Autor: Pille Ivask
Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 01.01.2018, kuid osa
muudatusi jõustuvad juba varem.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust siiski keeruliseks. „Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.
Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus
korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka
kohtupraktikas kujunenud seisukohti.
Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paragrahvide rägastikus.” Loe edasi: Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline
Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid
Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.
Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.
Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid. Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid
Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport.
Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.
Eesti eksportis 2013. a põllumajandussaadusi ja toidukaupu rohkem kui sajasse erinevasse riiki. Suurimateks eksportturgudeks on endiselt meie naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa, neile järgnevad Leedu, Saksamaa ja Holland.
Maailmaturu suur nõudlus kajastus nii Eesti piimatööstuste kasvanud ekspordis kui ka jätkuvas toorpiima ekspordis Leetu. Kokku kasvas piima ja piimatoodete eksport aastaga 23%, ulatudes 209 miljoni euroni. Loomakasvatussaadustest kasvas ka liha ja lihatoodete eksport (10%), ulatudes möödunud aastal 61 miljoni euroni. Loe edasi: Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti
Euroopa filmikohvik II – “Võõras”
Europe Directi Võru teabekeskuse ning kultuurimaja Kannel koostöös korraldatud “Euroopa filmikohvikute” sarja teise filmina linastub 26. veebruaril kell 19:00 Kandles 2010. aastal Saksamaal vändatud film “Võõras”, mis lahkab paralleelselt kultuurikonfliktide ja isikliku vabaduse küsimusi. Film püüab lepitada tõsiuskliku perekonna traditsioone ning kaasaegse ühiskonna vabameelseid kombeid.
Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Tema abielu ei ole õnnelik. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel koduriiki jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt “normaalne” ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Naine pakib asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde. Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Umay ei anna järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale.
Film valiti 2010. aasta parimaks Saksa filmiks ning esitati Saksamaa poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Samuti pärjati film 2010. aastal Euroopa Parlamendi auhinnaga PRIX LUX.
Filmikohvikute toimumise järel on külastajatel võimalik nautida tasuta teed ja kohvi ning vestlusringis arutleda filmis kajastatud teemadel.
Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!
Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.
Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat
Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.
Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.
Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale. Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat
Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist
28. veebruarist 1. märtsini toimub Tihemetsal nahaõmblemise koolitus, mille eesmärgiks on tundma õppida levinumaid Eesti etnograafiliste nahkrõivaste traditsioonilisi käsitsivalmistamise võtteid.
Korraldajad eeldavad kursusel osalejatelt, et neil on olemas varasem tekstiili õmblemise kogemus.
Nahatöötlemise kursuse teoreetilises osas tutvustakse: Eesti etnograafilisi nahast esemeid, traditsioonilise nahaõmblemise mõisteid, töövahendeid ja materjale ja etnograafiliste nahkrõivaste lõikeid ja nahakasutust.
Kahel päeval valmistatakse traditsiooniliste nahaõmblusvõtetega kaks erinevat tööproovi koos nahast kinnitusdetailidega. Tööproovidel kasutatud õmblus- ja kaunistusvõtted pärinevad erinevate etnograafiliste nahkrõivaste detailidelt. Loe edasi: Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist
Põllumajandussektori toodangu väärtus ületab 880 miljonit eurot
Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.
Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.
Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.
Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.
Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös.
Arvamusfestival 2014 ettevalmistused on alanud, paku oma aruteluteema!
Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.
“Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,” ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.
Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.
Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel www.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.
“Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,” ütles Liiva. “Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.”
Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.
Saunamaratoni parimad selgunud
2.veebruaril 2014 toimus V Euroopa Saunamaraton Otepääl. Saunamaratoni stardis oli 170 võistkonda, osales ligi 700 saunalist. Kiireim võiskond läbis maratoni 2 tunni ja 29 minutiga.
Esikoha pälvis meeste võistkond “Reeliikvia” ajaga 2.29, teise koha sai eelmise aasta võitjad “Lämma naasõ” – ajaga 2.32, kolmandale kohale tulid võistkond “Lusikas” ajaga 2.36.
Saunamaratonil osales sellel aastal rohkearvuliselt välisvõistkondi – külalisi oli Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Norrast, jne. Võistles ka USA saatkonna meeskond eesotsas saadiku Jeffrey Leviniga.
Saunamaratonil tuli 4-liikmelistel võistkondadel läbida 22 erinevat saunakohta 7 jääauku ja 8 kümblustünni. Välja jagati kolm esikohta kiirematele ning hulgaliselt muid auhindu.
Auhinnad olid välja pannud Otepää piirkonna saunaomanikud. Saunamaratoonlased valisid ka sellel aastal oma lemmiksauna. Lemmiksauna tiitli sai juba legendaarseks muutunud Sokka suitsusaun, uustulnukana sai teise koha Otepää Golfi restoran mr. Jakob, kolmas oli Kunstimäe Puhkemaja. Rahva lemmiksaunadele pani auhinnaks küttepuud välja Otepää vald. Loe edasi: Saunamaratoni parimad selgunud
Viljandis tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma
Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.
Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.
Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.
Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.
Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.
Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile
Homme algab võistkondade registreerimine rahvusvahelisele viktoriinile Noored Euroopa Metsades. Võistkondade registreerimisvormi leiab Eesti Metsaseltsi koduleheküljelt (http://www.metsaselts.ee/noored-euroopa-metsades-registreerimine).
Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” ootab osalema õpilasi vanuses 13 kuni 19. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.
Eesti eelvoorus saavad osaleda kõik registreeritud võistkonnad kõigist koolidest. Osalemiseks peavad 13.-19. aastased õpilased moodustama 3-liikmelised võistkonnad ning need registreerima Eesti Metsaseltsi koduleheküljel. Kuna võistlus on rahvusvaheline, toimuvad ka Eesti voorud ingliskeelsetena. Loe edasi: Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile
Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus
Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.
Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.
Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).
28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio. Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus
Lõuna-Eesti Turism osaleb Põhjamaade suurimal turismimessil
16.-19. jaanuaril toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess Matka 2014.
SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Tartumaa Turismi ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Messipinna suuruseks on 30 ruutmeetrit ja SA Lõuna-Eesti Turismi kaaseksponentideks on Peipsimaa Turism, Setomaa Turism ja Suure-Jaani vald.
Valgamaalt osalevad messil Sangaste Rukkiküla, Taagepera loss, Karupesa hotell ja Otepää turismipiirkond. Sangaste Rukkiküla pakub messil degusteerimiseks erinevaid rukkijahust tooteid. Suure-Jaani vald pakub degusteerimiseks kohalikku karaskit ja suitsusinki.
Tartust ja Tartumaalt on esindatud Dorpat Hotell ja Eesti Põllumajandusmuuseum, kes pakub degusteerimiseks leiba. Lisaks on messil esindatud Vaibla Puhkekeskuse, Eesti Maanteemuuseumi, Vudila Mängumaa ning Hotell Räpina ja Kiudoski Restorani infomaterjalid.
Messipinna kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid.
Messiboksis toimub ka loosimäng, kus külastajatel on võimalik võita kokku üle 120 atraktiivse Lõuna-Eestiga seotud auhinna. Auhinnad on välja pannud: Vudila Mängumaa, Alatskivi loss, Suur Munamägi, Põltsamaa Muuseum, Eesti Maanteemuuseum, Karupesa Hotell, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoran, GMP Clubhotel ja Pühajärve Restoran, Teater Vanemuine, Tartu Ülikooli muuseumid, Tartu Näitused ja Maamess, Hotell Draakon, Barclay Hotell, Aleksandri Hotell, Ilmatsalu Motell, Suudlevad Tudengid, Meat Market Steak & Cocktail, Cafe Truffe, Werner, Uhti Avatud Ateljee.
Talvepealinnas huugavad lumekahurid
Talvepealinnas Otepääl töötavad lumekahurid täiel võimsusel. Ilm.ee andmetel on Otepääl praegu külma -8 ºC, nädalavahetuseks on EMHI andmetel oodata parajalt krõbedat talveilma.
Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile, lisaks sellele tegutseb Linnamäe nõlval Otepää Snowtubing. Alanud on aktiivne lumetootmine.
Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste kodulehtede andmetel (www.munakas.ee ja www.kuutsemae.ee ) on seal alanud usin lumetootmine. Kuutsemägi ootab külastajaid alates 17.jaanuarist, mil laskumisnõlvad on külastajatele taas avatud. Plaanis on avada Lilleoru ning Tinnijaagu nõlvad ja võimalusel ka Kuutse nõlv, täpsemat infot antakse kodulehe vahendusel kolmapäeval-neljapäeval. Munamäel on esimene võimalik avamine plaanis 18.jaanuaril.
Tehvandi Spordikeskuses on jälle läbitav 1,7km suusarada suusatamiseks ainult vabatehnikas. Mahasadanud õhuke lumekiht on muutnud raja läbitavaks kuid rajal on lund vähe (kohati ärasulanud kunstlume kohtades ainult mõni sentimeeter) ja kitsas ning klassika jälge tõmmata ei saa. Avatud on ka 9 rajaga talvine disc golf´i park kuid palutakse kindlasti mitte mängida suusaradade piirkonnas suletud 9 suvisel rajal! Alustati ka lumetootmist kahuritega staadioni ja Hobuseraua piirkonnas. Vaata lisainfot www.tehvandi.ee
Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi
Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka
kinnistuga piirnevate kõnniteede libeduse tõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi saada.
“Lumekoristus lisab ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)
juhatuse liige Urmas Mardi. “Tihtilugu näeb aga pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks
roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”
Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku
ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Seda toetasid ka mullu sügisel peetud korteriühistute suurfoorumil nii meie ühistute esindajad kui ka kohale tulnud IRL, RE ja SDE poliitikud,” kinnitas ta.
Vääna-Jõesuus saab teritada puutööriistu
1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.
Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).
Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)
Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.
Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle
23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?
Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.
Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.
Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html
Infopäev eakatele “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”
Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.
Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.
Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.
Üritus on tasuta! Kohtade arv on piiratud!
Samson-Himmelstjerna Sihtasutus jagas toetusi
Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.
Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.
Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.
Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.
Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?
2.-5.jaanuaril kogunevad Rõugesse Võrumaa erinevate paikade noored, et koos otsustajatega otsida vastuseid küsimustele: mis rolli mängib noor inimene ühiskonnas? Millal peaks noorega arvestama, tema arvamust kuulda võtma? Milline roll on tänasel noorel Võrumaa ja kogu ühiskonna ühises tulevikus? Mis seda rolli peaks kujundama? Selleks, et sõnastada visioon Võrumaa tänasest noorest tulevase Võrumaa tarvis tulevad kokku noored ja erinevate tasandite otsustajad, et ühistes aruteludes jõuda parema teineteisemõistmiseni ja vähendada polariseerumist, et üks grupp otsustab teise grupi üle, vaid et ühised arusaamad ja eesmärgid sünniksid üheskoos.
3. jaanuaril on koos noortega aruteludes Võrumaa omavalitsuste juhid, 4.jaanuaril saame osa aga noorte rollist ühiskonnas läbi erinevate otsustustasandite. Oma mõttteid noortest on lubanud tulla jagama Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar, Riigikogu liige Kalvi Kõva, Võru Maavanem Andres Kõiv ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Kuldar Adel. Loe edasi: Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?
Aastavahetus Suurel Munamäel
Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses
Pühapäeval, 5. jaanuaril kell 10 saab Sakala keskuses alguse uue aasta esimene Viljandi vanakraamiturg.
Juba pea viis aastat on viljandlased kogunenud kauplema aastaringselt toimuvale vanakraamiturule. Laadapäeval müüakse asju, mis endale kasutuks muutunud kuid siiski veel piisavalt korralikud, et endale uus omanik leida. Milleks siis vana kraami prügikasti visata, kui kusagil võib olla keegi, kellel just seda asja tarvis võiks minna?
Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud nii talvisel kui suvisel ajal. Viljandlaste jaoks armsaks saanud täika jätkab ka uuel aastal, kuid uues kodus – Sakala keskuses. „Olles juhiks asutusele, mille üheks ülesandeks on aidata kaasa Viljandi kultuurielu korraldamisele ja olla avatud linnakodanike uutele ideedele, tundsin moraalset kohustust olla toeks viljandlastele olulise sündmuse jätkamisele. Kui vanakraamituru senised korraldajad tulid Sakala Keskusesse ettepanekuga täika korraldamine üle võtta, siis tundus see
igati asjakohane mõte,“ selgitab Sakala keskuse direktor Jaanus Kukk. Loe edasi: Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses
Uued rongid toovad liinile lisabussid
Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.
Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee
Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.
Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”
Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.
Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi
4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.
Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.
Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud osast. 1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav. Loe edasi: Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi