Tuuli Hiiesalu

Tööinspektsioon avas kaks uut nõustamisbürood

Tööinspektsioon avas uued nõustamisbürood Karksi-Nuias ja Tapal. Nõustamisbüroodes hakkavad Tööinspektsiooni spetsialistid nõustama töötajaid ja tööandjaid töökeskkonda ning töösuhteid puudutavates küsimustes.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on Tööinspektsiooni üks olulistest rollidest olla töösuhete osapooltele nõuandev koostööpartner ning lisaks e- lahendustele on oluline pakkuda ka silmast silma nõustamise võimalusi. Üle- eestiliste nõustamisbüroode loomine aitab pöörata rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete muredele, ennetada tekkida võivaid probleeme ning säästa ühtlasi nii tööandjate kui ka töötajate aega, pakkudes võimalikult kodulähedast nõustamisteenust.

Tööinspektsiooni nõustamistegevust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine” ning kokku avatakse 17 nõustamisbürood Eesti erinevates piirkondades – esimene neist avati käesoleva aasta jaanuaris Põltsamaal.

Lisaks Tööinspektsiooni büroodes ja kontorites toimuvatele vastuvõttudele saab töökeskkonnaalastele küsimuste kohta nõu küsida ka eesti- ja venekeelsel infotelefonil 640 6000, e-kirju on võimalik saata aadressile jurist@ti.ee ning kõiki tööelu puudutavaid teemasid käsitleb laiemalt portaal www.tööelu.ee.

Kohaliku omaalgatuse programmi saab taotlusi esitada 1. aprillini

Kevadine Kohaliku omaalgatuse programm on avatud ning ootab 1. aprilliks kogukondade elujõulisust edendavaid projekte.

Toetusi saab taotleda kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamise meetmetest. Mõlema meetme puhul on toetuse piirsummaks 2000 eurot ning rahalise omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Taotlused tuleb esitada asukohajärgsele maavalitsusele (maavalitsuste kontaktid) hiljemalt 01. aprilliks kella 16.30ks.

Elektrooniliselt esitatav taotlus tuleb saata maavalitsuse kodulehel märgitud kohaliku omaalgatuse programmi e-posti aadressile hiljemalt kell 16.30, paberkandjal esitatav taotlus tuleb viia maavalitsusse käsipostiga hiljemalt kell 16.30 või saata posti teel maavalitsuse postiaadressile (postitempel ei tohi olla hilisem kui 01.04.2015).

Rohkem infot ja vajalikud dokumendid leiab siit.

Vormsi rahvamaja läbis uuenduskuuri

Vormsilased tähistasid Eesti Vabariigi 97. aastapäeva värskelt renoveeritud Hullo rahvamajas, mis on olnud saare kultuurielu keskmeks ligi 80 aastat.

Hullo külas asuva rahvamaja renoveerimistööde käigus paigaldati hoonesse soojuspumbad, soojustati lage, täiustati tuleohutust ning valgustust. Esimesele korrusele tekitati ruum, mida saab kasutada laste mängutoana. Ehitustööde käigus avati II korruse rõdu, millega suurendati kasulikku pinda 30% võrra.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on uuenduskuuri märksõnad multifunktsionaalsus ja kaasaegsus. “Kui varem kulus rahvamaja soojaks kütmiseks tunde, siis täna vältab see paarkümmend minutit,” lausus Viks ja lisas, et uuendusest saavad väga suurt kasu Vormsi kooliõpilased, sest saarel puudub eraldi spordihoone ning ainus lahendus on kasutada sportmängudeks rahvamaja.

Rahvamaja uuenduskuuri II etapp valmib käesoleva aasta suvel. Selle käigus paigaldatakse hoonesse multifunktsionaalne köök, kaitserulood, lava eesriided, II korruse rõdu mööbel ja palju muud.

Vormsi rahvamaja on ehitatud 1938. aastal ning sellel on oluline koht saare kultuurielu ülalhoidmisel. Rahvamajas toimuvad aastaringselt üritused, kontserdid ja teatrietendused ning samuti on see kogunemis- ja harjutuspaigaks Vormsil tegutsevatele taidlusrühmadele. Väga aktiivselt harrastatakse lauatennist. Rahvamaja ruume renditakse tähtpäevade tähistamiseks, kultuuriürituste korraldamiseks, peoõhtute ja kursuste läbiviimiseks.

Lastefond katab haruldaste haigustega laste toetuseks Eesti kaardi müntidega

Tähistamaks rahvusvahelist haruldaste haiguste päeva ning tõmbamaks tähelepanu haruldasi haiguseid põdevatele lastele, korraldab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 28. veebruaril Tallinnas ja Tartus mündiladumise aktsioonid.

