Fotonäituse üheks osaks on hallide agulihoonete kõrvutamine modernsete linnavaadetega. Foto: Silver Lusti“Postembrüogenees” (sünnijärgne areng) on täna Põlva Eksperimentaalteatri noortetrupi poolt avatav fotonäitus, mis on pildiseeria mälupilti talletunud elulistest hetkedest.
“Mõtlesime, et teeme midagi sellist, mille sisu ja mõte peitub vaataja silmades,” selgitas fotonäituse ideed üks autoritest Linda Varusk. Lisaks näituse visuaalsele osale täiustab keskkonda fotode autorite valitud muusika.
Ühes näituse avamisega Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse undergroundis etendub ka lavaaugus etüüdlavastus, mis täiustab fotodel kujutatavat. “Valisime välja igaühe isikuomadustega kõige enam kokkusobituvamad luuletused ning neid analüüsides tuligi idee rääkida lugu arengust ehk eluringist,” rääkis noortetrupi vanemnäitleja Silver Lusti.
Fotoseeria avatakse Põlva linnas toimuva noortenädala raames ning jääb avatuks novembri lõpuni.
Lisainfo: www.polvanoored.ee
Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis väga pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti
Maavalla korraldatava Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutatakse välja Hiie sõbra 10223 aunimetus, antakse ülevaade aasta hiiesündmustest ja tutvustatakse maavalla hiite kuvavõistlust ning autasustatakse võitjaid.
Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika.
Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba.
Täna toimuval Põlva Ühisgümnaasiumi 60. aastapäeva kokkutulekul leiab ühtlasi aset gümnasistide kaheksa aasta jooksul tehtud uurimistööde ettekandmine, teatab polvamaa.ee.
Põlva Ühisgümnaasiumis on aine uurimustöö alused ainekavas olnud juba kaheksa aastat. Just antud ainest ajendatult sündis Põlva ÜG õpetajal Maie Karatatšil idee aastate jooksul kogunenud tööd ette kanda.
„Kõigis Eesti gümnaasiumides peavad uue õppekava järgi õpilased kehastuma noorteks teadlasteks ning koostama ühe uurimistöö,“ rääkis Karakatš. „Meie koolis on puhtalt uurimisele keskenduv aine tervelt kaheksa aasta jagu töid tekitanud.“
Ühele huvipakkuvamale teemale, kooli mainele viitades leidis Karakatš, et see võib veel tänagi aktuaalne olla. „Kooli nimevahetuste tõttu leidub veel siin-seal Eestis arusaam justkui Põlvas oleks ainult üks kool – Põlva Keskkool (Põlva Ühisgümnaasiumi kunagine nimi – R.V.). Tegelikkus on teistsugune, aga teema uurimine tõi välja, et nimede segadus külvab arusaamatust,“ andis Karakatš mõista.
Varasematel aastatel on Põlva Ühisgümnaasiumis traditsiooniliselt korraldatud õpilaskonverentse, et vahetada kogemusi gümnasistide ja keskastme õpilaste vahel.
Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.
Hoidmetsa Ilme om saisukotussõl, õt ku latsõga võro keeleh kõnõlõda sõs tuu tähenda-ai tuud, õt lats kooli minneh kiräkiilt selges saa-ai. Nutovi Mirjami pilt
Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`
Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.
Koh sul taa talo om?
Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…
Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?
Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.
A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?
(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).
Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?
Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)
Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?
Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.
Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?
Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.
Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.
Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.
Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?
Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.
Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?
Kahjus küll.
Mille kahjus?
Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?
A miä tuu su jaost tähendas?
Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.
Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?
Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.
A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.
Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.
Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?
Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.
Miildüs ka sullõ uma tüü vai?
Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.
Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?
Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.
Sa olõd ratsionalist?
Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!
Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?
Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.
Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.
Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`
Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?
No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.
Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?
Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.
Lõvi Laine, Ilme tädi:
„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“
Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane
„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.
Foto: anutaul.comMulgimaalt pärit muusik-laulja Anu Taul on pärast nelja aasta pikkust vaheaega alustanud tööd kolmanda, autoriloomingut sisaldava albumi kokkupanekuks.
“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.
Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.
Foto: neljas.eePärnumaal Saarde vallas Voltveti koolituskeskuses on eilsest võimalik vaadata ülevaatenäitust pangakaartide ajaloost Eestis ja maailmas. Eesti Panga muuseumi rändnäitus “Meie igapäevane pangakaart” on külastajatele avatud kahe nädala jooksul.
Tänapäeval reklaamitakse kõikjal sularahata makseviisi ja elektroonilist maksekeskkonda. Erinevaid pangakaarte on Eestis kasutatud juba alates 1994. aastast ja võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti nii pangakaartide arvu poolest ühe elaniku kohta kui ka pangakaarditehingutelt esirinnas.
Tegelikult on makse- ja pangakaardid maailmas aga juba rohkem kui 50 aastat kasutusel. Esimese maksekaardi maailmas väljastas New Yorgis hoopis mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal. Esimene krediitkaartki väljastati Ameerikas 1951. aastal.
Esimese kaminaõhtu üheks esinejaks on Silver Sepp. Foto: kultuuri.netNädala pärast alustab Eesti Pärimusmuusika Keskus kaminaõhtute sarjaga, kus rulluvad kord kuus elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.
Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad.
“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.
Eesti esimesel naiste tantsupeol osalev Leisi naistantsurühm Sõlus rekonstrueeritud Vilidu tuuliku avamisel Anglas. Foto: Irina MägiEeloleval suvel Jõgeval aset leidval Eesti esimesel naiste tantsupeol esindab saare tantsunaisi eilse päeva seisuga kolmteist kollektiivi, kirjutab Meie Maa.
Naiste tantsupeo korraldajate esindaja Airi Rütteri sõnul on saare naised üritusele väga aktiivselt õla alla pannud ja valmis vapralt Jõgevale tulema. “See on ütlemata tore ja oleme selle üle väga rõõmsad,” lausus Rütter.
Oma otsuse esimesel naiste tantsupeol osaleda olid Saare maakonna naistantsurühmadest eilseks teinud Kadakamari Kärlalt, Koidukiir Orissaarest, Tõllu Tütred Kihelkonnalt, Kabujalake Lümandast, Kadrid ja Ritsikas Kuressaarest, Kaarma Kargus ja Aste Antsakad Kaarmalt, Mariannid Valjalast ning Sõlus Leisist.
Lisaks on lubanud peol kaasa lüüa Salme põhikooli neiud, C-segarühm Öieti Saaremaa ühisgümnaasiumist ja memmede rühm Rukkilill.
Rütteri sõnul ärgitas naistele tantsupidu korraldama ühest küljest suvel Rakveres toimunud meeste tantsupidu, teisalt soov anda naisrühmadele õlg-õla-tunnet. “Naiste tantsupeo korraldamine on meil mitu aastat väga südamel olnud, kuna naisrühmi on üle Eestimaa nii palju ja iga kord peab neist üldtantsupeost vähemalt üks kolmandik eemale jääma. Ja seda mitte seepärast, et nad kehvad oleksid, vaid kõik lihtsalt sinna ei pääse ning valitakse parimatest parimad,” ütles ta.
Haanja valla uus kultuurijuht Ivi Rausi. Allikas: Internet
Tänä õhtul algusega kell 20.00 on Haanja rahvamajas hooaja avapidu. Pidu algab Haanja valla uue kultuuritöö juhi Ivi Rausi muusikalise tervitusega ja tere-ütlemisega vallarahvale.
Ivi Rausi on Kohtla-Järvelt pärit lauljatar. Ta on ansambli Picante solist ja Rocca al Mare Kooli endine kaunite kunstide õppetooli juhataja. Tänaseks Tallinna elust küllastunud Ivi on otsustanud oma elukaaslase Taistoga rajada uue elu Haanjamaale. Miks just Haanjamaale? Selle peale vastas ta, et miks ka mitte? Aga tegelik põhjus peitub pigem sisemises äratundmises, sest Haanjamaa on veel üks väheseid kohti Eestimaal, kuhu pole jõudnud areng kõige halvemas mõttes. Siin on alles see miski, mis hinge ja vaimu toidab.
Haanja rahvamaja peol mängib tantsuks kohalik menubänd “Säde”.
Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) saab täna algaval koolivaheajal 25.-29. oktoobrini tutvuda kooli õppimisvõimalustega.
„See on hea võimalus sisustada aktiivselt õpilaste koolivaheaeg ning anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina
Veidenbaum.
Kool korraldab erinevaid meistriklasse ja ekskursioone eesmärgiga lähemalt tutvustada tänapäevase sisseseadega õppeklasse ja töökodadsid, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal. „Meie kodulehel on üleval täpsem informatsioon erialade kaupa ning seal saab ennast ka registreerida erinevatesse meistriklassidesse. Ootame õpilasi ja nende vanemaid meie kooli poolt pakutavate õppimisvõimalustega tutvuma,” ütles Veidenbaum.
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse,infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse erialadel. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.
Foto: InternetSeoses raamatukogupäevadega on täna õhtul kell 17.30 Hiiumaal Pühalepa vallas Palade raamatukogus Hiiu keele õhtu. Hiiu keelest ja hiiu keeles hakkab rääkima Järvi Lipasti (Kokla).
Täna õhtul kell 18 toimub Juuru rahvamajas Maailmaparandajate klubi kohtumine Peeter Liivaga, kes on publitsist, lektor, alternatiivsete liikumiste aktivist, raadiosaadete “Traditsiooni tarkus” ja “Roheline saade” autor. Esimese kohtumise teema on „Muutumise võimalikkus meis ja meie ümber“.
Maailmaparandamine algab muutustest iseendas, sellest meie tegevus ka lähtub. Kohtumised mõttekaaslaste ja teadjamate inimestega, uue ajastu vaimu kandvate filmide vaatamine ja erinevad praktikad avardavad teadmisi ja tunnetust olemise ja muutumise võimalustest. Oodatud on kõik, kes usuvad imelisema elu võimalikkusesse ja soovivad selleks midagi ette võtta.
Et väiko kannõl om kõgõ parõmb pill, midä mängi latsiga laulmisõ man vai hällütämises, tuud vällä märknüid immi ja latsiaiaoppajit tulõ kõgõ mano. Sügüsest valla lännü Võro luuvuskooli kandlõoppusõ 20 kotust sai kõrraga täüs.
Udrase Milja õpetab väikekannelt värvide järgi mängima Foto: Mirjam Nutov
Ni istsõvagi ütel kolmapäävä päältlõunal latsiaidu oppaja ja muido huvilidsõ puulkaarih Võro luuvuskooli latsi mängmistarõh ja mängsevä kannõld, oppust vidi Udrasõ Milja.
Hariligult lätt pillimängmises vaia väega hääd kuulmist ja pall’o keeroliidsi tiidmiisi. A kandlõ mängmises olõ-i vaia muud ku õnnõ pilli. Vähembält nii ütel’ Udrasõ Milja.
Väiko kannõl oll’ timä jutu perrä umbõs sada aastakka vällä koolnu „Selle oll’, et Euruupast tulnu muusiga oll’ keerulidsõmb ja naati tegemä kandlit, kon oll’ kõrrast rohkõmb kiili pääl,” selet’ Udrasõ Milja. A perämidsil aastil om väiko kandlõ mängmise huviliidsi kõgõ mano tulnu. Kannõld opatas muusigakoolõn, kõrraldõdas nii kandlõmängo ku esi kandlõtegemise laagrit.
Võro luuvuskooli oppus om kats kõrda kuun. Üts opja, parhilla latsõga kotoh ollõv Eliste Annika ütel’, õt kandlõga and kõik latsilaulu är mängi ja päält tuu om kannõl ka väega rahustaja pill. Tuud om tä kotoh latsi pääl perrä pruuvnu.
Kuldrõ latsiaia oppaja Kapi Linda om opnu klavõri- ja akordionimängu, a huvi kandlõmängu vasta om täl kõgõ olnu. Tä ütel’, õt kandlõga om latsi laulmisõlõ parõmb üteh mängi:latsõ laulva jo väiku helüga.
Villändih pillimängmist opnu Udrasõ Milja om vällä märknü uma kõrra, kuis kandlõmängu värve abiga opada. Nii hõigaski tä helkäjide silmiga „Sinine-sinine-sinine-sinine-kõllanõ-sinine!”, esi mängse samal aol kannõld ni näüdäs’ jalguga esi värmi topsikõisi pääle. Taa värmiria sisse oll’ käkit „Kaara-Jaani” viis. Ku mõtõlda, õt tuu, midä ma kaemah käve, oll’ tõõnõ kokkosaaminõ, olli kokkokõla ja üttemängmine hää. «Tubli kamp om külh!» kitt’ ka Udrasõ Milja. Päält timä oppas kandlõmängu ka Kambergi Kersti.
Sel kolmapäeval, 20 oktoobril tunnustatab Võru maavanem Andres Kõiv Võrumaa Keskraamatukogus XIII Täiskasvanud Õppija Nädala raames tänavusi tublimaid.
Aasta õppija tiitli pälvib Vastseliina valla elanik Anu Jõgeva, kes omandas teise kutse Räpina Aianduskoolis, lisaks on ta läbinud kõik Kaitseliidu baaskoolitused.
Aasta koolitaja on sel aastal Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitaja ning Haanja-Ruusmäe Põhikooli inglise keele õpetaja Airi Pilt. Koolituse läbinud on tagasiside-ankeetidel hinnanud Airi Pilti keskmise hindega 6,96, seitsmest maksimaalsest.
Maakonna aasta koolitussõbralikum organisatsioon on Võrumaa Kutsehariduskeskus, mis võimaldab oma töötajatele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, samuti osalemist asutusesisestel- ja grupikoolitustel. Samuti on loodud võimalused osaleda avatud koolitusprogrammides, kursustel ja stažeerida välisriikides.
Lindora laadale oodatakse ennekõike talukauba ja kästiöö müüjaidJärgmisel nädalal, 28. oktoobril toimuvale Lindora laadale saavad kauplema need, kes ise selle eest hea seisavad.
Laada korraldusmeeskonna sõnul ei registreeri nad kauplejaid ette ega määra ka eelnevalt kauplemisplatse. Platsid jagatakse välja kauplejate saabumise järjekorras.
Oma müügipunkte on võimalik ülespanna:
27. oktoobril kell 16.00 – 21.00
28. oktoobril kell 4.30 – 8.00
Korraldusmeeskonna sõnul on kauplemiskohtade arv piiratud.
Lindora laada ühe korralda Ivar Traageli sõnul oodatakse laadale ennekõike käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejaid. Nimetatud kaubamüüjad ei pea maksma ka kohatasu. Kõigile teistele kehtib Lindora laadal kohamaks.
Täpsemat infot vaata: http://www.vastseliina.ee/linnus/
Viimasel kahel nädalal oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse (VKHK) turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse üliõpilastel õppeaines majutusettevõtte juhtimine võimalus töötada nelja noore Saksa kutseõpetaja juhendamisel.
Foto:erakogu
Saksa õppejõudude juhendamisel analüüsiti Kubija hotelli ja loodusspaa arenguid. Töötati välja kolm erinevat lahendust Kubija hotelli tootearenduseks ja turunduseks. Üliõpilaste ettepanekud edastatakse Kubija hotellile. Üliõpilastele meeldis nii praktiline ülesanne kui ka inglisekeelne suhtlus. Sooviti, et ka meie õppejõudude igapäevased loengud oleksid sama vaheldusrikkad, kui välisõppejõudude grupi poolt ettevalmistatu.
Saksa noored õppejõud tunnustasid Võrumaa Kutsehariduskeskuse väga head tehnilist õppekeskkonda, üliõpilaste kõrget motivatsiooni ja julgust eristuda oma ideedega, vaba ja sõbralikku õhkkonda klassis. Kubija hotelli ja loodusspaa turundusjuht Kadri Moppeli sõnul oli suureks auks, et külastatud ettevõtetest valiti analüüsimiseks just Kubija hotelli arendus. Hotell on huvitatud ühise töö tulemustest ja tunnustas kooli praktiliste õpiülesannete eest.
Võrumaa Kutsehariduskeskusel (VKHK) on pikaajalised koostöösidemed Saksa kutseõppeasutustega ja rakenduskõrgkoolidega. VKHK õppurid ja õpetajad on käinud Saksamaal nii praktikal kui õppimas. Viiel viimasel aastal on noored õpetajad Saksamaalt omakorda olnud meie koolis praktikal. Igal semestril on meie üliõpilastel olnud võimalus läbida üks õppemoodul Hesseni Liidumaa noorte õppejõudude juhendamisel. Õppejõudude praktika ettevalmistamist juhib Wiesbadeni Kutseõpetajate Seminar ja rahastab EL Leonardo programm.
Täna allkirjastasid AS Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas ja alevivanem Toomas Sonts Vändra alevi vee-ja kanalistasioonirajatiste ehitustööde lepingu. Leping annab aluse lähikuudel alusutada trasside ehitustöödega. Lepinguline tööde maksumus koos käibemaksuga on 69 ,33 miljonit krooni.
Andres Agukas(vasakul) ja Toomas Sonts(paremal) Allikas:vandra.ee
Järgmisena istuvad läbirääkimiste laua taha objektijuhid, et koos alevi esindajatega kokku leppida ehitustööde järjekorras ja selles, millistest alevi piirkondadest töödega alustada. Alevi elanikke hoitakse töödega kursis koduleheküljel menüüpunkti “Alevi veeprojekt” all ja samuti ajalehes Vändra Teataja.
Homme algab kell 11 Tallinnas, Clarion hotell Euroopas noortevaldkonna tööhõiveseminar.
Peakorraldaja Ülly Enni sõnul loob noortevaldkonna tööhõiveseminar võimalusi uute, noortele tööotsijatele suunatud algatuste ellukutsumiseks. “Eesti noorsootöös on potentsiaali noorte tööhõive toetamiseks oluliselt enam kui seda siiani on kasutatud. Seminaril ammutame inspiratsiooni juba toimivatest headest näidetest nii Eestist kui välisriikidest, et läbi noorsootöö noori aidata”, selgitas Enn.
Seminaril tutvustatakse teiste hulgas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koolitusprogrammi “Tulen turule!”, mille raames koostasid noored tööotsijad endale video-CVd. Koolitaja Piret Jeedase sõnul on video-CV Eesti tööjõuturul veel vähelevinud ning aitab seetõttu tööotsijal teiste seast silma paista.
Belgia organisatsioon JES jagab aga kogemusi, kuidas noori töötuid otse tänaval nõustada ja neil aidata oma karjääri planeerida. Projektijuhi Marjan van de Maele sõnul ei ole noored, kellega nemad töötavad, ise valmis tööhõiveinstitutsioonide poole pöörduma ning kõigepealt tuleb neid toetada piisava enesekindluse saavutamisel.
Kuressaare saab aastaks 2013 kopteribaasi, kus hakkab olema kopter, mida saab ööpäevaringselt kasutada.
Politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht politseikapten Allan Oksmann ütles, et pideva kasutusvõimalusega kopterit vajatakse eelkõige merepiiri valvamiseks kui ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks.
Oksmanni sõnul toimuvad meditsiinilennud Kuressaare ja Tallinna vahel keskmiselt 1-2 korda nädalas. “Kuressaares asuv valmisolekus kopter saab tulevikus loomulikult reageerida ka Kihnu hädaolukordadele,” ütles ta.
Homme Vihula mõisas toimuval konverentsil “Alaealiste vastu suunatud kahjulikud tegevused internetis” koolitatakse nii politsei kui ka prokuratuuri ametnikke, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku just laste vastu suunatud kuritegevusega kübermaailmas.
Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkriminaalametnik Anu Baumi sõnul on konverentsi fookuses laste vastu internetis toimepandavate kuritegude ennetamine ning kohtueelse uurimise tõhustamine, et oleks võimalik veelgi paremini lapsi kaitsta. Baum lisas, et virtuaalmaailm on äärmiselt kiiresti arenev keskkond, mis leiab noorte seas järjest enam kasutamist. Seetõttu on ka õiguskaitseasutuste efektiivne tegevus esilekerkivate probleemide ennetamisel ja lahendamisel kriitiliselt oluline.
Konverentsist võtavad lisaks Eesti spetsialistidele osa ka Saksmaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome sama valdkonnaga oma töös kokkupuutuvad ametnikud. Üritusel annavad omapoolse vaate internetis laste vastu suunatud kuritegevuse ohtude osas nii psühholoogia, küberturvalisuse kui ka otseselt menetlusprotsesside problemaatikat tundvad eksperdid nii Eestist kui välismaalt.
Nii ütles mu 15-aastane tütar ükskord. Paraku meil, (väike)linnaga nabanööri pidi köidetud uusmaainimestel, napib aega (ja ausalt öeldes vahel ka tahtmist), et luua tihedam side ülejäänud, põlisema külarahvaga. Suhtleme põhiliselt siis, kui vaja on valla(valitsuse)le või infrastruktuuri pakkujale oma seisukohti selgitada. Jõulisemalt või arglikumalt.
Toidukraami toome linnast, pakendid viime linna tagasi. Linn hoiab ja harib me lapsed. Linn pakub leiba ja harvem ka meelelahutust. Naabritega kohtume parimal juhul kord nädalas. Suvel sagedamini, talvem harvem. Mitte igal õhtul nagu Gina ja Oscari pubis, kus kõik (või siiski filmi olulisemad karakterid?) pindi õlle taga kokku saavad.Meie kogukond on kuskil mujal, ilmselt virtuaalväljadel.
Allikas:InternetTäna kell 19 toimub Põlva energiakeskuses laulvate kristallhelikausside kontsert-seanss.
Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskusi. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega teadvuse kõrgeimaid sfääre. Kristallkausside komplekt kokku laeb ja puhastab nii kuulajate füüsilist kui ka emotsionaalset mõtte- ja vaimkeha.
Kaasa paluvad korraldajad võtta joogamati ja teki või midagi muud pealevõtmiseks. Helivoogudesse laadima ja puhastuma on võimalik tuua ka pudel vett ning lemmikvääriskive.
Kuressaare saab aastaks 2013 kopteribaasi, kus hakkab olema kopter, mida saab ööpäevaringselt kasutada.
Kadri Koreinik,