Autor: Maris Lestberg

Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest

Põlvamaa liikluskomisjoni esimees on Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Rutt Riitsaar ja aseesimees Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. Lisaks kuuluvad komisjoni Maanteeameti Lõuna regiooni liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Mati Võrklaev, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrulliteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa, Põlva maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna nõunik Mikk Mehilane, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Ahja vallavanem Peeter Sibul

Möödunud teisipäeval, 16. detsembril kogunes maavanema juures esmakordselt Põlva maakonna liikluskomisjon. Esimesel kohtumisel räägiti maakonna liiklusohutusest üldisemalt, komisjoni töökorraldusest ja esialgsetest tegevusplaanidest.

Riiklikus liiklusohutuse programmis on eesmärgiks seatud 2020. aastaks vähendada liiklussurmade arvu kaks korda. Põlvamaal on käesoleval aastal liikluses hukkunud neli inimest, seejuures kolm neist olid joobes. Alkoholi kuritarvitamisega paistab Põlvamaa üleriiklikus statistikas silma ning peamise turvalisuse probleemina on seda tõstatatud ka varem. Teine oluline Põlvamaa liiklusohutuse mõjutaja on maakonna teedel sõitvate raskeveokite suur osakaal.

Liiklusõnnetustes on ühed haavatavamad osapooled jalakäijad ning sageli on just need õnnetused ka raskemate tagajärgedega. Jalakäijate ohutusele keskendus ka Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt, kes rääkis ülekäiguradade ja -kohtade rajamise põhimõtetest ning tutvustas Põhjamaade uuringu tulemusi, mis näitavad, et ohutumad on need ülekäigukohad, kus jalakäijal pole eesõigust ning ta peab ise oma ohutuses täielikult veenduma. Tähistatud ülekäiguradadel, kus jalakäijal on eesõigus, on inimesed valmis, oma turvalisuses täielikult veendumata, teele astuma ning seetõttu on ka õnnetused neis paigus sagedasemad.

Loe edasi: Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest

Idee24 projektikoolitus ootab noori Tartusse

Kutsume noori osalema “Idee24” projektikoolitusel, mis toimub 10.-11. jaanuaril 2015 Tartus ja mida viib läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Koolitusele ootame 13-30-aastaseid noori 3-6 liikmeliste gruppidena (alaealistest koosneval grupil peab olema vähemalt üks 18. aastane grupijuht). Koolitusel osalemine on noortele tasuta.

Koolituse käigus aitame edasi arendada noorte ideid, anname osalejatele teadmisi projektide kirjutamisest ja tutvustame Erasmus+: Euroopa Noored programmi võimalusi oma idee elluviimiseks ja rahastamiseks.

“Idee24” fookuses on rahvusvahelised noortevahetused ja -algatused. Koolitusel osalenud noortegruppide projekte saab esitada programmi Erasmus+ 4. veebruari taotlustähtajaks.

Täpsem info ja registreerimine kuni 2.01.2015.

700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus saavad kirikulised alates tänavustest jõuludest omal nahal kogeda, kuidas aitavad sooja saada ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted.

Tegemist on innovaatilise lahendusega, mida pole seni kasutatud ei Eestis ega teadaolevalt ka naaberriikides. Saksamaal toodetud istmepingikatete soetamine ja paigaldamine sai teoks kohaliku koguduse initsiatiivil ja Pria Leader-meetme toel.

Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa sõnul on Risti kirik üks Eesti väärtuslikumaid maakirikuid. Seni pole selles ainulaadse arhitektuuriga 700-aastases hoones olnud ühtegi küttekeha ja talveperioodil on külastajal sealset madalat temperatuuri ja kõrget suhtelist õhuniiskust üsna raske taluda. Et seda leevendada, saigi Risti kirik endale mugavad pingisoojenduskatted. Matid on abiks eeskätt seetõttu, et keskaegseid kirikuid pole võimalik üksikute ürituste puhul soojaks kütta – temperatuuri ja niiskuse järsk kõikumine võib kahjustada nii inventari kui kirikut ennast. Pühakodade kütmisprobleemi lahendamisega tegeletakse selletõttu mitmel pool maailmas, sest keskaegne hoone vajab stabiilset temperatuuri ja niiskustaset.

Loe edasi: 700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi “Eesti kirjandus” tulemusel saab nüüd digitaalarhiivist DIGAR nutiseadmesõbralikus EPUB-vormingus vabalt alla laadida 250 klassika- ja koolikirjanduse teost.