Laupäeval, 28. veebruaril kell 12.00 nii Tallinnas Ülemiste keskuses kui Tartus Lõunakeskuses toimuvatel üritustel kaetakse müntidega 2-meetrise läbimõõduga Eesti kaardi kujutised, kuhu mahub ca 2000 1-eurost münti. Aktsioonidega kogutakse raha haruldaste haigustega laste ravitingimuste parandamiseks: mündid kaartide katmiseks on saadud heade inimeste poolt terve veebruarikuu jooksul mõlemas linnas kogutud annetustest, mis hiljem loomulikult kokku korjatakse ja laste abistamisse suunatakse. Kõik soovijad saavad münte annetada ka aktsioonide toimumise ajal kohapeal ning oma mündi Eesti esimesele mündikaardile lisada.

Lõunakeskuses laotakse münte liikuvate Jetide ees, kus Lastefondi vabatahtlike kõrval on kaarti ladumas ka Eesti Metsameister OÜ tiim . Lisaks mündikaardi ladumisele lõbustavad ürituse raames lapsi Lastefondi maskott Mõmmik ning piraat ja printsess, kes mängivad ja meisterdavad lastega. Kohal on ka näomaalijad, kelle juures saab annetuskasti panna vastavalt oma südametunnistusele maalingu eest annetuseks raha. Ülemiste keskuses leiab mündikaardi ladumise aktsioon aset aatriumis, kus laste rõõmuks on üles seatud joonistusnurk ning kohal nii Mõmmik, õhupalliloomade meisterdaja kui näomaalijad. Korraldatakse erinevaid mänge ning soovijatel on võimalik osaleda heategevuslikul oksjonil, mille tulu läheb samuti haruldaste haigustega laste toetuseks. Loe edasi: Lastefond katab haruldaste haigustega laste toetuseks Eesti kaardi müntidega

AHHAA kutsub tähistaevast vaatlema ja pildistama

26. ja 27. veebruaril kutsub AHHAA kõiki kosmosehuvilisi vaatlema uue, AHHAA katusel asuva teleskoobiga öist taevast, tähti ja planeete ning proovima neid ka pildistada.

Katusel on vaatlusteks ja pildistamiseks 150mm läätseteleskoop ehk refraktor, mis liigub taevaga kaasa, nii et soovijad saavad oma nutitelefoni sinna külge ühendada ja pildistada proovida. Telefoni mark ei ole oluline, peaasi, et sel kaamerafunktsioon oleks. NB! Tahvelarvutit teleskoobiga ühendada ei saa, kuna selle mõõdud on liiga suured (sama kehtib ka suurte telefonide kohta, nt Samsung Galaxy Note 4).

Lisaks on avalikel vaatlustel väljas lisainstrument, 200mm läbimõõduga Dobson-tüüpi peegelteleskoop, millega tehakse vaid visuaalseid vaatlusi ja mis tähtededele järele ei liigu. Need, kes pildistada ei soovi, saavad läbi teise teleskoobi samal ajal kuud piiluda.

Peale selle räägitakse taevast üldiselt, uuritakse, millised tähtkujud ja planeedid näha on, millised tähed on kõige heledamad ja muud põnevat. Lisaks saab soovi korral infot erinevate teleskoopide ka pildistamisvõtete kohta.

AHHAA tähevaatlused toimuvad 26. veebruaril kell 20 ja 27. veebruaril kell 21. Kogunetakse AHHAA fuajees 30 minutit enne vaatluse algust. Osalemine toimub elava järjekorra alusel. Korraga pääseb katusele 15 inimest.

AHHAA tähevaatlused on tasuta, kuid toimuvad ainult selge ilmaga.

Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

Lääne-Viru maavanem Marko Torm kuulutab välja maakondliku konkursi “Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas 2014” ja “Aasta tegija sotsiaalvaldkonnas 2014”.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada maakonna sotsiaalvaldkonna töötajaid ja organisatsioone, kes oma tegevuse ja uudsete lahendustega on kaasa aidanud abivajajate heaolu parandamisele.

“Tublide ja pühendunud inimeste märkamine on meie kõigi võimalus anda ühiskonnale midagi tagasi. Hoolimise ja tunnustamise kaudu anname omalt pool tõuke uute algatuste heaks. Tean, et meie maakonnas on sadu ja sadu sotsiaalvaldkonnas igapäevaselt südamega panustavaid inimesi – andkem nendest teada,” julgustab Lääne-Viru maavanem Marko Torm.

Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas on tegevus, mis on aidanud kaasa sotsiaalse suutlikkuse kasvule maakonna kohalikes omavalitsustes, hoolekandeasutustes või vabatahtlike töötajate ettevõtmistes. Selleks võib olla tegu või algatus, mis on oluline sotsiaalvaldkonnas ja silma paistnud kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil, sealhulgas uuenduslike ideedega. Loe edasi: Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldab 15.-17. aprillil rahvusvahelise hariduskonverentsi “NUTT tuleb peale”, mis keskendub sellele, kuidas NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel tehnoloogia abil õppeprotsessi parandada.

“NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija tuleb peale, sest “digitaalsete nobenäppude” põlvkonna jaoks on nutika tehnoloogia kasutamine muutunud asendamatuks ning üha enam kasutatakse seda ka õppetöös,” selgitas HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla selleaastase konverentsi teemat. “Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ning senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.”

Hariduskonverents algab 15. aprillil õpilaste juhitud eelkonverentsiga “Kuidas me tegelt õpime?”, mille ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased Gustav Adolgi Gümnaasiumist, Nõmme Põhikoolist, Virtsu Koolist jm. “Noored räägivad meile, kuidas nad õpivad ja mis neid õppima motiveerib,” ütles Ene Koitla. “Me näeme õpilasi alatasa oma nutitelefonides sorimas. Mida nad seal tegelikult teevad, milliseid suhtluskanaleid kasutavad ja kuidas seda kõike õppetöösse rakendada, seda eelkonverentsil tutvustataksegi.” Loe edasi: HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb

Põlvamaa kõrgeima autasu pälvis Laine Lõvi

23. veebruari õhtul toimunud Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Räpina aianduskoolis anti üle Põlvamaa kõrgeimad autasud.

Maakonna vapimärgi ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu preemia pälvis seto kultuuri hoidja, leelopäevade algataja , leelokoori Kuldatsäuk eestvedaja, Tsäimaja looja ja seto toidukultuuri propageerija, Seto Talumuuseumi rajaja ja kauaaegne direktor Laine Lõvi.

Vastne laureaat on öelnud: “Iga muuseum saab alguse muuseumihoidlast. Kõik varjul olevad asjad peavad olema korralikult kättesaadavad. Aga ilma setu rahvata muuseumi ehitada ei oleks olnud võimalik. Töötades muuseumi juhina sain tegelda asjadega, millest olen unistanud.” Loe edasi: Põlvamaa kõrgeima autasu pälvis Laine Lõvi

Tartumaa kooliõpilaste teaduskonverents on täies hoos

Koostöös Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli Teaduskooliga alustas Tartu Ülikooli muuseum 2014. aasta sügisel projektiga „Teaduskonverents „Imeline ilm““. 1.-3. klasside õpilastele suunatud ettevõtmine on jõudnud poole peale.

„Projekt sai alguse 2014. aasta sügisel ning selle eesmärgiks on arendada kooliõpilaste vaatlusoskusi, pakkuda uurimistöö koostamise kogemust ning osalemise võimalust teaduskonverentsil,“ tutvustab konverentsi Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindis. „Praeguseks on Hull Teadlane külastanud kõiki osalevaid Tartu linna ja maakonna koole ning hoolimata esimesest korrast kulgeb projekt igati edukalt.“

Käesoleva aasta alguses külastas Hull Teadlane kõiki konverentsil osalevaid koole, kohtus uurimistööde tegijatega, jagas nippe uurimistööde koostamiseks ning vastas küsimustele, mis ulatusid tuule suuna mõõtmisest kuni Hullu Teadlase juusteni. Praegu on koolides käimas vaatluste tegemise ja uurimistööde kirjapaneku aeg, mille tulemused jõuavad Tartu Ülikooli muuseumisse 2. aprilliks.

Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Anne Orava sõnul uurivad õpilased praegu ilma, teevad märkmeid ja otsivad erinevat vajalikku informatsiooni. „Töö on põnev ning on pannud laste silmad särama. Väga innustavaks sai Hullu Teadlase külaskäik, mis ergutas õpilasi aktiivselt vastaval teemal tegutsema,“ ütles Orav.

Projektiga seotud Tartu Kivilinna Kooli õpetajate arvates on sellised üritused väga vajalikud, laiendades õpilaste silmaringi ning ärgitades neid koostööle teaduse uurimises.

Parimad uurimistööd kuulutatakse välja 9. aprillil ning tulevad ettekandmisele 23. aprillil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimuval konverentsi lõppüritusel. Lisaks ettekannetele saavad osalejad nautida ka vahvaid katseid ja konverentsile kohaselt kommipausi.

Teaduskonverentsil osalevad Tartu Kivilinna Kool, Tartu Erakool (TERA), Tartu Hiie Kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, Puhja Gümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Mart Reiniku Kool, Elva Gümnaasium ja Tartu Hansa Kool.

Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

Kaante vahele on saanud alates kevadest küpsenud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis”.

Teoreetilise taustauuringu, fookusgruppide ning ankeetküsitluse põhjal sündinud uuringuraport annab ülevaate kogukondade hetkeseisust nende endi pilgu läbi ja kogukonnamõiste kasutusest üldises retoorikas (aga eelkõige riiklikes arengukavades) ning lõpuks mitmeid soovitusi lahendamaks kogukondade kitsaskohti, mis raporti koostamise käigus välja tulid.

Piirkondlik kogukonnategevus tõuseb aina enam esile ning selle rolli ühiskonna korraldamisel peetakse üha olulisemaks. Samas teame kogukondade kohta üsna napilt. Statistikaamet loeb küll üles kohalikku elu edendavaid ühendusi ning näiteks Eesti Külaliikumine Kodukant külaseltse, seltsinguid ja külavanemaid, Linnalabor omab ülevaadet linnaseltsidest. Kuid seda, mis kogukond on, mida teeb või kellest koosneb, mõtleb igaüks omamoodi. Neid kogukonnateemalisi mõtteid ja praktikaid see Eestis esmakordselt tehtud uuring koondabki, seades lähtepunktiks kogukonna kohaliku aktiivsuse tähenduses. Loe edasi: Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse “Regionaalmaasiku” konkursil.

13. veebruaril andis siseminister Hanno Pevkur üle regionaalarengu auhinnad, millega tunnustati parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Tunnustuse pälvisid üheksa ettevõtmist üle Eesti.

Siseministri sõnul võib auhinna saajaid vaadates öelda, et tegemist on tõeliste oma kodukoha patriootidega. “Nad annavad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii mõnigi auhinna saanud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ning visiitkaardiks,” märkis Hanno Pevkur.

Jaanuaris välja kuulutatud konkursile “Regionaalmaasikas” sai kandidaadiks esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Konkursile laekus 35 ettepanekut. Siseministri moodustatud komisjon valis välja üheksa väljapaistvamat algatust, keda tunnustati Rita Randmaa tehtud keraamiliste maasikatega.

Viljandimaa Arenduskeskus ja Võhma Linnavalitsus esitasid ühe kandidaadina ka MTÜ Sinule Võhmast. Loe edasi: MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

Vabariigi aastapäeva tähistatakse Läänemaal kontsertjumalateenistuse ja etendusega

Haapsalu linn, Lääne Maavalitsus, EELK Lääne praostkond ning Kaitseliidu Lääne Malev kutsuvad tähistama Eesti Vabariigi 97. aastapäeva 24. veebruaril Haapsalus.

Kell 11.00 toimub kontsertjumalateenistus toomkirikus, kus esineb Haapsalu toomkoor ning kõneleb Lääne maavanema kt Kristel Jupits ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12H klassi õpilane Grete Grauberg. Lippudega tuleb välja Kaitseliidu Lääne malev, Haapsalu linna koolid ning teised organisatsioonid.

Kell 12.00 toimub pärgade asetamine Vabadussõja mälestussamba jalamile lossiplatsil. Pidulikul tseremoonial kõnelevad Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, piiskop electus Tiit Salumäe ja Kaitseliidu Lääne Maleva major Arnold Juhans.

Kell 12.30 on kõik oodatud Krahviaeda Ants Laikmaa paviljoni juurde, kus toimub paviljoni avaetendus “Laikmaa ja Tuglas Krahviaias”. Pärast etendust pakub Kaitseliit suppi.

Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

14. veebruaril esietendus Seinäjoe Linnateatris Peter Shafferi näidend “Amadeus”, mille lavastas Ain Mäeots.

Vesa Tapio Valo, Seinäjoe teatri juht, sattus möödunud kevadel Mäeotsa lavastatud “Fanny ja Alexanderi” esietendusele ja nähtud lavastus meeldis talle niivõrd, et samal õhtul tegi ta ettepaneku Soome lavastama tulla. “Amadeus” mõlkus teatrijuhi peas juba mõnda aega ja nüüd said kokku teatri soov ja lavastaja huvi, sest ka Mäeots oli “Amadeuse” lavastamisele varem mõelnud.

Peter Shafferi 70ndatel aastatel kirjutatud näidend, mille põhjal on tehtud ka Milosh Formani Oscari võitnud film (1984), räägib kahe suure muusiku – Mozarti ja Salieri – loo. Näidendi peategelane Antonio Salieri lubas end juba noorukina jumalale pühendada, paludes vastutasuks võimalust saada kuulsaks heliloojaks. Kõik sujus, kuni ilmus geniaalne Mozart. Salieri maailm kukkus kokku. Ta pööras jumalale selja ning hakkas punuma intriigi, mis lõpuks hävitas mõlema helilooja elud. Loe edasi: Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

Too oma teema Arvamusfestivalile 2015!

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide Vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arutelude tulemusel saavad alguse uued ideed, ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneb arutelu- ning suhtluskultuur Eestis.

Kutsutakse kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovitakse oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu; kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud. Endast ja oma aruteluteemast tuleb kirjutada SIIA.

Kõigilt ideede esitajatelt eeldatakse valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Juba oma ideed sõnastades palutakse silmas pidada festivali head tava.

Kes pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saab aimu programmist. Rohkem infot saab teemalavade programmi juhilt Maiult (maiu.uus@arvamusfestival.ee ). Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima? Mis on need kõige tähtsamad aruteluteemad, milleta kolmandat Arvamusfestivali kuidagi teha ei saa?

Arutelude ideid oodatakse 28. veebruarini.

Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 14.00 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lamba-aasta algusele pühendatud kolmiknäitus: Villa teekond, Loo. Koo. Rõõmusta! ja Enelin Pedaku tekstiilsed disainehted.

“Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus ” Villa teekond” valmis seoses muuseumi uue haridusprogrammiga “Villakera – kullakera”, mille raames osalejad õpivad lähemalt tundma põllumajanduses ühte olulisimat looma – lammast – ja teevad tutvust villaga, mis on juba aastatuhandeid olnud üheks tähtsaimaks materjaliks peamiselt rõivaste, aga ka mitmete tarbeesemete valmistamisel. Programmi raames saab proovida kätt nii villa kraasimisel kui ka lõngaks ketramisel ja kangastelgedel kudumisel” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel “Loo. Koo. Rõõmusta!” on vaatamiseks välja pandud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2014.a. lõpetanud 9. lennu üliõpilaste silmkoelised kudumid ja fotod. Näitus “Loo. Koo. Rõõmusta!” põhineb kudumitest valminud samanimelisel raamatul, mis ilmus kirjastuses Varrak. Loe edasi: Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kauneimad kodud on selgunud

Pg1412-1699 — Aasta kodu võidukodu. Foto: Priit Grepp

Kadrioru Kunstimuuseumis pärjati ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tõrma külas Raplamaal, kus ligi kümme aastat tagasi pealinnast maale kolinud Gerly Karu ja Margus Mänd tegid korda aastaid räämas seisnud rehemaja.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul oli siis hoonet kasutatud veel üksnes põllutööde abihoonena ja pere tunnistas ka ise, et uuesti nad enam nii suurt tööd ette ei võtaks. “Suurem osa töödest tehti oma kätega. Esile toodi vana materjal ja uhke reheahi. Lisati heledat ilmet ja mugavusi. Tühjalt seisnud majast sündis õdus, romantilise kujundusega kodu,” sõnas Pajula.

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja hindab pererahva oskust kasutada ära vanu ja algupäraseid detaile: vana talu uksi, laiu põrandalaudu ja palkseina. Majas on nii eklektilist põnevust kui ka hubasust ja avarust, palju on kasutatud naturaalseid sisustusmaterjale. “Isetegemisrõõmu kohtab igal sammul, kodusoojust peegeldub nii perenaise kätetööna valminud pitsilistest päevatekkidest kui kaltsuvaipadest,” räägib võidukodust Merike Hirvoja.

Aasta kauneim aed asub Sindis, kuhu Monica ja Arko Kask lõid lihtsate vahenditega lopsaka ja värviküllase aia.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 18. korda. Tänavu osales ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti. Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Maitsva Tartu erimenüüsid on proovinud üle 1000 toidunautleja

Veebruaris Tartus toimuva restoranikuu „Maitsev Tartu“ erimenüüsid käis veebruari esimese nädala jooksul proovimas üle 1000 toidunautleja.

Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu“ käigus tutvustavad üksteist Tartu restorani toidukultuuri ja pakuvad uusi maitseelamusi. Lisaks eriroogade maitsmisele saavad toidunautijad hinnata ka söögikohtade pingutusi, selgitades välja parima erimenüü pakkuja.

Kõigis osalevates restoranides saab lisaks tavamenüüle nautida sõbraliku hinnaga (18 eurot) kolmekäigulist erimenüüd, mille põhiline koostisosa valmib eestimaisest toorainest. Et maitsepaletti mitmekesistada, jagati toorained ettevõtete vahel loosiga. Seega on menüüdes esindatud nii veiseliha, sealiha, lammas, küülik, uluk, vutt, part, kana kui ka kala. Peakokad annavad oma parima, et üllatada tartlasi ja linnakülalisi hõrkude ja naudinguid pakkuvate eriroogadega. Menüüdega saab tutvuda kodulehel www.maitsevtartu.ee.

Projektis osalevad Atlantis, Bel-Ami, Cafe Truffe, Chez André, Dorpat, Eduard Vilde lokaal, Meat Market, Polpo, Spargel, Werner ja Villa Margaretha.

Külastajatel on võimalus hinnata restoranide pingutusi www.maitsevtartu.ee kodulehel vastava restorani juures oleval hindamisskaalal või restoranis hindamissedelil. Hindamise tulemused selguvad 2. märtsil, osalejate vahel loositakse välja õhtusöögikutsed kampaania lõpuüritusele, mis toimub 4. märtsil.

“Maitsev Tartu” toimub tänavu esmakordselt, jätkates Tartus varem korraldatud rahvusköökide päevade traditsioone.

Rakveres avatakse Eesti esimene multifunktsionaalne rulluisulint, “Skill”

Rakvere Bont Rulluisuklubi tutvustab 12. veebruaril kelll. 16.00 Rakvere Spordikeskuses ainulaadset treeningvahendit, mida saavad kasutada erinevate spordialade esindajad. Antakse ülevaade masina otstarbest ja näidatakse erinevaid kasutusvõimalusi.

Rulluisulint “Skill” võimaldab harrastada sporti ka siis, kui õues ilm seda ei soosi ning on suureks abiks tehnika treenimisel ja kehatöö mõõtmisel. Masinal saavad treenida nii jooksjad (grupitreeninguna), rulluisutajad, rullsuusatajad, ratastoolisportlased kui ka rattasõitjad.

Rulluisulint on kolm meetrit lai ja võimaldab siseruumis treenida kiirusel kuni 60 km/h. Masin on ehitatud Rakvere Bont Rulluisuklubi liikmete initsiatiivil ja omavahenditest. Eriline tänu kuulub rulluisuklubi liikme Neeme Nõlvakule, kes oma kompetentsist ja entusiasmist masina ise kokku projekteeris ja ehitas. Koostöös Rakvere linna ja Rakvere Spordikeskusega leiti masinale sobiv ruum.

Eesti Rulluisuliidu peasekretäri sõnul on rulluisulindi ehitamisel tegu alles kahe aastase ja väga aktiivselt tegutseva klubiga. “Rulluisulindi “Skill” loomisega annab klubi alale märgatava panuse kiir-rulluisutamise arendamiseks Eestis. Rulluisulint võimaldab treeneril olla sõitja kõrval ja anda tehnika omandamisel vahetut tagasisidet otse sõidu ajal. Rulluisulint on väga võimas tööriist igaühele oma sõidutehnika parandamiseks. Rulluisulint on ainus sellelaadne seadeldis Eestis, Skandinaavias ja lausa terves Põhja -Euroopa regioonis, mis tekitab kindlasti huvi ja kutsub kohale ka sportlasi meie lähiriikidest.”

Maavanema tänukirja pälvis Vaike Puuselg

9. veebruaril andis maavanem Ulla Preeden Krootuse raamatukogu juhatajale Vaike Puuseljale kauaaegse ja tänuväärse töö eest Krootuse raamatukogu juhatajana ja seoses 50. sünnipäevaga üle tänukirja.

“Armastage raamatut kogu hingest. Ta pole mitte üksnes teie sõber, vaid ka truu kaaslane elu lõpuni,” seisis tänukirjal.

Vaike Puuselg on Krootuse raamatukogu juhatajana töötanud alates 1998. aastast. Asjaliku ja hakkaja raamatukoguhoidjana sujub tal koostöö igas vanuses lugejatega. Kogu täiendamiseks ja lugejate soovidega arvestamiseks teeb ta tihedat koostööd teiste raamatukogudega. Koostöös kooli ja vallavalitsuse töötajatega korraldatakse mitmesuguseid üritusi alates kirjandushommikutest kuni igakevadise asfaldijoonistuste võistluseni välja.

Räpinas räägitakse pilvedest ja äikesest

Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Pilvedest ja äikesest räägib noor ilmateadlane ja pilveekspert JÜRI KAMENIK.

Loodusõhtul räägitakse pilvedest ja äikesest, kindlasti tasub pilk peale heita Pilvekoolile. Pisut tuleb juttu ka kondensjälgede ja halodega haakuvatest vandenõuteooriatest.

Jüri Kamenik on Tartu Ülikooli loodusgeograafiamagistrant ja atmosfäärihuviline. 2013. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonnas bakalaureusetöö teemal “Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005”. Ilmast (ja meteoroloogiast) on ta huvitunud põhjalikumalt 1998. aastast. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Üliõpilasena organiseerinud huviliste meteoroloogiaõhtuid ja äikesejahte.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Elron sõidutab Kalafestile

Seoses nädalavahetusel toimuva Kalafestiga pikendab Elron eeloleval reedel õhtuse Tallinn-Türi reisi nr 375 Viljandini.

“Seoses 13.-15. veebruarini Viljandi järvel toimuva kogupereüritusega Kalafest pikendame reedeõhtuse Türi reisi nr 375 Viljandini,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Rong väljub Balti jaamast kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ning jõuab sihtjaama 18.50.”

Reedesel Kalafesti erireisil kehtivad Ronnie Kongo sõnul kõik tavapärased piletid ja soodustused – rongi saavad kasutada kõik soovijad. “Reisijail tuleks siiski tähele panna, et kuni Türini sõidab haakes kaks rongi, Türilt edasi aga vaid eespoolne rong,” täpsustas Ronnie Kongo. “Seepärast võiks Viljandisse sõitjad istuda esimesse rongi, ent Türil on võimalik ka ümber istuda.”

“Meil on Elroni vastutulelikkuse üle hea meel, sest eks ole ju talvisel kalapüügil vaja rohkem varustust, kui muidu – soojad riided, jääpuurid, ridvakastid, kelgud… seepärast on rong sellele talvefestivalile minekuks ilmselt mugavaim viis,” sõnas Kalafesti üks korraldajatest Priit Kallas. “Lisaks annab ühine rongisõit suurepärase võimaluse info hankimiseks teistelt kalastajatelt, kogemuste jagamiseks ning kasvõi näiteks püügivõistluse meeskonna komplekteerimiseks.”

Erireisi täpse sõidugraafiku leiab veebilehe www.elron.ee sõiduplaani otsingust, sisestades õige kuupäeva. Rohkem infot Kalafesti kohta aadressil: www.kalafest.ee.

Selgusid Võru maakonna autasude saajad

Väino Repp tööhoos. Foto: kodukotusparksepa.ee

Täna selguseid Võru maakonna autasude saajad. Maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu Väino Repp.

Dirigent Väino Repp on puhkpilliorkester Kungla tööd juhtinud 1969. aastast, kui võttis orkestri juhatamise üle isalt Vello Repp´ilt. 45 aasta jooksul on ta koolitanud palju noori pillimehi, 2003. a loodi orkestri juurde noorteorkester. 136. tegevusaastat tähistanud orkester osales 2014. a Võrumaa laulu- ja tantsupeol ning ka Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol. Väino Repp´i dirigeerimisel on orkester Kunglale omistatud mitmeid auhindu.

Väino Repp on kuulunud kõikidesse Võru vallavolikogu koosseisudesse ning olnud volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Ta on pikaaegne MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” juhatuse esimees, aktiivne külavanem. Väino on nõu ja jõuga olnud abiks Kungla rahvamaja ning Parksepa laululava rekonstrueerimistel. Väino Repp´i esitas Võrumaa vapimärgi kavaleriks Võru Vallavalitsus.

Võrumaa teenetemärk omistatakse Ere Raag´ile. Ere Raag on töötanud Võrumaa rahvaraamatukogude võrgustikus terve oma elu. Ta on omandanud erihariduse Viljandi Kultuuritöö Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Oma ala asjatundjana on Ere Raag korraldanud erialaseminare ja õpitube raamatukogutöötajatele, seisnud hea raamatukogunduse arendamise eest Võrumaal. Tema töö on loonud hästitoimiva raamatukoguvõrgustiku. Ere Raag on erinevate väljaannete, trükiste ja kogumike ideede autor ning koostaja. Ere Raag´i esitas Võrumaa teenetemärgi kandidaadiks Inga Kuljus.

Eesti Vabariigi aastapäeval väärivad veel tunnustamist Eda Veeroja ja Külli Eichenbaum (Võrumaa kultuurielu edendajad 2014), Kaidi Järvpõld (Võrumaa omavalitsuse ametnik 2014), Anneli Roosmäe (Võrumaa sotsiaal- ja tervishoiutöötaja 2014) ja Angela Järvpõld (Võrumaa külaelu edendaja 2014).

Toimub neljas kontsert sarjast “Osaluskontserdid”

Täna kell 19.00 toimub kinokohvik Sinilind saalis neljas kontsert sarjas “Osaluskontserdid”.

Osaluskontserdid on 2014. a sügisel Tarmo Johannese käivitatud omanäoline sari, kus kuulajate roll pole passiivne. Iga kontsert koosneb kolmest osast – interaktiivne, spetsiaalselt kontserdiks välja töötatud helimäng, kus kuulajad saavad kaasa mängida nutitelefonide või sülearvutite abil, väike tutvustav loeng mõnest heli, akustikat või helisünteesi puudutavast aspektist ning valitud teosed flöödile ja elektroonikale. Helimäng, loeng ja kontsertosa on omavahel sisuliselt tihedalt seotud.

Sarja mõte on tekitada huvi, juhtida inimesed aktiivsest tegevusest aktiivse kuulamiseni.

Helimängude tarkvara lähtekood on peale kontserte kättesaadav vabavarana ja võib olla aluseks järgmistele muusika- või haridusprojektidele.

Tänase kontserdi teema on ruum ja reverb. Kavas on helimäng “Kajamäng”, Eduardo Moguillansky “in love (intiimsusetüüd nr 2)” flöödile ja fonogrammile, Kaija Saariaho “Laconisme de l’aile” flöödile ja live-elektroonikale. Esitajateks on Tarmo Johannes, flöödid, helimängude tarkvara ja Tammo Sumera, loeng, helindus.

Lähemat infot leiab siit.

“Tagasi kooli” nädal ootab külalisõpetajaid

16.-20. veebruaril on õpetajad oodatud avama oma klasside uksi üle Eesti ühe korraga ning külalisõpetajad on oodatud neist sisse astuma.

“Tagasi kooli” nädala põhimõte on aastate jooksul välja kujunenud: tunni teema saavad iga külalisõpetaja ja õpetaja omavahel kokku leppida – olgu see tööst, hobidest või muust. Kõike olulisem on see, et teema on külalisõpetajale südamelähedane – et ta sellega ka õpilasi sütitada saaks.

Lisaks on tänavu külalistundide jaoks ka fookusteema: “Inimene ja ühiskond”. See on vabatahtlik võimalus neile, kes soovivad sellest kinni haarata. Selja taga on tormiline 2014. aasta koos sündmustega, mis meie ühiskonda raputasid. Ees on riigikogu valimised. On oluline aeg inimeseks ja kodanikuks olemise mõtestamiseks ning ühiskonna ja Eesti elu üle arutlemiseks. Oodatakse kõiki, keda need märksõnad kõnetavad, võimalusel oma tundi nendega seostama just niisugusel viisil, nagu teile sobib.

Et sel aastal leiavad vabariigi aastapäeva tähistamise suured sündmused aset Ida-Virumaal, kutsutakse kõiki külalisõpetajaid, kelllel see on võimalik, andma mõnd külalistundi samuti just seal piirkonnas.

Lisaks tasub meeles pidada, et külalistundi ei pea andma külalisõpetaja üksi – seda saab teha koos hea sõbra või kolleegiga.

Külalistunni kokku leppimiseks tuleb sisse logida “Tagasi kooli” infosüsteemi ning leida sobiv koostööpartner – õpetajatel külalisõpetaja ning külalisõpetajatel õpetaja.

Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

2. veebruaril avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis järjekordne muusika-aastale pühendatud näitus “Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust”.

Eesti helilooja, produtsendi ja instrumentalisti Sven Lõhmuse erakogust ja plaadifirma Moonwalk kogust on näitusel väljas üle 20 instrumendi – süntesaatorid ja üks trummikomplekt. Näha saab praegu kasutusel olevaid ja tuntud kollektiivide (Laura, Mr. Happyman, Black Velvet jt.) esinemistel kasutatud süntesaatoreid ning vanaduspensionil olevaid või pigem kodusesse majapidamisse sobivaid pille. Eksponeeritakse Jaapanis, USAs, Rootsis, Eestis jm. toodetud süntesaatoreid, millest vanimad on valminud 1970ndatel ning uusim 2014. aastal.

Samas saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikakogu väljapanekut parimaks tunnistatud Eestiga seotud plaatidest. Näeb Eesti Popmuusika Aastaauhinna “Kuldne Plaat” laureaate ning Eesti Muusikaauhindade konkursi võidutöid, mille valib žürii ning tunnustab lisaks popmuusikale etno-folgi, džässi-bluusi ja klassikalise muusika kategooria paremaid. Eksponeeritakse ka aasta kooriplaate ning plaate, millel esinenud Eesti muusikutele on osaks saanud rahvusvaheline tunnustus Grammy. Loe edasi: Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate