Alates 5. juunist hakatakse kaubandusettevõtetes alkoholi ostul küsitama dokumenti ka täiskasvanud, kuni 30-aastastelt, noortelt. See on Eesti Kaupmeeste Liidu ja Tervise Arengu Instituudi koostöö tulemus, mille eesmärk on
vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on teavituse eesmärgiks valmistada alkoholiostjaid ette isikut tõendava dokumendi näitamiseks ning toetada müüjaid ja kassapidajaid dokumendi küsimisel, et vältida alkohoolsete jookide müüki alaealistele. “Seetõttu palutakse edaspidi esitada alkoholi ostul dokument kõigil, kel vanust kuni 30 aastat,” selgitas Merilai.
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael lisas, et teavituse vajaduse tingis asjaolu, et müüjatel ei ole alati lihtne noorte ostjate vanust hinnata. ” Kahjuks on nii, et pelgalt inimesele otsa vaadates ei ole aru saada, kas ta on 16, 19 või 24,” lausus Tael. “Kui meie müüjad küsivad aga vanust ka neilt, kes silma järgi 30-le lähenevad, on neil oluliselt vähem eksimisvõimalusi ning 16-aastastel ei ole põhjust katsetama minna.”
Samasugune ühiskondlik kokkulepe hakkas kehtima selle aasta jaanuarist ka Soomes ning on juba aastaid kehtinud USA-s ning Hollandis. Hoolimata sellest, et Eestis tohib alkoholi tarvitada ja osta alles 18-aastaselt ning seadusega on keelatud ka alkoholi pakkumine, võõrandamine ja üleandmine alaealistele, hindavad alaealised ise alkoholi kättesaadavust heaks. 15-16-aastaste noorte seas läbi viidud uuringu järgi peeti erinevate jookide lõikes kõige raskemini kättesaadavaks kanget alkoholi (54% noorte hinnangul) ja kõige lihtsamini siidrit (76% noorte hinnangul).
Hindamaks kui kättesaadav on alkohol alaealistele, korraldas Tervise Arengu Instituut 2012. aastal teist korda testostlemise uuringu. See näitas, et dokumenti küsiti vaid 34% juhtudest. Alaealistel oli lihtsam osta lahjat alkoholi – viina ostmisel küsiti dokumenti ca kaks korda sagedamini kui lahjat alkoholi ostes. Samuti näitas uuring, et tüdrukutelt küsiti dokumenti mõnevõrra sagedamini kui poistelt.
Sõnum, mis meenutab dokumendi näitamise kohustust ja palub alla 30-aastastel klientidel end dokumendi näitamiseks valmis panna, on nähtaval kassatsoonis enne ostu sooritamist, osades kauplustes ka alkoholi müügialal. Teavituskampaaniaga on liitunud: ETK, Rimi, Tallinna Kaubamaja, Selver, Prisma Peremarket, ABC Supermarkets, Maxima ja Keila TÜ kauplused.
Autor: Mart Valner
Tallinna Laste Turvakeskuse lapsed lõpetavad aasta preemiapeoga
Tallinna Laste Turvakeskuses saab igal aastal abi mitusada elu hammasrataste vahele jäänud last.
Nende heaoluks toimub heategevuslik ettevõtmine 10. juunil algusega kell 12.00 Tallinnas, Noblessneri kvartalis
Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus pakutakse abi, kaitset ning tuge hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ja ka pereliikmetele, kuni nende elu edasise korraldamiseni. „Turvakeskus on ajutine kodu abivajavale lapsele,“ selgitab keskuse juht Priit Siig pressiteates.
„Meie jaoks on tähtis nii laste kui nende perede toetamine ja nõustamine, sotsiaalse toimetulekuvõime taastamine.“
Igal aastal saab Nõmme tee ja Lilleküla keskusest kokku abi ligi kakssada 3-17 aastast vanemliku hoolitsuseta või muul moel abi vajavat last. „Iga laps on väärtuslik, tema mure ei oota, ta vajab abi kohe!“ on Siig veendunud ning lisab: “Selleks, et abivajajat märgata ja aidata, ei pea olema lastekaitsetöötaja või erialaspetsialist.”
Tallinna Laste Turvakeskuse asukatele pühendatud preemiapeo teoks saamises löövad kaasa Cafe Noblessner, Sailinvest, Bagjump Activity Center, Olde Hansa, Couleur Caramel, Dermoshop, Viljade Maailm ja
Jumestusjutud.
Tallinna Laste Turvakeskuse pidu toimub Noblessneri kvartalis (Tööstuse 48), mere ääres
Esmaspäeval, 10. juunil algusega kl 12.00
Heasoovlikud huvilised on teretulnud.
Palume turvakeskuse lastest nende privaatsuse hoidmiseks mitte pilte avaldada.
Sotsiaalminister tunnustas Heategija 2013 laureaate
Esmaspäeval, 03. juunil kell 15:00 andsid Rotermanni Prooviveskis (US Art kunstigalerii, Roseni 8) sotsiaalminister Taavi Rõivas, Heategevusfondi Dharma juhatuse liige Malle Eenmaa ja MTÜ Lastekaitse Liit president Loone 
Ots üle klaasist tänumeened Heategija 2013 laureaatidele.
Heategija 2013 algatuse kutsusid ellu Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit. Aprilli lõpust mai alguseni sai üle Eesti teavitada neist inimestest, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neist, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neist, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Kahe nädala jooksul laekus 46 laureaati, kellest Heategevusfond Dharma, MTÜ Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium valisid välja kümme silmapaistvamat.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänumeeneid üle andes, et tal on väga hea meel nähes nii palju heategijaid. „Tänu nendele inimestele oleme me ühiskonnana tugevamad,“ rõhutas Rõivas.
Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa rääkkis tunnustuse vajalikkusest: “Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata.”
Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots.
Heategija 2013 laureaadid:
Inge Ojala-Pihlaja
Antti Lääts
Desiree Reva
Svetlana Podtsepajeva
Gert Tiivas
Merle Paat
Iivi Kallaste
Helga Kamõšnikova
Mare Kangur
Jane Snaith
Tänumeened kujundasid Laura Tärn ja Marko Pikkat.
Kaheksa Euroopa riigi harrastusfotograafid lihvivad oskusi Eesti parimate loodusfotograafide käe all
Täna, 6.juunil algab 7-päevane rahvusvaheline loodusfotograafia meistriklassi kursus “Photography in promotion and preservation of natural heritage”, kus osalevad 19 harrastusfotograafi kaheksast erinevast Euroopa riigist. Kursuse korraldajaks on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning koolitajateks oma ala ühed parimad asjatundjad Eestis – Arne Ader ja Urmas Tartes. Suur osa programmi tegevustest viiakse läbi Elva puhkepiirkonnas, aga ka Soomaal, Alam-Pedjal ja Võrtsjärve ümbruses.
Programmi raames läbitakse loodusfotograafia spetsiifikast lähtuv teoreetiline osa, kuid suure osa planeeritud tegevustest moodustab praktiseerimine looduses. Kavas on pakkuda osalejaile unustamatuid looduspilte erinevatelt Eesti kaitsealadelt, tutvustada lisaks loodusele ka Eesti kultuurilugu ja elu-olu ning edendada koostöösidemeid erinevates riikides tegutsevate harrastusfotograafide vahel.
“See on suurepärane võimalus näha Eesti loodust uue nurga alt ja mujalt tulnud loodushuviliste silmade läbi”, sõnab Arne Ader. “Oluline on ka Eesti fotograafide kogemuste ja oskuste jagamine, sest Eesti tipptegijad on ka maailma mõistes tipptasemel”, lisab Urmas Tartes omalt poolt.
Põnevat ettevõtmist toetab Grundtvigi elukestva õppe programm, mille eesmärkideks on: täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest, täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi tõstmine ja populaarsuse suurendamine Euroopas.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus tegutseb aastast 1999 ja ühe olulise tegevussuunana pakub erinevaid loodushariduslikke õppeprogramme ja koolitusi. Mitmepäevast rahvusvahelist koolitust korraldatakse aga esmakordselt. “Meil on rõõm, et viimaks on sihtasutusel olemas koht, kus selliseid sündmusi korraldada, Vapramäe loodusmaja, mis võimaldab samalaadseid ettevõtmisi kavandada ka tulevikus”, sõnab sihtasutuse juhataja Gea Järvela. “Huvi kursuse vastu oli väga suur, tähtajaks saime enam kui 150 sooviavaldust 18-le kohale”.
Lisainfo: Kärt Leppik, VVV SA projektijuht, tel: 56952950, kartleppik@gmail.com
Rohkem infot Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse tegemistest: www.vvvs.ee
Riik hukkub, kui lapsed on vaesed
Täna, rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, pöördub MTÜ Lastekaitse Liit üleskutsetega valitsusorganisatsioonide poole.
Rahvaloenduse andmeil elas 2012. aasta alguses Eestis 246 346 kuni 18aastast last. Nende osa rahvastikust oli pisut üle 18%.
MTÜ Lastekaitse Liit pöördub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste poole üleskutsega. Palume otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Kui lapse heaolu on ohus ja perekond ei suuda mis tahes põhjusel ohtu tõrjuda, peab tulevast kodanikku aitama mitte vähese jõuga vabatahtlik lastekaitsja või ülekoormatud sotsiaaltöötaja, vaid lapse praeguse ja tulevase kodumaa ehk riigi teadlik, süsteemne ja tõhusalt toimiv lastekaitsepoliitika. Selleks peab järgmise aasta riigieelarvet koostades laps olema prioriteet.
Riiklikul tasemel tuleb tagada tasuta igapäevane tervislik soe lõuna kõikidele lastele nii lastehoius kui lasteaias, samuti kõigil üldhariduskooli astmetel ning kutseõppeasutustes. Kindlustada tuleb kõige haavatavamate ja negatiivsete sotsiaalsete kogemustega laste pikaajaline tervistav suvepuhkus lastelaagri programmides, samuti nende laste psühhiaatriline ravi ja rehabilitatsioon. Jätkuma peab ennetustöö ja selle lapsekeskse sisu kujundamine. Suurendama peab riikliku perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutõhusust, nagu kinnitab ka Euroopa Komisjoni arvamus „Eesti riigi stabiilsusprogrammi 2012–2017“ kohta.
Praegu on esmatähtis tagada igale lapsele ja tema perele inimväärne elu ülalpool vaesuspiiri. Suunates tulevased ühiskonnaliikmed, pea viiendiku Eesti rahvast varakult elu ääremaile, hukutame täna tahtlikult homse Eesti riigi.
MTÜ Lastekaitse Liit missioon on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit ühendab liikmeskonna kaudu 34 organisatsiooni üle Eesti.
Kalamaja päevad 18.-19. mail
Sel nädalavahetusel toimub viiendat korda asumifestival „Kalamaja päevad“.
Üritus ühendab endas kogukondliku kokkusaamise, mitmekülgse kultuuriprogrammi ning võimaluse tutvuda Kalamajas tegutsevate ühenduste ja ettevõtetega.
Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänava ristumispaigas on festivali plats, kus toimub suur vabaõhulaat. Kalma sauna hoovi püstitatud laval esinevad artistid ning ligi 20 Kalamaja eramaja hoovis saab maitsta toitu. Samuti osalevad festivaliprogrammis mitmed Kalamaja organisatsioonid ja ettevõtted, korraldades sel nädalavahetusel erinevaid näitusi, loenguid, kontserte, töötubasid ja palju muud põnevat.
18. mail kogunevad Kalamaja seeniorid Teoteatrisse, et arutleda Kalamaja tänavate ja liikumisruumi üle. 19. mail toimub Kalamaja põhikooli hoovis asumitevaheline võrkpalliturniir ning Linnahalli eest algav jalgrattamatk.
Kalamaja päevade eesmärgiks on lähendada kogukonna elanikke, tuues nad tänavatele koos meeldivalt aega veetma. Festivali korraldavad mitukümmend vabatahtlikku Kalamaja elanikku ja organisatsiooni, sealhulgas MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Kalamaja, MTÜ Loomikud, Kalju kogudus, Teoteater, Kalamaja põhikool, Kalamaja raamatukogu, Lastemuuseum ja paljud teised.
Lisainfo:
Asumifestival Kalamaja päevad 2013
Tallinnas saab suvel tasuta rattaid rentida!
Kõigil huvilistel on Kultuurikatla aias võimalus rentida suvehooajal tasuta jalgrattaid. MTÜ Nabanemi eestvedamisel saab tasuta rentida politsei poolt kohalikule omavalitsusele antud leiurattad, mis on muudetud turvaliseks ning linnapildis hästi nähtavaks. Lisaks jalgratta rentimisele on võimalik muuta oma ratas isikupäraseks ning võtta osa ratta remontimise ja hooldamise töötubadest. Samuti korraldatakse juunis-juulis lastele ühiseid väljasõite mere äärde.
Projekti eesmärk on tervisliku ja loodussõbralikku elustiili läbi edendamine läbi spordi, värske õhu ja linnaruumi avastamise. Lisaks rõhutatakse rataste registreerimise ning märgistamise vajadusele.
Rattaid saab laenutada Kultuurikatla aia (Kalasadama 6) hoovis isikut tõendava dokumendi alusel.
Pärnus toimuvad suvel tasuta linnaekskursioonid
Käesoleval aastal toimuvad linnaekskursioonid 15. mai kuni 15. september. Ligi tund aega kestva jalutuskäigu ajal tutvustavad giidid linna ajalugu, arhitektuurseid pärleid, kuurordiaastat ja teisi põnevaid sündmusi linna arengus. Kõik ekskursioonid algavad Pärnu Külastuskeskusest (Uus tn 4, Pärnu) ja on osalejatele tasuta.
Ekskursioonide toimumisajad:
Esmaspäeviti 15.00 (vene keeles)
Reedeti 15.00 (soome keeles)
Laupäeviti 15.00 (inglise keeles)
Laupäeviti 15.00 (eesti keeles)
Tallinna Botaanikaaias on 16.-19. maini säntpooliate näitus
Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.
Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.
Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.
Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel
Head inimesed on aidanud teatrisse 22 000 last
Eilsel Aitan Lapsi SA tänuüritusel tunnustati ja tänati kõiki häid inimesi, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud oma panuse, et Eesti vähekindlustatud peredest pärit lapsed saaksid osa teatrietendustest.
Heategevusfondi Aitan Lapsi kahe tegevusaasta jooksul on fondi ja lahkete toetajate abil teatris käinud juba enam kui 22 000 vähekindlustatud last.
Heategevusfondi Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal ütles, et siiani on annetusi tehtud kokku üle 140 000 korra: „See on väga suur number ning räägib selget keelt, et eestlased hoolivad lastest ja soovivad neile
pakkuda meeldivaid teatrielamusi. Väga positiivsed tulemused annavad meile palju jõudu ja indu jätkamiseks ka järgmistel aastatel, et kõik lapsed saaksid osa meie kultuurist.“
Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 264 tagastuspunktis üle Eesti.
„Üks meie kindlatest tegutsemispõhimõtest on, et iga annetatud sent peab minema otse laste toetamiseks, mitte vahendajatele. Peame seda ainuõigeks, sest nii on annetustest kõige suurem kasu,“ selgitas Aitan
Lapsi SA juhatuse liige Paal Aschjem ja lisas, et ka mõned kuud tagasi saadud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia läks kogu ulatuses lastele teatrielamuste pakkumiseks.
Heategevusfondi Aitan Lapsi patroon proua Evelin Ilves: „Selleks, et lapsed saaksid teatris käia, tuleb tänada kõiki häid inimesi üle Eesti, kes on annetanud raha laste heaks. Suur tänu ka neile, kes on aidanud Aitan Lapsi projekti korraldada.“
„Teater paneb laste silmad särama, sest nende jaoks on see võlumaailm, ja see omakorda teeb õnnelikuks ka täiskasvanud,“ lisas Evelin Ilves.
Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Rimi, Selver, ETK Maksimarket, Konsum, Prisma, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Nendes kauplustes asuvates Tomra pakendiautomaatides saab annetusi teha.
SA Heategevusfond Aitan Lapsi, Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit käivitasid 2011. aasta mais ulatusliku heategevuskampaania „Aitan lapsi“ vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Heategevuskampaaniat toetavad Eesti Pandipakend, Tomra Baltic, Tschudi Shipping Company, Norra-Eesti Kaubanduskoda, Eesti Statoil, DNB Pank, Bauer Veetehnika ja Marienthali keskus.
Eelmisel aastal võeti Eestis arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta last
Viimasel seitsmel aastal on vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste arv järjest tõusnud, statistikaameti andmetel võeti Eestis mullu arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last, neist 1494 olid poisid ja 1314 tüdrukud.
Pärast 2009. aastat ei ole hoolituseta ja abivajavate laste arv allapoole 2000 lapse piiri langenud. 1995. aastast peale on see arv alla tuhande langenud vaid 2005. aastal, mil võeti arvele 858 vanemliku hoolituseta ja abivajavat last. Sellele järgneval aastal täpsustati statistikaaruande sisu ning uuringusse lisati orbude ja vanemliku hoolitsuseta lastele ka abi vajavad lapsed. Võrreldes 2011. aastaga kasvas arvele võetud vanemliku hoolitsuseta laste arv eelmisel aastal 235 võrra.
Kuni kaheaastasi vanemliku hoolitsuseta või abivajavaid lapsi elas Eestis eelmisel aastal 410, mida on tunamullusega võrreldes 86 võrra rohkem.
Valdav osa abivajavatest lastest võeti arvele Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 1448 ja 1728 last. Üle saja abivajava lapse võeti mullu arvele Ida-Viru, Jõgeva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsi oli mullu 193, mida on kuue võrra rohkem kui 2011. aastal.
TÜ Narva Kolledž kuulutab Narva noortele välja fotokonkursi
Fotokonkursi eesmärk on anda osalejatele (noored kuni 26a) võimalus näidata oma loovust ja tutvustada nii kohalikele elanikele kui ka linna külastajatele Narva linna häid ja ilusaid külgi.
Konkursile võetakse vastu paberkandjal töid formaadis A3 või A4. Samuti saavad konkursil osaleda elektrooniliselt saadetud tööd, mis on välja printimiseks sobivas formaadis. Iga osaleja võib konkursile esitada kuni kolm tööd, mis ei pea olema tingimata pildistatud sel aastal.
Fotokonkursi töödest avatakse 1. juunil kolledži galeriis näitus, mis jääb avatuks kogu suveks. Näitus võimaldab linna elanikele ja külalistele tutvustada Narva noorte vaadet oma linnale.
Tööd tuleb esitada hiljemalt 25. maiks 2013 TÜ Narva kolledžisse aadressil Raekoja plats 2, Narva, ruum 110 või valvelauda. Konkursi võitjatele on ka välja pandud auhinnad!
Rohkem infot: Anna Markova, tel. 740 19 12, Anna.Markova@ut.ee ning TÜ Narva Kolledži kodulehelt
Tasuta loengute sari lapsevanemale!
Kunstiturg Pärnus Steineri aias
Steineri aias toimub igal laupäeval läbi suve kunstiturg (01.06-17.08.2013 kell 12.00-16.00).
Kunstiturg pakub pärnakatele ja linna külalistele võimaluse tutvuda ning ka osta originaalset eesti kunsti. Võimalik on tellida teoseid ka otse loojatelt.
Kunstiturule oodatakse kunstnikke maalide, fotode, graafika, skulptuuride, joonistuste, graffitiga; keraamikast, tekstiilist, puidust, nahast jm disaintoodete, prototüüpide, näidistööde, katsetuste, koolitööde, valmistööde või makettidega. Turul on võimalik planeerida töötubasid, vabaõhu fotostuudiot, krokii joonistamist, ühepäevaseid maalikursusi jpm. Samuti on kunstiturul on avatud vaba lava muusikutele, kirjanikele ning tegevus- ja lavakunstnikele oma loomingu tutvustamiseks.
Täpsem info ja müügikoha taotlus:
Kati Vaas
Kunstituru korraldaja
+372 56 460045
kati.vaas@gmail.com
www.facebook.com/kunstiturg
Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada
01.04.–30.06.2013 (kaasa arvatud) korraldab Hoiupaiga Loomakliinik kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat.
2011. aastal sai loomade hoiupaiga kliinikust pärast remonti ja aktiivset arengut üks Tallinna juhtiv standardset teenuskomplekti osutav veterinaarkliinik, mis on sellest ajast alates oma positsiooni üha tugevdanud.
Kliinik lähtub põhimõttest, et standardprotseduurid, nagu kaitsesüstimised, kiibistamine, ussi- ja kirbutõrje ning muud lihtsamad protseduurid, aga ka mitmesugused operatsioonid (steriliseerimine ja kastreerimine (ka küülikute ja tuhkrute), kolmanda silmalau eemaldamine koertel jne) peavad olema inimestele võimalikult kättesaadavad. Püüame teha selleks kõik endast oleneva. Meie arstid tegelevad pidevalt täiendusõppega. Nad käivad mitmesugustel seminaridel (ka väljaspool Eestit), koolitustel ja loengutel, et oma kliente paremini nõustada. Väga meeldiv on see, et kord juba meie juurde tulnud kliendid jäävad meiega pikaks ajaks ja toovad siia ka oma tuttavaid. Täname neid usalduse eest. Lisainfo pets.ee
Homseni on Raplas avatud kaasaegse kunsti näitus
Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis
Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.
Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.
Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.
Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Loe edasi: Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis
Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!
MTÜ Lastekaitse Liit võttis laupäevasel üldkogul kokku 2012. a tulemused ja seadis uued 
sihid laste õiguste edendamiseks. Läinud aasta oli algatusterohke. Laienes rahvusvaheline koostöö. Ajakiri „Märka Last” ja liidu sotsiaalmeedia said palju positiivset tagasisidet.
Mullu olid fookuses laste ja noorte kaasamine, interneti turvalisus (jätkus Euroopa Komisjoni toetatud projekt „Targalt internetis“), vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ on laienenud 305 lasteaeda üle Eesti, hõlmates ligi 6600 last. Tugevdamist vajab vabatahtlik lastekaitseliikumine ja üksteist arvestav ning toetav koostöö. Loe edasi: Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!
Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit otsivad heategijaid
Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit kuulutavad välja konkursi “Heategija”, mille eesmärgiks on tänada ja tunnustada inimesi, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt.
“Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata,” selgitas Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa
Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots
Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, oodatakse esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid. Konkursi tähtaeg on 6. maija heategijaid tänatakse 3. juunil toimuval tänuüritusel.
Heategijatest saab teada anda: heategija@dharma.ee
Eesti lasteteatri etendus “Loomad liikluses” Alavere Rahvamajas
Saue linn kutsub kõiki huvilisi jalutuskäigule planeeritaval keskusealal
27. aprillil kell 13 toimub jalutuskäik Saue planeeritaval keskusealal. Jalutuskäigul tutvutakse planeeritava alaga, jagatakse infot kavatsevate tegevuste kohta ja vaadatakse oma silmaga üle võimalused, mida planeeritav ala pakub.
Kohtumispaik on Saue Linnavalitsuse telgis Cafe Allee esisel platsil kell 11
Oodatud on kõik sauelased, kes soovivad panustada oma linna kujunemisse.
Täpsemat infot saab lugeda ka SIIT
“Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki
Riigikaitsele pühendunud inimene kurdab harva ja annab oma parima, et olla eeskujuks. Enamasti me 
ei küsi, mismoodi ta saab hakkama tööstressiga ja kuidas tunnevad end tema lapsed.
Riigikaitsja olla on amet, aga ka mõtteviis – oskus märgata kõrvalseisjat, oskus peale oma ametialase kohuse ilmutada lahket ja abivalmis meelt ka eraisikuna. On ju enesestmõistetav, et politseinik on raske õnnetuse läbi elanud inimesele ka esimene tugiisik, et parameedik on füüsilist abi andes ka esmane hingetohter ja et kriisikoldes kaitseväelane peab olema nii sõjalises valmisolekus kui ka looma kohalikega sõbralikke suhteid. Maailmas on aastakümneid arendatud kodanike ja vabatahtlike abiga ühinguid, mis toetavad sellise ameti valinud inimesi. Kogukond hoiab kokku, selles ringis mõistetakse teineteist ja toetatakse igapäevaelu- või pereprobleemides.
Hoolivate laste mured, saladused ja valud
Eelmisel suvel toimus Remniku õppe- ja puhkekeskuses nädalane ühislaager riigikaitsjate lastele. Ettevõtmine sai teoks Reservkorpuse algatatud sotsiaalse toestusprogrammi raames.
On oluline, et riigikaitsjate lapsed kasvaksid üles tugevate, tervete ja empaatilistena. Lastelaagri elu juhtides kogesin, et need lapsed on sõbralikud, koostöövalmid ja oskavad heita pilgu ka kõrvalseisjale. Nende hoolivate pisikeste kodanike väikesed ja suured mured, saladused ja valud peavad saama jagatud, siis kasvab neist ühiskonna kindel vundament. Soovin kogu südamest, et laagris viibinud laste pöörane rõõmurõkatus – “See on lihtsalt liiga vägev!” – ei kaoks ja riigikaitsjate perede toetus kujuneks traditsiooniks.
Meie hoolivus on neile suureks motivatsiooniks. Võimalus elada nädal koos teiste lastega, kel sarnased kogemused ja huvid, avasid laste usalduslikkuse kiiresti. Tundes, et sind mõistetakse ja tunnustatakse, pani need väikesed päikesed särama kogu oma jõus.
Kui rääkida peredest, kus need lapsed kasvavad, avanesid meie ees korduvad lood. Loe edasi: “Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki
Uuenenud on www.amor.ee – seksuaaltervisealane info ja nõuandelehekülg noortele
Märtsis avati uuendatud kujul noortele suunatud seksuaaltervisealase info ja nõuandelehekülg www.amor.ee. Koduleht sisaldab mitmekülgselt infot seksuaalsusest ja tervisest, seksuaaltervisealastest nõustamisteenustest ja on nüüdsest nii eesti- kui vene keelne. Leheküljel töötab ka internetinõustamise süsteem.
„Seksuaaltervisealane info- ja internetinõustamiskeskkond www.amor.ee on tegelikult juba omajagu pika ajalooga“ räägib Made Laanpere, naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu liige. „Seksuaaltervisealast nõustamist interneti vahendusel alustasid Tartu noorte nõustamiskeskuse arstid ja ämmaemandad juba 1998. aastast, sel ajal loodi ka nõustamise ja infoartiklitega kodulehekülg www.amor.ee“, lisab Made Laanpere. Noorte kirjade arvu kasvades muudeti kodulehe struktuuri, loodi vastav nõustamise- ning administreerimiskeskkond, lisandus ka foorum ning kodulehest sai aastateks Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehekülg. Loe edasi: Uuenenud on www.amor.ee – seksuaaltervisealane info ja nõuandelehekülg noortele
Kagu- Eestis käivitati noorte demokraatiakool
MTÜ Lahedad Naised Lahedalt käivitab projekti “Kagu- Eesti noorte demokraatiakool” Põlva- ja Võrumaa 17-30 aastastele noortele (õpilased, kodused emad, tudengid, ilma tööta noored, töötavad jne- olenemata staatusest).
Projekti raames kutsutakse noori inimesi läbima praktilisi, inspireerivaid ja aktiivsust tõstvaid üritusi, koolitusi ja õpitubasid ning toimuvale õppereisile.
Tegevuste käigus omandatakse teoreetilised ja praktilised kogemused kodanikuühenduse loomisest kuni selle lõpetamiseni.
Mängitakse läbi kogu tsükkel mittetulundusliku organisatsiooni loomisest (võrdluseks võib tuua õpilasfirma) toimimise, töötatakse välja projekt, mis viiakse ka käesoleva projekti jooksul ellu, esitatakse aruandlus ning seejärel tehakse läbi ka organisatsiooni lõpetamise protsess.
Projektide läbi viimiseks on olemas ka 5-le grupile projektiraha, mida saab kasutada oma eesmärgi saavutamiseks.
Kogu selle praktilise perioodi vältel on gruppide kõrval mentorid, kes nõustavad, annavad tagasisidet tekkinud küsimustes ja aitavad gruppidel lõpptulemuseni jõuda. Oluline on lisaks teadmistele ja kogemustele ühenduse tegutsemise kohta õppida ka koostööd tegema ning tulema toime konfliktidega, mis on seotud eriarvamuste, juhtimise ja meeskonnatööga.
Projekti lõpus esitlevad kõik osalenud grupid saavutatud tulemusi novembris 2013.a planeeritaval kodanikunädala raames, mis toimub koostöös maakondlike arenduskeskustega. Loe edasi: Kagu- Eestis käivitati noorte demokraatiakool
Valmis õppematerjal “See on turvaline IT!”
Õpetajate ja noorsootöötajate käsutuses on uus õppematerjal, millega klassiruumis jutuks võtta veebiturvalisuse teema. Õppematerjal loodi projekti “See on turvaline IT!” raames Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja BCS Koolituse koostöös, seisab pressiteates.
Tänapäeval, mil tehnoloogia kasutamine on igapäevaelu osa, muutub üha olulisemaks noorte teadlikkus sellest, kuidas virtuaalmaailmas tegutseda, et hoiduda võimalikest ohtudest. Õppematerjal ” See on turvaline IT!” ongi abimaterjaliks õpetajale ja noorsootöötajale, et sel teemal 12-16aastaste õpilastega arutelda.
Õppematerjali leiate aadressilt http://www.itl.ee/veebiturvalisus/
Mis võib juhtuda, kui postitada Facebookis kutse peole või kasutada salaja sõbra kontot või tõmmata nutitelefoni tundmatu programm? Need on vaid mõned küsimused, mida klassiruumis arutamiseks pakutakse. Aruteluks sobiva häälestuse loovad neli videoklippi, mis iga alateema sisse juhatavad. Õpetaja käsutuses on näitlikud kasutajaprofiilid, skeemimäng ja situatsioonikaardid, mis suunavad õpilast analüüsima igapäevast internetikasutust ja avastama seal võimalikke ohte. Õpetaja töö lihtsustamiseks on koostatud ka õppematerjali toetavad metoodilised juhendid, tunnikavad ja esitlused iga alateema kohta.
Õppematerjali “See on turvaline IT!” koostasid Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist, Meeri Sild Lilleküla Gümnaasiumist ning Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist. Kõik kolm on pikaajalise kogemusega õpetajad, kellel infotehnoloogiga tihe kokkupuude. Lisaks on nad tegelnud ka veebiturvalisuse teemadega.
Videote režissöör on Hardi Keerutaja ning neis astuvad üles Lilleküla Gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja noored näitlejad, keda juhendas Andres Jakovlev.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit käivitas aasta tagasi projekti “See on turvaline IT!”, mille kaudu sooviti pöörata tähelepanu, kuidas täiskasvanuil on võimalik kaasa aidata noorte internetialase turvateadlikkuse tõstmisele. Selleks korraldati nime all “See on turvaline IT!” Eesti eri paigus 6 konverentsi ning loodi õppematerjal.
Projekti “See on turvaline IT” toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.