Sel aastal lisandus Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Digira OÜ koostöös 87 e-raamatut 35 kirjanikult. Kättesaadavaks said näiteks Betti Alveri “Lugu valgest varesest”, Karl Ristikivi “Hingede öö”, A. H. Tammsaare romaanisari “Tõde ja õigus”, Friedebert Tuglase “Väike Illimar”, Marie Underi “Sonetid”, Eduard Vilde “Mahtra sõda” jpt. olulised teosed.

Varem on sama programmi raames ilmunud e-raamatud Eduard Bornhöhe, August Kitzbergi, Lydia Koidula, F.R. Kreutzwaldi, Jüri Parijõe jt. teostest. Neist enim on e-raamatuna loetud järgmisi: “Kuningal on külm: näidend 3 vaatuses” (2 180 korda), “Libahunt” (1 753), “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1 574), “Mäeküla piimamees” (1033), “Elu ja armastus” (965), “Vigased pruudid” (960), “Prohvet Maltsvet” (705), “Tark mees taskus” (700), “Eesti muistsed jumalad ja vägimehed” (675), “Julge rehepapp” (600).

Avaldatud tasuta e-raamatuid on sellel aastal lugemiseks alla laaditud juba kokku 65 000 korda. Kättesaadavaks tehtud raamatute valikul arvestati riikliku õppekava soovituslikku kirjandust ning lähtuti enamasti autoriõiguse kaitse alt vabadest teostest.

Loe edasi: Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks

Täna, 22. detsembril algas sooduspakkumiste ostukeskkonnas niihea.ee annetuskampaania, mille raames on võimalik heategevusliku vautšeri soetamisega toetada üksinda kolme raskelt haiget lapselast kasvatava vanaema Heldilat.

Heategevuslik vautšer maksab 2 eurot ning seda saab soetada kuni 31. detsembrini. Kogu kampaania käigus kogutud annetussumma suunab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vanaema Heldila kasvatada olevate lapselaste toetuseks.

81-aastane Heldila on oma elus pidanud palju üle elama, olles lühikese aja jooksul pidanud matma kolm lähedast inimest: poja, mehe ning pojapoja naise. Seitse aastat tagasi surnud pojast jäid maha kolm last: Helina (11), Janek (18) ja Siim (17). Kuna laste ema maadleb alkoholismiga, siis on tänaseks temalt vanemlikud õigused ära võetud ning lapsed elavad Heldila järelevalve ja eestkoste all. Lisaks lapselastele aitab Heldila kasvatada ka oma pojapoja Jaanuse kahte last, kelle ema kaotas oma elu teist last sünnitades. Täna elabki Heldila majas koos kaks põlvkonda: ülakorrusel pojapoeg Jaanus koos oma kahe lapsega ning alumisel korrusel Heldila koos lapselastega.

Loe edasi: Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks

Viljandi maavanem austas Viljandimaalt võrsunud riigivanem Jaan Tõnissoni mälestust

Viljandi maavanem Erich Palm Jaan Tõnissoni sünnikodu mälestustahvli juures küünlaid asetamas

Täna, 22. detsembril möödus 146 aastat Eesti üheks suurimaks riigimeheks peetud Jaan Tõnissoni sünnist. Selle meenutuseks süütas Viljandi maavanem Erich Palm rahvusvärvides küünlad tema sünnikohta Viljandi valda, Tänassilma lähistele Mursi talu juurde.

Maavanema sõnul on Viljandimaalt võrsunud Jaan Tõnisson riigimees, kelle ideid ja mõtteid vajame ka tänapäeval. “Riigivanem Jaan Tõnisson oli pühendatud väga kindlale sihile: eestlastest peab kujunema rahvas, kes seisab peremehena omal jalal omal maal. Ta usuks, et me jääme püsima iseseisvana riigina ja vabana rahvana ainult siis, kui meil jätkub piisavalt sisemist jõudu sammu pidada teiste kultuurrahvastega,” nentis Palm.

“Ei saa mina oma elupäevil mitte loobuda tõsise demokraatia põhimõtte ja üldise rahvakultuuri idee eest kõige jõuga seismast,” tunnistas Jaan Tõnisson ajalehes Postimees 30. juunil 1935. aastal.

Loe edasi: Viljandi maavanem austas Viljandimaalt võrsunud riigivanem Jaan Tõnissoni mälestust

Haanja vald ootab ettepanekuid aukodaniku nimetuse ja aunimetuse andmiseks

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid 10. detsembriks 2014.a.Haanja valla aukodaniku nimetuse  ja aunimetuse andmiseks.

Haanja valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes on pälvinud oma töö ja käitumisega kaaskodanike austuse ja lugupidamise, on oma tegevusega silma paistnud Haanja valla arendamisel,kogukondliku elu edendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.

Loe edasi: Haanja vald ootab ettepanekuid aukodaniku nimetuse ja aunimetuse andmiseks

Eestimaa jõuluvanad kogunesid vanal Võrumaal

29. novembri südapäeval saabus Kanepisse 40 jõulutaati.

Teel Pokumaale, kus peeti XIV Jõulutaatide konverents, tehti peatus, et avada postkontor, kuulata laste jõululaule, mekkida kohalike perenaiste küpsetisi. Selgitati välja aasta sportlikum jõulumees.

Osalesid nii kõige nooremad 2013/2014 aastal sündinud vallakodanikud kui ka väärikas 101-aastane Hilda Müürsepp, kes on jõulutaatide vana tuttav.

Kanepist läks kõikjale üle Eestimaa teele advendituli, mille jõulumees Ärnile ulatas Kanepi kirikuõpetaja Margit Lail.

Kanepist sõideti edasi Pokumaale konverentsile ning pühapäeval Antslas toimunud jõululaadale.

Kohaliku omaalgatuse programmiga jagatakse 19700 € toetusi

Foto: KYSK.ee

Riigi eelarvest SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kaudu finantseeritava kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta sügisvoorus saavad tänavu Põlvamaal toetust 14 projekti 19 700 euro väärtuses.

Toetuse saamiseks esitasid maakonna mittetulundusühingud 26 projektitaotlust kogusummas 39 735,88 eurot. Toetuse suurus ühele projektile on maksimaalselt 2000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Maakondlik komisjon kiitis 6. novembril toimunud koosolekul heaks 14 projekti, mida finantseeritakse taotluse eelarve täismahus.
Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta II taotlusvooru finantseerimisotsus on kinnitatud Põlva maavanema 18.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/584.

Toetust saanud projekte vaata! (avaneb Exceli dokumendina)
Programmi 2015. aasta kevadvooru tähtaeg on 1. aprill.

ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Fotol Riivo Talviste

Täna anti üle Eesti Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Liidu (ITL) Ustus Aguri nimeline stipendium Tartu Ülikooli informaatika eriala doktorandile Riivo Talvistele.

“ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud ühe andeka doktorandi õpingute toetamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal,” ütles stipendiumikomisjoni liige Marily Hendrikson. “Stipendiumikonkursil hinnatakse eelkõige kandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis, aga ka doktorandi senist erialast tegevust.”

2014. aasta stipendiaat Riivo Talviste kirjutab doktoritööd teemal “Turvalise ühisarvutuse praktilise rakendamisega seotud usaldusküsimused ja tehniline keerukus”, keskendudes küsimusele, kuidas analüüsida andmeid nii, et üksikisiku või ettevõtte privaatsust ei rikutaks.

“Oma töö peamise panusena tooksin välja selle, et töötasin välja lahenduse, kuidas veebirakendustes ühissalastuse abil privaatselt andmeid koguda, samuti töötasin välja ja teostasin privaatsust säilitava meetodi, millega saab krüpteeritud andmebaase ühendada ilma neid lahti krüpteerimata,” tutvustas Riivo Talviste oma tegevust. “Minu õpingute sisulise osa kulminatsiooniks võib lugeda hetkel käimas olevat projekti, mille käigus koostöös ITL-iga püüame leida vastust küsimusele, kas IT-tudengite töötamine õpingute ajal mõjutab kuidagi nende edasist karjääri ja sissetulekut.”

Talviste doktoriõpingud toimuvad koostöös Cybernetica AS-iga, mis alates 2007. aastast on koos Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskuse STACC ja Tartu Ülikooliga arendanud turvalise ühisarvutuse platvormi Sharemind.

Loe edasi: ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Fotol Kaider Vardja

Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.

Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks. “Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,” seisab tema motivatsioonikirjas.

Tuleval nädal 47-aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013). Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. “Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,” rõhutab ta. Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.

Loe edasi: Võru põhikooli direktoriks valiti Kaider Vardja

Lastefond hüvitab vähekindlustatud perede lastele raviprillid

Foto: lastefond.ee

Alates novembrist toetab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist.
TÜ Kliinikumi silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul võib selliste laste hulk, kelle peredel pole võimalik prille majanduslikel põhjustel osta, hinnanguliselt ulatuda 20-30 lapseni aastas, kuigi konkreetne statistika või tõenduspõhine teadmine selleks hetkel puudub. Sageli on see nii just paljulapselistes peredes, kus mitmed lapsed prille vajavad.

“On üsna tavapärane, et paljulapselistele peredele käib üle jõu mitmele lapsele täishinnaga prillide muretsemine või nende väljavahetamine, kui eelmised lähevad katki, jäävad väikseks või prillide tugevus muutub. Mõni laps võib vajada paar korda aastas muudetavaid raviprille,” räägib ta, lisades, et vajalike prillide ostmine võib kohati olla üle jõu käiv isegi tavalise sissetulekuga peredele.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond otsustas alates novembrist toetada vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist, hüvitades nende maksumuse ühele lapsele kuni 100 euro ulatuses ühes kalendriaastas.

Loe edasi: Lastefond hüvitab vähekindlustatud perede lastele raviprillid

Kevvai: Mahetoodangu turg on suurema ostujõuga riikides

Mahepõllumajandust puudutavad Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonid vähem, sest eksporditurud on stabiilsemad ja asuvad kõrgema ostujõuga riikides, nentis Eesti Maaülikooli mahekonverentsil esinenud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

“Sanktsioonidest tingitud keerulise turusituatsiooni taustal tulevad selgelt esile mahetootmise eelised. Mahetoodangu ekspordipotentsiaal on turgudel, mis on stabiilsemad ja kus ostujõud on suurem,” ütles Kevvai. “See näitab, et mahetootmine on perspektiivne majandusharu.”

Toomas Kevvai sõnul peaks Eesti mahesektori eesmärk olema nii kodumaise mahetoidu tarbimise kui ekspordivõimekuse kasvatamine. “See eeldab investeerimist tootearendusse ning toodangumahtude suurendamist. Mahetootmise efektiivsus ning saagikus peavad jõudma lähemale tavatootmises saavutatavale. Senisest tõhusam koostöö teadlastega aitab tuua mahepõllumajandusse innovatsiooni ja uusi tehnoloogiad,” lisas Kevvai.

Eesti Maaülikoolis toimus konverents “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus”, millega tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.

Ossip: Elroni rongid on tehniliselt heas korras

Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi kinnitusel on Elroni rongid tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust.

“Kinnitan, et Elroni rongid on tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust,” ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. “Vastab tõele, et rongidel esineb tehnilisi vigu, ent need on pigem erandid ning saavad kõrvaldatud rongide tootja poolt garantiikorras. Rongide töökindlus tervikuna on olnud hea: elektrirongide puhul 99,9% ning diiselrongide puhul 99,7%, mis on ka rahvusvahelises mõttes kõrge tase ning ületab nii rongide hankes kui ka ostulepingus nõutud määrad,” lausus Ossip.

Loe edasi: Ossip: Elroni rongid on tehniliselt heas korras

Iga laps on väärtuslik – ÜRO lapse õiguste konventsioon 25!

Täna 25 aastat tagasi võttis ÜRO Peaassamblee vastu lapse õiguste konventsiooni, mille loomisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhivajaduste rahuldamine ning toetada tema võimete arengut.

Konventsioon tunnustab last kui õiguste omajat, samas on lapsed oma õiguste teostamisel sõltuvad täiskasvanutest. Seetõttu on oluline, et täiskasvanu ja lapse dialoogis lähtutaks lapse huvidest. See äärmiselt tähtis põhimõte on konventsiooni üks nurgakivi ning väljendub artiklis 3: igas last puudutavas ettevõtmises tuleb esikohale seda lapse huvid.

“Konventsiooni vastuvõtmine ei tähenda vanema rolli olulisuse vähendamist. Vastupidi konventsioon tunnustab vanemate esmast ja olulist rolli ning vastutust lapse üleskasvatamisel, samuti rõhutab ta riigi kohustust austada vanemate õigust suunata last oma kultuuriväärtustest ja traditsioonidest lähtuvalt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar. “Riigil lasub ka kohustus vanemaid laste kasvatamisel toetada, sealjuures peab riik tagama vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavuse,” lisab Medar.

Eesti Vabariik ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aasta novembris võttes sellega endale kohustuse tagada igale Eestis elavale lapsele konventsioonis kirja pandud õigused.

Loe edasi: Iga laps on väärtuslik – ÜRO lapse õiguste konventsioon 25!

Neljanda Uma Pido lavastaja on Kristo Toots

Neljandat Uma Pido hakkab lavastama Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Tema kasuks langes valik tänu tema kohaliku keele ja kultuuri tundmisele ning soovile haarata meeskonda omakandirahvast.

Uma Pido on Tootsile oluline väljakutse: “Mu jaos om saanu kõrrast tähtsämbäs tetä midägi ka sääl, kost ma peri olõ. Uma Pido kõnõlõs tähtsist asjust – umast keelest ja kultuurist – ja seokõrdnõ pido teema – mõts ja väelise’ puu’ kõnõtas minno isikligult.” Oma tugevaks küljeks peab Toos meeskonnatööd. Varasemates teatritöödes on Toots teinud palju lastele ja noortele – nooruslikkus ja järeltuleva põlve peale mõtlemine kuulub ka Uma Pido eelistuste hulka.

Loe edasi: Neljanda Uma Pido lavastaja on Kristo Toots

Kohtumine folklorist Marju Kõivpuuga Mooste Rahvamuusikakoolis

Esmaspäeval, 17. novembril algusega 19:30 on Põlvamaal Mooste Rahvamuusikakoolis külas tunnustatud folklorist ning Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu.

Teemad, millest juttu tuleb, on kõik seotud rahvapärimusega.
Muusikaga ilmestab õhtut Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi.
Sissepääs on 2. eurot.

Ootame teid!

Tartu tantsuklubis õpetatakse Võrumaalt pärit tantse

Folkloorikubi Maatasa 2014. aasta suvel. Foto: Halliki Pihlap

Eesti Rahvamuusikakooli juures tegutsev folklooriklubi Maatasa õpetab seekord Tartu tantsuklubis huvilistele valdavalt Võrumaalt pärit tantse 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Toona populaarseid kontratantse ja paaristantse saadavad tantsuklubis erinevad väikesed pillikoosseisud ja kõik kokku on kui armas külapidu.

Tantsuklubi teises pooles kõlavad kohalolevate rahvamuusikute esituses juba tuttavad tantsulood meilt ja mujalt.

Folklooriklubi Maatasa repertuaaris on valdavalt regilaulud, uuemad rahvalaulud, laulumängud, kontratantsud ning paaristantsud Lõuna-Eestist, mis olid laialt levinud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Laulurepertuaari kuuluvad nii regilaulud kui ka sajandivahetusel väga moes olnud külalaulud ja traagilised armastuslaulud. Nimi Maatasa viitab autentsusele, aga samas ka nooruslikkusele ja praeguse aja rohketele võimalustele rahvamuusikas. Folkloorikubi Maatasa ühendab praegu noori vanuses 10-22 eluaastat. Muusikaõpetajana juhendab noori Halliki Pihlap. Rahvatantsude õppimisel on suureks abiks olnud tantsuõpetajad Ave Lääne ja Kadri Lepasson.

Loe edasi: Tartu tantsuklubis õpetatakse Võrumaalt pärit tantse

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad taas külla

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 21. novembrist kuni 30. novembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va sümboolse tasu eest õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 20 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui maakonna erinevates valdades.

Ühisnädala Viljandimaa peakorraldaja Jaanika Toome sõnul sobivad sündmused olenevalt toimumise päevast või kellaajast nii kooliõpilastele-õpetajatele, peredele, lastega kodus olevatele vanematele kui ka eakatele. “Valikuid ja võimalusi leida endale sobilik tegevus on seekord eriti suur. Erinevate õpitubade ja abistamise mõte on saada juurde oskusi ja leida läbi põnevate tegevuste uusi sõpru. Üheskoos tegutsemisest sündiv rõõm on jagatud rõõm.”

Loe edasi: Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad taas külla

Selgusid mahepõllumajandusalaste teadustööde stipendiaadid

Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia võtab üle teadlaste kollektiiv. Foto autor: Andres Jalak

Eelmisel reedel premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba kuuendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest eraalgatuslikult kogutud rahalise stipendiumiga. 2014. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Maario Eeriksoo tööga “Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele”. Juhendajad olid Liina Talgre ja Endla Reintam. Parima magistritöö stipendiumi sai Helena Palmeos töö “Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras” eest. Töö juhendajaks oli Liina Talgre.

Publitseeritud teadusartiklite kategoorias premeeriti tänavu kahte noorteadlast. Berit Tein avaldas artikli “Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality“, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile. Riina Kaasik avaldas artiklid “The relative attractiveness of Brassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles“ ja “Meligethes aeneus oviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids on Brassica nigra, Raphanus sativus and Eruca sativa compared with on Brassica napus”, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.

“Kõigi kolme artikli publitseerimine 1.1 ajakirjades ei lase kahelda nende kõrges teaduslikus väärtuses. Mõlema autori uurimistulemused võiksid huvitada taimekasvatajaid, kuid selleks tuleks need artiklid nüüd avaldada ka eesti keeles, tuues välja tööde põhiseisukohad ja rakendusettepanekud,” ütles Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.

“Kuna teadusuuringute tulemuste jõudmine praktikasse on väga oluline, siis sellest aastast tunnustatakse stipendiumiga ka EMÜ üliõpilasi/töötjaid, kes avaldavad tulemusi eesti keeles,” sõnas Peetsmann.

Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia läks autorite kollektiivile Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd , kes avaldasid artikli”Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses”.

Mahestipendiumi fond loodi aastal 2009 Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt ja stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Mahestipendiumi eesmärk on ergutada mahepõllumajanduse teemalist uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Nordea pangas, märksõnaks “ökostipp”. Täname kõiki seniseid stipendiumifondi toetajaid.

Uus konkurss toimub 2015. aasta sügisel.

Otepää noortekeskuse tantsutrupp peab sünnipäeva

Foto: FeelingGood

26. oktoobril algusega kell 18 peab Otepää Gümnaasiumis Otepää Avatud Noortekeskuse tantsutrupp FeelingGood oma neljandat sünnipäeva.

Tantsuklubi FeelingGood loodi 2010. aastal 26. oktoobril toonase noortekeskuse juhi Kadri Orava poolt. Kuna taolist tantsurühma polnud Otepääl varem olnud, siis tuli alustada oma kogemuste ja jõududega. Esimestes trennides oli kohal kuni 10 huvilist, tänaseks on harrastajate arv kasvanud 50-ni. 2013. aastal loodi tantsuklubile lisaks MTÜ FeelingGood. Tantsuklubis saab harrastada showtantsu ja tänavatantsu, kõrvalsuunaks on ka moderntants. Hetkel on tantsuklubi juhendajateks Alice Raidmets, Merit Nigula, Silvia Zvirgzdinš, Kadri Orav, kõige pisematega on tegelenud Kerli Toom ja Laura Sööt.

Tantsuklubil on neli rühma – täiskasvanutest koosnev esindusrühm, 8.-12. klassi võistlusrühm, 5.-8.klassi rühm DancingStars ning Sangaste noorte segarühm Troublemakers.

FeelingGood on edukalt esinenud Koolitantsul, samuti osaletakse igal aastal Tartus Kuldse Karika tantsufestivalil. Klubi on esinenud sünnipäevadel ja firmapidudel, palju on käidud esinemas nii Valga- kui ka Võrumaa erinevatel suurüritustel.

“FeelingGood on esinenud ka ekstreemsetes kohtades, nagu näiteks jää peal, lumes, asfaldil, see teeb meie tegevuse väga põnevaks,” ütles tantsuklubi üks juhendajatest Merit Nigula. “Saavutustest pean oluliseks tantsijate viimist Kuldse Karika tantsufestivalile, Sangaste tantsurühma avamist, ühtlasi ka sõprussuhete loomist Tartumaa tantsukoolide Ciara tantsukool ja RNstuudio. Lisaks oleme osalenud U23 Eesti koondise korvpallimängul tantsutüdrukutena.”

Lisainfo kodulehelt!

Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Siseministeerium avas maavalitsuste kaudu siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 2014. aasta toetusprogrammi, mis annab võimaluse vabatahtlikele organisatsioonidele riigieelarvest toetust küsida. Toetuse andmise eesmärk on valdkonnapõhiste vabatahtlike koostöö edendamine ja turvalisuse kasv maakondades. Näiteks võivad toetuse taotlejateks olla nii abipolitseinikke kui vabatahtlikke päästjaid ühendavad mittetulundusühendused ja ka naabrivalve tegevust edendavad mittetulundusühendused. Samuti saab toetusprogrammist abi küsida vabatahtlikku päästekomandot pidav kohalik omavalitsus, kui on sõlminud tsiviilõigusliku lepingu Päästeametiga.

Toetuse abiga saab katta maakonna vabatahtlike tegevuse edendamiseks tehtavaid erinevaid kulusid. Selleks võivad olla uuringud, analüüsid, strateegiad ja tegevuskavade koostamised ning uuendamised, reageerimisvõimekuse tõstmiseks soetatav inventar ning töövahendite ja olmetingimuste parandamine.

Loe edasi: Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Nädalavahetusel toimunud Toidupanga toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 34 881 ühikut toidukaupa, mida võib lugeda seni parimaks tulemuseks läbi aegade. Osales rekordarv poode – 31 kaupluse hulgas oli 8 Rimit, 6 Prismat, 7 ETK kauplust, 8 Selverit, üks Säästumarket ning esmakordselt üks Grossi toidukauplus.

Tallinna Toidupank kogus kaupa kuues poes ja Pärnu Toidupank neljas. Tartu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Järvamaa ja Valga Toidupank olid kõik vabatahtlike abil tegutsemas kahes kohalikus poes. Iselaadse rekordi püstitas suve alguses tegutsema hakanud Jõgeva Toidupank, mis pakkus poekülastajatele võimaluse toidukaupa annetada koguni kolmes eri linnas – Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees.

Samuti sellel suvel tegevust alustanud Kuressaare Toidupank ja Võru Toidupank korraldasid toidukogumispäeva esmakordselt ja on saadud kogemuse ning annetuste hulgaga igati rahul.

Loe edasi: Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Norra-Eesti eduloo “Klaasimaailma” plaati esitletakse Umea Jazzifestivalil

Täna asusid Eesti klaasikunstnike valmistatud fantaasiapillid teele Rootsi Põhjamaade ühele olulisemale jazzisündmusele Umea jazzifestivalile, kus 24. oktoobril esitletakse plaati “World of Glass“, mille muusika on salvestatud Tallinnas. Klaaspillidel maailvad helipilte norra impromuusika virtuoosid Terje Isungset ja Arve Henriksen.

“Klaas ja muusika üheskoos tundub taevaliku abieluna – enam hapralt helisevamaks vist minna ei saagi,” kirjutas Tanel Veenre Eesti Päevalehes detsembris 2011. “Tallinna kultuuripealinna üks lõpuakorde, kontsertetendus “Klaasimaailm”, sai just nõnda sillerdav, liites üheks terviklikuks elamuseks Norra muusikute ja Eesti klaasikunstnike nägemused.”

Suurem osa “World of Glass” plaadi materjalist on salvestatud detsembris 2011 Klassikaraadioga koostöös Tallinnas, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn ning Eesti-Norra kunsti ja muusika ühisprojekt “Klaasimaailm” kuulus kultuuripealinna lõpuprogrammi. “Klaasimaailm” on loonud loomingulise silla tänavuse Euroopa kultuuripealinna Umeaga, sest Eesti klaasikunstnike tööd jätkasid klaasikunstnikud Anna-Carin Öhgren ja Ulf Sankala, kes kujundasid kontserdiks Rootsis uusi pilliks sobivaid klaasobjekte.

Umea kõige olulisema muusikakeskuse NorrlandsOperan black box saalis muutub “Klaasimaailm” enamaks kui pillikomplekt. Üle 30 klaasist objekti moodustavad maagilise kunstilise terviku, mis lummab ka tavapärase ekspositsioonina. Instrumendid valmisid 2009.-2011. aastal Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppejõudude Eeva Käsperi ja Mare Saare juhendamisel ja tihedas koostöös muusikutega. Umeas avataval väljapanekul, mis tipneb kontserdiga, on pille 10 meie kunstnikult ja toonaselt EKA klaasikunsti osakonna tudengilt. Tallinna ekspositsioon on pälvinud ohtralt kiidusõnu ka rahvusvahelises meedias.

Loe edasi: Norra-Eesti eduloo “Klaasimaailma” plaati esitletakse Umea Jazzifestivalil