Tuuli Hiiesalu

Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Seeniorlaul 2013 Leonhard Kelle (keskel), Raul Targamaa abikaasaga_ foto Ants Liigus — Leonhard Kelle (keskel) ja Raul Targamaa abikaasaga. Foto Ants Liigus.

Pühapäeval toimus Pärnu Tervise kultuurikeskuses võistulaulmine Seeniorlaul 2013.

See on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlesid kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.

Vanemas grupis anti välja kaks esikohta, mille pälvisid Raul Targamaa Stockholmist ja Leonhard Kelle Tallinnast, II koha vääriliseks tunnistati Rudolf Ernesaks, III koha sai Aleksandra Järve, mõlemad Tallinnast. Lisaks pääsesid vanemast vanusegrupist finaali tallinlased Mati Karm ja Mai Lepp.

Nooremas vanuserühmas pälvis II koha Aivar Juuse Tartust ja III koha Indrek Kalm Tartust. Finaali pääsesid Iivo Miil Kuressaarest ja Jelena Kudrjašova Tartust.

Parimaks saatjaks tunnistati Jelena Potštar, pianistidena märgiti ära Piia Paemurru, Mare Altroff ja Vaike Sarn. Vanim osavõtja oli 84-aastane Aleksandra Järve Tallinnast. Loe edasi: Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm

Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.

Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.

Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Loe edasi: Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Võru Linnagaleriise tuuakse kevade hõngu

Täna avatakse Võru linnagaleriis Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengite näitus „Kevade mitu nägu“.

Linnagaleriis avataval näitusel “Kevade mitu nägu” on välja pandud kevadetemaatikast inspireeritud taiesed, mille autoriteks on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengid.

Enamus näitusel eksponeeritud töid on valminud spetsiaalselt selle näituse teemat silmas pidades. Näitus on värvi- ning materjaliküllane ning tulvil noorte autorite otsingulist lähenemist. Vastavalt iga konkreetse töö kontseptsioonile varieerub kasutatud materjal kipsist, puidust ning metallist kuni moodsate materjalideni. Modelleeritud skulptuuriobjektide kõrval eksponeeritakse installatsioone ning maale.

TKK skulptuuriosakonna juhataja Jaan Luike rõõmustas näitusetööde mitmekesisus, mis on tingitud suuresti sellest, et näitusel eksponeeritavad taiesed on valminud tudengite iseseisva töö tulemusena. “Iseseisev töö annab tudengitele võimaluse väljendada ennast just nii, nagu nad tahavad ning see annab värskeid tulemusi. Tulemus palju südamlikum ning vahetum, kui see oleks võimalik juhendatud tööde puhul. Selle näituse tööde juures on tore see, et noored on saanud siin välja elada omaenda mõtteid,” rääkis Luik.

Tööde sisulist poolt analüüsides osutas Luik pikale kevadeootusele, mis meid kõiki eriti sel aastal on saatnud ning igaüht omal kombel mõjutanud. “Mis võiks veel toredam olla, kui et see kevad nüüd lõpuks käes on ning sellega koos ka selline näitus selliste toredate töödega,” arvas Luik.

Näituseprojekti nimetus “Kevade mitu nägu” suhestub nii näituse toimumise perioodiga kui viitab ka teema sümboolsele seosele osavõtjate vanusega. Tegemist on noorte kunstnikega, kes oskavad üllatada ning vaatajat ennast jälgima panna. “Kevade mitu nägu” on mahukas grupinäitus, mis täidab Võru Linnagalerii mõlemad korrused.

Näitus jääb avatud 23. maini ja selle külastamine on tasuta.

Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Meremäe toimuvad juba kolmandat korda Roosipäevad. Sellel aastal on üritus oma tegevustega laienenud neljale päevale ning kutsuda tuleb seda festivaliks.

8.-10.mail on Land Art päevad, kuhu saavad tulla koolid, erinevad huviringid, seltsid, kunstnikud ja teised huvilised, kes soovivad end proovile panna maastikule taieseid luues. Registreerunud on Räpina Aianduskool ja Võrumaa Kutseõppekeskuse esindused ning grupp Missost. Meremäe külakeskkonnas valminud ja ülesseatud töid saab näha Roosipäeval 11.mail.

Rahvapärimusliku uusloominguga toetatakse kultuuripärandi aastal toimuvat kodus valminud konkursitööde väljapanekuga ja uudselt pannakse kokku Nukunurk, kuhu seatakse vaatamiseks ülesse omavalmistatud nukud.

Roosipäeval on olemas üle 20 erineva tehnikaga töötoa, kus igaüks leiab endale sobilikus tehnikas pisieseme valmistamise. On klaasi-, paberi -, tekstiili- ja teisedki töötoad, et valmistada roosilisi ja kauneid esemeid. Juhendajaid tuleb kohale Soomest ja Lätist, koduvallast, pealinnast ning erinevatest maakondadest.

Päevateemale kohaselt on oodata roosiistikuid ja teisi kauneid taimi müüma Eesti Roosiklubi. Avatud on koolimaja esimesel korrusel lasteaia ruumides lastehoid.

Kaasa saab osta ning tutvuda kunsti ja käsitöö eritarvetega Kunst ja Hobi kaupluse väljapanekuga Tallinnast. Loe edasi: Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Pajusi Teater annab esimese etenduse

Jõgevamaal Pajusi Rahvamajas tegevust alustanud Pajusi Teater (harrastusnäitlejate trupp) toob 1. mail välja esimese etenduse.

Debüütetenduseks on Eugene Ionesco/Tarmo Kruusi näidend “NINASARVIK”. Lavastaja ja kunstnik on Tarmo Kruus.

Osades: Siimar Kivisild, Kristina Lepiste, Silver Aug, Maia Lepiste, Lea Krass, Sirje Nurka, Joosep Helve, Rein Annuk (Teater NORA), Anni Luud (Teater NORA), Rauno Leets (Teater NORA)

Ka käppadeta kass peab hiiri püüdma, sest see on tema loomuses!

Inimesed on inimesed ja ninasarvikud on ninasarvikud. Ühed ei saa teiseks moonduda ega vastupidi!
Kui kassil oleks neli uime, oleks ta kala!
Loogiline…? Mitte…?
Üks imelik masin see inimene on! Looduna unikaalseks, saab tema esimeseks mõistuspäraseks tegevuseks oma unikaalsuse kaotamine ja teiste “unikaalsetega” samastumine.
Säh sulle loogikat…!

Esietendus 1.mail algusega kell 19 Pajusi Rahvamajas

Mulliderohke perepäeva peategelane on Hull Teadlane

1.mail kell 12-17 toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ja selle ümber mulliderohke tasuta perepäev, mille peategelaseks on end esmakordselt avalikult näitav Hull Teadlane, kelle kabinet sel päeval muuseumis oma uksed avab.

„Hull Teadlane on ainulaadne tegelane, kes vaimustub maailmast enda ümber ning õpetab ka lapsi, ja miks mitte ka täiskasvanuid, avastama maailma imesid. Tema kabinet on igati lõbus, pidevalt arenev ja täienev keskkond, kus saab mängides, vaadates, katsudes, maitstes, nuusutades ja katsetades õppida tundma teadusmaailma,“ tutvustab TÜ ajaloo muuseumi direktor ja Hullu Teadlase sõber Mariann Raisma.

Perepäeval kell 12.47 saabub Hull Teadlane Toomemäele. Enne ja pärast seda on aga võimalik kuulata TÜ puhkpilliorkestri Popsid esituses lõbusaid muusikapalasid, teha jalutuskäike hiiglaslike zorbi-pallide sees, puhuda mulle, osaleda mitmesugustes loovust, põnevust ja seiklusi täis töötubades ning olla esimeste seas, kes saavad pilgu heita Hullu Teadlase imepärasesse kabinetti. Lisaks on kohal ka mullimeistrid, kes oskavad inimesi seebimullide sisse võluda ja suuri mullilohesid taltsutada. Et avastamiseks ikka jaksu oleks, on perepäeval võimalik osta ka maitsvaid pannkooke ja magusat jäätist.

Hullu Teadlase kabinet on alates 1.maist TÜ ajaloo muuseumis avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-17, kuid lisaks igapäevastele külastustele on kõik huvilised oodatud sinna ka oma sünnipäevi pidama või koolitunde läbi viima teaduse, ilma, optika ja mehhaanika teemadel. Hullul Teadlasel on ka oma koduleht, kus koolitundide ja sünnipäevade korraldamise kohta rohkem kirjas. Lisaks saab sellel lehel ristsõnu lahendada, tutvuda kuulsate teadlaste heade mõtetega ning uurida kasulikke nippe ja trikke. Hull Teadlane ootab kõiki ka Facebookis endaga sõbraks saama, et saaksite tema tegemiste ja avastustega kursis olla.

Rahvatantsijad tähistavad tantsupäeva Kägäräga

Tänast rahvusvahelist tantsupäeva kutsub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kõiki tantsuhimulisi tähistama ühiselt üle-eestilise Kägärä tantsuga.

Kell 13.05 kõlab Vikerraadios Kuusalust pärit vana voortantsu Kägärä muusika. Seda saab tantsida rõõmu ja lustiga koos tantsurühma, töökaaslaste, pere, sõprade või võhivõõrastega vabalt valitud asukohas. Tegu on lihtsa tantsuga, kus juhttantsija vedamisel joostakse väikeste jooksusammudega tehes erinevaid ringe või rivisid.

Et ka teistele tantsurõõmu pakkuda palume oma esitus võimalusel filmida ja laadida YouTube keskkonda. Video nimeks palume panna “Rahvusvaheline tantsupäev 2013” ja lisada kollektiivi nimi.

Ühistantsimisega tähistab ERRS rahvusvahelist tantsupäeva juba 2009. aastast alates ja iga kord on sel osalenud paar tuhat inimest.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts esindab sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Kalev Järvela (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuuiska Seltsi esimees)

Täna algavad raievõistlused Kevadkarikas 2013

Täna keskpäeval algavad Tartus Maamessil raievõistlused Kevadkarikas 2013. Lisaks Eesti esindajatele osalevad esindused veel Soomest, Leedust ja Lätist.

“Võistlus on kõrgetasemeline ja seega võib ennustada pinevat mõõduvõtmist,” rääkis raievõistluste projektijuht Mart Kelk. Tartus võistlev Soome esindus võitis eelmisel aastal maailmameistrivõistlused, nende seas on ka raiemeister Vasa Kurki. Kohal on ka Eesti parimad eesotsas Andres Oleskiga, unustada ei tasu ka Martin Muttikut ja Sulev Toomingut.

Kogenud raiemeestele pakuvad konkurentsi noored, Luua Metsanduskoolist on võistlemas kümme juuniori. “Järelkasv on esinduslik ja on väga hea meel, et nii palju noori on taas võistlemas,” rääkis Mart Kelk. Raievõistlused Kevadkarikas 2013 kestavad kaks päeva, võitjad selguvad laupäeva pärastlõunal. Kavas on saeketivahetus, täpsussaagimine, kombineeritud järkamine, laasimine ja teised raievõistluste alad. Võimalus võita auhindu on ka pealtvaatajatel.

Kiidame emasid!

SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.

Eestis on vähemalt 2000 last, kellel pole olnud õnne tunda ema armastust ja hoolivust. Enamik meist on palju õnnelikumad, sest meil on, kellele öelda aitäh. SOS Lasteküla sooviks on, et vähemalt kord aastas leiaks igaüks meist aega öelda oma emale, kui tähtis ta talle on ning miks on ta parim ema. On hea, kui emad seda kuulevad ja oma teadmisele kinnitust saavad.

SOS Lasteküla Facebooki kontol on avatud keskkond „Kiidame emasid“, kus iga soovija saab tunnustada oma ema, kirjutades väikese loo tema kohta. Tänaseks on juba üle poolesaja hooliva inimese kirjutanud väga armsaid lugusid oma emast, teiste seas ka Mari-Liis Lill, Tanel Padar ja Karl-Erik Taukar.

Tule loe vahvaid lugusid ja kindlasti kirjuta ka oma emast – kiidame emasid hoole ja armastuse eest. Et emadepäeval tehakse ikka kingitusi, on ka sellel ettevõtmisel hulk auhindu emadele kinkimiseks. Peaauhinnaks on GOSPA emadepäeva pakett kahele, lisaks on auhinnad välja pannud Oriflame, Piletilevi, Vapiano ja ajakiri Eesti Naine.

Selle algatusega soovitakse panna inimesi rohkem mõtlema ema rolli üle. Samuti soovitakse tunnustada kõiki SOS lastekülade emasid, kelle südames on ruumi lisaks oma lastele ka oma ema hooleta jäänud laste jaoks. See on suur töö, mis väärib meie kõigi sügavat kummardust. Nende emade tööd on võimalik toetada ja seda saame me kõik teha.

„Kiidame emasid“ kampaania valmis koostöös internetiturundusfirma Dreamgrow’ga.

Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Pärandiralli teine väljasõit sellel laupäeval, 20. aprillil kutsub kultuuripärandi-huvilisi Kostivere kultuurimõisasse Harjumaal.

Sündmusel räägitakse nii Kostivere mõisast endast kui Harjumaa idaserva põnevamast ehituspärandist, sealhulgas näiteks nii Agumäe taluhäärberist, Kostivere silotornidest kui Loksa bussijaamast. Hoonepärandi kõrval tulevad jutuks aga ka muinasmaastikud ja mereäärsele rahvale lähedased traditsioonilised mereteed.

Kultuuripärandi aasta saadik Artur Talvik küsib, miks me maanteeehituse kõrval vanad mereteed unarusse oleme jätnud: “Uus Eesti on kogukondade Eesti ja mereäärsed kogukonnad peaksid koos seisma selle eest, et merdpidi suures linnas käimine uuesti vähemalt sama elementaarseks muutuks kui autosse istumine ja Tallinna suunas loksumine.”

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepa sõnul uuritakse pärandiralli sündmustel konkreetse maakonna kultuuripärandit korraga mitme külje pealt. “Muidu kipub ju ikka nii olema, et inimesel, kes oma kodukandi pärandi kohta midagi küsida ja teada saada tahab, tuleb eraldi üles otsida looduspärandi spetsialistid, muinsuskaitseinspektor või muuseumirahvas. Pärandiralli teeb selle kõik palju hõlpsamaks – spetsialistid tulevad üheks päevaks ühte kohta kokku – tule ja küsi nõu nii palju kui soovid,” rääkis Lutsep. Loe edasi: Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Spordikanal teeb ümber järve jooksust otseülekande

Viljandi ettevõtjate loodud portaal spordikanal.com teeb 1. mail peetavast ümber Viljandi järve jooksust otseülekande, mida näeb nii staadioni ekraanilt kui arvutist üle maailma, vahendas “Sakala”.

“Staadionile tuleb 3 x 4 meetri suurune ekraan, millelt on kogu ülekanne näha,” selgitas spordikanal.comi üks eestvedaja Madis Birnbaum. “Internetist saab ülekannet vaadata kõikjal maailmas.” Otsereportaaži näeb nii leheküljel www.spordikanal.com kui järvejooksu ametlikult lehelt.

Birnbaumi sõnul on staadionil kolm kaamerat ning ülekanne hakkab pihta 1. mail kell 10, kui algavad lastejooksud. Kell 12 näidatakse ära suurjooksu start ning rajal ootab esimene kaamera jooksjaid stardist 4–5 kilomeetri kaugusel Orika sillal.

Pärast Orika sillal liidrite filmimist sõidab kaamera edasi Viiratsi mäele ning hakkab sealt näitama jooksjate saabumist. Sealt jääb finišini veel kaks kilomeetrit. “Näitame kordamööda nii finišeerijaid kui Viiratsi mäele jõudvaid jooksjaid,” selgitas Birnbaum.

Ettevõtjate Madis Birnbaumi ja Heimar Lille loodud spordikanal.com alustas tööd aprilli keskel ning on seni üle kandnud võrkpallinaiskonna Viljandi Metall kodumänge Eesti meistrivõistluste finaalseerias.

Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Jäätmeklass Põlvamaa keskkonnamajas. Foto: Mari Kala

Keskkonnaametil on valminud Räpinas omalaadne väljapanek, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest. Avamispäeval, 23. aprillil on kavas ka jäätme- ja keskkonnaharidusteemaline seminar.

Ekspositsiooniruumi saab edaspidi kasutada jäätmeteemaliste õppeprogrammide läbiviimiseks. Kuigi jäätmeklassi sihtgrupp on koolilapsed, on siin põnev ka täiskasvanutel. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ja arvukad tootenäidised. Kätt on võimalik harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda veega täidetud purgis erineva tihedusega plastiliike. Stendidelt vaatab vastu tuttav sipelgas Ferda, kes jagab juhiseid jäätmete vähendamiseks. Tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel konteinerile vajutades süttib tulukesereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastitehas, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid. Loe edasi: Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust

Regionaalminister kinnitas esmaspäeval Setomaa arengu programmi tingimused. Käesoleva aasta riigieelarvest on programmile ette nähtud 256 tuhat eurot ning kuni 7. maini saab Setomaa Valdade Liidule esitada eeltaotlusi programmist tegevuste rahastamiseks.

“Piirkonna areng sõltub väga palju sealsete inimeste aktiivsusest ja kogukonna tugevusest. Setomaa on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud ise suure innuga kogu piirkonna arengus kaasa rääkida tahavad ja sellesse panustavad. Riigi ülesanne on selle väga omanäolise ja kauge piirkonna arengule igati kaasa aidata,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Programmi eesmärgiks on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele, arendades kohalikku ettevõtluskeskkonda ja inimesi ning toetades piirkonna turundustegevusi. Seega on toetuskõlblikud kõik need Setomaal või väljaspool Setomaad ellu viidavad tegevused, mis aitavad kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna ja seal tegutsevate ettevõtete arengule. Tänavu on programmi lisandunud uus abikõlblik tegevus, toetust saab ka maale elama asumise kampaaniate läbiviimiseks või maale elama asumise kampaaniate tegevustes osalemiseks. Heaks näiteks on Misso ettevõtlust edendav ja piirkonda turustav algatus “Tule maale”. Loe edasi: Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust

Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Täna algas kahepaiksete massiline ränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse.

Teist aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlike abiga konnade üle maanteede aitamise talguid “Konnad teel(t)”. Kollaste vestidega vabatahtlikud aitavad alates tänasest intensiivse konnarändega paikades kahepaikseid turvaliselt üle maanteede.

“Kahepaiksed rändavad enamasti õhtuhämaruses, mistõttu kutsume üles ka autojuhte olema eriti tähelepanelikud tihedama konnarändega maanteelõikudel – tasub jälgida hoiatusmärke ning vabatahtlikke märgates sõita ettevaatlikult ning pidada kinni kiirusepiirangutest. Kui keegi soovib aga ise konnadele appi tulla, siis on ta igati teretulnud,” ütles konnatalgute organiseerija Paul Hunt.

Tänasest alates püstitavad vabatahtlikud talgukohtades ajutisi konnatõkkeid, mille taha kogunenud kahepaiksed korjatakse kokku ning toimetatakse turvaliselt üle tiheda liiklusega maantee. Sellel aastal toimuvad konnatalgud viies kohas: Leie-Oiu teelõigul Viljandi-Tartu maanteel, Piibe maanteel Tammikul, Soodlas ja Nelijärvel ning Kiisa alevikus Saku vallas. Kevadine soojalaine on esimsed konnad liikvele ajanud Tammiku talgukohas, kuhu oodatakse täna õhtuks vabatahtlikke abilisi. Lähipäevadel algab massiline konnade ränne ka teistes talgukohtades. Loe edasi: Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Kevväi tulõ mahlaga

Tintso Üllar võtt nii vahtrõ- ku kõomahla.

«Parõmb iks ku pall’as vesi!» kitt’ vahtrõmahla mekki Vana-Koiola miis Tintso Üllar (59), kelle perren om keväjäne vahtrõ- ja kõomahla võtminõ mitmõ põlvõ kommõ.

«Koskil kats nädälit tagasi oll’ edimäne tikkaminõ,» kõnõl’ Tintso Üllar, kiä tege tüüd Lahe massinaütistün. «Sõs ku puu ümbre lätt tsõõr lumõst vabas ja päivä omma joba plusskraadi, om kõgõ parõmb vahtrõlt mahla võtta. Võisi kaia, et tollõ puupoolõ pääle päiv parõmbidõ pääle paistus.»

Ku õigõt päivä ei olõ, sõs vaher häste ei tsilgu. «Vaher taht, et üüse olõssi viis kraati külmä ja päivä viis kraati lämmind. Sis om luutust iks kolm liitrit mahla saia,» ütel’ Üllar.

Kuis vahtrõ- ja kõopuud tikada, tuud tiid Üllar latsõ-iäst pääle. «Kadonu esä, kes om joba 30 aastat mulla all, opas’ mullõ tuu as’a är,» selet’ miis. «Vanal aol olli oherdi, millega tikati, no om mul iks trell ja liblikpuur, viie minotiga saa tüü tettüs. Tseremooniat om muidoki vähämb veitkene.»

Mulgu tegemise kotsilõ ütel’ Üllar, et tulõ võtta kolmõ-neläsentimeetrine vai nigu vanastõ üteldi, puultõist-tolli puur.

Puu sisse puuritas võimalikult veidü, avitas viiest sentimeetrist.

Tila tekk’ Üllar inne lepäst, a no om täl plastist piimälaskmisõ torost paras jupp lõigatu.

Pangi võisi panda tila külge, muido või tuul minemä viiä. Marle pandas pangi pääle, et praht tuulõga sisse ei lääsi. Loe edasi: Kevväi tulõ mahlaga

Täna algab Maamess 2013

Täna algab AS Tartu Näituste messikeskuses ja väliterritooriumil tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades – Maamess 2013.

Külastajatele avatakse uksed kell 10.00, messi ametlik avamine toimub keskpäeval messi Showarenal. Avamisel võtavad sõna põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise asepeadirektor Mrs. Loretta Dormal-Marino.

Tänavune mess on suurem, kui kunagi varem – messil osaleb 370 firmat 10-st riigist (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa, Gruusia, Kanada), osavõtjatest 140 on messil esmakordselt. Välisriikide ettevõtteid on 40. Mess hõlmab 5 900 ruutmeetrit hallipinda ning 45 000 ruutmetrit välipinda.

Maamess pakub suurt huvi ka välismaistele külalistele. Messil teevad ringkäigu messiga samal ajal toimuvast Agrofoorumist osavõtjad, messi külastab Peterburi maaettevõtjate esindus ning Vene, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamessilt saab alguse ka suuremaid projekte. Nii on Põllumajandus-Kaubanduskoda messil väljas köögiviljastendiga, kus tutvustatakse Eesti köögi- ja aedviljakasvatajate abiga erinevaid köögivilju ja nende kasutamist toidu valmistamisel, et kasvatada rahva köögivilja tarbimist.

Maamess 2013 annab ülevaate kõigest, mis maaelus aktuaalne – messi teemad on põllumajandus, metsandus, aiandus, toit ja muu maaeluga seonduv (nõustamine, maaturism jne).

Viienda aastaaja veebikaamera ootab suurvett

Viienda aastaaja veebikaamera asub Karuskosel Raudna jõe kaldal.

Veebikaamerast saab jälgida viienda aastaaja veetõusu ja -langust. Pilt vaheldub 5-10 sekundiliste intervallide tagant, ühendus tuleb ekraanile läbi KÕU.

Muud ilmainfot Soomaal saab näha ilm.ee veebis, samuti kuvab veebikaamerat Looduskalender, kelle foorumis toimub ka tore arutelu.

Kaamera on töös aastaringselt alates 2010 aasta märtsist ja saanud tuhandete suurveehuviliste lemmikuks varakevadel, kui tulvaveed ujutavad Karuskose luhad üle ja Soomaast saab järv. See on viies aastaaeg.

Veebikaamera piltidest kokku seatud video vahendusel saab viiendast aastaajast Karuskosel aimu siit.

Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldas Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutati ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013, kelleks sai sellel aastal Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator Kersti Puusild.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning eelmise aastat tunnustuse saaja Viljandimaa Puuetega Inimeste nõukoja juht Urve Loit andsid Kersti Puusillale tiitli üle järjepideva tervislike eluviiside hoidmise ning propageerimise eest maakonnas.

Kersti Puusild ütles tunnustust vastu võttes, et tema eriline tänu kuulub kõikidele neile, kellega tal on õnnestunud koostööd teha. “Muidugi on minu jaoks kõige südamelähedasem tegevus koos lasteaedade- ning lastega. Terved lapsed on rõõmsad lapsed. Soovin oma panusega südamest kaasa aidata tervislike eluviiside kinnistumisele. Toetust ja õpetust selles valdkonnas püüan anda ka lapsevanematele, et tähelepanu ning hoolt laste eest hoolitsemiseks jätkuks ikka senisest enam,” tänas Puusild auhinda vastu võttes.

Viljandi maavanema tänukirja pälvis veel Viljandimaa elanike tervisesse panustanud, üle 40 aasta pedagoogina töötanud ning hilisemalt eakateühenduste kaudu pikki aastaid tegutsenud Leida Leiur.

Pühendunud tegevuse eest tervist edendavate koolide võrgustikuga pälvis tunnustuse Liivi Ilves. Loe edasi: Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad: Teeme Eesti korda!

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad kampaania “Teeme Eesti korda” raames mõtlema, mida saame oma kodukohas või kogukonnas paremaks muuta.

Ülekutse on suunatud nii eraisikutele kui ka kogukondadele, küla- ja noorteseltsidele ning sõpruskondadele, kelle ühiseks sooviks on midagi koos ära teha, korda saata. Kuna 2013 on pärandi aasta, on ka Maalehe ja Nordea Panga sooviks toetada kodukoha arengut läbi paikkonnaga seotud (kultuuri)projektide. Soovime anda tuge hea idee teokssaamisele, toetada kogukonnatunnet ning koostegemise rõõmu ja kasulikkust.

Parimad ideed ja projektid leiavad ka rahalist toetust. Kokku panevad Maaleht ja Nordea Pank selleks välja 5000 eurot.

Kampaanias osalemiseks oodatakse hiljemalt 5. maiks täidetud ankeeti, mis asub aadressil www.maaleht.ee/eestikorda.

Järvamaa Nutilaborid õpetavad lapsi tehnoloogiat valitsema

Tehnika muutis inimese maailma loojaks ja kujundajaks. Ühes Eesti vanimas maakonnas, Järvamaal, tegutseb kolm vahvat Nutilaborit, iga üks neist eri linnas ja eri suunitlusega, mis õpetab oma teadushimulistele noortele kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste võimalusi.

Kevadpealinnas Türil tegutseb informaatikaring, mida viib läbi Laine Aluoja, kes tunnistati aasta tagasi parimaks IT rakendajaks. Türi Nutilaboris, mis alustas oma tegevust 29. oktoobril 2012, on õpilastel võimalus õppida, kuidas kasutada erinevaid nutikaid vahendeid õppeöös. Uuritakse näiteid mobiili, tahvelarvutite ja erinevate appide kasutamise võimalustest. Samaaegselt õpitakse looma õppimise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmise eesmärgil veebipõhiseid ja nutitelefonis kasutamiseks mõeldud õppematerjale. Nutilabori ringis tehakse tutvust programmeerimise algtõdedega, milleks kasutatakse Scratch tarkvara, mille järel püütakse ka ise lihtsamaid mänge programmeerida ja katsetatakse, et kas need samad mängud toimivad ka nutitelefonides. Pilk heidetakse ka koodide loomisele ja katsetamisele. Õpitakse erinevate rakenduste (appide), taustapiltide ja objektide loomist.

Kui pealiskaudne arvamus on, et IT on pigem poiste kui tüdrukute pärusmaa, siis Türil näeb just tüdrukutes siirast huvi ja suurt teotahet. „Tulime, sest tahame selles valdkonnas areneda. See on väga stereotüüpiline, et IT on meeste ala. Olen kohanud väga palju tüdrukuid, kes on sel alal poistest peajagu üle ja palju targemad,“ räägib Ellu, kellel tekkis huvi IT vastu tänu oma isale ja õe kihlatule, kes olevat selles valdkonnas päris taibukad.

Nutikatest noortest saad edasi lugeda siit.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Peipsiveere regionaalprogramm laieneb

Peipsiäärse ala ja vanausuliste kogukonna arengut toetavasse Peipsiveere toetusprogrammi sihtpiirkonda lisati ka Tudulinna, Iisaku ja Alajõe vald. Kolme valla lisandumisega hõlmab programm kogu Peipsi järve äärset piirkonda.

“Peipsiäärne piirkond on väga omanäoline ja Eesti inimesed on enda jaoks seda järjest rohkem avastama hakanud. Nüüd on kogu Peipsi kallas hõlmatud ühtsesse toetusprogrammi, millega riik annab omalt poolt hoogu sealsele ettevõtlusele ja turismisektorile. Peipsiveere programm elavdab majandust, mis on iga piirkonna kõige suurem väljakutse,” ütles muudatused allkirjastanud regionaalminister Siim Kiisler.

Samuti on programmist uuendusena nähtud ette rahastamine kuni 10 000 euro ulatuses selleks, et programmi piirkonna omavalitsused saaksid ühiselt kavandada Peipsiveere järgmise kümne aasta prioriteetseid arenguprojekte. Samasugune võimalus avaneb ka Setomaa arengu programmi ja väikesaarte programmi piirkonnale, samuti Vana-Võrumaale ning Mulgimaale.

Peipsiveere programmi eesmärgiks on aidata kaasa Peipsiäärse piirkonna ja vanausuliste kogukonna jätkusuutlikule arengule läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise, piirkonna turunduse ning Peipsi järve atraktiivsuse suurendamise ja mitmekesisema kasutamise, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele. Programmi sihtpiirkonnaks on Tudulinna, Iisaku, Alajõe ja Lohusuu vald Ida-Viru maakonnas; Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas ning Kallaste linn, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas. Loe edasi: Peipsiveere regionaalprogramm laieneb

Otepää linn sai kuus lindude pesakasti

Eelmise nädala reedel pandi Otepää linnas üles kuus lindude pesakasti.

Otepää Vallavalitsuse haljastusspetsialisti Ülle Kübarsepa teatel on kaks kasti üleval Otepää turismiinfopunkti vastas, kaks Maxima poe ja Otepää Keskväljaku vahelisel tänavalõigul ehk promenaadil ning kaks on Konsumi poe mänguväljakute juures.

“Neis paikades on olnud varem pesakastid, selleks, et elavdada promenaadi, otsustasime pesakastid taas üles panna,” selgitas Ülle Kübarsepp. “Pesakastid meisterdas Heino Kübarsepp, idee andis ja näitas vanad pesitsuskohad kätte tänavahooldaja Maela Peetsmann.”

Ilmajaam.ee andmeil tõuseb saabuval nädalalõpul õhutemperatuur ja jääb püsima plusspoolele. Õhutemperatuur võib päeval tõusta juba 3-4 kraadist rannikul 8-10 kraadini sisemaal.

“Kui juba lähiajal on oodata veidi kevadisemat ilma, siis võib loota, et peagi saabuvad Otepää pesakastidesse esimesed kevadekuulutajad,” ütles Ülle Kübarsepp.

Laupäeval saavad kokku maa ja linn

13. aprillil toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamajas “Maale elama” mess. Tegemist on Eestis ainulaadse sündmusega, mis annab hea ülevaate maal elamise erinevatest tahkudest.

26 Lõuna-Eesti kogukonda jagavad ausat teavet oma kandi võimalustest – haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Messi saadab mõnus meelelahutus. Vabalaval astuvad teiste seas üles Contra oma poja Herbertiga ning Madonnaga koostööd teinud Värska slackline´i meister Jaan Roose. Avatud on töötoad lastele ja suurtele.

Seminaril “Miks just maale?” saab kuulata, mida arvavad maaelust Hardo, Aasmäe, Kaur Kender ja Jüri Mõis. Oma loo räägivad mitmed maale kolinud noored pered.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lisainfo leiab siit.

Soola pane kahvliga!

Tervise Arengu Instituut alustas taas soolateemalist teavitust, mis suunab inimesi lugema ning võrdlema toiduainete ja valmistoodete pakenditel olevat soolasisaldust, et seeläbi vähendada rahvastiku soolatarbimist.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul tarbivad inimesed soola palju enam kui nad ise arvavad end tarbivat. Soola märkamatu ületarbimine aga kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatades veelgi kurvemate tüsistuste võimalusi.

„Me saame umbes 80% soolast poest ostetud valmistoodetest, ülejäänu lisatakse toidu valmistamisel või roale söögilauas ise juurde. Just seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust ning otsustada väiksema soolasisaldusega valikute kasuks,” lausus Pitsi. „Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarbitava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes.”

Pakenditel olev soolasisaldus võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolasisaldus ei ole praegu veel märgitud kõikide toitude pakenditele. See on hetkel kohustuslik vaid suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt „vähesoolane” või „lahja” jms. Teistel juhtudel võib naatriumikogust esitada vabatahtlikult. Loe edasi: Soola pane kahvliga!

Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.

„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.

Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud. Loe edasi: Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku