Autor: Tuuli Hiiesalu

Tööotsijad saavad tasuta e-kursusel õppida

Tänasest on kõigile tööotsijatele avatud tasuta e-kursus karjäärinõu.ee. See on Euroopa Sotsiaalfondi toetusel loodud karjäärinõustamise ja tööotsingu e-kursus, mis on loodud selleks, et parandada elanike tööhõivet ja teadlikkust erinevatest karjäärivõimalustest.

E-kursus annab tööotsijatele nõu, kuidas hinnata oma oskusi ja võimeid, suurendada väljavaateid tööturul ja leida rahuldustpakkuv töö. Kursus sisaldab praktilisi nõuandeid CV koostamiseks ja kandideerimisoskuste lihvimiseks ning aitab valmistuda tööintervjuuks. Samuti leiab sealt juhiseid karjääriplaneerimiseks ja tuge eneseteostusel.

Kursuse lektoriks on ERR Tööotsija saatest tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar. Õpetajateks on mitmed oma ala spetsialistid – psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, terviseteaduste dotsent Kristjan Port, tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu jt. Kursuse käigus saab küsida nõu karjääriekspertidelt, teha harjutusi ja talletada tulemused oma portfoolios. Kursus on eesti ja vene keeles.

Koolin olli kirätüü katõ

Prisko Mart

Mardi jaos oll’ võit üllätüs: unõn kah es näe, et sääne asi või tulla. «Koolin nuu kirändi ja etteütelüse – kõik olli katõ!» selet’ tä.

Jutuvõistlusõlõ saatsõ Mart elon tõsõ ja kolmanda kirätüü. Edimädse kirot’ tä 1970. aastil. «Et saia aokirja Nõukogude Naine, pidi Eesti Kommunisti kah telmä,» jutust’ Mart. «Kiäki muiduki tuud es loe pääle mu – ma olõ kõik läbi lugõnu, Stalini ja Lenini teossõ ja Hitleri «Mein Kampfi» kah. Eesti Kommunistin oll’ jutt, et kapitalisti juutva ummi tüüliisi, uimastasõ viinaga. Mul läts’ hing täüs ja kiruti kirä Eesti partei keskkomiteele. Et lugõsi artiklit, lätsi puuti, et hindäle tüüsukkõ ja lõunas võileibu osta. Es lövvä, a riiuli pääl lugõsi kokku 36 marki alkoholi: ti, kommunisti, inämb ei jooda tüüliisi, ti tapati näid!»

Vastus tull’ kipõlt: kulõ, miis, seo jutu pääle saadami su sinnä, kon tüüsuka omma prii, a võileevä pääle sullõ võidu ei lupa! A ähvärdüses tuu jäigi.

Mart saa umast meeletüst elost viil mitmõlõ jutuvõistlusõlõ kirota. «Oh, noid juhtumiisi om nii pall’u, et kõik ei tulõki miilde,» rehäs’ jahi-, kala- ja Kaitsõliidu miis käega.

Viimäne pööräne lugu juhtu seo süküs, ku tä käve naasõga seenen ja sai siini veidü. Loe edasi: Koolin olli kirätüü katõ

Vana jouluehe

Ku ma lats olli, tull’ egä aasta joulukuusõ ehtmise man jutus üts vana ehe. Vahtsidõ ja värviliidsi pallikõisi, joulumehi, majakõisi ja muide as’akõisi kõrval tundu taa kuulikõnõ vana ja veidü ikäv. Hõpõvärv oll’ mõnõst kotussõst maha kulunu, ossa külge riputamisõs oll’ paklanõ nöörikene.

Ku vanõmba sõsarõ kuuskõ ehtse, es jätä vanaimä konagi ütlämädä, et pankõ no taa mu kuulikõnõ ka üles. Sõsarõ es taha taad hää meelega panda, et vana ja ands’ak ja pall’u rassõmb ku vahtsõmba ehte, kaalus kuusõossa alla. Mõnõ alumidsõ ossa külge sai õks tuu vana ehtekene kah.

Kül om mitmõ as’aga nii ollu, et ku tä käen om, sis taad vääga tähele ei panõ. A ku kaos, sis nakkat takan ikma. Nii oll’ vanaimä ja timä juttõga kah.

Ku sõsarõ jo kotust kavvõmban elli ja vanaimä sääl, kost tagasi ei tulda, oll’ mu kõrd joululaupäävä õdagu kuusõlõ ehtit ja kündlit külge panda. Ja sis tull’ miilde üts vanaimä jutt. Vanaesä, kedä ma nätä es saaki, oll’ Edimädse ilmasõa aigu Vinne kroonun ja pedi kõik läbi tegemä, meä sääl ette tull’. Loe edasi: Vana jouluehe

Tartus hakatakse talvelullasid pusima

Sel nädalal algab Tartus talviste vemmalvärsside loomine ehk talvelullade pusimine, mis lõpeb luuletuste lugemisega pühapäeval kuuse alla tulnud jõuluvanale.

Jõululinn Tartu kodulehel saab igaüks kirjutada ühe rea jõululuuletusest, mida iga järgnev luulesepp saab omakorda täiendada. Värsirea lisajale on näha ainult eelmise rea viimane sõna. Esimesed read kirjutab ette luuletaja Contra. Nädalalõpuks tuleb nii kokku üks pikk luuletus, mille Contra kannab ette pühapäeval, 18. detsembril kell 15 raekoja platsil kuuse juures.

„Igal aastal loetakse jõuluvanale traditsioonilisi luuletusi, aga seekord võiks ette lugeda midagi huvitavat ja omapärast. Seetõttu teeme ka talvelullade pusimise töötoa, mis aitab jõuludeks valmistuda. Appi kutsusime luuletaja Contra,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Talvelullade pusimise töötuppa oodatakse huvilisi pühapäeval, 18. detsembril kell 12 Antoniuse gildi loovuskojas, Lutsu 3, kus igaüks saab oma värsid ise valmistada. Kui aga kellelgi on raske alustada, siis on Contra ette valmistanud ka mõned algusread. Värskelt loodud talvelullasid saab ette lugeda samal päeval kell 15 kuuse alla saabuvale jõuluvanale. Loe edasi: Tartus hakatakse talvelullasid pusima

Setod asutasid Tallinnasse kooli

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada, vahendab portaal setomaa.ee.

Ettevõtmise eestvedajate Annela Laaneotsa ja Ülle Paltseri sõnul hakatakse esialgu kokku saama üks kord nädalas. Koolitundides lauldakse, mängitakse ringmänge ning seejuures pööratakse tähelepanu ka tekstidest arusaamisele. “Kindlasti on meil vaja paljude asjade kohta uurida: kuidas maal talutöid tehti ning looduse järgi elati, et üldse mõista, millest lauludes jutt käib,” rõhutas Ülle Paltser.

“Tantsime, räägime rahvariiete kandmisest. Tutvustame seto kannelt ja mängutraditsiooni. Tulevikus on võimalik ka kandleõpetus väikestes gruppides või eratundides. Jutustame muinasjutte ja muistendeid, samuti on tähtsal kohal muu suulise pärimuse jutustamine ja kuulamine. Tutvustame kombeid ja rahvakalendri tähtpäevi. Meisterdame ja joonistame muinasjutu või rahvakalendri ainetel. Oluline on ka lihtsalt omavaheline suhtlemine seto keeles,” loetles Paltser. “Eriti vahva oleks kui mõni seto keelt kõnelev vanavanem tuleks oma lapselapsega kaasa!”

Kooli õppetasu on sümboolne – viis eurot kuus ühe lapse kohta. “Eks natuke kulusid selle kooli korraldamisega ikka kaasneb ka, materjalid meisterdamisteks näiteks,” selgitas Annela Laaneots. “Tallinnas elavad lapsevanemad teavad, et tavapärane huviringi kuutasu jääb 30 euro kanti kuus. Me oleme kulud viinud miinimumini. Loodame hakkama saada,” lisas Laaneots.

Esimene koolitund on plaanis 10. jaanuaril kell 18.00 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal kellaajal ja samas kohas.

Loe lähemalt: setomaa.ee

Selgunud on Eesti parim noor händler

Pühapäeval krooniti Tallinnas peetud võistlustel Eesti Juuniorhändlerite ehk noorte koerteesitlejate meistriks Haapsalu tüdruk Kertu Nõmm .

Kertu ema Kristiine Uspenski ütles Läänemaa portaalile, et tal on tütre võidu üle eriti heameel seetõttu, et Kertu on händleriks ise õppinud, ilma õpetajata. Kertu on õppinud raamatutest, piltidelt, videodest, näitustel vaadates. Samuti on märkimisväärne see, et juuniorhändlerite võistlustest on ta aktiivselt osa võtnud alles sellest aastast.

“Koer, keda Kertu läbi aasta esitas, oli alati meie enda samojeedi koer, kuid meistrivõistlustel esimeses voorus pidi esitama oma valitud koera ja teises voorus võtsid võistlejad endale loosiga koera, tõuks oli kõigil labrador,” selgitas Kristiine Uspesnki. “Kuna labradori ja samojeedi koera “näitamistehnika” on ühesugune, siis otsustasime, et enda valitud tõug võiks olla mitte tavapäraselt oma pere samojeedi koer, vaid lühikarvaline standardtaks Previ Priceps Blue Portugal ehk Portu.”

Portu perenaine Liina Viiret ütles, et Kertu tegi Portuga tubli eeltööd. “Käisime novembri keskpaigast saadik õhtuti raudteejaamas, kus selgus, et on võimalik ka hämaratel sügisõhtutel katuse all valgustatud piisavalt suures ruumis harjutusi teha,” rääkis Liina Viiret.  “Viimasteks trennitundideks said koer ja tüdruk omavahel suurepärase kontakti ja see paistis välja ka edu toonud võistlusel. Kertu on seda medalit väärt,” lisas Viiret.

Kertut oodatakse mais 2012 Austrias toimuvale Maailma Võitja juuniorhändlerite võistlusele Eestit esindama.

Kertu Nõmm on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 7 klassi õpilane.

Põlva jätkab laste- ja noortesõbraliku linnana

ÜRO Lastefond Unicef Eesti pikendas Põlva linna laste- ja noortesõbralikkuse osalussertifikaati 31. detsembrini 2014. aastal.

Põlva linnale omistati laste- ja noortesõbraliku linna tiitel 2005.a novembris. Käesolevaks aastaks on liikumisega ühinenud 12 Eesti linna, lisaks Põlvale veel Tartu, Narva, Pärnu Saue, Kunda, Tallinn, Viljandi, Jõhvi, Kuressaare, Haapsalu ja Rakvere.

UNICEFi poolt algatatud liikumisega “Laste- ja noortesõbralikud linnad” ( Child Friendly Cities ) on ühinenud pea kõik Euroopa riigid . Liikumise eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Eesti ühines selle liikumisega 2004. aastal.

Kärasil avati ülimoodne laut

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda.

Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

Seederi sõnul aitab investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse.

“Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev,” ütles minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtus põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Selgusid parimad metsa joonistajad

Mets meil katab laua. Gabriella Tarkus, 10aastane

Ligikaudu 5000 last, noort ja täiskasvanut joonistasid sel sügisel arvutiga teemal “Kohtume metsas!”. Nüüd on parimad selgunud.

Kuni 10-aastaste seas võitis 10aastane Kuressaare Vanalinna Kooli õpilane Gabriella Tarkus pildiga “Mets meil katab laua” (juhendas Eha Kask). 11-13 aastaste joonistajate seas oli parim Rael Kalda Gustav Adolfi Gümnaasiumist pildiga “Ellujäämisretk rabasügavustes”.  Silvia-Sigrid Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumist võitis Üllar Sillaotsa juhendamisel esikoha 14-18 aastaste hulgas tööga “Mets on looma kodu”. Täiskasvanutest sai esimese kohta Eve Mäeorg pildiga “Kohtume metsas!”.

Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja Aime Peever, kelle juhendamisel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis ka lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene Lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autorit) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel).

Arvutijoonistuste võistluse korraldasid Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Metsaselts ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kõik võidutööd ja osalenud pildid on väljas Internetis: http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/.

Loomemajanduskeskuses tiksub laupäeval „Kellawärk“

Laupäeval, 10. detsembril kell 11–17 toimub Tartu Loomemajanduskeskuses disainiturg „Kellawärk“, kus saab majas tegutsevatelt ettevõtetelt ja külalisdisaineritelt soetada erilisi jõulukinke ning õpitubades neid ka ise valmistada. Lisaks saab disainiturul nautida head muusikat, kunsti ja maitsvaid toite.

„Kellawärgi“ disainiturult saab osta ehteid, loodustooteid, lauamänge, disainivalgusteid, jõuluehteid, moeloomingut, keraamikat, mänguasju, jõulukaarte ja  palju muud kaupa noortelt disaineritelt. Lisaks saab oma loomingulisuse proovile panna õpitubades, valmistades seal ise toredaid jõulukingitusi, näiteks jõulukaunistusi, küünlaid, looduslikke vannitooteid, ehteid, maiustusi ja palju muud. „Kellawärgi“ projektijuhi, LOOV galerii galeristi Helen Puistaja sõnul on disainiturule oodatud kõik, kes otsivad mõnd erilist kingitust või soovivad nii endale kui ka sõpradele ühte mõnusat loomingulist elamust.

Võrreldes eelmise aastaga on „Kellawärk“ laienenud kahte majja. „Kalevi 15 majas on avatud Disainimaja kauplus, tänu millele on sel aastal kaupade valik palju suurem ja huvitavam. Peamiselt aga vallutavad meie Sinise maja  õpitoad – saab osaleda üheksas erinevas töötoas, lisaks on neid veel ka Villamajas,“ kirjeldas Helen Puistaja.

„Kellawärgi“ ajal on avatud ka loomemajanduskeskuse ettevõtete kontorite uksed. „Disainiturg on ka meie enda rahvale üks tore võimalus avada uksed ja näidata linnarahvale, millega me siis siin üldse tegeleme,“ sõnas Puistaja.

Disainiturgu „Kellawärk“ korraldavad LOOV galerii,  Mikser Disain ja Disainimaja.

Täpsema info disainituru kohta leiab siit.

Päkapikud külastasid lasteaeda

Paides tegutsev noorte naiste klubi LC-8 külastas täna hommikul Türi vallas asuvat Lokuta lasteaeda ja kinkis lastele kolm raamatut ning suure kommikoti.

Klubi president Katrin Murakas ütles Järvamaa Infoportaalile, et heategevus on üks klubi missioonidest. „Tänane jõulueelne heategevusüritus leidis aset juba kolmandat korda, eelnevatel aastatel oleme külastanud Paides asuvat Sookure lasteaeda ja Türi Kesklinna lasteaeda,“ selgitas Murakas.

„Täna lugesime koos päkapikkudeks maskeerunud klubi liikmetega Katrin Puusepa, Marianna Metsla ja Anne Põder`iga lastele raamatuid ette ja mängisime nendega. Saime lastelt palju armsaid kallistusi ja isetehtud järjehoidjad, lisaks anti meile ka piparkoogikott kaasa,“ kirjeldas Katrin Murakas rõõmsat kohtumist.

Klubi president tänas südamest Lokuta lasteaeda, kes päkapikud kenasti vastu võttis ja positiivse emotsiooni andis.

Allikas: jarva.ee

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti.  “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse.   Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Misso kutsub jõululaadele

11. detsembril kell 13.00 toimub Missos jõululaat, kus muuhulgas saab jõuludeks teha kingioste ja puhata jalga kohvikunurgas.

Lisaks on võimalik teha väike heategu, tuues kingituse valla vähekindlustatud lastele, eakatele või paljulapselisele perele.  Avatud on vanakraami nurk, kuhu saab ära anda oma vanad asjad ning leida teiste toodud aardeid. Lastele pakutakse tegevust lastenurgas.

Jõululaat lõpeb kell 16:00 tulede süütamisega valla jõulukuusel.

Korraldajad ootavad laadale müüma nii käsitöölisi kui ka toidukaupade pakkujaid. Eelregistreerida saab veel täna e-posti aadressil rahvamaja@misso.ee.

Kuuldused male surmast on liialdatud

Aasta etüüd 2008: valge alustab ja võidab

Kui alustasin sel aastal oma koolis maleringi tööd, siis olin juba eelnevalt karastunud ning teadsin – esimesse tundi on oodata palju rahvast. Seda, mis toimus, ei osanud ma aga ette prognoosida. Tulijaid oli üle kolmekümne (peamiselt esimesest klassist) ning minul kasutada vaid suur saal ning seitse malelauda koos nuppudega. Uurisin alustuseks, kui paljud malet mängida oskavad. Suur osa oskas ja oli valmis kohe sõbrale pähe tegema. Paraku tuli neil esialgu kannatlikult kuulata minu teoreetilist juttu, sest väheste malelaudade taha ma neid veel lubada ei julgenud.

Tänaseks on sellest esimesest korrast möödas peaaegu kolm kuud ning laste ind ei näita raugemise märke. Kui  septembris olin üsna kindel, et jõuludeks on tekkinud loomulik kadu ning saan hakata ainult kõige entusiastlikematele keskenduma, siis neid entusiastilikke on ikka endiselt väga palju. Olen püüdnud uurida, miks tahab üks esimese klassi õpilane malet mängida. Põhjuseid on erinevaid: ema soovitas, isa õpetas, äge on sõbrale pähe teha, saab lõbusalt aega viita (pikapäevarühma tund ju sel ajal). Jah, kannatust jätkub tänapäeva lapsel vähe (käib kiiresti, ei jõua pika mängu ajal paigal püsida, lobiseb), kuid huvi male vastu näikse tal olevat.

Seda mitte ainult algklassides. Enne kooli maleturniiri panime vahetundideks koridori üles malelauad ja jäime ootama, mis juhtub. Juhtus see, et terve nädal oli malelaudade taga ja ümber seltskond. Mängisid suuremadki ja nii mõnigi pidi piinlikust tunnistama, kui mitu pead pisemalt mati sai. Loe edasi: Kuuldused male surmast on liialdatud

Hädas last tuleb aidata!

Lastel ja lastevanematel on võimalus saada tasuta nõu helistades lasteabi nõuandetelefoni numbril 116111, Skype kaudu (lasteabi_116111), MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).

Portaalile Koolielu.ee antud usutluses märkis nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, et Lasteabi nõuandetelefonile  tehakse umbes 300 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajatest enam-vähem pooled on lapsed ja pooled täiskasvanud.

Peamiselt on murekõned seotud kooliga. Näiteks uuritakse, mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne, antakse märku eakaaslastest, kes ei ela helistaja arvates just kõige turvalisemat elu ja räägitakse ka suhteprobleemidest.

Kõnede vastuvõtjad on valdavalt  pikaajalise töökogemusega sotsiaal- ja noorsootöötajad või psühholoogid, kes on läbinud ka vastavad koolitused. Nende peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse – toimugu see koolis, kooliteel või internetis – peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Kõned nõuandetelefonile näitavad, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Helistaja nime ei küsita ja samuti ei pea helistaja mõtlema  sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. “Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus,” märkis Friedemann portaalile Koolielu. Telefonikõned küll salvestatakse, kuid seda parema klienditeeninduse eesmärgil. Loe edasi: Hädas last tuleb aidata!

Luunja tähistab Johannes Saali sünniaastapäeva

Neljapäeval, 8. detsembril kell 16.00 avatakse Luunja vallamajas Johannes Saali maalide  läbilõikenäitus “Johannes Saal – 100 aastat sünnist!”, mis on pühendatud kunstniku sünniaastapäevale.

Johannes Saal (1911-1964) sündis Luunja vallas Oja talus. Ta oli lapsest saati nõrga tervisega. Gümnaasiumi lõpuklassis haigestus ta tiisikusse ning veetis kuus aastat kodutalus haigevoodis. 1933. aastal asus Saal õppima Pallasesse, kuid siis hakkasid ilmnema tema psüühikahäired, mis viisid vaimse murdumiseni 1948. aastal ning vaevasid kunstnikku elu lõpuni. Raskelt mõjusid talle ema surm ning isa ja venna küüditamine.

Kunstniku viljakamad loomeaastad olid 1940-50ndad, mil valitsenud dogmadele ja kaanonitele tema kujutusviis aga ei vastanud. Ametlikku tunnustust ta ei leidnudki. Paljudes Saali maalides tuleb esile ahistuse, kannatuse ja surma teema; nõukogude okupatsiooni ajal loodud teosed annavad edasi ajastu süngust ja piiratust.

Pallase traditsioonidest kasvas Saal välja, tema laad oli omanäoline ja ekspressiivne. Kunstiajaloolased Harry Liivrand ja Ants Juske on oma näitusekajastustes nimetanud Johannes Saali eesti Goyaks, van Goghiks, Munchiks.

Näitus saab teoks Luunja kultuurimaja ja Tartu kunstimuuseumi koostöös. Külastamine on tasuta.

Allikas: luunja.ee

Tähetorn kutsub vaatlusele ja loengut kuulama

Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest. 

29. novembril algusega 18.15 peab Tartu Observatoorimi erakorraline teadur Taavi Tuvikene Tartu tähetornis loengu teemal „Tähistaeva vaatlused galileoskoobiga“. „Rahvusvahelise astronoomia aasta raames töötati välja väike, odav ja õpetlik läätsteleskoob – galileoskoop. Räägime sellest, missuguseid objekte galileoskoobiga vaadelda on võimalik ning missugused lisavahendid vaatlemist hõlbustavad,“ tutvustas Tuvikene loengu sisu.

30. novembril kell 17.20 on tähetornis võimalus  vaadelda lähemalt Kuud ja Jupiteri. Selleks on aga kindlasti vaja selget ilma. Pilves ilma korral vaatlusõhtut ei toimu.

Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alammeetme TEEME kaudu. Üritused on osalejatele tasuta.

SEB Heategevusfond kutsub täitma laste unistusi

Kolmandat aastat järjest kogub SEB Heategevusfond kokku vanemliku hoolitsuseta laste unistused ja soovid, et need jõuluvanale edastada. Sel aastal on jõulusoovide puul kõigi Eestimaa turva- ja asenduskodudes (lastekodudes) elavate laste jõuluvanale saadetud unistused; kokku enam kui 1000 lapse kingisoovid.

SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi sõnul on Eesti piisavalt väike, et suudetaks personaalselt suhelda iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, mida on vaja. Üldine heaolu on asutustes tagatud; puudus on isiklikust tähelepanust ja seda eesmärki meie kampaania soovibki täita.“

Et unistused ei jääks pelgalt unistusteks, kutsutakse häid inimesi annetama vanemliku hoolitsuseta laste heaks. Aadressil www.heategevusfond.ee/joulupuu on väljas jõulupuu, millelt saab valida lapse ja tema soovi ning teha annetuse. Heade inimeste tehtud annetuste eest soetab SEB Heategevusfond nimekirjas olevad kingitused, pakib need ja saadab kingikotid laste turva- ja asenduskodudesse jõululaupäevaks.

„Paraku ei saa jõuluvana ära võtta sarnase saatusega laste kurbust ning pakkida hoolivate vanematega kodu suure kingikarbi sisse, millel uhke pael ümber. Kuid saame olla natukene toeks, tuues meile tuttavat jõulurõõmu ja maisemate soovide täitumist ka nendele lastele, kelle koduks on sel jõulukuul laste turva- või asenduskodu,” ütles Lumi.

Mõned soovid jõulupuul on väga väikesed ja mõned päris suured – on lapsi, kes igatsevad pehmet kaisulooma või kirjusid käpikuid, teised aga unistavad oma mobiilist või arvutist. Suuremate soovide täitmiseks teeme üleskutse kokku koguda sõbrad, kes soovivad aidata, ja nii võivad ka kopsakamad kingisoovid teoks saada!“

Jõulusoovide puu projekt saab teoks koostöös internetiportaaliga Delfi. MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste heaks, et toetada nende arengut ja toimetulekut. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turvakodudes peatuvate laste toetuseks, toetab kasuperede nõustamist, annab välja stipendiume ja koordineerib mentor-programmi.

Ilm näitab oma karmimat poolt

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Instituut hoiatab, et käes on tormiste tsüklonite aeg.

Täna öösel pöördub tuul loodesse ja tugevneb sisemaal 20-22, rannikul 25-27, saartel kuni 29 meetrini sekundis.

Torm on juba kahjustusi tekitanud Saaremaal. Tugeva tuule tõttu ei sõida esmaspäeval  laevad Saaremaa ja Hiiumaa vahel.

Halbade ilmastikuolude tõttu on täna ja homme tühistatud kõik Lindaliini väljumised. Pileteid saab ümber broneerida ainult Lindaliini kassades Linnahalli sadamas, Kaubamaja kassas ja Makasiiniterminali kassas.

Lisaks on tühistatud Kärdla-Tallinn-Kärdla lennureisid.

Päästeamet märgib oma Facebook´i kodulehel:

Tsüklon Yoda on kogumas jõudu ja tahab ka Eesti puudega rammu katsuda, hoidke triikraud ja laetud mobiiltelefon taskus, kel õue vaja minna. Kainet pead!

Panso päevad avatakse teatrifoto seminariga

Voldemar Panso. Foto: lavakas.ee

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.

Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.

Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.

Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€

Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.

Sibyl Vane tituleeriti Eesti parimaks noortebändiks

Reede hilisõhtul Von Krahlis toimunud Noortebänd 2011 finaalis selgitati kuue lõppvooru jõudnud ansambli seast välja selle aasta parim noortebänd. Õnnelikuks võitjaks osutus Pärnu ansambel Sibyl Vane.

Bändi basskitarristi Heiko Leesmenti sõnul oli kõik reedel toimunu neile väga suureks ja positiivseks üllatuseks, sest ainuüksi nii tugevas finaalis võistlemine oli nende jaoks parim, mis juhtuda võis. “Meil on hea meel, et see töö, mida me Pärnu Noorte Vabaajakeskuse prooviruumides pooleteist aasta jooksul kolmekesi teinud oleme, on leidnud väärilise tunnustuse. Täname korraldajaid ja žüriid selle eest, et nad meisse usuvad ja me katsume anda endast parima, et sellest usaldusest ka midagi erilist sünniks. Selleks on Noortebändi konkursilt saadud auhinnad meile kõik võimalused andnud,” sõnas Heiko.

“Loodetavasti avab see tiitel meile palju võimalusi, mida me hetkel veel ettegi ei kujuta. Loomulikult oli meile suureks komplimendiks saada Noortebänd 2011 peavõit, kuid kindlasti on olulised ka teised auhinnad ja tunnustus,” ütles Sibyl Vane laulja ja kitarrist Helena Randlaht.

Teiste auhindade all pidas Randlaht silmas eriauhindu, mis bändile lisaks peavõidule – EMT kõnekaart SUPER poolt välja pandud muusikavideo salvestamisele – omistati. Nii võitsid nad veel professionaalse fotosessiooni SeeSee fotostuudios, salvestusaja Eesti Raadio stuudios ning esinemiskutsed Uue Maailma Tänavafestivalile 2012 ja Tallinn Treff 2012 festivalile. Lisaks kuulutati Helena ja The Blinking Lights laulja Aleksander Seeman Sinisalu Guitarsi poolt parimateks kitarristideks. Eriauhindu, mida kokku oli üksteist, jagus ka teistele finalistidele.

Finaalvooru žüriisse kuulusid Erik Morna, Mikk Taniel, Arne Holm, Britta Ratas, Mart Normet, Kadi Maarand, Mart Niineste, Toomas Olljum, Silver Laas, Kallervo Karu, Andrus Raudsalu ja Tarmo Kruusimäe.

Parima noortebändi muusikat saab kuulata siit.

Järvamaa sädeinimene on Viivika Lepp

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkurss on lõppenud. Sel aastal võitis tiitli Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Kodukant Järvamaa juhatuse esinaise Riina Trummi sõnul tõi Viivikale võidu aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Konkursile laekus kokku neli ankeeti. Sädeinimese tiitlile kandideerisid lisaks veel Külli Majori Kareda vallast, Koidu Kull Imavere vallast ning Olev Põllumets Koigi vallast. Kandidaatide esitlusi hindas 5-liikmeline žhürii, kuhu kuulusid Merike Luuk, Marta Kondas ja Riina Trumm Kodukant Järvamaa esindajatena, Katrin Puusepp Järvamaa Arenduskeskuse esindajana ning Arto Saar Järvamaa omavalitsuste esindajana.

Võitja autasustamine ning kõigi nominentide tunnustamine toimub 30. novembril Türi Kultuurimajas toimuval kolmandal Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Osaluskohvikud kutsuvad noori mõtlema tuleviku üle

1. detsembril kogunevad rohkem kui 1500 noort ja noortemeelset noori puudutavaid teemasid arutama osaluskohvikutesse, mis toimuvad paralleelselt 15 maakonnas.

Osaluskohviku laudade taga kohtuvad noorte esindajad (õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad, töötavad noored) otsustajatega (vallavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootöötajad, maavanemad, ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid).

Osaluskohvikus on palju erinevaid teemasid, arutlusele tulevad nii üle-eestilised valukohad kui kohalikud tähtsad teemad. Igas kohvikus on kokku keskmiselt 10 erinevat teemat. Muuhulgas räägitakse vabatahtlikkusest, noorte valimisõigusest, tööhõivest ja tervisest.

Korraldajate sõnul pole sel päeval oluline, kus sa elad, kellena töötad või kus õpid, üheskoos pannakse pead kokku noortesõbralikuma tuleviku nimel.

Täpsema info osaluskohvikute kohta leiab siit või facebook´i kodulehelt.

Täna on esimene advent

Täna algab jõulude ootamise aeg – advendiaeg. Paljudes linnades süüdatakse sel puhul jõulukuuskedel küünlad.

Kell 11.30 toimub Loksa Püha Neitsi Maarja Kirikus esimese advendi jumalateenistus.

Narva-Jõesuus saab kell 15.00 näha päkapikkude rongkäiku.

Narvas süüdatakse Peetri platsi jõulupuul tuled kell 16.00. Kavas on kultuurimaja Rugodivi loominguliste kollektiivide «Magic Land» ja «Päikeseratas» kontsert.

Paides toimub samal ajal Püha Risti Kirikus Paide Ühisgümnaasiumi jõulukontsert Jõuluootus. Peale kontserti süttib Paide Keskväljakul tuledesse kuusepuu, esinevad Sookure lasteaia laululapsed Anu Ubalehe juhtimisel.

Põlvas peetakse esimese advendi kontsert Põlva Muusikakoolis, kus esinevad Põlva Muusikakooli ansamblid ja solistid.

Kunda linna keskväljakul tervitavad kell 18.00 rahvast maavanem Einar Vallbaum ja linnapea Allar Aron. Kõneleb ELK Kunda koguduse diakon Ahti Bachblum. Esinevad Kunda huviringide lapsed ja süüdatakse valgus linna jõulukuusel.

Tallinnas süüdatakse lisaks Raekoja platsil asuvale linna esindusjõulukuusele advendiküünlad ka Tallinna linnaosades. Täpsema kava leiab siit.

Tartus saab kuulda mudilaskoore ning piiluda erinevatesse päkapikutöötubadesse. Kell 16.45 avatakse pidulikult uisuväli Antoniuse talveõues.

Võrus süüdatakse advendiküünlad koos kõnede ja Võru Kunstikooli trupi Katariina tantsudega kell 16.00. Õhtul saab kuulata Ingrid Lukase esimese advendi kontserti.

Advendiaeg (advent tähendab saabumist, tulekut) kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani.