillipäevadel” pillimängu õpetanud ja noorteorkestreid dirigeerinud. Olen kutsunud siia õpetama ja kontserte andma maailmakuulsa Mediterranean Chamber Brass’i (2010) ning nimekaid eesti ja välismaa õpetajaid. Tähelepanuväärne roll festivali “Võru vaskpillipäevad” ajaloos on eesti väljapaistva vaskpilliõppejõuna Priit Sonnil, tema õpilastel ja ansamblitel,“ meenutas Ots. Loe edasi: Võrus hakkavad kõlama vaskpillid

Tartus avatakse uus teater nimega Teatro Poetico

Teatrifestivalil Draama avatakse 1. septembril Tartus uus teater nimega Teatro Poetico. See teater sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu Ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.

Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poetico kavas on 1.- 7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust.

Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.

Teatro Poetico avamine toimub 1. septembril kell 17 Tartu Ülikool kirikus (Jakobi 1). Täpne kava kodulehel www.draama.ee

Ökofestivali seminar kutsub Põlvamaa inimesi arutlema metsanduse ja jahinduse teemadel

15. augustil toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Põlvamaa erametsanduse tänasest ja homsest päevast räägib Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Erki Vinni. Paljudel metsaomanikel on mitmeid küsimusi ja probleeme, mille puhul ei teata, kuhu pöörduda ning seetõttu võib juhtuda, et ilma professionaalse abita tehakse metsale suuremat kahju. Põlva Metsaomanike Selts ongi üheks selliseks keskuseks, kust teemakohased küsimused vastused leiavad. Käesolevaks hetkeks on Põlva Metsaomanike Seltsil juba 600 liiget.

Metsaseaduse uuendustest ja e-metsateatise registreerimisest ning registri võimalustest tuleb rääkima Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea. 1. juulist rakendus metsaseaduse muudatus, mis annab metsaomanikele võimaluse registreerida metsateatis oma koduarvutist. Seminari käigus näidatakse selle täitmist ja esitamist ka praktikas. Kindlasti leiavad vastused ka mitmed kohapeal tekkivad küsimused.

Seminari lõpetab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes teeb ettekande teemal “Jahindus – hobi, eluviis või turism”. Põlvamaal kui rohelises maakonnas on jahindus populaarne, kuid vastava ettekandega püütakse tuua jahindus lähemale ka tavakodanikule. Kindlasti leiavad vastused ka jahindust reguleerivad seadusandlikud küsimused.

Seminari täpse kava, toimumise kellaajad ja registreerimisankeedi leiab siit. Seminar on osalejatele tasuta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Linastub internetisari “Beebipäevik”

Internetiportaalide Emmedeklubi.ee ja Perekool.ee koostöös on valminud ainulaadne sari „Beebipäevik”. Sarjas jälgivad telekaamerad noore perekonna lapseootust, sünnitust ning beebi esimest eluaastat.

Samas formaadis veebiseriaali on juba tehtud läti-, leedu- ja venekeelsena ning see on Balti riikides suurt populaarsust võitnud. Eestis valmib „Beebipäevik” koostöös Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt hallatava pereportaaliga Perekool.ee. Sari annab noortele vanematele võimaluse saada ämmaemanda nõuandeid nüüd ka videoformaadis.

„Beebipäevik” ilmub igal nädalal portaalides Emmedeklubi.ee ja Perekool.ee. Sari räägib teemadest, millega väikese beebi vanemad kokku puutuvad – sünnituseks ettevalmistus, partneri abi sünnitusel, beebihooldus, imetamine ning lapse arenguetapid. Loe edasi: Linastub internetisari “Beebipäevik”

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub matkama

9. augustil algusega kell 11.00 toimub Vapramäel maastikumäng eelmiste põlvkondade tegutsemisjälgedega tutvumiseks .

Muuhulgas tuleb vanadelt fotodelt tuvastada sama paik mitukümmend aastat tagasi, kasutada infolugemiseks QR koodi, seigelda kaardi järgi ja loomulikult saab seejuures nautida Vapramäe looduskauneid kohti.

Seigelda saab oma grupiga omas tempos. Jalga soovitatakse panna kinnised jalanõud ja selga ilmale vastav riietus. Kogu perele sobiva matka lõppedes on väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Kogunetakse kell 10.45 Vapramäe Loodusmaja juures. Kellel võimalik, palutakse kaasa võtta QR koodilugejaga varustatud nutiseadmed.

Osavõtt palutakse registreerida meili teel triinu@vvvs.ee või telefonil 5254172. Sündmus on tasuta. Seda toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsem info: www.vvvs.ee. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus.

Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

2. augustil oodatakse kõiki Pajusi valda Vägari külasse Siimu-Jaani tallu Suurele-Rahvapeole, kus “ajamasin” viib tagasi 1936 aastasse, mil üks edukas talupere endale esimese auto ostis.

Stiilse koosviibimise sisustavad ajastukohased laulud ja tantsud ja sõnakustietelemised. Õpitubades on võimalik omandada erinevaid oskusi ja tarkusi.

Päeva eesmärk on mängulise tegevuse kaudu tutvustada tormilist arengut, mis toimus eesti rahva elus 1920ndate ja 30ndate aastate kestel, seoses tehnika arengu ja poliitiliste muurangutega. Rehetarest taluhäärberisse, hobuse tagant traktori ja kombaini peale ning autorooli, kandle ja torupilli asemel kitarri ja akordioni ning grammofoni muusika saatel tantsima, regialaulude ja ringmängude asemele organiseeritud seltsitegevus ja etlemine jne. Taluõuele on loodud reaalne tegevuspaik koos tegelastega, kes oma tegemiste kaudu tutvustavad neid kaugeid aegu. Näidatakse tolle aja moodsat tehnikat: autod, jalgrattad, fotograafia, kino ja raadio. Õpetatakse vanu töövõtteid: või tegemine, leiva küpstemine, heina niitmine, lina kasvatamine, ning vanu tantse: külatantsud ja swingtantsud. Loe edasi: Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

Märka ja jäädvusta heategu enda ümber

MTÜ Aarete Laegas kutsub kõiki üles osalema fotokonkursil “Hea tegu”, mille eesmärgiks on tähelepanu pöörata headusele, heategudele ning positiivsetele emotsioonidele. Kuna headus on kõikjal meie ümber, saab oma ilusa hetke teele panna igaüks.

Osaleda saab 24. juulist 24. augustini laadides oma pildi(d) Aarete Laeka kodulehele selleks ettenähtud kohta www.aaretelaegas.ee/fotokonkurss. Sealt leiab ka osalemistingimused.

31. augustiks valib žürii esitatud fotode seast välja kolm parimat pilti, mis visualiseerivad kõige paremini sõnumit “Hea tegu”. Žüriisse kuuluvad MTÜ Aarete Laegas asutaja ja juhatuse liige Kadri Britt Põldre, pulma- ja portreefotograaf Elika Hunt ning noored ja andekad fotograafid kaksikõed Teevi ja Teesi Zeemann. Lisaks toimub 25.-31. augustini rahvahääletus, kus antakse välja rahva lemmiku auhind.

Parima sõnumiga piltidest tehakse Uue-Maailma tänavafestivalile 6.-7.septembril fotonäitus. Pärast seda hakkavad pildid kaunistama Aarete Laeka keskuse seina.

MTÜ Aarete Laegas on heategevuslik organisatsioon, mille eesmärgiks on raskustesse sattunud perede abistamine vajaminevate riideesemetega.

Võru Linnagaleriis avatakse ühisnäitus

Täna kell 16.00 avatakse Võru Linnagaleriis Andrus Rõugu, Aivar Rumvolti, Erki Kannuse ja Peeter Kaasiku ühisnäitus “RUUM RUUMIS. Kütiorg”.

Kolmes saalis saab vaadata koos maalikunsti, keraamikat ja heliobjekte.

Kui Andrus Rõuk ja Peeter Kaasik on tuntud maalikunstnikena, siis Aivar Rumvolt esitleb kõrgkuumustehnikas keraamikat, Erki Kannus aga on keskendunud interaktiivsetele heliobjektidele- koondnimetusega Tilinatoorium.

Peale ammuse sõpruse ühendab autoreid ka ühine mälestus Kütiorust, kus noorte kunstijüngritena sageli Ohakate juures viibiti.

Kunstnikepaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodu Kütiorus on legendaarne, kuigi väliselt säilinuna, vaimses mõttes aga ajalooks saanud. Seal valitsesid oma kindlad reeglid, neist peeti kinni. Andrus Rõugu sõnul oli see koht mõnes mõttes nagu ruum ruumis, kus valitses boheemlik kambavaim, milles peegeldus meie hiline hipikultuur. Istuti põhiliselt kuuri all lõkketule ääres, kus oli suur kohvipada, vesteldi ning suitsetati lakkamatult.

Aivar Rumvolt elab ammu Võrus, tuntud keraamiku ning pedagoogina. Peeter Kaasik kolis oma tallu Võrumaale kus maalib. Eks see tõsiasi ja käesolev näituski ole Kütioru vaimu kajastus tänapäevas.

Näitus jääb avatuks 22. augustuni ja on külastajatele tasuta.

Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Estonian Cup rattamaratonide sarja V etapi, metsapealinnas Elvas stardi saanud Elva Rattamaratoni võitis tugeva lõpusprindiga Aksel Nõmmela Ivo Suure ees.

Kolmandana ületas finišijoone Helmet Tamkõrv. Kokku osales Elva Rattamaratonil 1339 ratturit, neist 802 põhisõidul, 394 Probar poolmaratonil ning 143 noort ratturit Herkuless lastesõitudel.Elva Rattamaraton sai alguse Arbi järve lähistelt ning distantsi alguses läbisid ratturid ka Kulbilohu autoralli raja. Elva maratonirada on tuntud oma kiire profiili poolest seega võimaldas see ratturitel teha valikuid siledama rehvi kasuks, mis võimaldab tavalisest kiiremat tempot.

Stardist sai kõige kiiremini minema sarja üldliider elvalane Caspar Austa. Pea paariminutilise edumaaga viie liikmelise grupi ees juhtis maratoni distantsi nii vahefinišis kui ka Hansgrohe kiirenduskilomeetril duo Ivo Suur ja Aksel Nõmmela. Elvale omaselt ülikuumal rajal püsis paar ees kuni lõpuni ja kinni neid püüda ei suudetudki. Pea 74-kilomeetrise maratondistantsi lõpplahendus selgus finišisirgel, kus Aksel Nõmmela kasutas ära oma paremat kiirendust ja ületas nii võitjana Elva rattamaratoni finišijoone.Esimese maastikumaratoni võidu teeninud Aksel Nõmmela sooviski lahenduse just lõpu peale jätta. “Selline maanteesõidu moodi sõit mulle sobis, mõned vahepealsed singlid ja metsakohad oli vaja üle elada. Õnneks saime Ivo Suurega eest ära ja temaga sujus koostöö väga hästi. Jätsin meelega lõpu peale, sest jäin enne lõppu pisut jooginälga ja hakkasid krambid tekkima. Aga teadsin, et maanteel olen teda lõpuga võitnud, nüüd ka hoidsin tema tuules ja sain lõpusirgel temast mööda,” sõnas Nõmmela pärast finišit. Loe edasi: Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Võrtsjärve kalastuslaager ootab laagrilisi

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus on kuuel suvel korraldanud lastele kalalaagreid. Tänavu tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel juba seitsmes laagrisuvi.

Kalastusalases õppelaagris tegeldakse kalapüügiga ning kuidas ja millega püüda, õpetavad oma ala asjatundjad – Stanislav Pesjukov, Lea Saar, Peep Männil ja teised tuntud harrastuskalastajad. Käiakse kalastamas nii lihtõnge kui spinninguga, veesõidukiga järvel, koos kaluriga mõrdu kontrollimas, järvemuuseumis, õpitakse kala puhastama ja kalast toitu valmistama. On ka tavalist laagrielu – ujumist, mänge, metsas orienteerumist.

Laager kestab 4 päeva, algab pühapäeval kell 11.00 järvemuuseumis ja lõpeb kolmapäeval kell 18.00 Vehendi motellis. Ööbitakse Vehendi motelli uutes 4-kohalistes kämpingmajades, sealsamas saab ka mitu korda päevas süüa.

Vahetused algavad 20. ja 27. juulil ning 3. ja 10. augustil. Igas vahetuses on 20 õpilast. Laagri maksumus osalejale on 66€.

Rõugõ krossiklubi kasus

Rouge_kross1 — Tsikli hüppäs nigu kunn. Harju Ülle pilt.

«Mis taa hainaga iks tetä, las poisi parõmb sõitva,» muheli Rõugõ valla Vanamõisa külä Pedäjä talo perremiis Tillemanni Ervin, kelle hainamaa pääle om Rõugõ krossiklubi kõrraligu sõiduraa ehitänü ja mitu võistlustki kõrraldanu.

«Poig Siim küsse joba sis, ku Rõugõ koolin opsõ, krossiraa jaos kotust,» kõnõl’ Ervin. «Sis arvssi, et poisi jutt, a nüüt om tä täüsmiis ja esi poja esä. Kolm aastat tagasi nakas’ tegemä, Rõugõ päält tull’ poissõ manu. Nüüt om näil uma rada siin ja külän elu käü.»

«Külän olli poissõl tsikli olõman ja mõtli, et teemi är,» ütel’ Võrolt peri Ilvese Erki, kiä tull’ Rõugõ mehe Liiberti Antiga Siimulõ appi ja tekk’ klubi kats aastat tagasi ammõtlikus. Timahava talvõl astsõ klubi Eesti motospordi föderatsiooni.

Inne jaanipäivä peeti Vanamõisa krossiraa pääl maaha tõnõ suur võistlus ja edimädsel lämmäl pühäpääväl päält vihma tulli krossimehe laembas tettü raa pääle sõitu har’otama.

«Meil om pundin kopamiis kah, ku rata om vaia kaiba, sebimi koskilt kopa ja panõmi timä ruuli,» selet’ Rõugõ krossiklubi vahtsõnõ päämiis Linnu Ahti, ammõdi poolõst Mäetalu sepp.

Tsipa ao peräst näüdäs’ tä, ku väkev hüppemägi kopaga tettü om: tsikli hüpäs’ taiva all nigu kunn perve päält lumpi.

Ahti kõnõl’, et motosport passis sepä hingeeloga häste kokko: virota saa mõlõmba ala pääl. Trenni saa kah ilma perrä tetä, ku uma ao perremiis olõt. Loe edasi: Rõugõ krossiklubi kasus

Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha Ivo Lille isikunäitust

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab täna kell 16.00 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Valmis lõbus joonisfilm aasta linnust jäälinnust

Jäälinnu aasta puhul valmis Eesti Ornitoloogiaühingu tellimusel lõbus joonisfilm „Jäälind“.

Film on ühe noore jäälinnu seiklustest ja raskustest iseseisva elu alustamisel. Kuigi tegemist on kunstniku humoorika nägemusega, annab film siiski vihjed jäälinnu elu olulisematele ja huvitavamatele momentidele.

Filmi on teinud Eesti kunstnik ja animaator Chintis Lundgren, kellele see on juba kolmas aasta linnu teemaline joonisfilm. Muusika on loonud Henrik Malmgren, filmi aitas toimetada Horvaatia kunstnik Draško Ivezić. Jäälinnuaastat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Filmi on võimalik vaadata aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, samuti Youtubes, Vimeos ja Facebookis.

Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajandusmaal ja põllumajanduslikes majapidamistes on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, selgub taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuandest.

“Viimastel aastatel näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi. See tähendab, et Eesti tootjad toimetavad põllumajandusmaal üha säästlikumalt,” ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ja soodustada integreeritud taimekaitese põhimõtete rakendamist.

Eelmisest aastast kehtib nõue, mille järgi peavad kõik professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad läbima asjakohase koolituse. Vahearuande järgi on praeguseks koolituse läbinud ja taimekaitse tunnistuse saanud 16 nõustajat. Lisaks neile on taimekaitse tunnistus 380 professionaalsel taimekaitsevahendite kasutajal ja 52 turustajal.

Kokku toimus mullu tegevuskava raames 19 tegevust integreeritud taimekaitse alase teabe ja nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamiseks, tervise- ja keskkonnariskide vähendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja koolituste taseme ühtlustamiseks. Muuhulgas käsitletakse koolitustel, kuidas vähendada taimekaitsevahendite kasutamisel riske näiteks mesilastele. “Mesilaste kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld ning mesinike ja taimekaitsetööde teostaja omavaheline teavitamiskohustus, kuid kindlasti aitab kaasa ka tegevuskavas sisalduva ellu rakendamine,” ütles Hillep.

Eesti Seksuaaltervise Liit: Veebinõustamine on kättesaadavaim kvaliteetne seksuaaltervisealane nõustamisteenus noortele.

Eesti Seksuaaltervise Liit asub ümber korraldama noortele suunatud amor.ee internetinõustamise teenust, et muuta see sihtrühmale kättesaadavamaks.

Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuhi Helen Kereme sõnul korraldatakse ümber seni toimunud noortele suunatud internetinõustamise teenus www.amor.ee keskkonnas, et muuta see edaspidi majanduslikult tõhusamaks. “Kodulehele luuakse põhjalik ja mitmekesine korduma kippuvate küsimuste otsingusüsteem, et noortel oleks võimalikult kiiresti leida oma tekkinud küsimusele kvaliteetne vastus,” ütles Kereme. “Lisaks uuendatakse, kaasajastatakse ja suurendatakse kodulehe kasutusmugavust, mis omakorda aitab kindlasti tõsta ka teenuse kättesaadavust. Näiteks on noortel edaspidi võimalik ka hõlpsalt meie kodulehte külastada läbi nutitelefoni.”.

www.amor.ee on noortele suunatud teabe- ja nõustamiskeskkond, kus 14-24 aastastel noortel on võimalik saada ajatundlikku nõustamist nii eesti kui ka vene keeles. Nõustamisega toetatakse noorte suhtlemis- ja toimetulekuoskusi seksuaalsusega seotud küsimustes, et teha vastutustundlikke ja tervislikke otsuseid isiklikus elus, hoiduda riskikäitumisest ja otsida nõu ning abi. Noori nõustavad tasuta 30 oma eriala asjatundjat, kellest enamik on arstid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad (17-s noorte nõustamiskeskuses). Loe edasi: Eesti Seksuaaltervise Liit: Veebinõustamine on kättesaadavaim kvaliteetne seksuaaltervisealane nõustamisteenus noortele.

Valgamaa rahvatantsijad püstitasid maailmarekordi 40 meetri polkas

Valgamaa noorteportaal Tankla annab teada, et Valgamaa sportlikud rahvatantsijad läbisid 40m distantsi polka sammul 9 sekundiga. Tegemist on mitteametliku maailmarekordiga

Spordipealinna eestvedaja Pille Muni sõnul oli võistluse eesmärgiks näidata, et sport palju enamat kui higi ja pisarad võistlusrajal. Sport on kultuuri osa ja ka vastupidi. Seepärast on sport jõukohane igaühele, sõltumata iseenda vormist või liikumisharrastuse tüübist.

Maailmameistrivõistlused polkas peeti 2014. aasta spordipealinnas Valgas Kalevi staadionil 3. juunil. Päikseline päev näitas, et rahvatantsijad teevad meeskonnatöö vaimus ja liikumise lustis silmad ette nii mõnelegi spordihundile.

Tankla TV videot maailmarekordi püstitamisest näeb siit.

Tänasel laulu- ja tantsupeo rongkäigul sammub enam kui 42 000 peolist

Meenutus varasemast laulupeo rongkäigust. Foto: laulupidu.ee

Täna kell 14.00 stardib Vabaduse väljakult XXVI laulu ja XIX tantsupeo rongkäik, mis koosneb 15 maakonna, kolme linna ja väliskülaliste kolonnidest. Kokku osaleb rongkäigus rohkem kui 42 000 peolist.

Rongkäigu peas liiguvad peo üldjuhid, dirigendid ja peo tuli, mida saadavad ka kaks hobukaarikut. Veidi teistmoodi on tänavu see, et peorivi kõige ees sammuvad Tallinna peolised, kes alustavad liikumist Vabaduse väljaku juurest, Pärnu mnt ristmiku lähedalt. Edasi väljuvad maakondade ja linnade kolonnid tähestiku järgi, alustades Harjumaast. Rongkäigu kolonnid rivistatakse ja liikumine kogu teekonnal toimub 8 inimesega ühes reas.

Rongkäigu üldjuht Jaanus Väljamäe sõnul on rongkäigu marsruut kõigile tuttav ja pea 5 km teekond kulgeb Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed, Narva maanteed ja Pirita teed ning jõuab välja Tallinna Lauluväljakule. Kolonn siseneb lauluväljakule Mereväravatest ja liigub laulukaare suunas. “Rongkäigu tempo valitakse laste järgi ning seda lastakse sel korral veelgi alla, et ka kõik orkestrid saaksid sammu pidada. Rongkäik kestab umbes kuus tundi”, rääkis Väljamäe.

Pikas rivis silma paistmiseks on peolised oma kolonni kaunistamisel lähtunud piir- või kogukondlikust eripärast ja võtnud aluseks ennekõike laulu- ja tantsupeo üldise kujunduskontseptsiooni. Tänavu on selles kasutatud kaunistusi, mis on valminud näpunööri tehnikas.

Pealtvaatajate huvi rongkäigu vastu on olnud erakordselt suur. Seetõttu soovitatakse kõikidel pealtvaatajatel jääda kõnniteedele, et rongkäigule jääks piisavalt ruumi liikuda. Ohutuse tagamiseks saadab rongkäiku ka meditsiini- ning turvateenistus.

Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse. Võistlusest osavõtmiseks tuleb endast teha pärimusest inspireeritud foto ja laadida see Camorka keskkonda. Võitja auhinnaks on Hiiu Folgi pass.

Etnoselfi mängu mõte kasvas välja Hiiu Folgi selleaastasest teemast “Põlvest põlve”, millega tahetakse esile tuua, kuivõrd oluline on hoida traditsioonide järjepidevust. “Etnoselfi võistlus ühendab uue aja võimalused vana aja tarkusega ja näitab, kuvõrd hästi need kaks üksteist täiendavad, kui me vaid seda soovime,” selgitas Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak Hiiumaa uudisteportaalile üleskuste tagamaid. Fotoks võib inspiratsiooni ammutada folkmuusikast, muinasjuttudest, traditsioonilisest käsitööst, rahvakalendri kombestikust jne.

Kolmele kõige lahedama pildi autorile antakse auhinnaks Hiiu Folgi pass ning lisaks saavad võitjad kaks tasuta einet Hiiu Folgi pealava juures Kassari Kiigplatsil, kuhu tulevad tervislikku ja maitsvat toitu pakkuma Vetsi tall, Hiiurand, Metsik Küük, Brgr grill, Taimetoidu restoran, Grill a la ja paljud teised.

Võistlusfotod tuleb üles laadida Camorka keskkonda, kust leiab konkurssi täpsed reeglid ja info: Võistlustöid oodatakse 13. juulini ning 14. juulil kuulutatakse välja võitjad.

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk peab seal aastal 17. kuni 20. juulini oma kümnendat sünnipäeva, esinema saabuvad Kõrsikud, Laura Remmel, Chalice, Jaan Tätte ja Udupasun, Ylja Islandilt jpt. Lisaks toimuvad matkad, töötoad ja palju muud. Lähemat infot leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee või Hiiu Folgi Facebooki lehelt.

Haapsalus toimuvad juulis linnaekskursioonid

Juulis toimuvad Haapsalus giidiga linnaekskursioonid. Tunniajase jalutuskäigu ajal saab põgusa ülevaate kuurortlinna ajaloost, arhitektuuripärlitest ja tänapäevastest arengutest.

Ekskursioonid toimuvad neljas keeles – kolmapäeviti inglise ja soome, reedeti eesti ja vene keeles. Kõik ringkäigud algavad Haapsalu Turismiinfokeskuse kõrvalt kell 18.00 ja on osalejatele tasuta. Ekskursioonide toimumise päevadel on Haapsalu Turismiinfokeskus avatud tund aega tavapärasest kauem, kuni ekskursioonide väljumiseni.

„Projekti idee sündis Pärnu linna eeskujul, kus taolisi tuure viiakse läbi juba mitmendat aastat, sealjuures on igal aastal pikenenud ekskursioonide läbiviimise periood ja suurenenud ka osalejate arv“ selgitas Läänemaa Turismi juhataja Jane Möll.

„Sel aastal piloteerime alles ja seetõttu viime ekskursioone läbi ainult juuli kuus. August on kokkuvõtete tegemise aeg ja siis selgub kas taolistest suvistest ringkäikudest võiks ka meil saada traditsioon“ lisas Möll.

Ekskursioonid toimuvad Läänemaa Turismi eestvedamisel koostöös Läänemaa Giidide Ühinguga. Oma panuse projekti annavad lisaks Fra Mare, Laine, Päeva Villa, Promenaadi hotell, Kongo hotell, Teeristi Villa, Vanalinna Hostel, Endla Hostel, Haapsalu Linna Spordibaasid, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja EELK Lääne Praostkond.

Tartus avatakse Loodusmängude pesa

Täna avatakse Tartu loodusmajas esimest korda Loodusmängude pesa. See on koht, kus koos pere ja sõpradega suvel mängides rõõmsalt aega veeta ja loodust avastada.

Sellel suvel esimest korda oodatakse Tartu loodusmajja aadressil Lille 10 igas vanuses mänguhimulisi loodusesõpru. Eelkooliealised lapsed saavad mängida koos vanematega, koolilapsed on oodatud ka üksinda või sõpradega.

Kohapeal on valik loodusteemalisi laua-, kaardi- ja põrandamänge nii väikestele kui suurtele. Pisikesed saavad aega veeta pehmete loomadega mängides või joonistades. Täiskasvanutele pakutakse loodus- ja keskkonnateemalist lugemist. “Kuna loodusmaja lastel ja õpetajatel on juulikuus suvepuhkus ning huviringe ei toimu, siis otsustati loodusmajja kogutud mängud kõikidele huvilistele mängimiseks välja pakkuda,” selgitas üks mängupesa juhendajatest Kaisa Haugas. “Siin on palju ka selliseid mänge, mida poest juba ei leia,” tutvustas Kaspar Dobrus, kellest saab sellel suvel teine mängupesa vanem.

Loodusmaja ümber pakub avastamisrõõmu ja silmailu ka konkursil Eesti kaunis kodu 2014 avaliku linnaruumi eripreemia saanud park. Loodusmängude pesa on avatud 5. juulist 28. augustini, igal neljapäeval kell 11.00 — 14.00 ning igal laupäeval kell 13.00 — 16.00.